Aqyn Talapbek AZANBAI 1965 jyly QHR-nyń Shyńjań,Altaı aımaǵy Alaqaq óńirinde dúnıege kelgen. Joǵary bilim ınstıtýtyn bitirgen.
2004 jyly ata jurtyna kóship kelip qazirgi kezde Almaty obylysynyń Eskeldi aýdanynda turady.
Belgili aqyn Talapbek Ónerhanuly AZANBAI 1990 jyldan bastap ádebıetke arlasyp «Altyn taý saltanaty», «Qyran merýerti» atty jyr almanahtaryna jáne SHUAR kólemindegi túrli basylymdarda 200 den asa óleń tolǵaý, ballada jáne poemalary jaryq kórdi. Jazba aqyndar musháırasynyń júldegeri. Altaı Aımaqtyq jazýshylar qoǵamynyń múshesi.
Qazaqstan respýblıkasynda shyǵatyn «Tańjaryq» jornaly, «Shalqar» ,«Jetisý» jáne «Jas qazaq úni» gazetterinde óleńderi jaryq kórip oqyrman qaýymnyń jaqsy yqylasyna bólengen.
Aqynnyń qalamynan shyqqan «Bahadúr Botaqara» , «Aqqaptal», «Qarager» dastandary, «Babalarmen syrlasý», «Dalalyqtyń daýysy» qatarly lırıkalyq poemalarynyń oryny bólek.
«QR Táýelsizdigine 30 jyl» tósbelgisi medalynyń, «Qazaqstan avtorlar qoǵamy » medalynyń jáne Halyqaralyq «Tańjaryq» ádebı sılyǵy medalynyń ıegeri.
Qazaqstan Avtorlar Qoǵamynyń jáne Halqaralyq «Tańjaryq» zertteý qory qoǵamynyń múshesi.
Jaqynda «JÚREKTEN MYŃ BİR TİL QATYP» atty jyr jınaǵy baspadan shyqty. 
Talapbek AZANBAI
QARAGER
(dastan)
Álqıssa
Desek te bir rızyq kelmes tegin,
Alar jyldan enshim bar sende meniń.
Túsip qalǵan Azanbaı túkirgende,
Týǵan sońǵy aýzynan kenjesi edim.
Atyn atap ákeni «aǵa» dedim,
Bul dástúrdi biledi sanaly elim.
Nemeresin basatyn baýyryna,
Ótken babam ne degen dana meniń.
Bir aýylda erke óstim jelik qýyp,
Taı da mindim, shybyqty serik qylyp.
Aıtýshy edi áńgime atam meniń,
Urpaqtarǵa shejire berip tunyq.
Bala kúnim edi ol kez oıynǵa baı,
Qaıyrǵanmyn aýyldyń qoıyn talaı.
Anasy joq dese de syrtymnan el,
Jetimdikke kelgenmin moıyndamaı.
Sýsyndap tek babamnyń murasynan,
Týǵanymdy túsindim kil asyldan.
Jántekeıdiń tarapbyz Súıinshiáli,
Botaqara, Tynybek, Nurasynan.
El bastaǵan arǵy atam bolǵan batyr,
İstedi is kelmeıtin qoldan batyl.
Áıgili aqyn Tólebaı, Sháýi jyraý,
Tar qyspaqta tapqan et tolǵamdy aqyl.
Deımiz keıde adamnyń kıesi ne?
Tartady eken maly da ıesine.
El biledi myrza ótken Shákýbaıdy,
Búrkit turmaq, túlki alǵan túıesi de.
Bastar keńes dep atam tebirenip,
Tyńdap qulaq ketetin kóńil erip.
Bir-birine sóz bermeı qarıalar,
Ańyz qylyp aıtatyn nebir erlik.
Ómir keıde kórsetse jalǵan syryn,
Deı almaımyn kúndestik ar jamyldyń.
Bastan shaýyp Aqannyń Qulagerin,
Kisendep eń, Qasqasyn Marǵabyldyń.
Dúl – darazdyq qashanda daýdan saqtan,
Dep babamyz qansyrap aýǵan attan.
Seksen jasta Qabanbaı qyryqtaǵy
Qý bas atpen serttesip jaýǵa shapqan.
Baýlyp zaman erlerdi alyp ettiń,
Qaıtarylmaı qalǵan joq kári kektiń.
Alyp shyqqan jaýynan Abylaıdy,
Kók dóneni emes pe, Jánibektiń.
Qalǵan dástúr bolsa da ónege eldiń,
Keıde erińdi arqalap «tórege erdiń».
Kisenep kep ólgenin Qyz Jibekke,
Aq boz aty estirtken Tólegenniń.
Jatqan tarıh ashylmaı baı ǵumyryń,
Qıalǵa ákep qondyrǵan aı tuǵyryn.
Alty kúnde alty aılyq joldy basqan,
Qobylannyń kim bilmeıt Taıburylyn?
Ótken ómir esine ap arlan kúnin,
Osy ma bir, dúnıe – aı, jalǵandyǵyń?
- Dep toqtady kúrsinip qarıalar,
Er qanaty jel jetpes bar ma búgin?
Taıasada seksenge tózimdi anyq,
Abyz qart dep tyńdaıtyn sózin halyq.
Bir áńgime bastady atam meniń,
Batqan kúnge telmire kózin salyp.
«Týǵan meken Alaqaq ósken jerim,
Samal jeli saǵym bop esken kerim.
Ertis, Saýyr qystaýlyq, Aral jaılaý,
Jaz ben kúzde shubyryp kóshken elim.
Orta jaılaý Shoıǵaty dara basyń,
Bilmese ony búgingi balaǵa syn.
Asaý ózen Sumdaıryq, Taýsylmastyń,
Joly kúdir, jan – jaǵy jalama shyń.
Torǵaıty men Kóldiaıryq, Saqy bıik,
Qom – Qanasqa batysy jatyr tıip,
Shákýbaıdyń darasy menmuńdalap,
Maqtanyshpen qaraıdy basyn ıip.
Osy ólkede babamnyń izi qalǵan,
Taǵdyryńdy tálki etip, mujyp arman.
Qıal qurǵyr ákelip ótkenińdi,
Búgin, mine, kórsetken tizip aldan.
Jalǵyz eken ákemiz atadan bir,
Jaqsy tilek qaldyrmaı batadan qur.
Jyljaqsy dep úlkender qoıypty atyn,
Jolyn kespeı ótsin dep qatal taǵdyr.
Úılenipti toı jasap, jigit bolyp,
Qalǵan artta ótken kún kúdik toryp.
Kóteripti on segiz qursaq sheshem,
Armanyna jalǵanar úmit qonyp.
Sheshem aty – Maqtasyn, arym kýá,
Adam eken adýyn, qarymdy da.
Úlken – kishi syılapty, aýyl bitken,
Ójet, ótkir bolǵan soń, alymdy da.
Taǵdyr salsa basyńa bar ma amalyń?
Kóteresiń qıyndyq, jalǵan zaryn.
Aǵam Turar ekeýmiz aman qalyp,
Jer jutypty shetinen qalǵandaryn.
Tilep ákem tileýin ekeýmizdiń,
Tań atypty sarǵaıyp neshe kúzdiń.
Ýaqyt, ómir bilinbeı ótip jatty,
Ózinde bop óz derti sheshemizdiń.
El etekke túskende qalyń qardan,
Saıǵa syımaı mal jatyr saǵymdalǵan.
Tórkinine keledi sheshem baryp,
Meni atynyń mingizip aldyna alǵan.
Ótken ómir bolsa da, tegiń qorǵan,
Shyqpas jannyń kedeılik emin qoldan.
Bir top adam júr eken jınap tary,
Terip masaq, qyrman sap, egin orǵan.
Burdy solaı sheshemiz attyń basyn,
Alla bizdi aǵaıyn jat qylmasyn.
«Balýan qaınym Kepsen ber» - dep surady
Atyn atap ázildep naq tulǵasyn.
Jýan sary dep kúldi – «Jeńgem kerim,
Boldy osy ma jel aıdap kelgen jeriń?
Meni jyqsań tańdap al turǵan baýdan,
Áıtpese alar haqyń joq sende meniń.»
Aldynan ap qoıa sap meni jerge,
«Atyń málim bolsa da teginde elge.
Bir qatynnan jyǵylsań baǵyń qaıtyp,
Júrektegi ushpaı ma senim jelge?»
Dedi sheshem, «Baıqa, endi!» kúlip tunyq,
Saǵan solaı turǵanym syrdy uqtyryp.
«Kúreseıik, qoı endi» - dep ózine,
Jigit tartty jeńgesin julqyp túryp.
Sol-aq boldy ekeýi tústi aıqasyp,
Turdy tirep az ǵana kúsh baıqasyp.
Qyrqaı shalyp laqtyryp mindi ústine,
Keýdesinen jigittiń ustaı basyp.
«Meni qalaı jeńgem – aý, jyqtyń, janym?
Túıdiń be sen belbeýge jurttyń aryn?
Talaı toıda kúresip asyqsha atqam,
Menmendegen jigittiń myqtylaryn.
Búgin boldy jeńeshe syryń anyq,
Dep tileımin bilmesin muny halyq».
Baýlap qoıǵan taryny at ústinen,
Júrip ketti sheshemiz ilip alyp.
Jaz da shyqty, qytymyr qys ta ótip,
Ońtústikten qaz keldi, qus ta jetip.
Toı bolat dep shildede Jádik jaqta,
Dańqy jatty, alys jer tysqa ketip.
Jınalǵan el toı búgin balýan salyp,
Atyn qosqan báıgege alýan halyq.
Toı basqartqan Jádik jaq úlkenderge,
Ótken talaı burynǵy daýdy ańǵaryp.
Surap qarttar eliniń jaıyn birden,
Shalqyp kóńil, shattyqtan aıym kúlgen.
Qyz – jigitter ázilmen áńgime aıtyp,
Balalar júr jabaǵy taıyn mingen.
Túıe balýan dep mine alyp shyqty,
Kórsetip bir Jádik jaq anyq myqty.
Jántekeıden ortaǵa eshkim shyqpaı,
Dańqy málim atynan tanyp yqty.
Jántekeı jaq turdy da aqyldasyp,
Balýanynyń tamyryn jatyr basyp.
Jer kóterer jyǵylsań kúres endi,
Qandaı kezde kórmegen batyr jasyp.
Jınalǵan jurt dep jatyr túgel kelip,
Júırik turmas kermede shiderlenip.
Bolý kerek qashan da er jigitte,
Qaıtpas qaırat, qajyrly jigir-erlik.
Altyn jerege kómilgen jatpasyn dep,
Bir syr aıtam dám-tuzy atpasyn tek.
Jyljaqsynyń áıeli jyǵyp ketken,
Ótken kúzde egespen Maqtasyn kep.
- Dedi bireý ortadan shyǵyp alǵa,
Buǵan eldiń aıtatyn syny bar ma?
Alyp kel – dep buıyrdy aqsaqaldar,
Kúsh – qýat ber bizderge Ulyq Alla!
Salt – dástúrdi úırengen jyr besikten,
Sálem bere ıbamen kirdi esikten.
Kereı tymaq kıgizdi, shalbar ákep,
- Dedi qarǵam mundaıda kim keshikken?
Tereń shatqal qulasań artyń jar – dep,
Daýyl soqsa qymtanyp aldyn al tek.
Aq boz atpen shaýyp kep tastaı saldy,
Jatqan jalǵyz balýannyń aldyna ákep.
Emes mynaý bal ashyp utar oıyn,
Kórinip tur náziktik, juqa boıyń.
Ustaı aldy mensinbeı belbeýden kep,
Jýan qara, shoı jelke, buqa moıyn.
Ketti ekeýi kúresip, alysyp bir,
Endi ózderiń degendeı tanysyp bil.
Jambasqa alyp kóterip urdy jerge,
Bilek qaldy uıyǵan qarysyp qur.
Kórsetti de qarymyn qalǵan saılap,
Sheshti baýyn tymaqtyń alǵan baılap.
Qart artyna mingizip órleı shapty,
Aq boz atpen urandap, Shaqabaılap!
Tymaq ushyp aldyǵa ketti túsip,
Qanshalyqty bolsa da epti, pysyq.
Bilindi áıel ekeni kórinip shash,
Er bolyp bir jasanǵan tekti buzyp.
Zaman qandaı bolsa da qubylmaly,
Bes kún jalǵan - erteń joq, búgin bary.
Jınalǵan el aıǵaılap, shýlap ketti,
Qatyn eken – dep, áne, jyǵylǵany.
Urpaq bilse júrektiń uǵyp únin,
Nuryn tóger qashanda ulyq kúniń.
Toı tarady basqa emes mereıi ósip,
Jántekeıdiń balýany jyǵyp búgin.
Toı
Qaragerdi sýaryp tunyq kólden,
Shaýyp kelem quıǵytyp syrǵyp belden.
Bizdiń úıge túskende kelin bolyp,
Bul jeńgemniń aty edi minip kelgen.
Kútkendeı bir deıdi atam egiz demin,
Jeńgem túsken kezde men segizde edim.
Janýar-aı ózińmen dań qurdas em,
Búgin seni áıtpese nege izdedim.
Qyzqýarda, jarysta aldyn bermeı,
Shabýshy ediń tursada babyń kelmeı.
Meni talaı qutqaryp qaraqshydan,
Juldyzsha aqtyń quıǵytyp saǵym jeldeı.
Adamǵa Alla aqylmen bergen sezim,
Qoıar bıik sondyqtan elden ózin.
Kórshi aýylda toı bolyp soǵan bardyq,
On segizge menińde kelgen kezim.
Shulǵyp basyp qarager astymdaǵy,
Jelgende oıyp shashyrar tastyń bári.
Ótkenimdi oılasam jelik qýǵan,
Jastyq shirkin kimderdi mas qylmady.
Qyz-bozbala, kári-jas toıǵa kelgen,
Kúsh-qýat bar bir Alla boıǵa bergen.
Balýan salyp, qyz qýyp, báıge qosyp,
Shurqyrasyp kórisken oıdaǵy elmen.
Aldyǵa ákep kórsetti báıge attaryn,
Jazdy túgel tizimdep jaı - japsaryn.
Boldy qyryq sanasa kileń júırik,
Súmbildeı ǵyp qatyrǵan aılap bárin.
Bola ma dep bir qyzyq naǵyz búgin,
Kóńilinde tur jurttyń jalǵyz uǵym.
Tyqyrshıdy janýar astymdaǵy,
Topty kórip shaınap bir aýyzdyǵyn.
Tarpyp jerdi, pysqyryp kisineıdi,
Baǵalamaı turmyz ba kúshin meıli.
Qos qulaǵyn qaıshylap ıem nege,
Meni búgin degendeı túsinbeıdi.
Meni ortaǵa jigtter alyp bári,
Atty maqtap aıtýdan jalyqpady.
Qostyrdy ákep báıgege shabady dep,
Janýardyń turma eken janyp baǵy.
On jastaǵy mingizip bir balany,
Keler joldy kórsetti,qyr-dalany.
Aıdaýshylar áketti jınap alyp,
Ótken kúnnen osyndaı syr qalady.
Bizge ómirden deısińbe suraý barma?
Ádildikpen qoıady synaýdy Alla.
Ketken jaqtan shań shyqty báıge attary,
Ekintiden eńkeıip kún aýǵanda.
Ýmaq –shýmaq, býdaqtap shyǵaryp shań,
Shapqanda at aıǵaımen ún qarlyqqan.
Kele jatyr aldyda Qaragerim,
Tymbaı shaýyp alǵashqy bir qalyptan.
Daıaǵashshy ustady tosyp aldan,
Shet qalmaıdy qashanda dosy bar jan.
Oń aıaǵyn aldyńǵy syltı basty,
Qan shyǵyp tur shashasyn osyp alǵan.
Báıgeni alyp kedeıdiń aty búgin,
Qýanyshpen toı-toılap jatyr qurbym.
Qoıat sıpap úlkender mańdaıymnan,
Bulda seniń qaıtpaıtyn batyldyǵyń.
Ýaqyt ótti Aı menen Jyl aýysyp,
Mazalaıtyn oılar kóp suraý túsip.
Osy qysta soǵymǵa soımaq boldyq,
Kelgen kezde sar aıaz, qyraý qysyp.
Oılasaqta bul attyń jıi qamyn,
Tatar adam yryzdyq buıyrǵanyn.
Mine, bıyl jaryqtyq Qarager at,
Segizine kelgen et jıyrmanyń.
Kókjıekten shyqqanda talasa kún,
Túsedi eske baıyrǵy bala shaǵyń.
Sálem berip eki adam úıge kirdi,
Ortasy edi sýytqan qarashanyń.
Keıin qalar sheginip talpynbaǵan,
Jalǵap ketken urpaqqa saltyn babam.
Qaıtpeksińder qara atty dep surady,
Endi alpysty qarıa alqymdaǵan.
Tóre tabaq qonaqqa asyn berip,
Sóıledi aǵam buryla qasyn kerip.
- Soımaq edik soǵymǵa, basqa min joq,
Qartaıǵan soń janýar jasy kelip.
Bir aınalyp aldy artyn kórgen zaman,
Dedi Táńir túısikti bergen maǵan.
Qaragerdi men alam dep surady,
Qonaq bolyp úıime kelgen adam.
Kórip tursyń kózińdeı qımaı neden,
Aman bolsam ózińdi syılaı kelem.
Soǵymyńa soıatyn tórt erkek qoı,
Jazdaı jeıtin tórt aǵash bıdaı berem.
Kelistik biz jetelep alyp ketti,
Kisilik bar bolǵan soń anyq tekti.
Biz bilmeımiz qarıa janýardy,
Bapsyz júırik ekenin tanyp jetti.
El jaılaýǵa kelgen kez, eges tynyp,
Jaspen kári otyrǵan keńes quryp.
Qobdada úlken ótetin as bar eken,
Soǵan atty áketti dep estidik.
As
Qolda barlar demeıdi ne isteıim,
Aldyda or, tursada eńis beıim.
El shýlatqan bir baıdyń asy boldy,
Kúngeıimen Altaıdyń teriskeıin.
Qobda deıdi Altaıdyń arǵy betin,
Aralas joq aǵaıyn qaldyń jetim.
Qoınaýynan maı tamǵan shuraıly ólke,
Qaıyrmaıtyn Qazaǵym maldyń shetin.
Astyń atyn shyǵarar óre sanap,
Tartqan elge jorǵamen tóre tabaq.
Altaı, Erenqabyrǵa, Tarbaǵataı,
Saýyn aıtqan kereıge on eki abaq.
Tigilgen úı qaz-qatar shaǵaladaı,
Tańdaı qaqqan tóbeden jaǵalap aı.
Kóz toımaıtyn qarasań sulýlyǵyn,
Qaıtyp búgin ketesiń baǵalamaı.
Asyram dep óziniń sánin elden,
Dúnıeniń boqshylyq ánin ergen.
Artqa tastap aılyq jol bul dúrmekke,
Igi jaqsy adamnyń bári kelgen.
Abyz,sheshen bar munda aqyldyda,
Esersoq júr sóz bermeı jaqynyna.
Shalqaıyp bir qaraıdy sal-seriler,
Jorǵa-júırik bolǵansoń taqymynda.
Bólek aýyl tigilgen qarasha úı,
Qazan asyp kórsetken tamasha syı.
Kózdiń jaýyn alady gúl-báısheshek,
Kómkerilgen kók kilem dala shaǵı
Belgilegen jyl buryn,aıyn,kúnin,
Endi toqtar qaraly ýaıym búgin.
Qazan asty jer-oshaq qońyrsytyp,
Bastalǵan as kórsetip daıyndyǵyn.
Báıge berdi jeroshaq úsh kún buryn,
Tań sáriden tamsantyp qyr bul-bulyn.
Kele jatqan babanyń salt-dástúri,
Bizge jetken mura bop bul bir uǵym.
Saýyn aıtqan aıdap el syılyq-malyn,
Oryndady eki etpeı buıryqtaryn,
Alyp keldi jaılaýǵa qoıa bergen,
Tuldap,kúzep attynyń quıryq-jalyn.
Iip jaýdy sirkirep kúz jelini,
Túsirerdeı aspannnan júz perini.
Attyń moınyn qushaqtap joqtaý aıtyp,
Báıbishesi jylady qyz-kelini.
Jylaǵan jurt toqtatty jasyn parlap,
Endi marqum tulparyn qasyna almaq.
Duǵa jasap moldalar oqyp quran,
Mingen aty soıyldy asyna arnap.
El kórmeıtin ıenge jaılap qalyp,
Júırikterin qatyrǵan baılap anyq.
Jiberedi dep jatty túnemeden,
Bir kún buryn attardy aıdap baryp.
Kim turady mundaıda tózim taýyp,
Shýlaǵan el estirtpes sózińdi aýyq.
Keı júıriktiń kórinet kózi ǵana,
Kestelengen ákelgen kejim jaýyp.
Sáıgúlikter kermede belin jazyp,
Tyqyrshıdy turǵan bir jerin qazyp.
Oqtaýdaı bop jaralǵan kileń júırik,
Tizginińe baılanǵan senim-qazyq.
Iesi atty shyǵaryp qyr basyna,
Medet tilep Alladan tur qasynda.
Ón boıynda bir et joq kesimi artyq,
Qaragerdiń qarasań tulǵasynda.
Qalaı bolar jer uzaq qaraǵanda,
Dep úlkender oı salat ár adamǵa.
Shappaq boldy úsh júz at syǵaılanǵan,
Osy úlken qosylyp alamanǵa.
Aıtpasa sóz synshylar jaǵymdy anyq,
Úmit oty kórinbes saǵymdalyp.
Báıge attaryn áketti bir kún buryn,
Qaı júıriktiń tur eken baǵy janyp.
Báıgetóbe
Aq kirsede samaıǵa qylaý shalyp,
Eldiń jaıyn bul jigit tur ańǵaryp.
Qolyn ustap aq týyn Jánibektiń,
Shapty báıge tóbege uran salyp.
Qara ormandaı qalyń el, qara qorym,
Taý jańǵyryp únimen barady onyń.
Óz rýyn bastaǵan serkeler bar,
Tıgen árbir tóbeden alady oryn.
Bolmas budan qazaqta asqan baqyt,
Bata bergen abyzdar astan tatyp.
Balýan salyp, qyz qýyp,tartyp kókpar,
Kók serkeni erler júr aspanǵa atyp.
Kelse biri ózine senip bastan,
Jurdaı qylyp bedelin tógip qashqan.
Balýandaryn keı rý noqtalap ap,
Alyp shyqty maıdanǵa kóbik shashqan.
Keı tentektiń qaıtaryp betin birden,
Qaıǵyrsa baı qýanyp jetim kúlgen.
Kele jatyr shań shyqty, báıge attary,
Aýǵan kezde kún qıyp ekintiden.
Óre tura urandap ketti halyq,
Atyn atap burynǵy tekti tanyp.
Báıge attaryn ustaıtyn daıaǵashshy,
Qaz-qatar bop tizilgen jetti baryp.
Kóz buldyrap kórinet alystan bir,
Taı minip bul bala emes jarysqan qur.
Men tanysam dep qoıat seniń atyń,
Bir-birine kúsh berip tanys-tamyr.
Taqym qysqan shabandoz qyzýy artyp,
Jazǵan deme aqynnyń syzýy artyq.
Qarager at múıisten shyǵyp alǵa,
Topqa qaraı aǵyzdy túzý tartyp.
Keldi túısik bilmeımin sezim nendeı,
Búıirden kep bolmaıyn sóz ilgendeı.
Jylap ketti kemseńdep kórip atyn,
Óz kózine qarıa ózi senbeı.
Uzaq qalǵan artynda balasha qur,
Shaýyp úsh at keledi talasa bir.
Taıaǵanda kómbege ekinshi bop,
Sýyrlyp shyqty áne ala-shaǵyr.
Tursada jurt úı toly bermeı esik,
Alla bizge syılady kóldeı nesip.
Qalyń topty kórgende qarager at,
Zýlap shyqty jebedeı, jeldeı esip.
Baıqap kórip turǵanyn jazyqta aýyl,
Jolbarystaı atyldy jazyp baýyr.
Oıyp tasty artyna laqtyrady,
Jerdi búrip soqqandaı qazyp daýyl.
Ash kúzendeı búgilip, búktetile,
Solqyldady shapqanda jer tútile.
Jalǵyz kelet aldyna qara salmaı,
Úmit qosyp paı-paılap úmitińe.
Namys úshin bir eldiń jaratylǵan,
Janýar-aı shaptyńba ar atynan.
Omyraýly, shoqtyqty, aıbyndy asqaq,
Men mundalap kórinet dara tulǵań.
Qolda turmas qashanda asyl únem,
Qurdas búgin bolsańda ǵasyryńmen.
Ketken ushyp aldyńǵy eki tuıaq,
Kelgen shaýyp qan-qyzyl asyǵymen.
Jetken ańyz qashanda qundy murań,
Kókirekten kúı bolyp týdy bir án.
Janasalaı ustady shaýyp kelip,
Daıaǵashshy qaragerdiń sýlyǵynan.
Shýlaǵan el jan-jaqtan taqym qysyp,
Qosty óleńge ándetip aqyn pysyq.
Janýar -aı dep qartar jylap turyp,
Shabandozǵa ustatty atyn túsip.
Sýyrlyp shyqqanda bel-moınaqtan,
Bul qalaı dep kórermen eldi oılatqan.
Kózben kórgen shabysyn jaryqtyqtyń,
Týǵan eken dep jatyr peri oınaqtan.
Qartaıǵanda bolsada bir kúshi kem?
Aldy báıge úsh toǵyz jylqysymen.
Bet túzedi Altaıdyń kún betine,
Birge qaıtqan Aqqýdaı jyl qusymen.
Saýsaǵymen sıpap qart qasyn súrtip,
Ańdyp qozǵap aıaǵyn basyp ilbip.
Qanjyǵada baılanǵan attyń basy,
Júrip ketti kózine jasyn irkip.
Túıin
Qýsań jetpes dúnıe qyzyq degen,
Alar baqyt bilmeısiń úzip neden.
Aralaǵan jetpisti sheshemiz bar,
Kem-baǵal ǵyp kedeılik mujyp jegen.
Júrgen baıdy jaǵalap,syımen sanaı,
Jyrtyq aýzy kedeıdiń kúıgen talaı.
Jylqysy bar aıdaǵan tórt-bes adam,
Qarsy betten buryldy úıge qaraı.
Kóńiliń baı bolsada óziń kedeı,
Kim alady mundaıda sózińdi eleı.
Bular kim dep qaradyq qarsy betke,
Qıal qurǵyr adamǵa tózim bermeı.
Jylqyny aıdap qarıa jolmen qyspaq,
Aıǵaılady dónendi bol dep ustap.
Bizdiń úıdi kórsetip jatty biri,
Anaý turǵan degendeı qolmen nusqap.
Keı aǵaıyn jat bolyp ketet neden,
Sózden taıyp babalar eki etpegen.
Qarıanyń Qarager dóneni bar,
Qosaǵynda taıpaltyp jetektegen.
Basyp túser bolsada mysy batpan,
Aıtyp elge kórmegen isin maqtan.
Jetektegen dónendi beldeýge ákep,
Álgi aqsaqal baılady túsip attan.
Ulyń batyr bolǵanda qyzyń qorǵan,
Aıyrmasyn pák Alla túzý joldan.
Qaragerdi áketken ótken kúzde,
Sol kisi eken tanydyq bizdiń qoldan.
Kóz qyzaryp, isinip san jylaǵan,
Jolda soǵyp qajytqan, qaljyraǵan.
Attyń basyn Azanbaı il bıikke,
Dep usyndy sheship ap qanjyǵadan.
Tómendetip eshkimdi sanamaıtyn,
Ónege elden, tektilik alar aıbyn.
Eki adamnyń jetpeıtin qushaǵyda,
İldik bıik basyna qaraǵaıdyń.
Quıryǵynan ustap ár arman neniń,
Toltyra almaı júrgende qalǵan kemin.
Janýar-aı jylqynyń tulpar eken,
Bir shabar dep jaryqtyq alǵan edim.
Qart aǵamyz kúrsindi toqtaı qalyp,
Eki kózi qyp-qyzyl shoqtaı janyp.
Jas kezinde bilmedim janýar dep,
Júrip ketti turǵan bir topty aınalyp.
Syılady úmit qarager keshe bizge,
Ushyp jelge ketpedi esemizde.
Kózindeı kór atyńnyń minip júr dep,
Ker dónendi tastady sheshemizge.
Aqyn degen Qarager atym barda,
Uly qamqor qoldaı gór zatymdy Alla.
Báıgetóbe buldyrap kórinedi,
Shaýyp kelem quıǵytyp tartyp alǵa!!
SOŃY
Almaty obylysy Eskeldy aýdany
Talapbek AZANBAI
6alash usyndy
