Kózi tirisinde baǵy janbaǵan, ómirden ozǵan soń kózden de, kóńilden de ketken qazaqtyń daryndy aqyndarynyń biri Ómirzaq Qojamuratov Ózbekstan Respýblıkasynyń Buqar oblysynda dúnıege kelgen. «Ómirzaq Qojamuratov – qazaq poezıasynyń asqaryna Jumeken Nájimedenov, Júsip Qydyrov, Qudash Muqashev, Muqaǵalı Maqataev, Tólegen Aıbergenov syndy tarlandarmen qatar shyqqan talantty aqyndardyń biri. Kezinde áıgili jyr alyptary Ábdildá Tájibaev pen Ábý Sársenbaevtan bastap belgili aǵa býyn men qatarlas qalamgerler onyń ǵajaıyp aqyn ekendigin moıyndap, baısaldy kózqarastaryn, jyly pikirlerin bildirgen bolatyn. Alaıda ózgelerdeı emes, Ómirzaqtyń óziniń de, óleńiniń de baǵy ashylmaı ketti...», – deıdi aqynnyń jerles inisi Qalı Joldasov.
Ómirzaqtyń shyǵarmalary ótken ǵasyrdyń elýinshi jyldarynyń aıaǵynda aýdandyq, oblystyq, respýblıkalyq merzimdi baspasóz betterinde jaryq kóre bastaǵan eken. «Jıdeli Baısyn», «Tańǵy daýys», «Oı keshý», «Kún astynda – qudiret», «Sezim sátteri» syndy jyr jınaqtary jaryq kórgen.
Búgin – onyń týǵan kúni. Birde-bir mereıtoıyn toılaýǵa murshasy bolmaǵan taǵdyrly da talantty aqynymyzdyń jyrlaryn oqyp, arýaǵy aldynda taǵzym eteıik, aǵaıyn!
Baıbota Qoshym-Noǵaı
Ómirzaq QOJAMURATOV
(1936–1983)
Ana tilim
Sende meniń bar qazynam, baılyǵym,
Sen bop týdy jaryq juldyz, Aı, Kúnim.
Sen arqyly shalqyp jatyr aıdynym,
Sen turǵanda serpem bultyn qaıǵynyń.
Ana tilim! Aınalaıyn, ardaǵym,
Sen arqyly qaı qıyrǵa barmadym?
Gúlstanda saırap turǵan bulbulym,
Tas ǵasyrdan talmaı jetken tarlanym.
Sýretińe el súıengen arýsyń,
Qudiretińe er súıengen qarýsyń.
Qajetimniń barlyǵy bar boıyńda,
Dertim bolsa – bir ǵana sen dárýsiń.
Bul fánıde móldir bolsa – móldirsiń,
Ǵashyq jandar men sıaqty telmirsin.
Arman aıym, aınalaıyn, aldyńda
Ólimmen teń – múláıimsip kólgirsý.
Sensiń meniń ar-ojdanym, namysym,
Órt bop tıshi arman úshin, ar úshin.
Sheshe tilin bilmeı júrgen shermende
Tanymaıtyn ákesin, bir tanysyn.
Ana tilim! Sen baryńda gúldeımin,
Jyr alaýyn shalqytamyn, gúrleımin.
Sen joq bolsań, jana-jana taýsylyp,
Jer oshaqtan jel aıdaǵan kúldeımin.
Jasa máńgi, ana tilim, jan tilim,
Jasa máńgi, dana tilim, jarqynym.
Kókiregimnen kótereıin Ar týyn,
Máńgilikke nurlandyrsyn jarqylyń!
* * *
Bıik deımin,
Bıik meniń ne teńim?
Uly taýdyń jaılasamshy etegin.
Shyń-quzdardyń symbatyna bir qarap,
Oıda turyp,
Shyrqasam da jetedi ún.
Shyńyraý deımin,
Shyńyraýdy men ne etemin?
Balbulaqtyń mańy emes pe mekenim.
Mańdaı terdi tamshylatsam, tasty da
Baý-baqshaǵa aınaldyryp ketemin.
Sen jetim emessiń
Kúnderimniń keıi shat, keıi muńdy,
Ómir ózi úıretti keıinýdi.
Mahabbatsyz jandarda shapaǵat joq,
Men olardan kútpeımin meıirimdi.
Ákeń seniń eshkimge tabynbaǵan,
Shesheń seniń eshkimge shaǵynbaǵan.
Jetimsirep júrgendi jek kóremin,
Qorlamaı júr jastyqty jalyndaǵan.
Aıtpa maǵan ekinshi jetimmin dep,
Aıt odan da tartyspen jetildim dep.
Áli qansha bitpegen shaıqasyń bar,
Maıdanǵa shyq! Bel býyp, bekindim dep.
Bir kelgen soń ómirge durystap júr,
Aryń úshin otqa tús, urysqa kir!
Serýen quryp senimen keter edim,
Óleń býyp, ón boıym qurystap júr.
Qudiretteı ár adam dara týǵan,
Óz keshiń óz jolyńa qaratylǵan.
Bolsa da ákeń saǵan jan bermeıdi,
O basta, shybyn bólek jaratylǵan.
Ulylyq – kisilikte, daralyqta,
Jetpeıdi árkim qoly danalyqqa.
Neler joq aspan, jerdiń arasynda,
Ushasyń sen de osy eki aralyqta.
Aldymyzda jol jatyr
Aldymyzda kók súńgi shyń... kól jatyr,
Tym bıikte... tuńǵıyqta olja tur.
Kúnde shyǵyp júrgen beleń jon jatyr,
Jon qoınynda oqylmaǵan tom jatyr.
Oılan, qurbym, bolǵyń kelse saparlas,
Aldymyzda biz ótpegen jol jatyr.
Aldymyzda keń dalany qar tystap,
Aqpan bizben taban tirep tartyspaq.
Senim – serik, jeńem degen shart ustap,
Aýyrdy oıdan aýdaramyz tartyssaq.
Oılan, qurbym, bolǵyń kelse saparlas,
Bý belińdi, júrek sózin márt ustap!
Uzaq jolda birimizden keter min,
Qatelespeı óz boryshyn óter kim?!
Joldasyma janym pıda etermin,
Bárin jýyp, qýanyshty jeter kún!
Aldymyzda biz ótpegen jol jatyr,
Ne kórsek te nar táýekel kóterdim!
Qys
Kári qys shataq eken tyńdamapty,
Kúzdi de qyrdan ári syrǵanatty.
Oraı sap tóńirektiń aq qarymen,
Ol meni páktigine bir qaratty.
Al aıaz kórsetpek bop zárli kúıin,
Aýyldyń aralap júr barlyq úıin.
Shańqobyz – seleý tartsa zarly kúıin,
Qaǵyp ap ketip jatyr qarly quıyn.
Shýlaıdy, yzyńdaıdy, shyńǵyrady,
Túngi aıaz temirdi de syndyrady.
Tań ǵana ákeldi bir tynyshtyqty,
Qyzaryp shyqty qyrdan Kún qulaǵy.
Jon jatty jalt-jult etip, kúmis qyrly,
Túngi shý kórinbeı bir tynys qurly.
Bul dala jaıyp tastap aq paraǵyn,
Men úshin jazbaǵan jyr, tyń is turdy.
Jigit – qys, tóbege muz-shylbyr sapty,
Osylaı oılaǵan em bul bir sátti.
Qalypty butalar da aýyr tartyp,
Qondyryp ash denege muz burshaqty.
Sekseýil
Tań emes topyraǵynyń kekseligi,
Kebirden qaýlap ósken sepse búri.
Qarsy alǵan boraı soqqan burqasyndy,
Kel, keńes, kekse qumnyń sekseýili!
Ótken kún az artpady aza-muńdy,
Bildiń tek ishten tynyp sazarýdy.
...Kezinde kók aıazdy otqa kómip,
Qaıratyń qaınatty tas qazanymdy!
Ór daýyl, kók nóserde tutap daryn,
Sermegen semser etip butaqtaryn.
Ár butań kórindi ǵoı kózime ystyq
Jalynmen jazǵan qumnyń kitaptaryn!
Kúz
Qıalymdaǵy meńdi qyz,
Tańsárimbisiń,
Ańsarymbysyń,
Zerli kúz?
Atylyp shyqqan arman júz,
Qyrlarymbysyń,
Qyrmanymbysyń,
Marjan kúz?
Kóz tigip kókke men sengen,
Taýlarymbysyń,
Baýlarymbysyń
Teńselgen?
Aq marjan, altyn atyrap,
Jan yrysymbysyń,
Saǵynyshymbysyń,
Sary adyr,
Sarǵysh japyraq?
Aýylym
Kóshirip quba jonnyń ala shańyn,
Ásemin jaıǵan kóktem alashanyń.
Yp-ystyq, o, aýylym, bir ózińniń
Qoınyńa syıǵan bári tamashanyń.
Kún zyrlap, aı júgirip, jylǵa attaǵan,
Qaldyrdy balǵyn shaqty bulǵaqtaǵan.
Oqýǵa attanǵanda alǵashqy kún
Tútiniń turdy qolyn bulǵap maǵan.
Kók saǵymmen jalǵasqan adyr, aspan,
Shıpager – dalam, dáriń – adyraspan.
Janymdy qýanyshqa qundaqtaǵan,
Týǵan el, ne bar senen qadiri asqan!
Ólgender qaıtyp kelmeıdi
Jelbirep jasyl jelegi,
Balaýsa baldyr,
Balǵyn kók,
Ólgender qaıtyp keledi
Orman bop,
Jasyl shalǵyn bop.
Qabyldap kúnniń ystyǵyn,
Ólgender qaıta jańǵyryp,
Túsine bilseń qus tilin,
Aıtady jyryn máńgilik.
Shirigen dene, dúnıe-aı,
Topyraq bolyp aıtady án.
Jándik bop,
Shóp bop,
Áıteýir,
Jaralýy ras qaıtadan.
Adam ba, shóp pe, ańdar ma
Saparyn jolda taýysqan,
Kóz tigip keler tańdarǵa,
Basqa bir kúıge aýysqan.
Tirshilik qaýlap qulpyryp,
Kún sónbeı eshkim ólmeıdi.
Júregim – bulbul
Bulqynyp,
Jyr etpeı tynym kórmeıdi.
Júregim, mıym, shynynda,
Nuryna kúnniń baılanyp,
Kózderdiń qarashyǵynda
Turady álem aınalyp.
Móldir mahabbat
Oınaqy qyz, oıly qyz,
Júregimdi ushyrdyń.
Oınaqy qyz, oıly qyz,
Aıtpaı-aq qoı... túsindim.
Jan syrymdy ózińe
Shertip kele jatyrmyn.
Kózim tússe kózińe,
Meni muńǵa batyrdyń.
Kóleńkeńdi ózgeden
Aıaımyn da qyzǵanam,
Uqtyra alsam kózbenen
Júregimdi syzdaǵan.
Artyq kórem men seni,
Artyq kórem bar qyzdan.
Jaıylmaǵan órkeni
Men – Jerdegi jalǵyz dán.
Óziń baqqa shaqyrdyń,
Mende qazir joq taǵat.
Essiz kele jatyrmyn,
Aınalaıyn, aq tamaq.
Uıalamyn kózińnen,
Ushqyn shashyp mazdap tur.
Qos balapan tósińnen
Ushyp kete jazdap tur.
Kúmis kómeı bal tókken,
Bolar sendeı qaı músin.
On tórtińde jarq etken
Ózgeshe bir Aımysyń?
Sıqyrmysyń álde sen,
Kózderimdi jaýlaǵan,
Kóńilimdi aýlaǵan,
Kók saǵymnan aýmaǵan?!
Baqytpysyń baıansyz,
Súrindirip ketetin,
Júregimdi aıaýsyz
Tilim-tilim etetin?
Turmyn ba álde jyndanyp,
Turmyn ba álde tús kórip?
Qol jaıamyn muńdanyp,
Qonsań Baqyt qus bolyp.
Balqyp turǵan kezimde
Taýlar janyp, tas kúıip,
Dóńgeledi-aı kózimde
Dúnıe – myna jas kıik.
Qyzyl shoqtaı eriniń
Tıgen jerin kúıdirip,
Bar tamyrdy balqytyp,
Bara jatyr ıdirip.
Onsyz da men dir ettim,
Órtedi ǵoı órt tiliń.
Kúı pernesin júrektiń
Dál ózińdeı shertti kim?
Quryq túsken qulyndaı
Dir-dir etip tursyń sen.
Qulaq kesti qulyńdaı
Dir-dir etip turmyn men.
Armanyńdy Aıǵa usyn,
Óteıin men kóterip.
Mahabbattyń qaıǵysyn
Menen de sen beter uq.
* * *
Botakózim jaýdyraǵan,
Sen ǵoı meniń ardaǵym.
Janaryńnan jaýdy maǵan
Aq jańbyr bop armanym.
Teńbil aspan juldyzyna
Teń kórmeımin jaqutty.
Teńgermeımin Kún qyzyna
Tań syılaǵan baqytty.
Muńaımashy men turǵanda,
Men turǵanda, shyraılym.
Kóńilimniń, sen turǵanda,
Qyl qobyzyn buraımyn.
Kóz jasyńnan móldiregen
Keteıin be bir súıip?
Mendegi ómir – móldir óleń
Sol tamshyǵa tur syıyp.
* * *
Aınalyp kettim seniń ámirińnen,
Tabynǵan ǵumyr boıy táńirim eń.
Soǵýyn toqtatsa eger qaıran júrek,
Gúl bolyp qaıta shyǵar qabirimnen.
Ol seni kelmeseń de tildemeıdi,
Kelseń de.
Baıaǵydaı úndemeıdi.
Kúl, oına – kúndemeıdi,
Basqa qyzdyń
Jolynda qaıta biraq gúldemeıdi.
* * *
Qumar kóńil júrek sózin aıta almaı,
Úmit qusy shyr aınalyp áli júr.
Jutar edim... meselimdi qaıtarmaı,
Bal men ýdy qosyp berseń bári bir.
Turaıyqshy qumar kózden jaıdy uǵyp,
«Súıemin» deý qıyn bilem...
Al biraq
Qasiretime menen beter qaıǵyryp,
Qýanyshyma tursań-aý sen balbyrap.
* * *
Shárbatym, baqyttysyń, baǵyńdasyń,
Túlegen balapan qus shaǵyńdasyń.
Kúnige seni oılasam júz atylam,
Qaı qyrdyń telegeı jyr jaǵyndasyń?
Taýlardyń taban tımes ar jaǵy shyń,
Teńizdiń tereńdegi marjanysyń.
Ótermin seni ańsaýmen jolaýshylap,
Máńgilik qara ormandy qar jamylsyn...
* * *
Bir júrektiń jaqutysyń
Armandaǵan árdaıym.
Bir jigittiń baqytysyń
Jarqyratqan mańdaıyn...
Tabıǵattyń qudireti me,
Aqyl, kórik jarasqan.
Óziń túgil súgiretińe
Kórgen adam talasqan.
Turady ylǵı dıdaryńnan
Araıly bir Aı kúlip.
Kókiregine kúı daryǵan
Qaraıdy aqyn qaıyrylyp.
Oıatatyn bal sezimdi
Gúlge bitken náziktik.
Ázilińdi, ár sózińdi
Júrmin boıǵa azyq qyp.
Seniń appaq júregińde
Arman – aqqý aıtady án.
Sendeı sulý bul ómirde
Týar ma eken qaıtadan?!
Saǵynysh
Sen barda órteń edi ǵoı
Gúlderi myna adyrdyń.
Gúlden de kórkem ediń ǵoı,
Qaıdasyń búgin, qadirlim?
Sen barda taýlar pań edi-aý,
Bıikke júrdik qumartyp.
Dıdaryń atqan tań edi-aý,
Aıaýlym, senen kim artyq?
Sen barda syrly edi ǵoı,
Sybdyry sypsyń quraqtyń.
Sen barda nurly edi ǵoı
Aı júzgen beti bulaqtyń.
Jaıdary, jarqyn pań kórik –
Baqyty ma ediń bul úıdiń?!
Beıneńdi jansyz ál kórip,
Ózimnen ózim jymıdym.
6alash usynady
