Jeńis Shákenuly 80 jyldardyń basynda óziniń alǵashqy jáne sońǵy bir top óleńin baspa betine jarıalap úlgergen jas aqyndardyń biri edi. Aqynnyń ǵumyry qysqa bolǵanymen, onyń óleńderi ekinshi bir ǵumyryna dańǵyl jol ashty. Keıbir jas aqyndar jeńisten úlgi aldy. Keıde ómirdi jeńisshe jyrlaýǵa tyrysty. Jeńis synshylardyń nazaryna da kóp ilikti. Keı óleńderi tipti ánge aınalyp halyq arasyna keńinen taraldy.
23 jastyń qyrqasyna iliger-ilikpesen baqıǵa attanǵan jalyndy aqynnyń sońynda 37 óleńi qaldy.
Jeńis Shákenuly 1961 jyly Tarbaǵataı aımaǵy, Dórbiljin aýdanynda dúnıege kelgen. 1985 jyly ómirden ozǵan.
Jasyn ǵumyrly jalyndy aqyndy saǵynyshpen eske ala otyryp, búgingi «Óleń ólkesi» aıdary arqyly Jeńis aqynnyń otty óleńderinen birlikte sýsyndaıyq.
Bosaǵa
Qabyrǵalap syrtynda,
Dúldúl turǵan bosaǵa.
Kúmis kómeı Ásetteı,
Bulbul týǵan bosaǵa.
Túıe-bota irgede,
Bozdap ótken bosaǵa.
Asaý quıryq qyzyl qoı,
Qozdap ótken bosaǵa.
Eli úshin eńirep
Bozdaq ótken bosaǵa.
Qozy-kórpesh, Baıandaı
Ǵashyq ótken bosaǵa.
Qonaqpenen esigi
Ashyq ótken bosaǵa.
Arnasynan yrysy
Tasyp ótken bosaǵa.
Qabanbaıdaı alpaýyt
Batyr týǵan bosaǵa.
Qurmanǵazy kúıshideı
Asyl týǵan bosaǵa.
Sábı týǵan shesheler,
Belin býǵan bosaǵa.
Adam ólse bóz jaýyp,
Súıek jýǵan bosaǵa.
Apam sýǵa ketken de,
Urshyq qalǵan bosaǵa.
Atam soqqan kókjaldan,
Qylshyq qalǵan bosaǵa.
Keregeniń kerilgen
Basyn tańǵan bosaǵa.
Uzatylǵan qyzdardyń
Jasy tamǵan bosaǵa.
Qos jigittep kóterer
Qorjyn tikken bosaǵa.
Qos jiliktep tartatyn
Tabaq bitken bosaǵa.
Sondyqtan da dostarym,
Bosaǵany syılaıyq.
Janymyzdy qısaq ta,
Bosaǵany qımaıyq.
Solpylyq
Tapsyratyn sálemim bar toqtańdar,
Jer astyna ketip bara jatqandar.
Abaıǵa aıt ólgenderdi bastasyn,
Topyraqtyń syzy ótkenshe jatpasyn.
Tiriler bop, ólgender bop qaptańdar,
Jer ústinen aram shybyn shaqqandar.
Mádi qaıda, mádini erte kelińder,
Osy ómirge endi kele jatqandar.
Biri emespin qonyshynan basqannyń,
Qamyn jeımin súıtse daǵy basqanyń.
Qaısaǵa da hat bergizip jiberdim
«Tús endi» dep perisinen aspannyń.
Abaı bastap óliler de qozǵalar,
Mádi shyǵyp aq qylyshyn qolǵa alar.
Qaısa túser qudyretin qoldanar,
Solpylyq ta osylarmen ońdanar.
Tiri sábı ólgenderge jol qarar,
Baqyt jaýar músápirge dorbalar.
Bul kúnderde teńelmegen tirlikte,
Qastyq úshin qazylǵan tek or qalar.
Kórem sonda ala aıaqty jorǵalar,
Kóziń aǵyp odan soryń sorǵalar.
Sol kúnderde bizdiń eldiń ıti ottap,
Qasqyrlardyń ulyǵany jol qalar.
Saptama
Jan emespin kúneltý dep jatpaǵan,
Uıqtatpaıdy tátti jyrym tappaǵan.
Oı sap otyr nıet qylar kezińde,
Ata seniń sý tumsyqty saptamań.
Attyń teri tebingiden ótkende,
Úzeńgiles qashqan jaýǵa jetkende.
Kıgendeısiń janyn berip qolyna
Qyrly qyzyl jilinshikten tepkende.
Kıgendeısiń nar kúshindeı óktemge,
Kim kıipti bul jerden de, kókten de!
Kıgendeısiń qonyshyńdaǵy kezdikpen
Jolbarysty jaryp ótip ketkende.
San qurttar men shaıandardy taptaǵan,
İzi jatyr qara jolda aq taban.
Bolsa daǵy qaı bireýge jaqpaǵan,
Biraq ózim sol kıimge maqtanam.
Tyńda meni aq júrekti adamdar!
Bul kıimdi ata mura atańdar.
Órtegenge qoq qylatyn náletim,
Saqtaǵanǵa sarqylmaıtyn batam bar.
Tyńda meni sanalylar, nadandar,
Mine osylaı saptamaly atam bar.
Biraq osy saptama da júk bolyp,
Búk túser me keıin áli atandar.
Namys jáne qan
Namys qalyp bara ma osy qıyrda,
Qanyn kórse ókirmeı me sıyr da!?
It deımiz ǵoı qyńsylaıdy Namystan,
Ań jetkizbeı soǵyp ketse shıyrǵa.
Bir namysqa myń surqıa qaptaıdy,
Shyryldatyp shybyn janyn qaqtaıdy.
Sonda daǵy naǵyz namys óziniń,
Aq maıdanyn kóz ilgenshe saqtaıdy.
Meniń tilim namys týyn joqtaıdy,
Elin, qanyn ólse jatqa satpaıdy.
Namys delik qany úshin jylqy da
Ózimenen bir jatyrǵa shappaıdy.
Emes qazir «Baıtal túgil bas qaıǵy»,
Namys ǵana daralyqqa bastaıdy.
Adamdyq pen adaldyqtyń bárin de,
Sol namystyń saýsaǵynan aspaıdy.
Sondyqtan da qoldan namys bermelik,
Tek yryzdyq terip jeýge kelmedik.
Teńdik úshin, ozý úshin tebinip,
Dara bitken qanattardy sermelik.
Namystyny namyssyzsyń demelik,
Qansyzdardyń qamyn bosqa jemelik.
Shybynnyń da óz maqsaty bolady,
Keı janǵa oı bitpegen kenelik.
Sondaılarǵa sona bolar sezimim,
Namystanam qylyǵyna ezimniń.
«Namyssyz» dep úlken túgil qurbymnan,
Estimeıin tirisinde kózimniń.
«Jer jutqyr» de ólerimdi uǵamyn,
Qansyz deme tózbes oǵan shydamym.
Ólgende de el namysyn estisem,
Kórligimdi kótere sap shyǵamyn.
Qara taýdyń elderi
Shaǵı belbeýli,
Aq qur beldeýli,
Nardyń súti tógilgen qara taýlarym.
Jasyldyń tumsyǵy dal bolǵan jartasym.
Tún kezgen búrge,
Mańyratyp kótertpe,
Aýyldyń laǵyn marqasyn.
Eńiretseń bireýdi,
Ertesi – Azabyn myń ese tartasyń.
Kez ǵoı bul qoryqpaı jolbarys, aıýdan.
Túlki de sonarda túste uıyqtap,
Aqshamda jortatyn.
Mekendep qalǵan soń, adamdar ortasyn.
Nardyń sútin emgen qara taýlarym.
Qara shaldarym,
Qaraǵan qaqqan maıly shalbaryn.
Sol meniń baıtaq dalamda,
Dúldúldiń izi qalǵan jandarym.
Sol meniń ıisi burqyraǵan ermenniń,
Qajyrly qajymas erlerim.
Basyna kótergen týǵan jerlerin,
Taý deý kerek, taýdyń elderin.
«Taýdaı» deıtuǵyn taýdyń elinde.
Qara taýdyń qany bar,
Qara taýdyń qaly bar,
Qara aıýdyń jaly bar,
Kisinese jylqy qaı jerde,
Sol jerden sol el tabylar,
Kóbeısin jylqy janýar.
Er qanaty
ult bolǵan soń
Dala kórkin saqtaǵan,
Qajettisi er qanaty at maǵan.
Aıtshy qane, qaısy qandaı saıysta,
Ógiz minip attan salyp shapty aǵań? !
Qajettisi er qanaty at maǵan,
Er úmitin haıýanda at aqtaǵan.
Tekpishekte ósken qazaq ulymyn,
Beldeýinde at turmasa jatpaǵan.
At mingen soń tizginim de qolymda,
Atqa minsem qorqynysh joq jolymda.
Bóget emes dárıáń da, taýyń da,
Bóget emes qoıan syrǵyr qorym da.
Baıqap ta qoı at ústinde ónerim,
Attyń jaly – Dúrildegen óleńim.
At ústinde oısyratyp jaýymdy,
Ólsem daǵy at ústinde ólemin.
At ústinde baqytym da, sorym da,
Attan bolar jyǵylatyn orym da.
At ústinen kórip kelem adamnyń
Aq suńqarǵa tartqan shyrǵa, toryn da.
At ústinde boldy qansha attandar,
At ústinde atty qansha aq tańdar.
Kelesi urpaq at mańdaıyn qaqpańdar,
Atań mingen ashamaıdy shaqpańdar...
6alash usynady
