Qazaqtyń barlyq sóziniń shegi, ólshemi bolǵan. Ólshem birlikterin bildiretin qazaqtyń kóne sózderi óte kóp kezdesedi. Qazaq halqynyń maqal–mátelderinde de ólshem sózder jıi kezdesedi. Máselen: «Eki eli aýyzǵa, tórt eli qaqpaq», «Aýrý batpandap kiredi, mysqaldap shyǵady», «Kóńil azyp, ton tozsa, bergen kóılek kez bolar».
Uzyndyq ólshemderi:
Uzyndyq jáne qashyqtyq ólshemderi múlde eki uǵymdy, eki túrli ólshemdi bildiredi. Bir zattyń (taıaqtyń, arqannyń) uzyndyǵyn anyqtaıdy jáne ol (1;5sm), eki eli, úsh eli..., tutam, synyq súıem (14–15sm), súıem (17-18sm), qarys, kere qarys (20-22sm), kez (50sm), arshyn (75sm), qulash (1,80-2m), t.b.
Kez – kóne ólshem birlik sózi. Shamamen 70 – 80 sm - ge teń (dálirek aıtqanda 71, 12 sm-ge) uzyndyq ólshemi;
Eli – suq saýsaqtyń ekinshi býynynyń enine teń ólshem:
1 eli ≈ 2 sm;
Súıem – qazaqtyń uzyndyq ólshemin bildiretin metrologıalyq sóz. Súıem – bas barmaq pen suq saýsaqty kergen kezdegi uzyndyq. «Súıem» sózi monǵol tilinde «soom» tulǵasynda, al týngýs – manchjýr tilderinde «sýým» dybystyq quramynda kórinip, bularda da qazaq tilindegi maǵynada qoldanylady. Biraq osylardyń bári sózdiń alǵashqy tulǵasy men tuńǵysh maǵynasy emes. Oǵan sebep – qyrǵyz tilindeg «soomeı», týngýs – manchjýr tilderindegi «sýý» sózderi bizdiń tilimizdegi «suq qol» degenniń ornyna jumsalady. Sondyqtan «súıem» ólshemine saýsaqtyń qatysy barlyǵyna oraı, osy sózdiń týýyna negiz bolǵan degen oıdy túıindeýge bolady. 1 súıem ≈ 18 sm;
Synyq súıem – bas barmaq pen suq saýsaqtyń eki býyny búgilgendegi aralyq, bir súıemniń tórtten úsh bóligi 14-15 sm;
Qarys – bas barmaq pen shynashaqtyń kerip ustaǵan arasy.
1 qarys ≈ 23 sm;
Qulash – ıyq deńgeıinde kere sozylǵan eki qol ushynyń aralyǵyna teń ólshem.
1 qulash = 8 qarys = 2,5 sharıat kezi = 167,5 sm.
2 taıaq tastam jer = 1 qulash;
Arshyn – shyntaqtan saýsaq ushyna deıingi uzyndyq, metrge teń ólshem, kez. Arshyn – zattyń kólemin arshynmen ólsheý, mólsherleý, ıaǵnı 75 sm.
Qashyqtyq ólshemderi:
Adym – jaı júrgendegi eki aıaq arasynyń alshaqtyǵy 1 m;
Taıaq tastam jer – tym jaqyn jer, ıaǵnı 10-15 m;
Daýys jetetin jer – 250-300 m;
Shaqyrym – 1shaqyrym;
Iek astynda – 4-5 shaqyrym;
Qozykósh jer – 5-6 shaqyrym;
Kóz ushynda – 6-7 shaqyrym;
Taıshaptyrym – 4-5 shaqyrym;
Qunanshaptyrym – 8-10 shaqyrym;
Bir kósh jer – 10-15 shaqyrym;
Atshaptyrym – 25-30 shaqyrym;
Óte alys jerler – jer aıaǵy qıanda, jer túbi, jer moıny qashyq, qıyr, ıt ólgen jer, ıt arqasy qıanda.
Salmaq ólshemderi:
Salmaq ólshemderin halyq bylaısha jiktegen.
Qadaq – Shyǵys elderinde kóp qoldanylǵan salmaq ólshemi. Qadaq eskiliktegi jazbalarda jıi ushyrasady. Eýropada keń taraǵan fýnt ólshemine sáıkes keledi. Ol 200 gramǵa teń;
Batpan – salmaq ólshemi. Bir batpanda 200-300 gram aýyrlyq bar. XIX ǵasyrlarda Tashkent, Shymkent qalalarynda bir batpan 10,5 put, ıaǵnı 171,99 kg, Áýlıeatada 12 putqa teń kelgen, ıaǵnı – 196,56 kg-dy quraıdy;
Mysqal – 25 gramǵa teń salmaq ólshemi (bir qadaqta 96 mysqal bar);
Shókim – bes saýsaqtyń shókimine ilikken zattyń ólshemi;
Put – salmaǵy 16 kılogramǵa teń aýyrlyq ólshemi. 1 put – 40 qadaq;
Qoltyq – kisi qolyn búgip búıirine jetkizgende qoltyǵynyń astyna syıatyndaı kólem;
Shymshym – usaq zatty bas barmaq pen suq saýsaqtyń arasyna qysyp ustaǵandaǵy syıymdylyq ólshemi;
Qos ýys – qos qoldyń alaqanyn biriktire qobylaı ustaǵandaǵy syıymdylyq ólshemi;
Ýys – qoldyń alaqanyn qobylaı ustaǵandaǵy syıymdylyq ólshemi:
Bul ólshemder men birge halyq salmaǵynan jer oıylǵandaı, túıege júk bolǵandaı degen sıaqty beıneleý, teńeý sıaqty aıshyqty sóz órnekterin qoldanyp aýyr, jeńil degen sózderdi de paıdalanady.
Ýaqytyn anyqtaý ólshemderi
Qazaq halqy jyldy, toqsandy, aıdy, aptany, táýlikti bólýdiń sharýashylyqqa saı reti men yńǵaıyn da oraılastyra keltire bildi. Al merzim, mezgil ólshemderine kelgende halyq ólshemi men ataýy da baı. Ulttyq uǵymda merzim – ýaqyttyń, mezgildiń shamasy men uzaqtyǵyn bildiredi (Mysaly: bıe saýym, kún, aı, toqan).
Mezgil óllshemderi:
Sol ýaqyttyń bir sátin ǵana aıqyndaıdy. Mysaly:
Eleń-alań;
Tús-kesh;
Tún ortasy;
Qys, kóktem, jaz, kúz – mezgil ólshemderine jatady.
Merzim ólshemderi:
Bir sát 1 sekýnd;
Qas qaǵym, á degenshe (1 sek);
Sút pisirim 5 – 10 mınýt;
Bıe saýym 1,5 saǵat;
Et pisirim 2,5 – 3 saǵat;
Bir tún, bir kún 24 saǵat;
Apta 7 kún;
Aı 30 – 31 kún;
Toqsan 3 aı;
Jyl 365 kún;
Ǵasyr 100 jyl.
Adam ómiri ólshemi:
Jas (1 jyl);
Múshelmen 12 jyl;
1 múshel 13 jas;
2 múshel 25 jas;
3 múshel 37 jas;
4 múshel 49 jas t.s.s. bólinedi.
Merzim ólshemine kún, aı attary da jatady. Ýaqyt mezgilderin anyqtaýda jáne onyń jıilikterin jiktep, aıyrýda halyq teńeýleri men ólshemderi ári qyzyq, ári anyq, ári túrge de óte baı. Mysaly: eleń-alań, qulanıek, tań sári, qulqyn sári, tań bozara alakeýim, tań biline, tań ata, kún shyǵa, kún qyzara, kún qyza, kún kóterile, kún arqan boıy kóterile, túske jaqyn, tal tús, shańqaı tús, talma tús, sáske tús, tús aýa, tús qaıta, besin, ekindi, kesh, kóleńke basy uzara, kún bata, ymyrt, ińir, apaq-sapaq, jóppeldeme, namazdyger, aqsham (namazsham), aqsham jamyraı, beı ýaqyt, qas qaraıa, tún qarańǵysy, aı týa, tún ortasy, juldyz sóne t.b. Munan tek ýaqyt shamasy ǵana emes halqymyzdyń tanym-túsinik, oı, ár istiń baıybyna tereń boılaý, baǵdarlaý, til qabiletinen joǵary turǵanyn dáleldep beredi. Mezgildi qazaqtar kúndiz kóleńkege, túnde juldyzǵa qarap ta anyqtaǵan.
6alash usynady
