Asyq oıyny
Asyq-maldyń san múshesindegi asyqty jilik pen sıraqty bir-birine tutastyryp turǵan nemese, sannyń joǵarǵy býyny men sıraqty bólip turǵan, oryny jaǵynan tolarsaqpen asyqty jilikke táýeldi keletin, mal súıekteriniń ishindegi tutas bitken eń shymyr súıek. Al, asyqty birden bir qural etken asyq oıyndary tórt túlik maldyń, ásirese, qoıdyń qolǵa úırenip, úı janýary bolýyna oraı, mal sharýashylyǵy paıda bolǵan sonaý este joq eski zamannan beri jalǵasyp kele jatqan, quddy doıby, toǵyz qumalaq sıaqty tarıhy uzaq, jalpylasý kólemi keń ári óte qyzyqty ulttyq ár túrli oıyndarymyzdyń biri. Kezinde ony tek balalar ǵane emes, jastar da, qarttar da qumartyp oınaıtyn bolǵan. Kólemi jaǵynan, sıyrdan basqa, iri qaralar men buǵy-maraldyń asyǵyn «saqa» sırdyń asyǵyn «topaı» qoı men arqardyń asyǵyn «kentaı», eshki men taýeshkiniń asyǵyn «shúmáıt» eliktiń asyǵyn «jemek» dep alsa, syrtqy tulǵasy men turysyna qaraı, jatysynan jumyr jaǵy ustine qarap túsken jaǵyn «búk» shuńqyr jaǵy ústine qarap tússe «shyk» turysynan shuńqyr jaǵy ústine qarap tússe «alshy» jaıpaq tegis jaǵy ústine qarap tússe «táıki» asyqtyń jilikpen tutasqan asha jaǵy ústine túsip qalsa «shompy» jilinshikpen tutasqan jumyr jaǵy ústine qaraǵany «ompy» dep ataǵan.
Asyq óz dáýirinde kóshpeli qazaq saharasynda kóńil ashatyn kúrdeli oıyn túrleriniń biri bolyp taralýmen birge, taǵy bir jaǵynan, ultymyzdyń eskilikti turmys saltynda beıne alaqanǵa qarap baq synaıtyn, qumalaq salyp bal ashatyn, jaýyrynǵa qarap jol ashatyn túrli nanym-tanymdarǵa uqsas asyq úırip te boljam aıtatyn bolǵan. Iaǵynı ata-babalarmyzdyń bal ashý maqsatymen, ańshynyń oljasynan, jolaýshynyń jolynan, joq izdegen joqshynyń sońynan, qurǵan qaqpannyń qanynan habar ber degen tilek sóz aıtyp asyq úıirgen. Munda asyq úırýshiniń ańsary-úırgen asyqtyń alshy túsýi bolyp sanalady. «asyǵym aq sóıle, aq jol berer bolsań, úsh úırgenshe aıdaı alshy tús» dep úırgen. Eger asyq alshysynan tússe, ol aq jol amandyqta, qanjaǵasy qan bolǵan, oljadan joly bolǵan, jolaýshynyń jane basqada isterdiń ońǵa basqanynan, ne solaı bolatyndyǵyn bildiredi. Sol sebepti asyqtyń alshy túsýi óte joǵary baǵalaǵan. Al «táıki» tússe, onda úırilgen asyqtyń sóılemeı, eshqandaı boljamnyń bolmaǵandyǵyn «búk» tússe buırǵany boıynda, esh jamandyq ne jaqsylyqtyń joq qalypty jaǵdaı bolady. «shik» tússe, ańshynyń alymy bolmaı qur qaıtatynyn, jolaýshymen jolshynyń joly bolmaı qur qaıtatynyn, qurǵan qaqpanǵa ań túspegendigin nemese basqa isterdiń sátti bolmaıtynyn bildiredi. Sonymen birge, asyqtyń tórt túlik túsýin, syrtqy ereksheligine qaraı tórt túrli maldyń sımoly eseptep, alshy-oıshyl atanyń túlikti túıeniń, táıki-qambar atanyń túlegi jylqynyń, búk-zeńgi babanyń túlegi sırdyń, shik-usaq mal shrpan ata men shekshek atanyń túlegi qoı men eshkiniń balamasy sanalyp, úıirgen asyqtyń túskine qaraı, sol kezdegi málim bir maýsymnyń aýaraıy, málim bir óńirdiń jar jaǵdaıy qaı túlik malǵa tımdy bolatyndyǵy ári qandaı adamǵa qaısy túlik maldyń mol bitetindigi yrmdalǵan.
Kóne kóz qarttar men zerdeli sheshen-shejirelerdiń aıtýyna qaraǵanda, kezinde asyq tek kóńil kóterip oınaıtyn oıynshyq retinde emes, ári bilikti bıler men qahrly handar jaǵynan keıbir kúmandy kúnalardy tergeýde qoldanylatyn jaza quraly retinde paıdalanǵan, máselen, ertedegi qazaq bıleri men qazylary sol kezdegi el men eldegi aǵaıyndy araz qylǵan túrli jer daýy, jesir daýy, urlyq, barymta daýy syndy kúrdeli isterge ádil bılik, adal tórelik aıtý úshin, istegen qylmysyn moınyna almaǵan kúmándi adam, eń sońynda shekesine asyq basyp tergep, shynyn aıtqyzǵan, asyq basý tergeý úshin, aldymen istegen qylmysyn moıyndamaǵan kúnákardi aldyryp,onyń eki shyqshytyna eki asyqty týralap jińishke qaıyspen nemese myqty jippen tańyp baılap, sodan keıin álgi qaıysty qamshynyń sabymen, bolmasa jińishke aǵashpen aýǵan túıege buraý salǵandaı buraǵan. Sonda tergeýge alynǵan adamnyń eki shyqshytyna qatty asyq batyp, eki kóz syrtqa teýip, sharasynan shyǵyp kete jazdap qınalyp, istegen qylmysyn moıyndamasqa amaly qalmaıdy eken. Sondyqtan, asyq basyp qınaý erte kezdegi qazaq halqynyń dástúrli jala sotyndaǵy qylmyskerdi tergeýdiń eń aýyr jaza tásilderiniń biri bolsa, al asyq osy tergeý tásilindegi eń negizgi quraldyń rolyn oınaǵan. Munda tutas mal súıekteriniń ishinde asyqtyń qattylyq qasıetin ata-babalarymyzdyń erteden-aq túsinip bilgendigin baıqaýǵa bolady.
Al, asyq oıyny búkil qazaq jerinde jalpy bettik jalpylasqandyqtan, onyń túrleri de bir shama mol, oıynshylar kezinde ony eldiń qoly jumystan bosaǵan jaz jaılaýda, qystaýǵa barǵannan keıingi qystyń uzaq sary tańynda, kúnniń jylymyq baıqatqan keıbir jaıma shýaq kezderinde syrtqa muz ústinde oınaǵan. Tipti, keıde asyq qumar sheberler men sal-seriler dorbaǵa asyq salyp alyp, aýyldan-aýylǵa, elden-elge ótip, aty shyqqan oıynshylardy izdep baryp óner synasqan. Tek naýryz aıy týyp, kóktemgi kúıek túsken sharýanyń qaýrt kezinde ǵane asyq oınaý el ishinde jaman yrmǵa balaǵan, sondaı bolsa aýyl jastary men azamattary jáne bala-shaǵalary osy bir ata-dástúrimizge jetip, baırǵy mádenı muralarymyzben qyzyqty kóńil qımylymyzdyń bir tamshysy esebinde tilge tıek bolyp otyr.
Asyq oıyny, ásili jalpylasqan tártibinde negizinen bir saqa, san-sanaqsyz asqtardan quralyp, buzaý taıynshalardyń asyqtary men qoı asyqtarynyń irisi, ásirese, jasamys erek qoılardyń asyqtary, oıynshylardyń kelisimi boınsha saqa ornynda paıdalanady. Kezinde múmkin bolǵanda buǵy-maraldyń ne arqa-quljanyń asyǵynan saqa ustaý erekshe joǵary baǵalanǵan. Tipti, arqar-quljanyń asyǵyn keıbir qol jetken sal-serilerge, tamyr-tanys, aǵaıyn-dostaryna saýǵa usynyp, sálemdeme ornynda jibergen. Óıtkeni, bul ańdardyń asyǵy ádettegi qoı asyqtaryna qaraǵanda ári iri,ári shymyr bolyp, symbattylyǵyn qosa, oıynda óte utymdy bolady. al buzaý men taıynshalardyń asyǵynda joǵardaǵy ań asyqtarynyń qasıeti tolyq bolmasa, ádettegi qoı asyǵynan meljemdiligi onyń saqa bolýyna tımdilik ákeldi akeldi. Asyq oıynynda saqanyń atqaratyn roly óte joǵary bolǵandyqtan, keıbir oıynshylar, saqanyń tipti de utymdy bolýy úshin asyqtyń málim bir jerin tesip, ishin qýystap, oǵan qorǵasyn quıyp, aýzyn súıekpen ne sińirmen bekitip tastaıdy. Mundaı saqalardyń salmaǵy aýyr bolyp, úıirgende alshy túskish keledi. Ári basqalar atqanda ońaılyqta ushyp ketpeıdi. Ózi tıken asyqtardy alysqa ushyra alady. Al asyq oınyna kelsek, onyń túrleri bir shama kóp, ári ár oıynnyń ár óńirindegi ataýy da, oınaýy da bir-birine uqsamaıdy. Desede, osy oıyn túrleriniń qaı-qaısy bolsyn, báriniń de ózindik oıyn basqyshtary, qylyp etken qımyldan jazdyratyn qatań qaǵıda-josyndar bolǵan, oıynshynyń qaısarlyǵy men qajyrlyǵy, eptiligi men mergenddigi sońǵy jeńis pen jeńilisti belgileıdi. Tómende asyq oıynynyń basty bir neshe túrlerin jeke-jeke tanystyryp óteıik.
Ompy oıyny
Asyq oınynyń balalar arasynda bir shama kóp taralǵan túri, bul negizinen syrtta oınalady. Onda áýeli dıametr eki de úsh adym shamasynda sheńber. Sheńberdiń dál ortasynda kóldeneń syzyq syzylady da, oıynshylardyń bireýi birden asyq shyǵaryp, eń irisin sheńber ishindegi syzyq boıynada ompysynan, qalǵandaryn sonyń qasyna alshysynan ne táıksinen tigilip qoıylady. Ompysynan tigilgen asyqtyń belgisin aıqyndaý úshin eń abzaly basqa túspen boıalǵany bolady. Osydan keıin sheńberdiń eki jaǵynan shamamen on adym qashyqtyqtan asyq kózdeıtin taǵy eki syzyq syzylyp, oıynshylar endigi jerde, saqalyn úırisip, kezek alysady. Onda, alshy-birinshi kezekte, táıki-ekinshi kezekke, búk-úshinshi kezekke, shik-tórtinshi kezekke ıe bolady. Saqalary uqsas tússe, qaıta uırip kezek alady. Osylaısha, oıynshylar qoldaryndaǵy saqalarmen syzyq boıynda turyp, sheńberdiń ishinde turǵan asyqtardyń kezek kózdep, reti boıynsha oıyndy jalǵastyrady. Árıne, oıynshylardyń bul aradaǵy maqsaty sheńberdiń ishnde turǵan ompyny sheńberdiń syrtyna shyǵarý, eger kimniń saqasy tigilgen asyqtardyń bireýine tıip, sony sheńberden shyǵarsa, onda sol asyqty ǵane alady. Al, sheńberdiń syzyǵyna bir taban jaqyn baryp turyp qalsa, onda qarsy jaqtaǵy syzyqtan jalǵasty kózdeıdi.
Bul oıyn barlyq asyqtardyń sheńberden shyǵyp bolǵansha jalǵasady. Kózdegen kezde saqa asqtarǵa tımeı ketse, sol oıynshy qalyp kezek ekinshi adamǵa ótedi. Ol da birnshi oınshy sıaqty ompyny atyp sheńberden shyqsa, tigilgen asyqtardy túgel utady. Áıtpegende birden atyp oıyn jalǵastyrady. Kómbedegi asyq taýsylǵanda oıynshylar birden taǵy da asyq tigedi. Bul oıyndy keıde «sheńber» dep te ataıdy.
Han oıyny
Bul oıyndy syrtta, tegisteý jerde oıynshylar jeke-jeke de, odaqtasyp ta oınaıdy. Oıynǵa qajetti asyqtardyń sanynda shek bolmaıdy. Tek, qos ýysqa sıýdy, taq san bolýy shart. Máselen úsh adam oınasa, ár oıynshy onnan asyq shyǵaryp, onyń ústine bir han qosyp, jıyny otyz bir asyqpen oınaýǵa bolady. Bul aradaǵy han bárine ortaq paıdalanylady. Árkim óz aldyna jeke han saılamaıdy. Han saılanǵan asyq ózge asyqtardan ózgeshe boıaýmen boıalyp, belgisi bir shama anyq, ádettegi asyqtardan ońaı paryqtalatyn bolsa, soǵurlym jaqsy.
Han oıynynda oınshylardyń oıyn bastaý kezdegi saqa úırý ádisimen belgilenedi. Kimniń saqasy alshy tússe, oıyndy sol adam bastap kezek qoldyń ońynan solǵa qaraı aınalady. Eger kezek alý jolyndaǵy birneshe oınshynyń jalǵasty saqa úırip kezek belgilesedi. Oıyn bastalǵanda, bastaýshy barlyq asqtardy qos ýysyna toltyryp alyp, shashyp jiberedi de, endigi jerde asqtardyń turysyna qaraı búk pen búkti, shik pen shikti, alshy men alshyny, táıki men táıkini ózara kótdep atady. Ári atyp tıgizgen asǵys ózi alyp otyrady. Osylaısha oıyn aldyńǵy kelsim boınsha úsh asyq, bes asyq nemese on asyq atyp atalǵannan keıin, endi haqndy atýǵa kezek keledi. Ony da sol hannyń túsken asyǵmen uqsas túsken asyqpen atady. Iaǵnı han táıki turǵan bolsa táıkimen, alshy turǵan bolsa alshymen atady. Bul «han baýyzdaý» dep atalady. Handy atyp alǵan soń, handy atyp alǵan sol asyqpen, soǵan uqsas jatqan taǵy bir asyqty atyp alady. Bul «hannyń baýyzdalýy» bolady. Al, han baýyzdalmaı qalsa, onda jańaǵy atyp alǵan asyqtaryn qosyp, oıyndy endigi adamǵa ótkizip beredi. Ádette, oıynshy han oıynynda hannyń túskimen uqsas túsken asyqtardy múmkin bar qorǵap qalyp, ony han baýyzdaýǵa istetedi. Ener hanǵa uqsas túsken asyq joq bolsa, basqa atqan asyqtarynan soǵan uqsas asyq túsirýge múmkindik izdeıdi. Al, atqan asyq tımeı ketse nemese tıgen kúnde de, alǵan kezde qasyndaǵy janasyp turǵan asyqtardy qozǵap ketse, onda ony «qol kúıdi» nemese «han kúıdi» dep ataa, sol oıynshy qalady. Sondyqtan da han oıyny asyq oıyndarynyń ishindegi bir shama kúrdeli oıyndarynyń biri, ol oıynshylardyń óte mergen, ári epti bolýyn talap etedi.
Han oıynynda ádette asyq bir saýsaqtyń úshimen, kóbinese suq qol men ortan qoldyń úshimen atylady. Asyq atqan qol sol asyqtyń ornynda qalady. Asqty súırep atýǵa nemese ustap alyp laqtyrýǵa bolmaıdy. Atqan asyq kózdegen asyqqa tımeı nemese tıip baryp, basqa asyqtardy qozǵap ketse, onda qalǵan emepteledi. Sońyna qaı oıynshynyń utyp alǵan asyǵy ózi qosqan asyqtan artyq bolsa, onda oınshylardyń ishindegi eń az asyq atyp alǵan oınshyǵa upaı salǵan bolady. Eger atyp alǵan asyǵy ózi qosqan asyqtan kem bolsa. Ári endigi jerde asyq oıynshyǵa upaı beredi. Kelergi júristi handy utyp alǵan oıynshy jalǵastyrady. Bul joly qarsy jaq upaı salsa, onda aldyńǵy kezekte basqalardyń ózine salǵan upaıyn oǵan shegerip tastaıdy. Asyp ketse, artyq salǵan upaı esepteledi. Jetpeı qalsa, qalǵany moıynda tura beredi. Jalǵasty salynǵan upaılar osylaı ústi-ústine qosylyp shegerip otyrady. Sońynda belgilengen sarǵan kim buryn jetse, sol jeńimpaz bolyp, qalǵandardan upaı alady.
Han oıynynda oıynshylar ár joly asyq ashqanda, múmkin bar asyqtardyń bir-birine janaspaı, súıenbeı, mingespeı erkin jatýyna múmkindik izdeıdi. Eger asyqtar úıilip-tógilgende solardyń ishinen málim bir asyqty atýǵa týra kelip, ári oǵan dál tıgizse, onda sol asyqty óte eptilikpen baıaý tartyp alynady. Bul oıyn jolynda «qımyl» dep atalady. Eger «qımyl» barysynda úıilip túsken asyqtyń bir jaǵy qozǵalyp qalsa, onda sol oıynshy óz kezeginen aırylady. Eger oıynshy asyqtardy alǵash shashqan kezde, ishinen keıbir asyqtar ompysynan ne shompysynan túsken bolsa, nemese asyq úıirgen kezde han basqa asyqtardyń astynda kómilip kórinbeı qalsa, onda «qantalapaı» bastalady. Iaǵynı, ár bir oıynshy tez qımyldap shashylyp jatqan asyqtardy talasa-tarmasa alady. Sonda han kimniń qolynda ilinse, kelergi astyq shashý kezegi soǵan tıip, jalǵasty asyq shashyp, oıyn jalǵastyrady.
Kentaı atý
Bul syrtta oınalatyn asyq oıyndarynyń biri, ony aýeli oıyn maıdanyna arasy bir adymnan qatar úsh syzyq syzylady da, ortańǵy syzyqqa oıynshylar birden kentaı tigedi. Oıyn bastalar aldynda oıynshylar saqalaryn úırip, alshy táıki, búk, shik túsýine qaraı kezegin alady. Muny keıde «saqa soǵystyrý» dep te ataıdy. Oıyn bastalǵanda, alǵan júris kezekteri boıynsha oıynshylar málim qashyqtyqtan syzyq boıynda tizilip turǵan kentaılardy saqalarymen atady. Eger atqan saqa kentaıǵa dál tıip, ony áýelgi syzyqtan shetki syzyqtyń syrtyna ushyryp shyǵarsa, sol kentaıdy kimdiki bolsa da utyp alady da, qarsy jaqtaǵy belgilengen jerden jalǵasty atady. Al, saqasy kózdegen kentaıǵa tımese de tıse de, ony shetkki syzyqtan shyǵara almasa oıyn kezegi basqalarǵa ótedi.
Kentaı atý oıynynda keı kezderi saqa úırip, júris kezgin alǵandardyń eń sońy bolyp qalǵany, tizilgen kentaılardyń ishindegi óz asyǵynyń qasyna saqsynt tigip qoıady.oıyn bastalǵanda barlyq oıynshylar óz kezekteri boıynsha aldymen saqany kózdeıdi. Kimniń saqasy tigidgen saqaǵa dál tıip, ony shetki syzyqtan shyǵaryp jibere alsa, sol saqany kentaılarmen qosyp utyp alady. Ári endigi oıyndy bastaıdy. Eger eshkim tıgize almasa nemese tıgizgen kúnniń ózinde shetki syzyqtan shyǵara almasa , onda saqasyn tikken oıynshy sol kentaılardy biraq utyp alǵan bolady. Iaǵynı, sońǵy oıynshy saqasyn qurbandyqqa tikkende, basqalar atyp shetki syzyqtan shyǵaryp jiberse onda ol saqa óldi. Al eshkim tıgize almasa , tıgizgende de shetki syzyqtan shyǵara almasa onda ol tigilgen barlyq kentaılardy utqan boaldy. Muny keı kezderi «saqa óltirý» dep te ataıdy.
Qyzyl asyq oıyny
Bul birde «tórt asyq» oıyny dep te atalǵan. Bul erteden kele jatqan utys oıyndarynyń bir túri. Bul oıyn tórt asyqpen oınalatyndyqtan «tórt asyq» atalǵan. Bul asyqtar ádette qyzyl boıaýmen boıalatyndyqtan «qyzyl asyq» dep atap ketken.
«Qyzyl asyq» ádette eki adam da, kóp adam da oınaı beredi.onda eki jaq nemese oıynǵa qatysýshylar bir kelki jaqsy asyqtan tórteýin tańdap alyp, aldyn ala kórsetilgen oınyn, túsiretin asyqtaryn, ıaǵnı tórt alshy, tórt táıki, tórt búk, tórt shik, bir alshy, bir táıki, bir shik, bir búk túsirý qatarlardy qamtıdy. Munda saqa úırip, júris kezekterin alyp bolǵan soń oıyn bastaýshy jaq aldymen tórt asyqty úıredi. Al úırgen kezde qarsy jaq utylǵan bolady da jalǵasty úıredi. Al úırgen kezde qarsy jaq aıtqan asyqtardy dál túsire almasa, onda ózi utylǵan bolady da, oıyndy endigi adamǵa ótkizip beredi. Eger basqalaı bás tigilmese, tek asyq utqan oıyn bolsa, qolyndaǵy asyǵyn utqyzyp alǵan oıynshy, qarsylasynan asyq qaryz alyp, oıyn jalǵastyrýǵa bolady. Bunyń bári de oıynshylardyń aldyn ala kelsken sharttary boıynsha jalǵasady.
Úshke shyqtym
Bul kóneden jalǵasyp kele jatqan asyq oıynynyń biri, negizinen úsh asyqpen ǵane oınaıdy. «úshke shyqtymdy» oınaǵanda, oıynǵa qatysýshylardyń sanynda shekteme bolmaıdy. Oıyn bastalarda oıynshylar basqa oıynshylarǵa uqsas saqa úırisip, alshy-birinshi, táıki-ekinshi, búk-úshinshi, shik-tórtinshi kezekte júris alady. Eger saqalary jalǵasty túsken bolsa jalǵasty úıredi.
Oıyn bastalǵanda, oıynshylar áýeli qoralanyp alyp, alǵan kezekteri boıynsha qoldaryna tańdap alǵan álgi úsh asyqty alyp, retimen úıredi. Sonda úsh asyqty kim birdeı alshy, táıki, búk, shik túsrse, sol oıynshy úsh nómer alyp, asyqty jalǵasty úıredi. Taǵy solaı tússe jalǵasty úırip jalǵasty nómir ala beredi. Al úırgen asyq aralas tússe, ıaǵynı, alshy, táıki, búk, shik bolyp ár túrli tússe, nómir ala almaıdy. Kezek ekinshi oıynshyǵa beriledi. Oıyn osylaısha reti boıynsha jalǵasa beredi. Sońynda áýelgi belgilengen sanǵa kim buryn jetse, sol utqan bolady da qalǵan oıynshylar óz kezekteri boıynsha bir joldan qýalaý kezegin alyp, úsh asyqty taǵy bir ret úırip shyǵady. Eger qýalaý jolynda shekti sanǵa jetken bolsa, ol da jeńmpaz oıynshy sanalady. Jete almaǵandar utylǵan bolyp, utqan oıynshyǵa upaı beriledi. «Úshke shyqtym» oıynynda upaı sany 9,12,15,18 ıaǵnı úshtiń kóbeıtindi sanynyń biri bolady. Upaı alynyp bolǵan soń oıyndy qaıta jalǵastyrady.
Úıirmekil
Úırmekil asyq oıynynyń bir túri bolyp, asyqty birden utyp oınaıdy. Bul oıyndy jeke-jeke de, odaqtasyp ta oınaýǵa bolady.
Ár joly úırgen asyqyń utysyna uaraı jol alady da, asyq úırýshi bir kelki turyp nemese bir kelki jattyqty túsken asyqty tap deıdi. Keıde birneshe ár túrli turyǵy (alshy men táıki) ár túrli jatyqty (búgi men shigi) tap dese, keıde aralas túsken turyq pen jatyqty qosyp tap dep ózinen keıingi oıynshylarǵa buıyrady. Ekinshi adam úıirgende tap degeni dál tússe asyqty túgel alady. Túspese, úshinshi adam úıredi. Ol da tapsa alady tappasa áýelgi úırýshi alyp, asyqty osylaısha utysyp oınap, kimniń asyǵy taýsylsa, asyǵy bardan qaryz alady. Keıin utylýshy asyq utyp alǵanda qaryzyn qaıtaryp beredi. Sóıtip, úırmekil oınaýshylar eń sońynda asyqty kim utyp alǵan bolsa, sol utqan asyǵyn alyp ketedi.
Úsh taban oıyny
Bul oıny birde, «ketsin bir» dep te atalady. Bul oıynda ár kim óz úlesterin, málim bir kómbe jasap, soǵan tigip qoıady da, aldymen saqa úırsedi. ıaǵynı, oıynshylardyń bireýi barlyq saqalardy jınap alyp shashady. Sonda eki asyq alshy men táıki túsip, qalǵany búk, shik tússe, saqaly alshy túsken oıynshy birinshi kezekte, táıki túsken oıynshy ekinshi kezekti alady da, olar óz retterin saqtap qalyp, basqa saqalardy taǵy úıredi. Bul joly alshy túsken saqa bolsa, ol úshinshi kezekti, táıki túskeni tórtinshi kezekti alady. Osylaı jalǵasty oınaıdy. Al, birnshi joly úırgende tek bir saqaǵa táıki túsip, qalǵany búk pen shik túsken bolsa, onda osy túsken táıki birnshi kezekti alyp úırlmeıdi.
Saqa úıirsip, júris alynyp bolǵan soń endigi jerde resmı oıyn bastalady. Onda, birnshi júris alǵan oıynshy kómbeden oqshaýraq jerden saqasyn úıpedi. Sonda alshy ne táıki tússe, sol túsken orynǵa tizilgen asyqtardy atý uqyǵyna ıe bolady. Eger saqasy alshy ne táıki túspeı, búk ne shik tússe, ekinshi kezekti alǵan oıynshy júris alyp, asyq tizilgen syzyqtyń boıynda turyp, aldyńǵy oıynshynyń saqasyn atady. Nemese syzyqtyń qarysynan oǵan «qabat» aıtyp saqasyn úıredi. Sonda bul saqa da alshy ne táıki tússe, aldymen tizilgen asyqtardyń birin atyp, ony úsh taban alysqa ushyryp, utyp alǵan soń endigi kezekte birnshi oıynshynyń saqasyn kózdeıdi. Ony da úsh taban alysqa úshyra alsa, onda birnshi oıynshy oıynnan sheginedi. Ekinshi oıynshy tizilgen asyqtardy jalǵasty kózdeı beredi. Eger ekinshi oıynshy «qabat» aıtyp saqa úırgende, saqasy alshy ne táıki turmasa, ol qalyp oıyn kezegin úshinshi adamǵa beredi. Ol ózinen keıin oınaıtyn adam joq bolsa, yńǵaıyna qarap aldyńǵy eki saqanyń birine «qabat» aıtady. Sonda onyń asyǵy alshy ne táıki tússe, joǵardaǵy oıynshylarǵa uqsas, oıyndy jalǵastyrady.
Úsh taban oıynynda tizilgen asyqtardy qaı jaǵynan bastap atý oıynshylardyń ekinde bolady. Atqan kezde saqa tıgen asyq úsh taban jerge ushyp ketse, utqan esepteledi de, sol asyqty alyp, jalǵasty asyq atady. Eger saqasy kózdegen asyǵyna tımese, tıgen kúnde de úsh taban alysqa ushpasa, ol oıynshy qalyp, saqa tıip ornynan qozǵalǵan asyq áýelgi ornyna qaıta tigiledi.
Oıynnyń sońyna taman málim bir oıynshynyń asyǵy taýsylsa nemese taýsylmaı asyq shyǵarǵysy kelmese, onda saqany atý oınyn bastasa bolady. Saqa atý, sol oıynshy saqasyn sapasyna qaraı úsh asyqqa, bes asyqqa,baǵalap kentaıdyń ornyna tigip qoıady. Ony atqanda aldymen kelisim jasap, kem degende bes taban da, jeti taban alysqa ushyrý shart bolady. Eger kózdelgen oıynshy tigilgen saqany rasynda jańaǵy aıtylǵan mejeli alsysqa ushyryp jiberse, onda saqany utyp alady. Utylǵan oıynshy saqasyn berýge qımasa, baǵana baǵalaǵan asǵyn sońynan tolyqtap qaıtarsa da bolady. Eger saqa berýge kelisken bolsa, onda saqany beredi. Al, tigilgen saqany eshkim dáldeı almasa,dál tıgizgenimen alysqa ushyra almasa, saqanyń ıesi endigi oıyn kezegin alady.
Úsh baban oıynynda, oıynshylar ádette asyqty alshysynan, táıkisinen jane ompy-shompysynan aralastyryp tigedi. Eger asyqtar túgel alshysynan tigilgen bolsa, ony «qasqyr» dep atap, oıyn tamashalaǵan ne utylǵan oıynshy tizilgen asyqty alyp qashady. Qýǵanda jetkizbese sol beti ıemdenip ketýine bolady. Úsh taban oınynyń óspirimderge arnalǵan qarapaıym túrin «taban» dep ataıdy. Onda saqasyn atyp, bir oıynshy oıynnan shyǵarý tártibi bolmaıdy. Ár saqa tıgen asyq bir taban alysqa ushsa boldy.
Búk-shik
Bul oıynǵa qatysýshylardyń sanynda shekteme bolmaıdy, onda áýeli málim bir jerden kómbe jasap, soǵan bireý birden asyq tigedi de, qanshalyq alystan atýdy ózderi belgilesedi. Oıyn aldynda, asyq oınynyń basqa túrlerimen uqsas saqa úırip, kezek alady. Odan soń birnshi kezek alǵan oıynshy áýeli belgilengen jerden tigilgen asyqtardy kózdeıdi. Eger onda sol maıdanda tigilgen asyqtardy túgel utyp aketedi de, basqa oıynshylar taǵy birden asyq tigedi. Birnshi oınshy jalǵasty ata beredi. Eger saqa tıgende bir búk, bir shik bolyp tússe, ıaǵnı saqasy búk, tıgen asyǵy shik nemese saqasy shik, tıgen asyǵy búk bolyp tússe, onda saqasy tıgen sol asyqty alady da, saqasy tıgen jerden basqa asyqtardy jalǵasty kózdeıdi. Al tigilgen asyqtarǵa saqasyn tıgize almasa tıgizgen kúnde de saqaly alshy turyp, joǵarǵydaı tizilgen asyqtardy túgel utyp ketýge kelmese nemese saqa men asyqtyń biri búk, biri shik túsip, bir asyqty utý oraıy bolmasa, onda bul oıynshy qalyp, kezek ekinshi oıynshyǵa ótedi. Ol asyq kózdegende, birnshi oınshynyń saqasy tizilgen asyqtardyń basynan bastap atady. Al, birnshi oıynshynyń saqasy tizlgen asyqtardyń retin buzyp ketken bolsa, onda túrli utystyń birine keltirip, utyp alǵannan keıin baryp, tizilip turǵan asyqtardy kózdeıdi.
Ár joly asyq atqanda, qalǵan oınshynyń saqasy túsken jerinde jatady. Ekinshi joly asyq atý kezegi kelgende, saqasy jatqan sol ornynnan qozǵalǵan asyqty ne tizilgen asyqtardy kózdeıdi. Saqanyń ornyn aýstyrýǵa nemese qaıtadan kómbege aparyp atýǵa bolmaıdy.
Qaqpaqyl
Jastar men atpal azamattar bas qosqanda oınaıtyn baırǵy asyq oındarynyń biri. Qaqpaqyl oınaǵanda, oınshylar eń áýeli bir «han» saılaıdy. (bul keıde, «qusbek» dep te atalady) sonymen oıynǵa qatysqan adamdar sanyna qaraı (eki adam bolsa bir ornnan, úshte tórt adam bolsa biri besten) asyq shyǵarysyp, aldymen saqa úırisip júris kezegin belgilesedi. Uqsas túskender bolsa qaıta úırisip kezek alsady.
Qaqpal oınaǵanda, oıyn bastaýshy quddy «bes tas» oıyny sekildi barlyq asyqtardy qolyna jınap alyp, joǵary qaraı laqtyryp, bir qolynyń syrtymen «handy» tosyp, qaıta bir qarshyp alady. Eger qolynyń syrtymen tosqan asyqtardyń ishinde «han» joq bolsa, onda kelisim boıynsha ádettegi asyqtardan eki de úsh ne tórt ne bes asyq tosyp, sony qaıtadan qarshyp alyp, ony «hanǵa» aırbastaıdy. Al, alaqanynyń syrtymen tosa almasa, tosqan kúnde de qaıta qarshyp ala almas, oıyn qarsy admǵa ótedi. Eger «handy» qarshyp alǵan bolsa endigi jerde oıynshy ony ushyrady. Iaǵynı, «handy» joǵary laqtyryp, jerden asyq terip, túsip kele jatqan «handy» qaıtadan tosyp alady. Osylaısha birnshi joly ushyryp, úsh asyq alady. Eger áýelde qosqan asyǵy on bolsa, onda osy úsh jolǵy alǵan asyǵy alty alty bolyp, qosqan asyǵynyń jarymynan asqandyqtan, endigi jerde «han pysqan» bolyp eseptelinedi. Tórtinshi ret «han» ushyryp jalǵasty tórt asyq alady. Sonymen qolyndaǵy asyq onǵa jetip, ózi qosqan asyqtardy túgel qaıtaryp aketedi. Ony «óz asyǵym ózimde,shekeı tymaq kózimde» dep ataıdy. Besinshi ret «handy» ushyryp bas asyq, altynshy ret taǵy bes asyq alady. Sonda qarsylasynan on asyq utyp alyp, oǵan on upaı salǵan esepteledi.
Oıyn shartynda, oıynshy «handy» ushyryp jerden asyq alǵan kezde basqa asyqtardy qozǵap almaý kerek. Basqa asyqtarǵa qol tıip qozǵalyp ketse, onda ol qalyp, oıyn kezegi ekinshi adamǵa ótedi. Eger birnshi oıynshy qaladan buryn «handy» pisirip alǵan bolsa, endi oıyn kezegin alǵan alǵan oıynshy oǵan bir asyq berip, oıyndy aırbastap alady. Pyspaǵan bolsa, alǵan asyǵymdy «han» túgel ótkizip alady. Al kelergi oıyn kezegi kelgende alǵashqy oınshy «hanjy» pisirip alyp qalǵan bolsa, endigi kezeginde úshtikten joǵary qaraı qaı jerden qalǵan bolsa, endigi kezeginde úshtikten joǵary qaraı qaı jerden qalǵan bolsa sol qalǵan jerinen bastap jalǵastyrady. Al, úshtikten tómen qalǵan bolsa qaıta birlikten bastap oınaıdy. Oıynshylar «handy» ushyryp jerden asyq alǵan kezde, ózine qolaıly jaǵynan bastap alýǵa erikti. Desede, aldymen shashyrandy túsken asyqtardy alyp, handy pisirip alǵany eń abzal bolady.
Qaqpaqyl oıynynda, bir oınshynyń salǵan upaıyn, utylǵan oıynshy endigi júristen qaıtarýǵa tyrysady. Eger kelergi kezekte ol utqan bolsa, qarsylasy salǵan upaıdy odan shegerip tastaıdy. Jetpeı qalsa, kemi óz moınynda tura beredi. Asqany qarsy oıynshyǵa salǵan upaı bolyp esepteledi. Osylaısha áýelgi kelisken upaı sanyna jetken oıynshy qarsylasynan upaı alady.
Sasyr
Sasyr oıynynda oıynǵa qatysýshylar aldymen tórt asyqty aırym utys asyǵy etip belgilep alady da, saqa úırip, túsýine qaraı, alshy-birnshi, táıki-ekinshi, búk-úshinshi, shik-tórtinshi bolyp júris kezegin belgilesedi. Eger saqalary uqsas túsken bolsa, taǵy úırisip jalǵasty kezek alysady. Oıyn bastalǵanda, bastaýshy tańdap alynǵan tórt asyqty qolyna alyp úıredi. Bul tórt asyq ár oıynshyǵa ortaq qoldanylady. Árkim qalaǵan asyǵyn úıre bermeıdi. Ondaǵy utylý men utý, bylaı aıtqanda tikken asyqtardy túgel pisirip alý men «sasý» belgili shart astynda bolady. Demek, úırgen tórt asyqtyń biri alshy, biri shik, ekeýi búk tússe, alshy men shik úshin qarsy jaǵynan eki asyq utyp alady. Al, biri alshy, biri táıki, biri búk, biri shik tússe eshteńe de ala almaıdy. Kezek ekinshi adamǵa ótedi. Ol asyq úırgende, bir táıki, bir búk, bir shik tússe, onda eki asyq utylǵan bolyp, asyǵyn tólep, kezekti qarsylasyna beredi. Al, úırgen asyqtary alshy bolmaı biryńǵaı shik túsken bolsa, onda asyq uta almaıdy. Jalań alshy tússe, onda asyq utady. Eger bir alshy, eki shik, bir búk tússe nemese bir táıki, eki búk, bir shik tússe, onda alshy úshin bir asyq utqanmen, táıki úshin bir asyq utylyp, almas-bermes bolady. Al, eki alshy men eki táıki qatarynan tússe, onda utylystaǵy asyqtardy bir-aq alýyna bolady. Munyń kerisinshe eki táıki men eki buk bolyp tússe, onda «sasıdy». «sasyǵanda» utystaǵy asyq qansha bolsa, ústine sonshalyq asyq qosyp qarsylasyna beredi. Eger qarsylasyna salǵan upaı bolsa, ol da birge «sasyp» salǵan upaı túgel kúıip, asqan artyǵy qarsy jaǵyna salǵan upaı bolyp eseptelinedi.
Sasyr oıynynyń taralǵan kólemi bir shama keń bolǵandyqtan, onyń ár ońirdegi jalpylasqan túrleri de alýan túrli bolady. Máselen, keı jerderde tórt asyq ortaq qoldanýdan tys, asyq úırerde utysatyn asyq sany belgilenip alady. Sonymen úırilgen asyq alshy, táıki, búk, shik bolyp tórt túrli tússe, qarsylasynan aıtylǵan asyǵyn utyp alyp, asyqty jalǵasty úıredi.túsire almasa aıtqan asyǵyn ózi uttyryp, oıyndy qarsylasyna ótkizip beredi. Oıyn barysyn ekinshi oıynshy da osylaı qaıtalaıdy. «sasyr» oıynynyń bul túrinde, úırilgen tórt asyq shartty túrde tórt túrli túsýi tıis. Tórt túrli túsire almaǵany utylady. Eger úırgen kezde tórt asyqtyń úsheýi alshy, bireýi búk ne shik bolyp tússe, bolmasa úsheýi shik, bireýi alshy ne táıki tússe, onda «sasıdy» da utylǵan asyǵy men saslǵan upaıy tutas utysqa túsedi.
Sasyr oıynynyń bul túrinen tys, tórt asyqtyń ústine utylǵan asyǵyn qosyp, utqan asyǵyn shetinen alyp oınap oınaıtyn da túri bar. Onyń oıyn qaǵıdasy negizinen joǵardaǵy oıyndarǵa uqsap ketedi. Utqan adam tórt asyq shyǵaryp úırisedi.
Alshy oıny
Oıynshylar aldymen kómbege bir-birden asyq tigedi de, quddy basqa asyq oıyndaryna uqsas, ishinen oıynshylardyń bireýi báriniń saqasyn jınap alyp úırip, kezek alysady. Osy barysta alshy-birnshi, táıki-ekinshi, búk-úshinshi, shik-tórtinshi bolyp júris kezegin belgilesedi. Eger kezek alsyp, asyq úırgen kezde birneshe saqa qatarynan bir turysta túsip qalsa, onda saqany qaıta úırýge týra keledi. Osylaısha ár bir oıynshynyń asyq atý óshireti belgilenip bolǵannan keıin, endigi jerde oıynshylar kómbeniń bir jaq janyna baryp, ár kim óz saqalaryn ózderi úıredi. Osy kezde alshy túsken saqanyń ıesi saqasy túsken jerden kómbege tigilgen asyqtardyń bireýin atady. Osy barysta atylǵan asyq pen saqa bir tústa tússe (ıaǵnı, asyq ta, saqa da alshy, táıki ne búk, shik bolyp tússe), onda oıynshy atqan asyǵyn alady. Utylǵan asyqtyń ıesi kómbege taǵy bir asyq tizip qoıady. Eger atlǵan asyq pen saqa uqsap bir tusta túspese, ıaǵnı saqa alshy bolyp atlǵan táıki, búk ne shik bolyp tússe, onda jalǵasty asyq ata beredi. Tek saqasy alshydan basqa turysta túsken joly oıynnan qalady.
Bul aradaǵy oınnan qalýda eki túrli ereje bolady. Oıynshynyń asyq atqan saqasy búk ne shik tússe, onda oıynshy saqasyn qolyna alyp, oınnyń óshiretin ózinnen keıingi óshiretti turǵan oıynshyǵa beredi. Al, saqasy táıki turyp qalǵan bolsa, onda bul saqa alynbaıdy. Endigi oıyn kezegi kelgen oıynshy aldymen táıki turǵan saqany atady. Tıgizse onyń asǵyn alady. Tıgizbese onda oınnan qalady da basqa oınshy oındy jalǵastyra beredi. Eger oınshylar óshiret alyp bolǵannan keıin saqa úırý barysynda saqasy táıki túsip qalsada osyndaı bolady. Iaǵnı, ol oınnan qalady da saqasyn endigi kelgen oıynshy bastap atady. Tıgizse bir asyǵyn aketedi. Tigize almasa oınnyn qalady ári tigilgen asyǵyn saqanyń ıesine uttyrady. oıyn osylaısha bireý utyp, bireý utylyp, óz óshiretimen oınalady. Eń sońǵy oıynshy oınap bolǵannan keıin endigi óshiret alǵashqy oıyn bastaýshyǵa qaıta keledi.
Kóterispek oıny
Kóterispek oıny keıde «altybaqan oıny» dep te atalady. Bul negizinen aýyl arasyndaǵy bir úıden endi bir úıge ketip bara jatqan eki balanyń jol boıy oınap baryp, oınap qaıtatyn oıny. Onda oınaıtyn eki bala aldymen ózara kelisip alady. Bireýi qolyndaǵy saqasyn kelisken qashyqtyqqa aparyp qoıady da qaıta qaıtyp keledi. Ekinshi oıynshy sol orynda qozǵalmaı turyp, álgi saqany atady. Atqan kezde qarsy jaqtyń saqasyna dál tıgizse, onda saqasyn tigip qoıǵan oıynshy saqany atqan oınshyny óz saqasy jatqan jerge deıin kóterip barady. Al, bul barysta turǵan saqany atqan oınshynyń saqasy tımeı ketse, onda alǵash saqa tikken oınshy óz saqasyn alyp, sol ornnan birnshi oınshynyń saqasyn atady. Eger tımese, onda birnshi oınshy eki saqanyń arasyna álgi oıynshyny kóterip aparyp, taǵy jalǵasty saqa tigip oıyn jalǵastyrady, eger tıgize almasa, ol onda qarsy jaqtyń saqasyn qaıta atady. Osylaısha biriniń saqasyn biri atyp aldyǵa qaraı jljı beredi.
Joǵardaǵy asyq oınynyń basty-basty birneshe túrin qysqasha tanystyryp óttik. Oıyn tóreleriniń kóptigine uqsas, oıyn sońynda beriletin jazalar da kezinde túrli-túrli bolǵan. Ony «kertoqaı alý» «toqınaq alý» «túlki ishik alý» dep birneshe túrge bólingen. Asyq oınyna qosymsha atlmysh jaza túrlerin de tanystyra keteıik.
Kertoǵaı:munda ortan qoldyń ortańǵy býnyn syrtqa shodyraıtyńqyratyp judyryqty túıip, bas barmaq pen ortan qoldyń álgi shodyraıyp turǵan býnyn tóbege tıgizip turyp, qoldy ishine qaraı qattyraq tartady. Sonda bas barmaq pen ortan qol tóbe men mańdaıdy qatty aýrtady. Bul jazanyń keń jalpylasqan túri.
Toqınaq alý: muny birde «shynaq pen judyryq kertoqaı» dep ataıdy. Onda bilekti sybanyp alyp, judyryqty joǵardaǵydaı túıip, shyntaqty tóbege tireı qoldy tartady. Sonda tóbe men mańdaıǵa shyntaq bir tıse, judyryq taǵy bir tıip qatty aýyrtady. Jazanyń bul túri «kertoǵaı» alýǵa qaraǵanda sál aýyrraq sanalady.
Túlki ishik alý: buny birde «ompy tisteý» dep te ataıdy. «túlki ishik alǵanda» aldymen tegis jerge kúl úıilip, kúldiń ústine bir asyq ompy jaǵy joǵary qaratylyp shanshylyp qoıylady da, jeńilgen adam eki qolyn artyna ustap, tizesin búkpeı eńkeıip kelip, kúlge shanshýly turǵan asyqty ompysynan tistep alady. Eger tistep jatqanda oqysta tynys alatyn bolsa, bet-aýzyna kúl shashyrap, taǵy masqara bolady. Sondyqtan, «túlki ishik alý» túrli jazalardyń ishindegi eń aýyr túri esepteledi.
Budan tys, kezinde saýsaqpen mańdaıǵa shertetin, keselep sý, qymyz, aıran, irkit nemese qaınatqan qurt ishetin, et, maı asatatyn daǵdylar bolǵan. Munyń keıbireýi bás harakterinde qoldanyp, onda jeńilgen adam ishem degen nársesinen qanshaǵa kelsse sonshalyq iship, jeımin degen tamanynan qanshaǵa kelse sonshalyq jegen, budan qalsa án aıtyp, dombyra shertip jane basqa da óner kórsetip beretin daǵdylar da bolǵanú
Qortyp aıtqanda, asyq oıny, oıynǵa qatysýshylardy soporlyq pen utymdylyqqa baýlyp, jyldamdyq pen shydamdylyqqa tárbıelep, eptilik pen mergendikke úıretetin mol qasıet pen erekshelikke ıe. Ultymyzdyń dástúrli kóńil ashý oıyndary ishindegi eń kóneleriniń biri, asyq oıynynda oınaýshylardyń álginde sóz etken qasıetterdiń bárin óz boıynda qalyptastyrý men sińirýge múmkindigi shynynda mol. Onda san alýan qımyl qozǵalysy, atap aıtqanda, dene músheleriniń qalypty turysy, asyq atqan kezdegi túrli qozǵalysy, kózben qoldyń baılanysy ári olardyń úndestik tabýy qatarlylardyń bári oınshylardy dene jaqtan da, aqyl-oı jaǵynan da shynyqtyra túsedi. Sol sebepti ultymyzdyń teginen kele jatqan asyqqa qatysty nemese asyq oıynynan órbigen: «eshki asyǵy deme, qolyńa jaqsa saqa qoı, jasy kishi deme, aqyly assa aǵa ǵoı» jane «asyǵy alshysynan tústi» degen bir qatar tereń maǵynaly maqal-mátelder men sóz tirkesteri bar. Byraq, asqan asyq qumarlyq, oıynpazdyq erte kezde de, búginde de jurt kóńiline jaqqan joq.
Erzat BİLİHANULY
6alash usynady
