Esimi alysqa jetken «Aqtaı darasy» haqyndaǵy ańyzben shyndyq kim-kimdi de beı-jaı qaldyrmaıdy. Men Ertis, Qyrannyń quıǵanynda týyp ósken, Aqtaı darasyn jaılaý, Qyran jaǵasyn qystaý etken qazaqtyń balasymyn. Aqtaı baba týraly áńgime bala jasymnan qulaǵyma sińip, júregime uıalap erjettim. Sodan da keıin búkil ynta-peıilim týǵan halqymnyń tól keshirmesine, salt-sanasyna, ósken el, týǵan jerdiń jandy shejiresine aýyp júre berdi… Tele jýrnalıs bolǵannan keıin bıliktiń mindetin oryndaý – kesilmes shóre edi. Sol murynǵa sý jetpes sátterde, jańbyrdyń arasymen júrgendeı kúı keship, týǵan halqymnyń asylyn izdedim… 

Qytaı Shyńjań ólkesi Altaı aımaǵyna qarasty Alaqaq eldi mekeni – Aqtaı batyrdyń kindik qany tamǵan jer. (meniń Týǵan aýylym) derekterge negizdelsek, Aqtaı Kóbegen uly 1793-jyly Altaıdyń Alaqaq aýylyna qarasty Kóksý (Ertiske quıatyn Qyran ózeniniń jaǵasyndaǵy úlken sazdyq) degen jerinde týǵan. 1856-jyly Býyrshyn aýdanynyń Shuńqyr degen jerinde 63 jasynda qaıtys bolǵan. Zıraty Býyrshyn aýdanynyń Shuńqyr aýylyndaǵy Kúshigen saıynyń aýzynda. 

Aqtaı batyrdyń mal órisi

2013-jyly «Jez buıdaly býyrshyn» derekti fılmin túsirý barsynda Aqtaı baba haqynda shynaıy áńgimelerge kýá boldym. Býyrshynnyń «Bıǵajy kókegi» dep atalatyn kókteýliginde otyrǵan Muqalaı Eleýishuly aqsaqaldy arnaýly izdeı bardyq. Quıma qulaq, shejire qarttan «Aqtaı darasy» haqynda arnaýly suradym… 

«..Kereı eli Aral jaılaýyna qaraı bettegende, Mońǵuldyń Ylanshyq atty batyry Tastybulaqtyń kezeńine otyryp alyp, jol bermeıdi.

– Kereı aqyldas, eki túrli talap qoıam, birinshisi – on úsh jastaǵy qyz ber kishilikke, ekinshisi – noqtalap aıý ákelip ber. Osyny oryndamasań, soǵysam, jol bermeımin, jer ózimdiki! - deıdi. 

Sonda, Kóbegen batyr: 

– Mende, Aqtaı, Boztaı degen eki ul bar. Solar aıý ustaıdy, - dep, qyz berýge kónbeıdi. 

Sumdaıyryq ózenine quıatyn Keshýbulaqtyń shatańynan, Aqtaı men Boztaı qunan aıýdy ustap, noqtalap Ylanshyqqa aparyp berip, tulyptan dám tatysady. Moıynsal bolǵan Ylanshyq: 

– Qaı jerdi alasyń? - deıdi. 

Sonda, Kóbegen: 

– Siz aıtyńyzshy, qaı jerdi alsam bolady? - deıdi. 

Ylanshyq: 

– Sen myna darany al, shóbi shúıgin - dep qazirgi darany kórsetedi. Sonan beri sol jer «Aqtaı darasy» atalyp keledi...» 

Aqtaı darasy

Muqalaı qart aıtyp otyrǵan – Aral jaılaýy. Aral dese, degendeı tóńiregin taý qorshap Sumdaıyryq, Qaraaıyryq, Qom ózeni qoralaı aqqan jer uıyǵy. Býyrshyn, Altaı qalasy, Jemeneı eliniń jazjaılaý jannát mekeni. Araldyń shyǵys shetinde asqaq kórinip turǵan, Sarymsaqty salmalary Sumdaıyryqtyń ózenimen juryndalǵan (teńiz deńgeıinen bıktigi shamamen 3000 metrden asady) eńsesi bıik en jaılaý Aqtaı darasy. 

Aqtaı batyrdyń jalpaq kereıden ońasha kóship, óz aldyna oıyp qonys alýynyń da ózindik sebebi bar edi! 

Abaq kereı syr boıynan aýyp, qalbaǵa kelgennen keıin, el ıesi Er Jánibek «Tóbesiz jer, tóresiz el bolmaıdy» dep Kógedaıdy aldyryp, Qalba taýynyń basyna shyǵaryp, han kóterdi. On eki kereı boz bıeniń qanyna barmaǵyn batyryp, Kógedaıǵa boıusynatynyn bildirip qasam ishedi. Kógedaı 35 jasynda Qambar tóreniń adamdary jaǵynan jastaı jazym bolyp, muragerlikke Ajy otyrady. Ajy kereıge tym jaıly ulyq bola almaǵan kórinedi. Onyń ústine, mal men basy ósip, jer daýy, jesir daýy kúsheıip, el ishi ala bola bastaıdy. Osynaý sátte aqyl qosqan el tórt bı saılaıdy. Bul tarıhta «Tórt bı-tóre» atalady. Tórt orynnyń ekeýi jántekeıge, ekeýi jádikke berilip, ordaly rý sherýshi eskerýsiz qalady. Buǵan sherýshi shonjarlarynyń kóńili kúpti bolady. Ajy gúńge ókpeleli Aqtaı batyr, Ajy aýylynan irgesin bólip, mańaıynda otyrǵan jádik, jántekeı elinen mal qýyp aparyp, kedeı-kepshikterge bólip beredi. Qýa barǵan adamdardy uryp, baılap, qıǵylyq salady. El basshylary: «Aqtaı bastap, sherýshi el búldirip jatyr. Tentegińdi tyıyp ber!» - dep Ajy gúńge arzdanǵandyqtan, Ajy gúń Aqtaıdy ordasyna shaqyrady. 

Aqtaı batyrdyń tastan ornatqan at aǵashy

Ajy Aqtaı esikten kirer-kirmesten dúrse qoıa beredi: 

– Sen nege eldi búldirip júrsiń, basyńdy kesip alaıyn ba? - degende, Aqtaı tórde otyrǵan Ajy gúńniń jaǵasynan ala ketip: 

– Al, men aldyńa keldim, myqty bolsań basymdy óziń al, sen basymdy ala almasań, seniń basyńdy men alamyn. Bas kespek bolsa da, til kespek joq, ala qoıdy bóle qyrqyp, aǵaıyndy ókpeletken óziń. Kereıdi nege adal basqarmaısyń? - dep tóreni nyǵarlaǵanda, el ıeleri araǵa túsip, ázer aıyryp alypty. Aryny qaıtqan Ajynyń: «Besinshi oryn seniki bolsyn», - degenine qaramaı: «Sıezde jarıalamaǵan mánsabyńdy uraıyn, at kekilin kestim, endi maǵan bıligiń júrmeıdi!» - dep attanyp ketedi. Osydan keıin Aqtaı batyr inisi Boztaı ekeýi elin bastap Aral jaılaýyna qaraı bettegen desedi. Tórege tizginin bermegen Aqtaı batyrdyń eli keıin Mońǵuláǵa aýyp baryp, sonda birjola irge tebedi. 

Aqyn Isa Baızaqov «Altaı aıasy» dastanynda: 

«Altaıdyń eń ústinde Aqtaý bıik, 

Boıyna bult jete almaı tartqan kúıik. 

Ańdary buǵy, maral oıyn salyp, 

Sekirgen qıasynda órshil kıik», - demeı me? 

Osyndaǵy tarıhtaǵy Aqtaý (Qytaı jaq keıin Dostyq shoqy ataǵan. Óıtkeni, tórt elge táýeldi) Araldyń batysynda asqaq kórinse, shyǵysynda Aqtaı darasy men mundalaıdy. Aral saharasynyń bult aldymen qonaqtar salqyn sabat pushpaǵy. 

Aqtaıdyń jurty. Aqtaı darasynyń sahnasyndaı, Kókdońǵul jony óte jaıly qonys. Kezinde tańdap qonsa kerek. Qazir batyr baba jurtynda Alaqaq aýylynyń malshysy Otan Ahmet uly (qazybek) otyr. Batyrdyń jurtyn qasterlep, adamǵa, malǵa bastyrmaı torlap qoıǵan. Aqtaı batyrdyń Aqordasyn tikken jurttyń tarpy áli bar. Sheńber keńdigi 12 metr. Kezindegi atpen ýyq shanshıtyn ordalardyń biri ekeni baıqalady. Syrtyn aınaldyra jaılaýdyń jalpaq kók tasyn tósegen sıaqty. Bári jer tasqa aınalǵan. Tastan ornatqan Dere tasy da sonda...

Aqtaı batyrdyń jurty

Aqtaı batyr abaq kereı eliniń Altaıǵa qaıta kerege jaıyp, irge keńeıtýine eren úles qosqan tulǵa. Biz búgin Aqtaı men Boztaı janyn tigip alyp bergen, alǵash ret kerege jaıyp, kúl tókken boryqty jurtynda otyrmyz. Mal men basy teń ósken eldi keıde, kóńil mastyǵy, dáýlet mastyǵy jeńedi emes pe… Arýaqty batyrdyń esimin ulyqtaý, rýhyn jańǵyrtý jaǵynan eńkish tartatyn kezimiz kóp-aq… Quıqaly dala, qutty qonys kimniń bodaýymen kelgenin umytpaý, ony urpaq sanasyna sińirý «aqtaılyqtardyń» boıtumary bolý tıis… 

Aqtaı batyr – týǵan halqy úshin rýh shyńy. Biz: «Batyr bolsaq Aqtaıdaı bolsaq», - dep óstik. Al, qarttar: «Aqtaıdaı batyr bol, Aqyttaı aqyn bol!» - dep bata berdi. Aqtaı batyr «Aqtaıdan» ketkeli 200 jylǵa jýyqtasa da, onyń esimi, eren erligi, iri rýhy, qonysy, jurty baıaǵydaı saqtalyp keledi… Býyrshyn aýdany Qalton eldi mekeniniń Aq túıeniń asýy deıtin jerinde Aqtaı kótergen úlken tas, batyr babanyń qaıratyn áıgilep tur. Esimi jerge berilip, erlgi elge sińgen adam ańyz ben shyndyq bolyp jasaı beredi! 

Fotosýretter: Qýanysh İlıaulynyń jeke muraǵatynan