Aqyn Talapbek AZANBAI QHR-nyń Shyńjań, Altaı aımaǵy Alaqaq óńirinde dúnıege kelgen. Úrimji Kásiptik Kádirler ýnıversıtetiniń Ekonomıka basqarý mamandyǵyn oqyǵan. Shyńjań kólemindegi túrli basylymdarda poema kóptegen óleńderi jaryq kórgen. Jazba aqyndar musháırasynyń júldegeri.
Qazaqstan Respýblıkasynda shyǵatyn Gazet-Jornal, ádebı basylymdarda óleń, poema-dastandary jaryq kórip oqyrman qaýymnyń jaqsy yqylasyna bólengen.
Aqynnyń qalamynan shyqqan «Bahadúr Botaqara», «Aqqaptal», «Qarager», «Kókjaldar Jortqan Qubajon» dastandary, «Babalarmen Syrlasý», «Dalalyqtyń Daýysy», «Aqordam», «Qaıraý», «Kókjal aqyn nemese bir shýmaq jyr» qatarly Lırıkalyq poemalarynyń oryny bólek.
Qazaqstan jazýshylar odaǵy ótkizgen respýblıkalyq jazba aqyndar músháırasynyń júldegeri.
«Qazaq mádenıetiniń qaıratkeri» medalynyń, «QR Táýelsizdigine 30 jyl» medalynyń, «QR mádenıet jáne óner salasynyń úzdigi» medalynyń, «Qazaqstan avtorlar qoǵamy», medalynyń, Halyqaralyq «Tańjaryq» ádebı sılyǵy medalynyń ıegeri.
«Qazaqstan Respýblıkasynyń Qurmetti Azamaty» Ensıklopedıa enip 1- dárejeli Dıplommen marappattaldy.
Qazaqstan Avtorlar qoǵamy jáne Halqaralyq «Tańjaryq» zertteý qoǵamynyń múshesi.
«Júrekten myń bir til qatyp…» atty óleńder jınaqtyń avtory.
KÓKJALDAR JORTQAN QUBAJON
( Tarıhı dastan )
ÁLQISSA
Tikken kúmbez ǵalamǵa shatyr-aspan,
Desekte biz, adambyz aqyly asqan.
Kóz aldyńa keledi ótken kúniń,
Shertse kúı ǵyp shejire ǵasyr-dastan.
Keshir óleń qalsam tek mazaǵyńa,
Bir basyma jetedi azabymda.
Jeteginde qıaldyń kezip álem,
Jyrdyń qaınar shabytym qazanynda.
Qıa bassań aldyń jar, ura-qorym,
Keıingi urpaq shyn syryn uǵa ma onyń.
Jer kindigin silkintip kókjal babam,
Jortyp ótken tulparmen quba jonyn.
İrgeń dushpan bolǵan soń jat janyńda,
Buıyrmaǵan árıne taq darynǵa.
Qan maıdanda qan keship tolarsaqtan,
Kóz shyrymyn alǵan eń at jalynda.
Jelkildetip aıdaryn tulymdy ul,
Talaı ómir ketipti-aý qulyn-ǵumyr.
Ótken tarıh betinde qansyraǵan,
Aqtar endi aıtpaǵan sirińdy bir.
Tynysynan biletin egiz demin,
Qaıran baba ózińdi nege izdedim.
Oı jetpeıtin qıalmen qyr-syryńa,
Túpsiz tereń shyńyraý, teńizbe ediń.
Qyzyl-jasyl dúnıe-aı myń qubylǵan,
Kórinseń de bıik quz, shyń tuǵyrdan.
Keshe barlar búgin joq dep aıtamyz,
Biraq ondaı emesin kim uǵynǵan?
Qarap keıde tulǵamen zer-músinge,
Súısinseńde áz baba er kúshine.
Bile almadyń dushpandy dos dep sanap,
Tyǵyp kelgen qanjaryn jeń ishine.
Saq, úısindeı, qańly men ǵun babamyz,
Ary jatyr emes bul mundaǵy ańyz,
Kóktúriktiń bolǵan soń biz urpaǵy,
Endi aıtylyp keledi shyn baǵamyz.
Sorǵalatyp kózden jas ǵasyr ótken,
Menmendilik bastalyp basy dertpen.
Sodan keıin tekti elin batyr babam,
Dúbirletip tulpar men qasyna ertken.
Búgin boıda turǵanda senim-kúshim,
Elý me dep er jasy kerim, músin,
Ótken tarıh aqtardym shejireńdi,
Saǵan halqym bir dastan berý úshin.
Ulyń da alyp bolǵan soń, qyzyń da alyp,
Dúbirletken túrki bop bizdiń halyq.
Kókjal babam jortqan tek quba jonmen,
Tarıhtyń keleıin izin shalyp...
1 – BÓLİM
SAQ PATSHAIYMY - TUMAR HANYM (TOMIRIS).
TARIHI DEREK: Saqtar ( Saqalar ) - b. z. b. 1 - myń jyldyǵynda orta Azıa men Qazaqstan aýmaǵyn meken etken ejelgi taıpa.
Tumar ( Tomırıs ) : ( j .j .s. d. 570-520 ) - kúngeı Túrki, Saq halyqtarynyń baıyrǵy zamanda el bılegen áıel patshalary nyń biri, Masaget halqynyń baıyrǵy zamanda el bılegen ataqty hanyshaıymy. Sebebi Grek jazbalarynda onyń elin "Masaget" dep ataıdy. Tumar hanysha esiminiń tarıhqa enip álemge tanylýy- Ahemen áýletinen shyqqan, "tórt qubylanyń tutas bıleýshisi " atanǵan Parsynyń áıgili patshasy Kırdiń (j. j. s d. 558 - 530.) Orta Azıaǵa basqynshylyq joryq pen kelgen "jeńilýdi bilmeıdi" dep dáriptegen áskerin Araqys ( qazyrǵy Syr dárıá) jaǵasynda ashyq shaıqasta tas-talqanyn shyǵaryp jeńiýimen tikeleı baılanysty.
Kóterseńde ádilet týyn ústem,
Kim bar búgin ólmestiń sýyn ishken.
On segiz myń ǵalamdy jaratypty,
Qudiretti bir Alla uly kúshpen.
Berse Táńir aqynǵa shyn darynyn,
Jazyp jyrdy, án qylyp shyrqar ulyń.
Alla uly tek ǵana bar ǵalamdy,
Qaýyzyna syıǵyzǵan bir tarynyń.
Danyshpanbyz deı alman dana bizdi,
Túsinersiń bolsa eger sanań izgi.
Jaratypty jan berip topyraqtan,
Adam ata alǵashqy babamyzdy.
Búldirsede qyzyl til, daý arany,
Bizdi qaıtyp aǵaıyn jaý alady.
Qyıqymetti Allanyń atamyzdyń,
Qabyrǵasynan jaratqan Haýa anany.
Sodan urpaq taraǵan ǵasyr aýnap,
Pendelikten salsada basyn aýlaq.
Neshe tolyp, dúnıe neshe solyp,
Óń beripti qaıtadan jasyl aýmaq.
Qansha mıllıon bilmeımiz jyl ótkenin,
Toqtatsada san alyp júrek demin.
Jalǵap dástúr babadan keıingi urpaq,
Júrgizbedi deısiń aý kim óktemin.
Saq, ǵun, úısin, túrki bop qańlymenen,
Jekpe jekte sheginip qaldy kimnen.
Tulparmenen atoılap attan salyp,
Jaýdyń shebin oıran ǵyp saldyń birden.
Bul zamannan burynǵy myń jyldyqta,
Talaı taıpa ótipti qulshynypta.
Saqtan qalǵan derekter tarıhty,
Toǵystyrar ákelip kil shyndyqqa.
Kenje qalmaı týylyp sál ómirden,
Kelgen baqyt bul qolǵa áreń birden.
Úlken uly is qaıtadan bas qostyryp,
Túrki boldyq sanasyp álem bilgen.
Aqyn jazsa júrekten shyǵar jalyn,
Keıingi urpaq sodan tek uǵar bárin.
Saq taıpasyn qaratyp bir ózine,
Patsha bolyp atandy Tumar hanym.
Daryny bar boıynda tózimdi aqyl,
Elmen jurty alatyn sózin maqul.
Sol dáýirde áıelden bılik qurǵan,
Hanshaıym edi jaý júrek ózi batyr .
Áıel patsha bolsada, tuńǵysh hanym,
Qarsy kelgen qaltyrmaı bir dushpanyn.
Orta Azıa, Pákistan, Qazaqstan,
Soltústigin bılepti Úndistannyń.
Keıde soǵys bersede er baǵasyn,
Qalyń eldiń qostyrmaı jeń-jaǵasyn.
Kır bastaǵan qalyń qol Parsy áskeri,
Jaýlap kirdi Saqtyń bir keń dalasyn.
Kósem edi hanyshaıym kerim músin,
Boıǵa jınap ádilet senim kúshin.
Ólip ketsem dep búgin jaýǵa atandy,
Janym pıda tek meniń elim úshin.
Jaýyn jeńbes bilgen soń jýyrda anyq,
Qynabynan qylyshyn sýyrdy alyp.
Ótkel bermes tolqyny jaǵany uryp,
Syr darıa jatatyn býyrqanyp.
Keldi darıa jaý qoly jaǵasyna,
Sen kimsiń dep dushpanyń qarasyn ba?
Qanǵa toımas parsynyń Kır patshasy,
Olda áskerdiń bar edi arasynda.
Tomırıs dep estigen atyn bilip,
Kórmesede betpe-bet jaqyn turyp.
Jarlyq shashty eline hanshaıymdy,
Eger jeńsem alam dep qatyn qylyp.
Jeńemin dep kúshine sengen batyr,
Ala qoımas keńesip elden aqyl.
Toıymsyzdyq asqynǵan júrek barda,
San myń qolmen samsyǵan kele jatyr.
Qalyń ásker sap túzep dabyl qaǵyp,
Bógeý bermes ózendeı aǵyldy anyq.
Keldi Syrdyń bergi jaq jaǵasyna,
Jaý kórindi ar jaqtan saǵymdalyp.
Ótkel bermes dárıá jatqan aǵyp,
Jaý irgede degendeı saqtan halyq.
Aılamenen ber jaqqa ótkizip ap,
Parsy áskerin joımaqshy attan salyp.
Eki jaqta shep jaıdy qosyn tigip,
Shyǵa ma dep kim bilsin tosyn qylyq.
Dedi hanym ólispeı berispeımiz,
Bul shaıqasta el-jurtym osyny uq.
Batyr elmyz jaralǵan dara quzdan,
Qara mysyq ótpegen aramyzdan.
Qalsyn sasyp kómýsiz jaý súıegi,
Osy baıtaq shyǵa almaı dalamyzdan.
Túste aýyp, kún qıyp besin ótti,
Batyrlar tur sap dúzep esil tekti.
Qara qorym san jetpes jaý áskeri,
Dárıany beri qaraı kesisip ótti.
Syrdyń ystyq mı qaınap taqyr beli,
Kúńirenip úreı den jatyr eli.
Tomırıstiń bir uly Spargapıs,
Jas bolsada jaý júrek batyr edi.
Darıany jaý ótti keship turyp,
Taǵdyr jazǵan soǵysty nesip qylyp.
Kır patshasy jaǵaǵa az áskerin,
Tastap ketti ólimge besik qylyp.
Jasasańda jarq etken aıdan músin,
Jaýdyń qurǵan bilmessiń maıdan ishin.
Aılamenen jasaǵan tozaq otyn,
Spargapıs shynymen qaıdan bilsin.
Kún eńkeıip barady besin aýyp,
Uıasyna kún kirer keshin taýyp.
Spargapıs alǵy shep jaýǵa atandy,
Maǵan jurtym qylasyń nesin qaýip.
- Dedi batyr endi elim alańdama,
Búgingi bir jeńis tán maǵan ǵana.
Amanatqa tastaımyn el-jurtymdy,
Atameken, týǵan jer saǵan dala.
Jaýǵa atandy batyrlar tún jastana,
Pende bilmes bolaryn kim masqara.
Qaıran jerim, qaıran el dep attanǵan,
Dál ózińdeı jaý júrek týmas bala.
Bilmesede ǵajaıyp syryńdy aspan,
Shoq juldyzdar jamyrap jymyńdasqan.
Meńireý tún melshıse, úreı bılep,
Túz ańdary úrpıip qyryn qashqan.
Ár jerden jaý, ot jaqqan jaryq qylyp,
Kim ekenin bilesiń tanyp turyp.
Sadaqpenen bildirpeı atty jebe,
Qastaryna jaqyndap baryp turyp.
Qylyshtaryn sýyryp qynabynan,
Attap ótti tulparmen ura-qumnan.
Qorshap turyp mert qyldy jaý áskerin,
Birin tiri shyǵarmaı turaǵynan.
Ashshy daýys, ular-shý, aıǵaı-attan,
Estiledi zarly únder maıdan jatqan.
Kirgen kezde urandap atty jasaq,
Bilmeı qaldy kelgenin qaı taraptan.
Jaýdy qorshap talqandap buzyp kirdi,
Artqa tastap balǵyn shaq qyzyq kúndi.
Keler qoldyń kómekke jolyn kesip,
Dushpandardyń jelkesin úzip tyndy.
Qýanyshtan qulpyryp jeldeı esip,
Qolpashtaǵan bir-birin egeı desip.
Qaljyraǵan urystan ábden sharshap,
Uıyqtap ketken qalyń qol mereıi ósip.
Jaý áskeri bildirmeı túnde qorshap,
Alǵan eken shyqpastaı birden tor sap.
Spargapıs jasaqqa ámir berdi,
Óteıik dep shep buzyp, birge jol sap.
Qolda semser atoılap umtyldy alǵa,
Jolymdy tek ońda dep bul tún Alla.
Túsip jatty domalap jerge bastar,
Jete me endi demimiz bir kún tańǵa.
Kún kórinip atty tań belgi berip,
Óz kúshine batyrlar keldi senip.
Shyǵalmasyn bildi bir bul tozaqtan,
Jaýdyń shebin qorshaǵan kózi kórip.
Sary ýaıym salmaıyn sanaǵa dep,
Sálem aıtsam estı me, anama tek.
Al kegimdi jaýyńnan qyrshyn kettim,
Aldy-artyńa endi ana qarama tek.
Sálem aıttym qustardyń qanatynan,
Balań edim ózińnen dara týǵan.
Janym qurban qara orman elim úshin,
Qara laǵyń bolaıyn ar atynan.
Shyǵa almady buzyp bir, tústi torǵa,
Amaly joq teń keler kúshti qolǵa.
Qyryldy ásker qan keship eki jaqtan,
Spargapıs sońynda tústi qolǵa.
Sheshti qolyn ákelip han aldyna,
Dedi maǵan basyńdy iı jan barynda.
Qylsha moınym, talsha dep elim úshin,
Basym mine, al endi aldaryńda.
- Dedi de turdy hanǵa qyryn baryp,
Qaıtyp esten shyǵarar muny halyq.
Keńirdegin óziniń biraq ordy,
Jaý qylyshyn qolynan julyp alyp.
Selk etti han, kózimen muny kórip,
Ne degen dep dáti men syry berik.
El aýzynda jyrlanǵan batyrlardyń,
Tarıh ta qaldy tek biri bolyp.
İster ár kez isteıtin isin tanyp,
Daryny mol biletin kúshin halyq.
Bul maıdanda mert boldy jaý qolynnan,
Qorshaýyna dushpanyń túsip qalyp.
Qalǵanyma dúnıe-aı elden kóńil,
Qysqa bizge bolsada bergen ómir.
Kúńirenip hanyshaıym jylap ketti,
Estigende ulynyń ólgenin bir.
Óz etińe qýyrsam maıyńdy alyp,
Seıilerme mendegi ýaıym halyq.
Toıdyram dep dushpandy óz qanyna,
Atqa qondy hanyshaıym daıyndalyp.
Tymyrsyq kún tursada jalyn shashyp,
Jaýdy ótkizdi beri áteı altyn ashyp.
Quryp jospar qorshaýǵa ap aılamenen,
Saq áskeri jan-jaqtan qaldy basyp.
Qulyn-taılar aırylyp enesinen,
Boldy shaıqas qalmaıtyn el esinen.
Qoıdaı dushpan qyrylyp mert bop jatyr,
Atqan saqtyń jańbyrdaı jebesinen.
Qaıda qaldy baıaǵy senim, kóńil,
Short synbaıtyn shytynap tózymdi ómir.
Sýdan shyqqan tyshqandaı súmreıdi,
Yryq bermeı kelgen jaý kezinde bir.
Qyrǵyn soǵys, ular-shý, qyzyl-maıdan,
Atoı salyp jaý shebin buzýdy oılan.
Sur jebe bop atylǵan ajal oǵy,
Bilmeısiń sen tıerin túzý qaıdan.
Qursada bir josparyn óz aldyna,
Ne bolaryn jaý búgin seze aldy ma?
Kır patshany qorqynysh aldy bılep,
Ólim-úreı elestep kóz aldyna.
Qyzyl-maıdan qan keship tolarsaqtan,
Buzyp qamal batyrlar oza shapqan.
Qylysh sermep, naıza sap qyrdy jaýdy,
Bes qarýyn sýyryp qoramsaqtan.
Qamal bolmas alynbas anyq berik,
Eger tursa ózine halyq senip.
Kır patshanyń batyrlar basyn kesti,
Hanyshaıymniń aldyna alyp kelip.
Qap jasatyp ógizdiń terisinen,
İshin qanǵa toltyrdy kelisimmen.
Basyn saldy dushpannyń el aldynda,
Óz qanyna toısyn tek dep ishinen.
Áńgimelep aıtsań da qaı balaǵa,
Bul ánsheıin soǵys dep jáı qarama.
Eki júz myń qyrylǵan jaý áskeri,
Qaldy jem bop ıt-qusqa aı dalada.
Óz halqymen bolmastan jerge masyl,
Baılyǵym joq dep meniń elden asyl.
Urpaq jalǵap bıledi dáýirinde,
Handyq quryp "saq" bolyp neshe ǵasyr.
Qýat alyp ómirden, kún kózinen,
Turdyń sertte tanbaıtyn bir sózińnen.
Súıinishpen qaraımyn erligińe,
Bolmasamda sol kezde birge ózińmen.
Urpaǵyńnyń demeımin jaıyn qara,
Jabaǵy jal minsede taıyn bala.
Tulparmenen tý ustap shapqan seniń,
Qaldy bizge mura bop saıyn dala.
Sharshap túspeı shaldyǵyp aryp attan,
Jaý aldynda qoıatyn aryn maqtan.
Saq, ǵun, qańly sen ediń túrki bolyp,
Evrazıa qurlyǵyn alyp jatqan.
Arylmaǵan bolsa da bastan azap,
Netken baba erligiń asqan ǵajap.
Shejireńdi paraqtap men otyrmyn,
Bul tarıh jazylǵan tasqa qashap!
EKİNSHİ BÓLİM
ǴUN TAIPASYNYŃ KÓSEMİ - MÓDE QAǴAN
TARIHI DEREK - Ǵundar - kóshpeli halyq, Ǵundar táńirshildik dindi ustanyp, Túrki jazýyn paıdalanǵan. Sóıleý tilide Túrki tili bolǵan. Shyǵysta Móde qaǵan (j.j.s.d.228-174) "shyǵys qý" taıpalaryn baǵyndyrǵan, al onyń quramyna, shamamen alǵanda, Kerýlen jáne Onon alqaptarynda mekendegen Sánbı jáne Uqýan taıpalary kirgen. Móde batysta Iýedı (Iýechjı) taıpalaryna qarsy joryqtar jasaǵan. Bul kezde qazyrǵy Koreıadan Tıbetke jáne shyǵys Túrkistan nan Hýanheniń orta aǵysyna deıin sozylyp jatqan aýmaq Ǵundar dyń qol astyna kirgen.
Ǵasyrlardyń syr shertip qatarynan,
Tarıh kýá jazylyp hatqa alynǵan.
Keshegi tek babalar ótken kúniń,
Shejire bop al búgin aqtarylǵan.
Qalǵan bizge babadan dala-muram,
Keleshekke oı tastar sanaly ulan.
Estiledi dúbiri tulparlardyń,
Dombyranyń shertilse shanaǵynan.
Paı, paı, shirkin, dombyra top ishinnen,
Kúmbirlese qosylyp qobyzymen.
Bebeýlegen tógilip kúı bop dalam,
Tarıhpen keshegi toǵysyp eń.
Kýási bop ótkeniń, kesheginiń,
Babam kelgen jibermeı ese-tynym.
Aldyda tur batyry ǵun eliniń,
Attıla men Módedeı dese kimiń?
Jyljyp ǵasyr, jyl aýnap ótken ómir,
Ǵajap ǵumyr talaı jan shekken ne bir.
Tarıhqa tas baýyr handar kelip,
Birin-biri joǵaltqan netken jemir.
Legi aǵyldy ǵundar dyń shyǵystan kil,
Jazǵyturym jaýǵandaı yrys jańbyr.
Qamal boldy alynbas dushpandarǵa,
Taý deneli quıylǵan quryshtan bir.
Atoı saldy arǵymaq, tulpar minip,
Ýaqyt ótip aqsada jyldar jylyp.
Talaı jerdi qaratyp bir ózine,
Aıdap shyqty jaýlaryn ǵundar túrip.
Eldiń Móde kóterip shańyraǵyn,
"Táńir qutty" dep júrgizdi ámir-taǵyn.
Qortyp temir bolattan qarý jasap,
Ashqan edi ǵundaryń Táńir baǵyn.
Jıyrma tórt rý qarap jarlyǵyna,
Qysqan dúnıe qaramaı tarlyǵyna.
Ádildik pen halqyna bıik aıtty,
Qarasha, Bek demesten barlyǵyna.
Aman bolsa qan, termen kelgen meken,
Ala aýyzdyq shyqpaıdy elden bóten.
Dep ákesi azýly kórshi eline,
Kepildikke Módeni bergen eken.
Jyldar boıy kepil men sonda turyp,
Qarsy kelgen dushpandy joldan julyp.
Óner-bilim úırenip jetistik pen,
Keıin kele atandy tolǵamdy ulyq.
Ańdyǵan jaý tursada kekti basyp,
Jónin taýyp kepilden ketti qashyp.
Tereń shatqal, bıik taý, bitik orman,
Qý medıan dalany ótti basyp.
Ien jerdi mekendep jan baspaǵan,
Qarý jasap el bilmes aldaspannan.
Jyldar boıy qol jyıyp, ásker qurdy,
Ómirge bir basqandaı alǵash qadam.
Shyqpasyn dep shıki ókpe masyl elden,
Batyr kileń jigitter qasyna ergen.
Tulpar minip shapqanda kórinedi,
Quıyndatqan daýyldaı jasyl belden.
Er músindi qarasań tulǵasyna,
Qoıa almaısyń bir kemdik syn basyna.
Jınap ásker, qalyń qol Móde batyr,
Birlik deıtin toptady tý astyna.
Ákesiniń bılegen alyp taǵyn,
Táńir ashty Módeniń anyq baǵyn.
Ádiletpen basqaryp elmen jurtyn,
Qaǵan boldy oılaǵan halyq qamyn.
Ótken tarıh jazsada kesip kúndi,
Berilgen baq mańdaıǵa nesip qyldy.
Taqqa otyrǵan Módeni kórshi elderi,
Kóz alartqan dushpandar estip bildi.
Bılik aıtqan jańadan handyq quryp,
Jaqtady eli, Módeni barlyq ulyq.
Elshilerin jiberdi dushpandary,
Ne deıdi eken degendeı ańdyp turyp.
Móde hannyń tulpary dúl-dúl edi,
Oılandyryp tastaıtyn kim-kimderdi.
Jez qanatty, jel júırik, qustaı ushar,
Saǵym bolyp shapqanda kún-túnderi.
Bolat tuıaq, Táýet bas Maral mańdaı,
Qaraǵan jal jibekpen taralǵandaı.
Omyraýly,shoqtyqty, aldy bıik,
Peri oınaqtan janyýar jaralǵandaı.
- Pana tutar erteń aq ǵundar kimdi?
Qulǵyp alma deseń bir uldarymdy.
Dedi elshiler suratty bizdiń patsha,
Sizdiń mingen bersin dep tulparyńdy.
Móde qaǵan oılaǵan el erteńin,
Bárin parlap tusindi keler demin.
Qalaǵany bolsa eger osy tulpar,
Syıǵa tartar syıym bul berer meniń.
Al tulpardy dedi de jaırań qaǵyp,
Alyp shyqty jetektep maıdanǵa alyp.
Ýázirler ne derin bilmeı hanǵa,
Turyp qaldy daý aıtpaı qaıran qalyp.
Jyl aýysyp, aı ótti, kún artynan,
Qubylys kóp ómirde syrǵa tunǵan.
Oılaıdy tek qandaı han óziniń bir,
Qalmaıyn dep aırylyp murattymnan.
Taǵy keldi kórshi eldiń elshileri,
El dep ǵundy teń turar mensinbedi.
Asqan sulý hanymyn sizdiń eldiń,
Syıǵa ózine hanymyz bersin dedi.
Ózi sulý jan edi, ári aqyldy,
Alys demeı tartatyn bar jaqyndy.
Hanǵa súıeý aqylshy hanym edi,
Kesip aıtar aqıqat, qara qyldy.
Hanym aıtty taqsyr-aý, Móde batyr,
Aınalań jaý qorshaǵan kele jatyr.
Jeriń aman bolsa eger eliń úshin,
Men qurbandyq dep hanǵa beredi aqyl.
Ne degen dep ýázirler basynǵandyq,
Qorshap bári qaǵandy qasyna alyp.
Jibereıik hanyna elshilerdiń,
Qanmen jýyp búgin biz basyn alyp.
Shýlap keti dep bári tosynnan bir,
Qaǵan menen hanymǵa qosyp aqyl.
Bul bekimin hanymnyń túsinińder,
Jaý bolmaıt dep kim aıtar dosyń aqyr.
Aıtty Móde bıligin taqta turyp,
Keıin shyrǵa jasarmyz qaqpan quryp.
Qalaǵanyn bereıik búgin endi,
Dep hanymyn jiberdi attandyryp.
Jarqyraǵan aspannan aıymdy alyp,
Ketsede elge al búgin ýaıym salyp.
Ásker jınap Móde han saılaýtty,
Endi urysqa kirisbek daıyndalyp.
Degen babam azamat, er jasyma,
Sender barsyń jaqsylar kel qasyma.
Ulanǵaıyr dalany qorǵaısyńdar,
Zulmat kúnder tússe eger el basyna.
Áskerine dedi han artyp senim ,
Óz janynan qoıatyn artyq elin.
Kúnder ótti, jyl aýnap, parlap kórdi,
Bar eken lep dúnıe-aı artyq-kemiń.
Taǵy keldi elshiler senim artqan,
Kúshtilikpen qoıatyn tegin maqtan.
Bizge bersin hanymyz dep suratty,
Ulanǵaıyr jan baspaı jerin jatqan.
Sóz bastady Móde han sál kidirip,
Jalpaq elge jatqandaı ardy uqtyryp.
Elshilerdiń basyn al dedi áskerge,
Ýázirlerdiń aldynda jarlyq qylyp.
Jıyp barlyq áskerin syǵaılanǵan,
Dedi qorlyq shydaıma mundaıǵa adam.
Bul mekenniń bir túıir tasy qymbat,
Bergen mura babamnan - Qudaı maǵan.
Júreginde yza-kek tasyp tundy,
Tez joryqqa dep qolyn asyqtyrdy.
Beıbit jatqan jaý elin biraq túnde,
Jan-jaǵynan qorshap ap basyp kirdi.
Ne qylaryn bilmeı jaý qaldy sasyp,
Qulata almas shyrdaq sý jardyń tasyp.
Yryq bermeı kelgen bir kezindegi,
Dushpandardyń tastady arnyn basyp.
Qaraısa da kek penen qanyń maǵan,
Sadaǵasy halqymnyń malym saǵan.
Tizerledi patshasy dushpandardyń,
Móde hanǵa qaltyr dep, «janymdy aman».
Er ekenin Ǵundaryń tanyp bólek,
Ótken kúnnen burynǵy alyp derek.
Hanshasyn uzatty Móde hanǵa,
Turmaqshy bop jyl saıyn salyq tólep.
Ótse de ómir, ýaqyt saǵym qýyp,
Qonǵan basqa kim berer baǵyn jyryp.
Handyq qurǵan kórshiles taıpalardy,
Ǵundar jatty ózine baǵyndyryp.
Salystyryp ózin tek jat kúshimen,
Oınatqan da qarýyn at ústinen.
Tulparlardyń tuıaǵy dúbirletken,
Solqyldatty shyǵysty, batysymen.
Jazǵan ǵasyr tarıh jeti únimen,
Deme endi qaıtaram kekti kimnen.
Maı ǵoǵasha dushpandar japyryldy,
Bógeý bermes ǵundaryń ekpininen.
Sodan qalǵan bizge qut mynaý dalam,
Qoıa berme qarǵam-aý, suraý maǵan.
Tarıhtyń paraǵyn ashsań búgin,
Jazyp ketken barlyǵyn jyraý babam!!!
ÚSHİNSHİ BÓLİM
EDİL QAǴAN ( ATTILA)
TARIHI DEREK - Batys Ǵun ımperıasynyń negizi alǵash b.z. II ǵasyrynda Batys Qazaqstan jerinde, Kaspıı teńizi jaǵalaýynda qalandy. Ǵundar sol óńirden ózderiniń patshasy Valamır (Balaámir) bastaýymen batysqa attanyp, IV ǵasyrdyń 70-jyldary Dnestrge deıingi jerdi jaýlap aldy. Olardan birinshi bolyp jeńilgender Azov teńizi óńirin mekendegen alandar bolatyn (q. Ǵundardyń alandardy talqandaýy). Kerch buǵazy men Qyrymdaǵy Bospor patshalyǵy da ǵundardyń soqqysynan qulady.
Edil qaǵan (Attıla) (400-453 j. j.) batys Ǵun taıpalar odaǵynyń aty ańyzǵa aınalǵan kósemi. Reınnen Qara teńizdiń soltústigine deıin Varvar taıpalaryna óz bıligin júrgizgen, adamzat tarıhynda ózindik oryny bar tarıhı tulǵa.
Attıla Rımge (Eýropa) ǵa joryqtar arqyly ondaǵy quldyq dáýirdi joıyp adamzat balasyn quldyqtan qutqarǵan. Óz dáýirinde "Táńirdiń qamshysy", "Qudaıdyń qahary" depte atalǵan jaý júrek batyr.
Edil german taıpalaryn baǵyndyrǵan kezde Býrýndıa hanshaıymdy Ildıonaǵa ( Hıldıkaǵa) ǵashyq bolyp qalyp 453 jyly elinde úlken toı jasap, osy hanshaıymǵa úılenedi. Biraq alǵashqy neke túni belgisiz jaǵdaıda kenetten qaıtys bolady.
Kelsede aqyn ǵasyrlar jyrlap seni,
Qabaǵynda qatýly muń bar edi.
Attyń basyn tiredi Kaspııge kep,
Bógeý bermes tolqyndaı Ǵundar legi.
Ár ýaqytta keltirmeı senimge shek,
Bolashaqtyq kórsetip eline esep.
Alǵash qurdy Batys Ǵun ınperıasyn,
Batys Qazaq eliniń jerine kep.
Danalyqpen sheship tek dala daýyn,
Bıik ustap kótergen ar alaýyn.
Áskermenen shep jaıyp neshe túmen,
Meken etti Kásibıdiń jaǵalaýyn.
Valamırdeı patshanyń ámirimen,
Qoldap Qudaı, jebedi Táńir birden.
Aty qaldy búgingi tarıhta,
Joldas bolǵan dúnıe máńgi kimmen?
Jatyr Azov deńizi kikip aǵyp,
Osyndaı da er qalar bir synalyp.
Alańdardy Ǵundar kep jaıpap ótti,
Jaıǵan shebin talqandap bir túnde alyp.
İrgeńde jaý demesten joq dushyman,
Qarsy atylyp ótsede oq tusynnan.
Qyrymdaǵy uly Bospor patshalyǵy,
Tek Ǵundaryń qulady soqqysy nan.
Óz tusynda Bospor da kúshti el edi,
El úshin bir istegen is keleli.
Kelip mine betpe-bet Ǵundar menen,
Alǵash ret soǵysqa túsken edi.
Batyr eldi kim sener dese masyl,
Qaıtyp kelmes qolda joq keshegi asyl.
Ámirine qaratyp Eýropany,
Jaýlap jatty Ǵundar kep neshe ǵasyr.
Attıladaı er júrek bar batyry,
Barlyq batys túsingen parlap muny.
Qasyna ergen qalyń qol kileń sańlaq,
Bári túgel qarasań arda aqyly.
Bizben ǵundar, túrkiler qatysty ma?
Qarsy kelgen jaý menen atys qyla.
Baǵyndyrdy Rımdi , Eýropany,
Bir ózine qaratyp batystyda.
Atqa qonyp Attıla jarǵysy men,
Jaýǵa atandy batyrlar bar kúshimen.
Qutyldyryp quldyqtan Eýropany,
Alyp ediń halqyńnyń alǵysyn sen.
Attıla tur tý ustap attan salyp,
Erligine súıinip jatqan halyq.
Batys elin qaratyp bir ózine,
Patshasynda túsirgen taqtan alyp.
Burynǵy ótken qaraılap tek kúnine,
Quldyq ǵumyr el kórgen ketti mine.
Jeńilgen jaý qan sasyp baǵyndy ózi,
Attıla nyń shydamaı ekpinine.
Keskilesken qan keship, maıdan jalyn,
Kim túzeter eliniń taıǵan baǵyn.
Taý tóbe bop úıilgen ólikterdi,
Kózben kórmeı túsiner qaıdan bárin.
Aqjal tulpar astynda kisinegen,
Myqtylyqty dáleldep isimenen.
Jaýdyń shebin talqandar jalǵyz baryp,
Sengen batyr óziniń kúshine eren.
Som deneli qarymdy arshyn bilek,
Endi ózińdeı joqtar jer arysyn tek.
Dáýirińde atandyń dushpandarǵa,
Ot oınatqan "Táńirdiń qamshysy" dep.
Dala mynaý sen shapqan tulparyńmen,
Ótken tarıh ómirin buldar kimnen.
İziń jatyr irgede soıǵaqtalǵan,
Talaı ǵasyr ótsede jyldar kileń.
Qaıtpas jaýdan batyr er, alyp júrek,
Jaıar keńge qanatyn anyq túlep.
Eýropany bılegen din Papasy,
Aldyńa kep bas ıgen salyq tólep.
Sen ǵanasyń túrki men ershimdi egiz,
Táńir bizge baqytyn bersin deńiz.
Ańyz bolǵan ǵundardyń batyr uly,
Edil handaı urpaqqa bersin jeńis.
Aldyńda or bolsa eger qazylýda,
Derekter kóp tarıhı jazylý da.
Kim teń keler aýyzy alty qarys,
Arystandaı aıbatty azýly ǵa.
Ótken ómir kettiń be saǵym qýǵan,
Quryp qalǵan ne paıda aǵyn sýdan.
Tas-talqanǵyp batystyń taıpalaryn,
Edil batyr kezinde baǵyndyrǵan.
Kóńil kóktem lepirgen tasyp tolyp,
Qalalaryn dushpannyń basyp qonyp.
Kórgen jerden Ildıon* hanshaıymdy,
Edil haǵan qalǵan ed ǵashyq bolyp.
Hanshaıymdy alam dep jarlyq etti,
Ilandyryp sózine barlyq kópti.
Sulý kórse suqtanǵan qyzyl kózdik,
Ómirine óziniń tarlyq etti.
Ulan asyr toı boldy halyq kórgen,
Han-qarasha jınaldy barlyq elden.
Igi jaqsy, qonaqtar, nar qasqalar,
Jatyr ornyn shalqaıyp alyp tórden.
Toı bop jatty kún emes, apta aýysqan,
Bul ne degen baılyq dep baq qaýyshqan.
Esebi joq shashylǵan mal-dúnıe,
Shoshyp keıde qalasyń jat daýystan.
Elmen jurty jyınalsa tamashaǵa,
Qaramastan bıikpen alasaǵa.
Altyn-kúmis taraty toıǵa kelgen,
Kedeı-kepshik, joq-jitik, qarashaǵa.
Keshte boldy keldi han saraıyna,
Mahabbattyń bólengen araıyna.
Masańdyqpen lepirip kóńil ósken,
Sharap-tamaq ákeltti malaıyna.
Toıda bitti neshe apta dúrildetken,
Jerden emes tapqandaı pirin kókten.
Aı dese aýzy, kún dese kózi bar bop,
Arý otyr qasynda nuryn tókken.
Sharasyna toltyra quıdy sharap,
Bıge basty buralyp, kúıdi sanap.
Qos qolymen usyndy sulý kelip,
Eger tursa batyr-er sıdy qalap.
- Dedi arý qulaı kelip qushaǵyna,
Men isteıtin daıynmyn is jaǵyńa.
Tamaǵyna taqaǵan aldyn ala,
Almas ótkir ajaldyń pyshaǵyma?
Ne bolaryn kún erteń bilmes eshkim,
Ortasynda júrsede kóp egestiń.
Shyrqymyzdy buzbasyn dep tapsyrdy,
Kúzetshige bireý kep osy keshtiń.
İshti sharap mas boldy bimeı esin,
Sulý degen nur shashqan kúndeı esim.
Shamdy óshirdi, qushaqtap hanshaıymdy,
Ekeýmizge degendeı til tımesin.
Shekteý bar ma Táńirdiń syzyǵynda,
Salma taǵdyr synaq pen bizdi muńǵa.
Batty ómirdiń bir túndik toıat tappas,
Arpalysqan sezimniń qyzyǵyna.
Kókjıekten kún shyqty nuryn tógip,
Pende, shirkin, bolsańda syryń berik.
Eki ǵashyq turdy ma tóseginen,
Álde taǵdyr kettime qyryn berip.
Uǵyp bolmas hıqmet syryńdy adam,
Alsa Táńir qaltyrmas birińdi aman.
Ashshy daýys shyqty bir tús mezgili,
Hanshaıymnyń saraıdan shyryldaǵan.
Keldi kirip kúzetshi aq saraıǵa,
Esil erdi óz úıi jat sanaıma.
Edil haǵan qan qusyp jatyr eken,
Birtúrli bop kórindi saq malaıǵa.
Boıdan shyǵyp jan ketken, asyl ǵaıyp,
Ne bolǵanyn bul túnde jasyrmaıyq.
Bozingendeı joǵaltqan nar botasyn,
Jylap otyr hanshaıym shashyn jaıyp.
Jerde múrde, jan ketken dem úzilip,.
Jaratqan bir, dúnıe kem dizilip.
Dúr silkintken álemdi batyr edi,
Kelgen qandaı aldyna seńdi buzyp.
Eńiregen ular-shý jylap halyq,
Táńir turma kim bilsin synaqqa alyp.
Bir qastandyq sol túni jasaldy ma,
Degen búgin tur artta suraq qalyp.
Shúıe bóriler júrgende tystan ulyp,
Dos muńaıdy al mine dushpan kúlip.
Dushpandyqtyń kezdigin jeń ishine,
Jasadyma tyǵyp kep mystan qylyq.
Suraq qaldy júrek te, kim biledi?
Sol tún bolǵan jyn oınaq, jyn biledi.
Maqabatpa álde bir qastandyqpa,
Qalǵan jurttyń esinde bir tún edi.
Tabıǵatta buzyldy aýyr synnan,
Kún kúrkirep naızaǵaı, daýyl turǵan.
Kól ortaıdy, súıengen taýy qulap,
Qashan endi arylar qaýym muńnan.
Ótken tarıh aqtarsa shejiresin,
Deme aǵaıyn sen búgin ne bilesiń.
Ǵasyrlardyń óshpesteı qatparynda,
Qalǵan talaı jazylyp ne bir esim.
Bir egeıi Edil han sol esiminiń,
Qaıda ekenin bilmeıdi múrdesin kim?
Ótkendi kúnder jatqanda joqtap búgin,
Tarıh babam aıtady bir kesimin.
Kezikse eger jek kórer oljany kim?
Kelmesede aıtylǵan boljam búgin.
Dáýirinde kórsetken Edil batyr,
Arlan ósken óziniń kókjaldyǵyn.
Tarıh kýá jazylǵan hatqa túsip,
Esil er kóp mert bolǵan qaqpan qushyp.
Turyp qaıta orynnan jaýǵa shapqan,
Qazǵan orǵa jyǵylsa attan ushyp.
Ótken tarıh oı saldyń ne bir maǵan,
Bildirmeı jep joq qylar jemir ǵalam.
Burynǵynyń kýási batyr músin,
Alyp júrek sen ediń Edil babam!!!
TÓRTİNSHİ BÓLİM
TÚRİK QAǴANATY - MUQAN QAǴAN
( 552 - 603 jyldar )
TARIHI DEREK: Túrik qaǵanaty- Kók túrikterdiń taıpalyq odaǵy, orta ǵasyrlarda basqarǵan Azıadaǵy iri memleket. Túrik qaǵanatynyń kúsheıgen ýaqyttynda Soltústik- Shyǵys Qytaı ( Manchjýrıa), Mońǵolıa, Altaı, Orta Azıa, Qazaqstan, jáne Soltústik Qapqaz aýmaqtaryna ıelik etken.
Túrik qaǵanatynyń negizin salýshy- Býmyn qaǵan. Ol Jýjańdardy jeńgenensoń 553 jyly qaza bolyp, oryna Qara-Eske jáne Muqan qaǵan bolady.
Al 553 - 572 jyldary Muqan qaǵan kezinde Túrikter uly dalanyń shyǵystaǵy qojasyna aılanady. 6 ǵasyrdyń 70 jyldary Túrik qaǵanaty soltústik Kavkaz ben Qara teńizdiń soltústik jaǵalaýyna deıin ústemdik etti. 6 ǵasyrdyń ekinshi jartysynda Túrikterdiń bıligi Azıanyń biraz aımaǵyn qamtydy. Súıtip Qytaı, Iran, Vızantıa sıaqty iri memleketterge ózderiniń saıası yqpalyn júrgizgen kúshti memlekettiń birine aınaldy.
Biz urpaǵy deımiz be, aqıyqtyń,
Ǵasyr týǵan alyptar san ıip myń.
Salǵan mynaý ǵalamǵa tańbasy bar,
Qatparynda óshpesteı tarıhtyń.
Ótken bizge oı salyp keshegi kún,
Bul tarıh jazylǵan dese búgin.
Dúbirletip tulparmen babam ótken,
Jaýlaryna jibermeı ese-tynym.
Jalpy álemge shyǵarmaı jaman atyn,
Artyp Baba moınyna amanatyn.
Kóktúriktiń taıpalyq odaǵy bop,
Uly túrik quryǵan et "qaǵanatyn".
Jaratýshy qoldap bir Táńir kókten,
Bergen sıy babama taǵdyr netken.
Mońǵolıa, soltústik shyǵys Qytaı,
Orta Azıa bárine ámir etken.
Keıbir ister kóńilge tolmas sirá,
Desekte shyn ádilet jol ashtyma?
Vızantıa, Irandy, Kavkazbenen,
Sol zamanda qarattyń qolastyńa.
Shyqty Býmyn asyl er bolyp qaǵan,
Qandaı shaıqas keletin joryqtan aman.
Entelep jaý, kelsede shaılyǵyp bir,
Alyp júrek batyr et qoryǵpaǵan.
Qarsy kelgen dushpanyn kórine aıdap,
El-jurtymen ózine senim baılap.
Jınady elin bir týdyń astyna ákep,
Biz ǵana dep kótergen "bóri baıraq".
Basyp júrip ózinshe bul jalǵandy,
Ne bolaryn kún erteń kim ańǵardy.
Úlken taıpa bılegen handyq quryp,
Jeńip shyqty irge jaý Jýjańdardy*.
Jasap ár kez jaýyna jaza joryq,
Attandy qol ekpinmen asa tolyq.
Ómirden bes júz elý úshinshi jyl ,
Qosh aıtyp ketti Qaǵan qaza bolyp.
Suraǵy bar degendeı sýdyń qarǵam,
Dúnıeden ketti ótip Býmyn qaǵan.
Eńiregen elim dep esildermen,
Bozdaqtardy er etip týdyń dalam.
Ótken túnnen shyqsańda aman qonyp,
Beredi eken bir qyryn zaman toryp.
Qara-Eskemen ornyna kelgen eken,
Muqan batyr el kútken qaǵan bolyp.
Qan maıdanda jeri joq batyr yqqan,
Dushpandaryn beldesken, alyp jyqqan.
Halyqty ertip sońynan Muqan qaǵan,
Kókjal boldy álemge aty shyqqan.
Shaǵylysyp shapqanda baıraq kúnmen,
Saıgúligi astynda saılap mingen.
Bes qarýyn asynyp Muqan batyr,
Jaýǵa kirdi semserin qaırap birden.
Kirdi jalǵyz urandap qylysh sermep,
Bizdiń halyq qashanda rysty el dep.
Túsip jatty domalap jerge bastar,
Dámin tatyp jebe oqtyń myrysh kermek.
Óńsheń batyr qalyń qol qasyna ergen,
Umaq-shumaq kórinip jasyl belden.
Muqan qaǵan kezinde Túrkilerdiń-
Domalaǵan bıiktep tasy órden.
Kók Táńirge Alla dep sıynǵan bir,
Qandaı zulmat kelsede quıyn, jańbyr.
Asaý ózen, asqar taý keziksede,
Kesisip óttiń jol taýyp qıynnan bir.
Oılamadyń bir bastyń qara qamyn,
Salsada ot dushpandar araǵa myń.
Qara halyq demesten ózińe ergen,
Barlyǵyna úırettiń dala zańyn.
Ózińe óziń er ediń artqan senim,
Tulpar minip qorǵaǵan shapqan jerin.
Tik kóterip qaǵan ǵyp tóbesine,
Batyrsyń dep jaý júrek maqtandy eliń.
At jalynda alyp tek kóz shyrymyn,
Arpalyspen qashanda ótti kúniń.
Jarty álemdi bılegen kim bar sendeı,
Qaǵandyqqa jetkizip shekti ómirin.
Dańqy ketti jumyr jer dalasyna,
Árbir taıpa estidi balasyda.
İrge jaý kóp bildirpeı tisin qaırap,
Jatqan nebir tyǵylyp jar astynda.
Qıa bassań aldyń or, artyń qyspaq,
Ótken baba saq, ǵunnyń saltyn ustap.
Kóship, qonyp jaz jaılaý, qys bolǵanda,
Taý bókterin shyǵatyn halqy qystap.
Kúshti el boldy mereıin asyrǵan kil,
Jurtyn bastar er shyǵyp asyldan bir.
Tom-tom tarıh túrkiler qaǵanaty-
Shejireniń jazylǵan basynda tur.
Búgin syımaı jatsaqta ǵalamǵa keń,
Berdi tarıh, ótken kún, baǵańdy álem.
Arystandaı jortqan da jolyń bolyp,
Taý taǵysy atandyń sanamda sen.
Biz bilmeıtin ǵalam keń sıǵan bári,
Qalǵan artta mura bop jıǵan dary.
Salyq tólep ózine táýeldi etti,
Enıseımen Sjoý, Sı, Qıdandardy.
Ǵasyr boıy toqtamaı atys birden,
Jan jaǵy jaý, dushpanmen tartys kileń.
Kópir boldyń jalǵaǵan Jibek jolyn,
Tutastyryp Shyǵysty Batys penen.
Dushpanyń kim, dosyń kim, seze bildiń,
Ustap erkin buıdasyn óz elińniń.
Shekarańnyń keńeıttiń, batysyn sen,
Ámýdarıa boıyna ózeniniń.
Túbim túrik ózińnen biz taradyq,
Jantaısaqta shyntaqtap muzǵa baryp.
Sáıgúliktiń tuıaǵy tıgen jerdi,
Meken ettik uly taý, quzdardy alyp.
San qubylyp tabıǵat myń túnerdiń,
Jasyn oınap naızaǵaı kúrkirep kún.
Zańǵar bıik taýlary altyn Altaı,
Ata jurty alǵashqy túrkilerdiń.
Jasyrsada ótken kún sumdyqtaryn,
Júrgizbedi deısiń-aý kim yqpalyn.
Ata qonys Azıa alyp meken,
Seniń alǵash tógilgen kindik qanyń.
Kil shyndyqty jasyram nesin elim,
Jyr bastaýy sen ediń nesibemniń.
Babalardy baýlyǵan Batyr etip,
Azıa - ana terbetken besigi ediń.
Dana – kósem, jaý júrek babam netken,
Keń kósile keshegi zamanda ótken.
Shejire bop jazylyp bul tarıh,
Ǵasyr aýnap minekı maǵan jetken!...
TÚIİN
Jatqan jalpaq shegi joq mynaý dalam,
Syn kózimen qoıady suraý maǵan.
Júzip kólde aqqý-qaz saıran salyp,
Aspanda ushyp tyrnalar tyraýlaǵan.
Este qalyp baıyrǵy sol kúnderiń,
Joǵyn bar ǵyp, kemtigin toltyrdy elim.
Qoıdaı órgen qońyr ań tóskeıinde,
Jatyr mine kósilip qońyr belim.
Tereń shatqal, bıik quz, qyrqalaryń,
Oı jetpeıtin ózińnen syr tabamyn.
Jer shetine ketsemde saǵynyshpen,
Turar basyp ózińdi bir tabanym.
Amanat bop bizderge qalǵan meken,
Kórmegen de, kórgende armanda eken.
Jer uıyǵyn sılaǵan urpaǵyna,
Babalarym nedegen talǵamdy eken.
Tumar hanym, Móde men Edil qaǵan,
Tektilik bar desekte tegińde adam.
Bóri baıraq kótergen Túrkilerden,
Qalǵan tarıh amanat elim saǵan.
Shyndyq shegin jetkizip aıtalar kim?
Deme aǵaıyn ótkendi qaıtaladyń.
Muqan qaǵan barlyǵyn biriktirip,
Basyn qosty Túrki ǵyl taıpalardyń.
Shaýyp ótip jonynan qyr-dalanyń,
Jorǵalaı bas óleń bop jyr-qalamym.
Sher tarıh keshegi shertip kelgen,
Shejireniń endi ashtyq bir paraǵyn.
Biz urpaǵy solardan qalǵan búgin,
Ómir ózi kórseter talǵamdy ulyn.
Jaýǵa shapqan teńesip teńdik úshin,
Kóz aldyma keledi arlan kúniń.
Jyldar aýnap ótsede talaı ǵasyr,
Ózin adam ólgenshe sanaıdy asyl.
Qoınyna jer alǵanyn máıit qylyp,
Túsinbeı me, pendeler qalaıda bir.
Qazaq degen urpaǵy saq, ǵundardyń,
Ónegeniń ózińnen taptym bárin.
Qulaǵynda oınaǵam tulparlardyń,
Tartyp minip bes jasta atyń jalyn.
Netken baba halqyńa súıikti ediń,
Zamanyńda tý ustap bıiktediń.
Márttigiń bar, keń peıil kim bolsada,
Qushaǵyńda jatatyn sıyp seniń.
Ótken baba rýhyń alyp, asqaq,
En dalasyn qorǵaǵan janyn jastap.
Jaýǵa attanǵan Bahadúr batyrlarmen,
Qarashasyn aldymen hany bastap.
İrgeń dushpan bolǵan soń aınnalań jaý,
Bitpes kúnde ómirden qaınaǵan daý.
Jortqan shaýyp shyǵys pen batysyńda,
Saıalaǵan sary túnde saıań qaldy-aý.
Keshegi ótken ózińe teń keler kim?
Ketken búgin yndyny pendelerdiń.
Jortqan kókjal Babamnyń izin shalyp,
Qubajonmen ıende men kelemin.
Sońy
Talapbek AZANBAI
arqu kz
