Kenshenniń kók tóbesi
Arada 70 jyl ótkensóń, kenshen jatqan kók tóbeden ken baıqaldy… álem geýlektóri kóz sózip júrgen kenshti tóbeni 1954-jyly Qytaı svet odaǵymen birigip ashatyn boldy da, Kóktóbege kenshen bastap...
Arada 70 jyl ótkensóń, kenshen jatqan kók tóbeden ken baıqaldy… álem geýlektóri kóz sózip júrgen kenshti tóbeni 1954-jyly Qytaı svet odaǵymen birigip ashatyn boldy da, Kóktóbege kenshen bastap...
Qytaı Shyńjań ólkesi Altaı aımaǵyna qarasty Alaqaq eldi mekeni – Aqtaı batyrdyń kindik qany tamǵan jer. (meniń Týǵan aýylym) derekterge negizdelsek, Aqtaı Kóbegen uly 1793-jyly Altaıdyń Alaqaq...
Qazyr qytaıdyń Altaı aımaǵy Qaba aýdanynń qaratas degen jerinde «Qaraqas túbegi», «Qaraqas toǵamy» . Shybyndy, Úshasha degen jerinde «Qaraqas asýy» degen jer attary bar.
«Tegin bilý – tektilik» dep biletin babalar taǵylymyn kókeıde saqtaı otyryp qurastyrlǵan, jalpy qazaq rýlarynyń bir butaǵy sanalatyn Shotaı rýynyń shejiresi tarıh týraly izdenýshiler men...
«Qazaq tarıhyndaǵy rý-taıpalardyń tarıhy» serıasymen shejirelik-derektik 100 tomdyq kitap shyǵaryla bastady.
Tórt bıdiń aǵasy, shandoz bı-shaý jyraý Shaý apash uly 1765-jyly qazirgi Qazaqystannyń Kókbek óńirinde dúnıege kelgen. Shaýdyń balalyq shaǵy abaq kereıdiń irgesi bútindelip, isi ilgeri basyp...
Astana mártebesine ıe bolǵanyna da 800 jyldan asqan ejelgi Hanbalyq qalasyn ıýán patshalyǵy kezinde, ıaǵnı Qubylaı han dáýirinde Elqdyr (也黑迭儿) degen adam jobalaǵan degen derek bar. Bul jóninde...
Uly aqynymyz abaı qunanbaı uly týǵan jer: Jánibek batyrdyń ákesi Berdáýlettiń Ynysy Kirdáýlettiń balasy ógiz balýan- «Jıdebaı balýannyń» atyndaǵy jer bolsa,
Batyr babalarymyzdyń erligi urpaqtardyń júreginde máńgi saqtalady...