Ana-Beıittiń óz tarıhy bar-dy. Atadan qalǵan ańyz boıynsha, áńgime ótken ǵasyrlarda jýan-jýandardyń Saryózek dalasyn basyp alýynan bastalady. Olar qolǵa túsken tutqyndardy adam aıtqysyz azapqa salatyn bolǵan. Reti kelse, jýan-jýandar óz tutqyndaryn kórshi elderge quldyqqa satady eken, al ondaı tutqyndar joly bolǵan pendeler kórinedi, óıtkeni olar, áıteýir, bir qashyp shyǵyp, sáti tússe, týǵan eline oralady eken. Al endi jýan-jýandardyń qolynda quldyqta qalǵan tutqyndardyń kúnin qudaı kórsetpesin. Jýan-jýandar ondaı qurban quldardyń basyna kepesh kıgizip, aıýan azappen aqyl-esinen aıyrady eken. Ádette mundaı azapqa qolǵa túskenjas jaýyngerler ushyraıtyn. Eń áýeli olardyń shashyn bir qylshyq qaldyrmaı taqyrlap turyp ustaramen qyryp alady. Shashyn alyp bola bergen tusta, jýanjýannyń jalańdaǵan qasapshylary taıaý jerde eń syıdań-saıaq túıeni soıyp tastaıdy, Túıeniń terisin sypyryn jatyp, eń qalyń degen tóstik kónterisin bólek kesip alady. Sol kóndi kesip-kesip, áli jyp-jyly býy burqyraǵan qalpynda tutqynnyń jap-jańa shashy alynǵan taqyr basyna qaptaı qoıǵan kezde osy ózimizdiń qazirgi zamanda sýǵa júzgishterdiń basyna kıip alatyn rezınka shápke sıaqty syp-syǵyr jelimdeı jabysa qalady. Basqa kón qaptaý degen osy eken. Mundaı syqpytqa ushyraǵan pende ne ólip ketedi, ne bul azapqa shydaı almaı aqylynan adasyp, ótken-ketkenin múlde umytyp, ómir-baqı máńgúrt-qulǵa aınalady. Bir túıeniń tós terisinen bes-alty kepesh shyǵadyeken. Basyna kepesh qaptalǵan sorlynyńmoınyna aǵash moıynturyq kıgizip qoıady. Ondaǵy amal: tutqyn pende basyn jerge jetkize almaýy kerek. Osy bir keıipte álgi tutqyndy jýan-jýandar aıaq-qolyn tyrystyryp baılap, shaqshıǵan kúnniń astyna, assyz-sýsyz, aıdalaǵa aparyp tastaıdy. Óıtkeni álgi tutqyn, jany qysylǵanda qulyndaı shyrqyrap, ólerdegi daýsy shyǵyp, jýan-jýandar aýyl-aımaǵynyń tynyshyn alady. Bul tozaq birneshe táýlikke sozylatyn bolǵan. Kepesh bas jatqan jerdiń urymtal tustarynda tutqyndy rýlastary kelip qutqaryp alyp ketpesin dep qarýly qaraýyldar turady. Biraq qybyr etken qurt-qumyrsqa kórinetin jazyqta ondaı áreket, sirá, neken-saıaq kezdesken. Alda-jalda, solaı da solaı, bálenshe jýanjýandardyń qolyna túsip, máńgúrtke aınalyp ketipti degen qaýeset shyǵa qalǵan kúnniń ózinde álgi sorlynyń eń jaqyn týystary ony qutqaryp, ne barymta berip alýǵa yntyǵa qoımaǵan. Óıtkeni báribir, endi elge burynǵy er-azamat emes, qur súlde qaıtaryn olar bilgen. Tek el esinde Naıman-Ana atanyp ketken naımannyń bir áıeli ǵana óz ulynyń álgindeı halge ushyraǵanyna shydamaǵan. Ol týraly Saryózekte saqtalǵan ańyz da bar. Ana-Beıit atty zırat sodan qalǵan.
Aıdalada azap kepesh kıgenderdiń, Saryózek aptabynan tiri qalǵandary az bolypty. Álgi máńgúrtterdiń beseý-altaýynan tek bir-ekeýi ǵana tiri qalatyn kórinedi. Ólgenderi ashtyqtan da emes, tipti sýsamyr shólden de emes, kúnge keýip tyrysqan kón teriniń basty shyǵyrshyqtaı qysyp, jan shydatpas talqysyna shydaı almaı óledi eken. Taqyr shekedegi shıki kón shyjyǵan kúnniń ystyǵymen qurysyp, tyrysqan kezde tutqyn-quldyń basyna temir qursaý salyp buraǵandaı syqyrlata syǵady. Kún ekinshi táýlikke aınalǵanda-aq azapkerdiń taqyr basyna shash shyǵa bastaıdy. Azıalyqtyń tikendeı qaısar shashykeı-keıde kón terini tesip kirip ketedi eken de, kóbinese shyǵarǵa tesik tappaı, keri qaraı ıilip baryp, bastyń ózin burǵylaı bastaıdy. Ondaıdy qudaı dushpanyna da salmaı-aq qoısyn. Sol azaptyń aqyry aqyl-estiń aınýyna ulasady. Tek besinshi táýlik degende jýan-jýandar kelip, tutqyndardyń qaısysy tiri qaldy dep tekseredi. Eger azapkerlerdiń bireýi tiri qalsa da, maqsat oryndaldy dep esepteıdi. Ondaı beıbaqqa sýsyn berip, qursaýdan bosatyp, birte-birte áldendirip, aıaǵyna turǵyzady. Endi bul zoraqydan aqyl-esten aıyrylǵan máńgúrt – qul degen sóz. Sondyqtan da mundaı máńgúrt basqa on saý qulǵa tatyrlyq, asa qundy qul sanalady. Tipti kóshpeliler arasynda mynadaı shart ta bolǵan: eger ózara qaqtyǵys qantógiste máńgúrt-qul ólse, ol úlken shyǵyn, onyń quny ózge azat adamnyń qunynan úsh ese qymbat tólengen.
Máńgúrt óziniń kim ekenin, el-jurty, rýynyń kim ekenin, óz atynyń kim ekenin bilmes. Balalyq shaǵy, áke-sheshesi de múlde este qalmas. Bir sózben aıtqanda, máńgúrt óziniń adam ekenin ańǵarmas. Óziniń kim ekenin bilmeıtin, sezbeıtin máńgúrttiń sharýashylyq turǵydan kelgende tolyp jatqan artyqshylyǵy bolǵan. O da bir, tilsiz maqulyq mal da bir, sondyqtan ol qaýipsiz de, ıesine sheksiz baǵynǵan qulaq kesti qul. Qashyp qutylyp ketý degen uǵym onyń oıyna múlde kelmes. Qaıbir qul ıelenýshige bolmasyn eń qaýiptisi – quldyń kóterilisi. Qaı quldy almańyz, ishinde naǵyz búlikbas buǵyp jatady. Máńgúrttiń basqa quldardan ózgesheligi sol – onda eshqashan búlik shyǵarý, baǵynbaý degen sezim oıanbas. Ondaı pıǵyldan ol ada. Sondyqtan da ony qadaǵalap, qaraýyldaýdyń qajeti joq, jaman pıǵyly bar-aý dep seziktenýdiń de keregi joq. Máńgúrt te ıt sıaqty ıesine ǵana peıil. Basqa eshkimmen ol suhbattaspas. Bar oılaǵany qý qarynnyń qamy – qarny toq bolsa boldy. Al endi tapsyrylǵan iske jan-tánimen kirisip, párýana berilip, múltiksiz oryndaıdy. Ádette máńgúrtterdi eń las, qıamet jumysqa salar edi, kónteri bireý bolmasa basqa adam tózbeıtin, jylbysqydaı jalyqtyratyn eń mezi jaman mehnatqa jegetin. Saryózektiń meńireý dalasyndaǵy elsizde túıe keleleriniń sońynan qalmaı japadan-jalǵyz mal jaıý úshin máńgúrtten basqa jan balasy shydamas edi. Ondaı ıt ólgen jerde bir máńgúrt bálenbaı adamnyń jumysyn atqara alady. Tek ataýyn berseń boldy – mal sońynda qysy-jazyjalǵyz ózi bel sheshpeı taǵdyrǵa nalyp qyńq etpeı júre beredi. Qojasynyń pármeni máńgúrt úshin buljymas zań. Bar tileri qý tamaq, dalada úsip ólmes úshin eski-qusqy qomyt kıim, basqa eshteńeniń keregi joq...
Tutqynnyń basyn kesip alý nemese onyń záresin zár túbine jiberý úshin basqa bir kez kelgen jaza degen qudaıdyń raqaty ǵoı. Dúnıedegi jaza bitkenniń sumdyǵy adamdy aqyl-esinen aıyrý da. Aqyl-oı – adam óle-ólgenshe ózimen birge bolatyn jalǵyz qazyna ǵoı. Bireýdiń qolynda bar baılyq basqa bireýde de bar bolar, al aqyl-oı tek saǵan ǵana tán, basqalardikinen bólek jalǵyz asylyń. Bireýdiń aqyly bireýge qazyna bolmaıdy. Óziniń túnek tarıhynan taǵylyqtyń eń sumdyq, qatygez túrinmıras qylǵan kóshpendi jýanjýandar adamnyń álgi eń asyl qazynasyna qorqaýlyq jasaǵan. Olar quldardy sap-saý kúıinde aqyl-esinen taza adastyrý amalyn taýyp, sol arqyly adam balasynyń bolmysyna dúnıedegi zulymdyq bitkenniń eń bir soraqy-zoraqysyn qoldanǵan ǵoı. Máńgúrtke aınalǵan tiri ólik balasyn joqtap turyp, qara kúıik pen qasiret qaıǵynyń zapyranyn jutyp turyp, Naıman-Ana bylaı dep beker aıtpaǵan da:
“O, qulynym, seniń basyńa kón qaptap, temir qysqyshpen jańǵaq shaqqandaı etip, shyǵyr salyp burap, aqyl-esińnen aıyrǵanda, basyńdy qursaýlap qoıyp qysqanda, úreıli kóziń sharasynan shyǵa qandysý aqqanda, Saryózektiń tútinsiz jalynynda qaqtalyp, ajal aýzynda yndynyń quryp jatqanyńda, kezergen ernińe aspannan bir tamshy tambaǵanda, o, qulynym, saǵan sonda kúlli álemge tirshilik berýshi Kúndi sen qarǵaǵan joq pa ekensiń? Sonda saǵan jaryq Kún Dúnıe-Álemdegi shamshyraq juldyzdardyń ishindegi eń qap-qara dúleıi, kózsiz soqyry bolyp kóringen joq pa eken? Aıdala seniń ashshy aıqaıyńnan jańǵyryǵyp, azapqa shydaı almaı, kúndiz-túni jantalasyp, ókire óksigip, bezbúırek aspanǵa qarap, kók táńiriden arasha kútken sátińde, jan azaby men tán azabyna tóze almaı, tula boıyń bulqyna buralyp, julqyna bergen soń aýzyńnan qusyq, artyńnan nájis ketip, sol sasyqtan tunshyǵyp kıizdeı tutasqan shybyn-shirkeı bet-aýzyńa úımelep, es-túsińnen aıyrylyp bara jatyp, sońǵy dármen qýatpen bar daýsyńmen baqyryp, myna dúnıeni jaratyp alyp, ony ózi tastap ketken qý qudaıdy qarǵadyń ba eken, qulynym?
Adam aıtqysyz azaptan aınyǵan aqyl-oıyńdy birjolata qarańǵylyq basyp, zoraqydan aljasqan zerde tumandanyp, anańnyń dıdaryn, óziń jazda jaǵasynda júgirip oınap júretin taý bulaqtyń syldyryn máńgi umytyp bara jatqanyńda; óz atyń, ákeńniń aty, aǵaıyn-týǵandaryńnyń túr-túsi, ózińe qarap uıalyp jymıatyn qyzdyń atyjaý japyrǵan jadyńnan múlde shyǵyp bara jatqanda, aqyl-essiz tuńǵıyqqa máńgi-baqı batyp bara jatqanyńda, sensonda, qulynym, seni jaryq dúnıege ákelgenim úshin, seni týǵanym úshin myna beıbaq anańdy qaharlana qarǵamadyń ba eken?”
Bul oqıǵa kóshpeli Azıadan ysyrylǵan jýan-jýandar soltústikke qaraı lap qoıǵanda bolyp edi. Jýan-jýandar Saryózekti kópke deıin jaýlap alyp, onymen de qoımaı jer kólemin ulǵaıtpaq bolyp ári dese qolǵa quldar túsirmek bolyp, jan-jaǵyndaǵy eldermen úzdiksiz jaýlasa berdi. Á degende tutqıyldan shabýyldap, Saryózekke jaqyn jatqan taıpalardyń talaı-talaı er-azamatyn, tipti qatyn-balasyn da qolǵa túsirdi. Bárin de quldyqqa saldy. Biraq basqa taıpalar birte-birte esin jıyp, bas kótere bastady. Jýan-jýandar Saryózekten ketpek bylaı tursyn, qaıta malǵa qut osy keń dalaǵa birjolata qazyq qaqqysy kelip jantalasty. Al jergilikti halyq bolsa, basqynshylardy qýyp shyǵyp óz jerin erte me, kesh pe, áıteýir qaıtaryp alýdy ózderine paryz sanap, bul qıanatqa kóngisi kelmedi. Qalaı degende de, irili usaqty urystarda, birese anaý jeńip, birese mynaý jeńip, soǵys sozyla berdi. Biraq sol sozalań soǵystyń ózinde de ara-tura tynyshtyq ornaýshy edi.
Sondaı beıbitshiliktiń birinde múlik artqan, kerýen tartqan saýdagerler naıman eline kelip, dastarqan basynda áńgime-dúken quryp, ózderiniń Saryózekten kedergisiz ótkenin aıtady. Jýanjýandar qudyqtan sý alýǵa asa tyıym salǵan joq deıdi. Áńgime arasynda Saryózekte myńǵyrǵan kele-kele túıe baǵyp júrgen bir jas túıeshini kórgenderin eske alady. Saýdagerler álgi túıeshimen sóıleskisi kelgen eken, sóıtse ol máńgúrt eken. Bylaı qarasań sapsaý sıaqty, tipti aqyl-esi joq dep oılamaısyń. Bir kezde ol da sheshen, zerek bolǵan shyǵar, ózi áli jap-jas, murty endi-endi tebindep keledi, túr-tulǵasy da táp-táýir. Al sóılese ketseń – keshe týǵan bala sıaqty. Baıǵus ne óziniń atyn, ne áke-sheshesiniń atyn bilmeıdi. Ózine jýan-jýandardyń ne bále istegenin de sezbeıdi. Óziniń týǵan el-jurtyn, rýyn da bilmeıdi. Ne surasań da úndemeı turyp-turyp: “ıá” nemese “joq” deıdi, bar aıtary sol. Basyndaǵy kepeshten qolyn bir almaıdy-aý, almaıdy. Kúná bolsa da, adamdar keıde kemistikke de kúledi. Osy áńgimeni aıtyp otyryp, saýdagerler keıbir máńgúrtterdiń basyna túıeniń terisi máńgi qatyp qalatynyn da eske aldy. Ondaı máńgúrtterdi: “Káne, basyńdaǵy túıeniń terisin sypyryp alyp tastaıyq”, – dep qorqytsań, ol úshin budan asqan azap joq, jabaıy jylqydaı julqynyp, basyna eshkimdi jolatpaıdy. Ondaılar ómiri basynan kepeshti almaıdy. Uıyqtasa da sol bas kıimmen jatyp uıyqtaıdy... Biraq desti saýdagerler, aqymaqty aqymaq dersiń-aý, al álgi máńgúrt óz sharýasyna tas-túıin, kerýen ábden uzap ketkenshe qalyń túıe kelelerin qas qaqpaı kúzetip, qalshıdy da turdy. Bir kerýenshi álgi máńgúrtti aldamaq bolyp:
– Al bizdiń jolymyz alys. Kimge sálem aıtasyń? Sulý qyzyń bar shyǵar, ol qaı jaqta? – deıdi. – Jasyrmaı aıta ǵoı. Estımisińeı? Sol qyzǵa senen sálemdeme dep oramal aparyp bersek qaıtedi? Máńgúrt kerýenshige qarap-qarap turyp, aqyrynda:
– Men túnde ylǵı aıǵa qaraımyn, aı maǵan qaraıdy. Biraq birbirimizdi estimeımiz... Aıda bireý otyr... – dep mińgirleıdi.
Osy áńgime ústinde saýdagerlerge shaı quıyp berip bir áıel otyrǵan. Ol Naıman-Ana edi. Naıman-Ana degen atpen Saryózekte ańyz bolyp qalǵan.
Naıman-Ana jolaýshylardyń kózinshe syr bergen joq.
Álgi habardyestigende shaı quıyp otyrǵan áıeldiń túri ózgerip, ózegi órtenip ketkenin eshkim baıqamaı da qaldy. Saýdagerlerden áıel álgi máńgúrt týraly egjeı-tegjeıli surap kórmekshi boldy da, sol estigennen artyq habar bilýdiń ózinen qorqyp ketip, tilin tisteı qoıdy. Keýdesinde bir kúdik jaraly qustaı shar etip edi, ózin-ózi áreń tejep, til qatpady... Birte-birte sorly máńgúrtmúlde umytylyp, áńgime aýany basqa jaqqa kóshti. Dúnıede ne bolmaıdy, sonyń biri de, táıiri. AlNaıman-Ana tula boıyn bılep alǵanúreıdi, qolynyń dirilin bildirmeýge tyrysyp, keýdesindegi shar etken jaraly qustyń únin óshirgendeı bolyp, tek býryl basynan kópten beri túspeı kele jatqan qaralyjaýlyqpen betin búrkemeleı berdi.
Saýdagerler kóp uzamaı óz jolymen kete bardy. Sol bir uıqysyz ótken túnde Naıman-Ana Saryózekke baryp, álgi máńgúrt túıeshini izdep taýyp, óz balasyemes ekenine kózi jetkeninshe jany jaı tappaıtynyn uqty. Ulynyń soǵys dalasynda mert bolǵanyna burynnan da ana júregi túskir bir túrli shúbálana beretin sıaqty edi, sol bir zilmáýir zymıan kúdik kókeıinen qaıta kóterilgen…
Sońyrasyz sol kúdikpen júregi máńgi syzdap, udaıy úreı meńdep júrgenshe, óli-tirisine birjolata kóz jetkizip qaıtý kerek boldy.
Saryózek jaǵyndaǵy jýan-jýandarmen bir soǵysta munyń uly sheıit bolyp ketip edi. Onyń aldyndaǵy shaıqasta kúıeýi ólgen. Ol naımandardyń ishinde áıgili dańqty kisi edi. Keıin ákesiniń kegin almaqqa kelesi joryqqa uly attandy. Ólgenderdi soǵys dalasynda qaldyryp ketýge bolmaıdy. Joryqtas aǵaıyn ólgen jaýyngerdiń súıegin elge qalaıda alyp qaıtýǵa tıis. Biraq buljoly amal bolmaı qaldy. Sol bir soıqan qoıan-qoltyq soǵysta Naıman-Ananyń uly attyń jalyn qusha qulaǵanyn kóbi kórgen. Urystyń dabylynan úrikken asaý at bir shetke ytyryla jónelgen. Ústindegi jaýynger erden qulap túsip, úzeńgiden aıaǵy shyqpaı qalǵan kezde, álgi aty túskir burynǵydan beter úrkip, aqılana shaýyp, aıdalaǵa álgi óli deneni súıretip aldy da ketti. Sumdyq bolǵanda, aqıkóz at jaý jaǵyna qaraı zymyrasyn. Árbir jaýynger jantalasa jaǵalasyp, urystyń naǵyz qyzǵan shaǵynda shashaý ketý qıyn, sonda da bolsa
álgi ıesin súıretken attyń aldyn kes-kestep ustap almaq bolyp, eki aǵaıyn tura umtylǵan. Biraq ta saıda jasyrynyp jatqanjýanjýandardyń tyl áskerinen birneshe burymshashtylar qıqýlaı shaýyp, álgi ekeýdi atoılady. Naımandardyń biri á degende-aq sadaqtyń jebesi tıip murttaı ushty, ekinshisi qatty jaralanyp, atynyń basyn buryp, óz tobyna áreń jetip, gúrs etip jerge qulap tústi. Jamandyq kórmeı, jaqsylyq joq, degenmen osy jaǵdaı arqyly naımandar jýan-jýandardyń jasyrynyp jatqan tyń jasaǵy bar ekenin bilip qaldy da, sol jasaqtyń naǵyz sheshýshi sátte bir búıirden lap qoıýynan saqtanyp, etek-jeńdi qaıta jınap, qaıta atoı salarǵa, kóp shyǵyn shyǵarmaı tez sheginistedi. Álgi jas jaýyngerdi – Naıman-Ananyń ulyn izdeý endi, árıne, eshkimniń oıyna da kelmeı es shyqqan kez edi... Óz tobyna qaıta jetip úlgergen jaraly naımannyń aıtýy boıynsha, jas jaýyngerdi súıretken at belgisiz jaqqa lezde batyp, kózden ǵaıyp bolyp ketken...
Naımandar ólikti birneshe kún qatarynan sharq uryp izdedi. Biraq ne ólikti, ne onyń atyn, ne qarý-jaraǵyn taba almady. Bir belgi joq, iz-túzsiz ketti. Onyń ólgenine eshkimniń kúmáni qalmaǵan. Tipti jaradar bolǵannyń ózinde, osynshama ýaqyt ishinde ol myna mıdaı dalada shóldep, ne qansyrap óledi. Jas jaýyngerdiń týystary baýyrymyz Saryózektiń shólinde kómýsiz qalyp ketti dep, joqtaý aıtyp, ulardaı shýlap kóp jylady. Kómýsiz qalǵany – súıekke tańba. Naıman-Ananyń úıinde joqtaý aıtyp jylaǵan áıelder óz baılary men baýyrlaryn kústanalap:
– Esil erdi qarǵa-quzǵynshoqydy-aý, ıt-qusqashirkin jem boldyaý! Ony jalǵyz tastap ketip, bastaryńa bórik kıip, qaıtip erkek bolyp júrsińder-aý! – dep kúńirendi.
Sóıtip Naıman-Ana basyna qulazyǵan dúnıede qulazyǵan jalǵyzdyq kún ornady. Soǵys bolǵan soń adam qurban bolmaı turmasyn ol biledi, árıne. Biraq óz ulynyń aıdalada japadanjalǵyz, júzi jasyrýsyz, kómýsiz qalǵany sorly ananyń janyn jegideı jep barady. Qaıǵynyń qalyń nýynda ańyrap qaldy. Qatpar-qatpar qaıǵyny bólisetin eshkim joq, bir qudaıdan basqaǵa aryz aıtyp, shaǵynar da pende joq...
Birjolata kúder úzerge, jaıraǵan jalǵyz uldyń julyny julynǵanyn óz kózimen kórý kerek. Ólgen eken, áne sonda taǵdyrdyń salǵanyna kim talaspaq? Ana júregin bárinen de kúpti qylǵan jaıt – ulynyń ereýil atynyń ushty-kúıli joǵalyp ketýi edi. Úıirde ósken jylqy balasy erte me, kesh pe, áıteýir, ózi ot ottaǵan jerge bir oralyp, úzeńgige aıaǵy ilinip qalǵan ólikti súıretip ala kelýi kerek edi. Áne sonda ana sorly qansha úreıli bolsa da, óliktiń ústine qulap túsip, oıbaıyn salyp, óz betin ózi tyrnaǵymen oryp jiberip, qudaı qarǵap qoıǵan sormańdaı sorlymyn men dep, aı bir ańyrar edi; sonda soqyr qudaıdyń qulaǵy kereń bolyp qalmasa, sol ańyraqaı joqtaýdan jany shoshyr edi. Áne sonda sorly ana balasynan birjolata kúder úzip, aq mamasy qara tasqa aınalyp, endigi jerde ólimnen de qoryqpaı, ajal qashan kelse de aıaldamaı, alańdamaı, artyna qaraılamaı, sol zulmatty qarsy alar edi. Qyrsyqqanda, ulynyń óligi tabylmady, atyqaıtypkelmedi. Basqa jamaǵaıyn munyń balasyn birte-birte umyta bastady, dúnıa hali solaı ǵoı, shyǵyn qansha aýyr bolsa da, jara shirkin birte-birte jazylar da... máńgi umytylar. Biraq jalǵyz ana júregin kúdigi túskir kemire berer. Bári-bári umytar, tek ana ǵana taǵat tappas, umyta almas. Ana baıǵus baladan basqany oılamas. Ereýil atqa ne boldy, er-turmany, qarý-jaraǵy qaıda qaldy – eń qurysa, solardyń biri tabylsa, ulynyń qandaı halge ushyraǵanyn shamalaýǵa bolar edi-aý. Saryózektiń bir bulymynda ábden qaljyrap, turalaǵan tul atty jýan-jýandar ustap alýy da yqtımal ǵoı. Ábzeldi at ta olja emes pe. Olaı bola qalǵan zamanda, úzeńgige aıaǵy ilinip súıretilgen uldyń kúni ne boldy? Jýanjýandar onyń júzin topyraqpen jasyrdy ma, joq álde ıt-qusqa jem bolsyn dep tastap ketti me? Aý, eger ol áli keýdesinde jany bar bolsa she, ǵajaıyptan shybyn jany shyqpasa she? Sonda jaýlar ony azaptan birjolata qutqaryp, óltire salyp, aıdalaǵa tastap ketti me eken, álde? Álde? A, kenetten?.. A, bálkim?..
Kúdik-shúbáda shek joq. Osynaý kezbe saýdagerler shaı iship otyryp, Saryózekte kezdesken jas máńgúrt týraly áńgime aıtqanda, olar Naıman-Ananyń ózi órtengeli turǵan ózegine shoq salyp jibergenderin sezbeı de qaldy. Ana-júrek áldeqalaı sezikten alasuryp, atqaqtap ala jónelgen. Álgi jas máńgúrt meniń beıbaǵym emes pe eken degen oıjatsa-tursa mazalap, búkil sanasyn shyrmap aldy. Aqyry óz kózimen kórip, bóten bireý bolsa, ony anyqta, kúder úzbeıinshe, kóńili tynshymaıtynyn aqıqat sezdi.
Naımandardyń jazǵy jaılaýy bolǵan oıly-qyrly osy óńirde tastaq bulaqtar aǵyp jatady. Túni boıy Naıman-Ana sol bulaqtyń syldyryn saryla tyńdaıdy. Onyń alqynǵan júregine úndes emes syldyr bulaq ne deıdi? Sony tyńdap sorly júrek tynshyǵysy keledi. Saryózektiń tylsym dalasyna attanar aldynda myna jáýdir bulaqtyń sybdyr únine ábden qanyp, qýattanyp alǵysy keledi. Saryózekke jalǵyz attanýdyń qanshalyqty qaterli, qaýipti ekenin ana shirkin biledi, biraq ózi táýekel etken tirshiligin jan balasyna tis jaryp aıtqysyjoq. Báribir onyń jan dúnıesin eshkim túsinbes edi. Onyń bul áreketin eń janashyr degenderdiń ózi quptamas. Áldeqashan súıegi qýrap qalǵan ulyn da adam izdeı me eken? Áıteýir, bir sebeppen tiri qalǵannyń ózinde de, máńgúrt bolyp ketken uldan ne qaıyr, ony izdep ne azap, qur bekerge júregińdi julmalap ne kerek? Máńgúrt degeniń bir kezdegi saý adamnyń qaraqshydaı bolyp qalǵan qańqasy emes pe? Ony kórgennen ne bereke?..
Jolǵa attanar sol bir tún. Naıman-Ana úıden bir shyǵyp, bir kirdi. Tún syqpytyna tesile qarap, tyń tyńdap, baǵdar baǵamdap, oıran bolǵan oıyn jınaqtap, uzaq turady. Aspan ashyq, sútteı jaryq jer betine áljýaz nuryn sebeleıdi. Dóń-dóńesterdi baýyrlaı shoǵyr-shoǵyr tigilgen aq úıler myna shyldyraq bulaqtardy jaǵalaı qonaqtap qalǵan aqqý qustar sıaqty. Aýyl irgesindegi qoı qotan men odan ári jylqy jaıylyp jatqan jylǵa saı jaqtan ıtterdiń úrgen úni, adamdardyń kúbir-sybyr daýsy estiledi. Aýyl syrtynda qyzdar qosylyp án salyp júr. Bárinen de Naıman-Ana júreginosyáneljiretedi. Ózi de bir kezde osylaısha aıly túnde án salǵan... Es bilip, osy elge kelin bolyp túskeli beri bul aýyl jylda osy jerlerge jaılaýǵa shyǵady. Bar ómiri osy ólkede ótip keledi. Kezinde keregesi keń, úıi toly adam edi, tórt úı qatar tigiletin. Bireýi – as úı, bireýi – qonaq úı, ekeýi – jatyn úı edi. Jýan-jýandardyń shapqynshylyǵynan keıinjalǵyz...
Iá, ol endi jalǵyz úıdi tastap ketip barady... Jolǵa kesh bataaq jınalǵan. As-sý daıyndalǵan. Sýdy kóbirek aldy. Saryózekke jetkende birden qudyq tabyla ma, joq pa dep, eki mes sý quıyp aldy... Kún batar-batpastan Aq ingendi mama aǵashqa baılap qoıdy. Bar úmit artar jalǵyz joldasy sol. Aq ingenniń kúshi men júıriktigine senbese, Naıman-Ana Saryózektiń meńireý dalasyna táýekel dep attanbas ta edi. Eki ret botalaǵan Aq ingen sol jyly qysyr bolǵandyqtan miniske berik, jaraý kúıinde-tin. Uzyn tirsek, bedeý ingenniń tabany serippeli edi de jas maldyń tabany muqala qoımaǵan, qos órkeshi tip-tik, ádemi ıir moıyn, qyrym etsiz kelisti bas, saý jelgende eki tanaýy kóbelektiń qanatyndaı jelpildep, aýany qomaǵaılana tartatyn Aq ingenniń quny tutas bir kelege para-par edi. Mundaıjel janýardan uryq alyp qalar úshin ondaǵan taılaqty matap turyp berer edi. Myńǵyrǵan maldan Naıman-Ananyń qolynda qalǵan jalǵyz altyn qazynasy osy Aq ingen-di. Basqa baılyq sabyndap jýǵan qoldyń kirindeı ǵaıyp boldy. Bári de óli arýaqtardyń sybaǵasybolyp, qyrqyna soıyldy, jyl tolǵan asyna ysyrap boldy... Qazir áldebir úmitpen ózi izdep bara jatqan ulyna da osy taıaýda jýyq jerlerdegi ısi naıman balasyn shaqyryp, qaraqurymdaı jurtty jıyp, aqyrǵy asyn berip taratqan.
Tań qylańda Naıman-Ana jıynyp-terinip úıden shyqty. Tabaldyryqtan attaı bere, bosaǵaǵa súıenip, uıyqtap jatqan aýyldymuńlykózben taǵyda bir sholypaldy. Áli de synytaımaǵan symbatty Naıman-Ana alys sapardyń salty boıynsha beldi bekem býynǵan. Aıaǵynda etik, shalbarlanypalǵan. Kóılek syrtynan qysqa jeńdi qamzol, onyń syrtynan jelbegeı shekpen jamylǵan. Basyn aqjaýlyqpen orap, jelke tusyn túıip qoıypty. Túni boıy oılapoılap, aqyry ulymmen kezdesý saparyna bara jatsam, qara jamylyp keregi ne degen. Ágárim úmiti aqtalmasa, áli de qara jamylyp úlgirer. Alageýim sátinde shashynyń aǵarǵany, qasirettiń tańbasyndaı júzin aıǵyzdaǵan ájimderi bilinbeıdi eken. Sol bir shaqta janaryna úıirilip jas keldi de, kókiregi qars aıyrylyp kúrsinip saldy. Osyndaı hal keshemin dep oılap pa edi... Lezde qaıratqa minip, boıyn jınady. Bosaǵadan attaı berip: “Bı-ısmıl-lahı-r-rahmanı-r-rahım” – qaıyrymdy, shapaǵatty Alla atynan” dep Aq ingenge qaraı adymdap ala jóneldi. İngendi shók-shók dep shógergende, Aq ingen jaryqtyq ádeti boıynsha yńyrana baq-baq etip, tósin jerge tósep, tizesin búge berdi. Asha ústine qorjyndy artyp bolyp, Naıman-Ana ingenge minip, shý-shýlegende janýar tizesin jazyp, ústindegi ıesin aspandata túregeldi. Alys sapar turǵanyn Aq ingen sonda sezdi...
Naıman-Ananyń attanǵanyn úıdegi qyzmetshi qaıyn sińlisinen basqa eshkim sezgen joq. Uıqysyraǵan qaıyn sińlisi esinep turyp, jeńgesin jalǵyz shyǵaryp saldy. Naıman-Ana qaıyn sińlisine: “Erteń tórkinderime attanamyn, biraz kún qonaqtap, eger jolserik tabylsa, Qypshaq eline asyp, Túrkistan baryp, qasıetti Áziretisultan Qoja Ahmet Iassaýı meshitine taǵzym etemin”, – dep keshe eskertken...
Árkim-árkim jón surap áýre eter dep, jolǵa tań bozynan attandy. Aýyldan qashyqtap baryp, tylsym túnek túkpirinen áreńmáreń kólbep jatqan Saryózektiń dalasyna qaraı bet alǵan…
Bul ólkede poıyzdar shyǵystan batysqa qaraı, batystan
shyǵysqa qaraı aǵylyp jatady. Bul ólkede temir joldyń qos qaptalynan bastalyp sahara sar dalanyń kindik tusy – Saryózektiń ulan-ǵaıyr jazyǵy kósilip jatady.
Bul ólkede, qashyqtyq ataýly ýaqyttyń Grınvıch merıdıany boıynsha ólshengenindeı, temir joldyń alys-jaqyndyǵyna qaraı ólshenedi.
Al poıyzdar shyǵystan batysqa, batystan shyǵysqa qaraı júıtkip jatady.
“Konvensıa” avıanosesiniń bortynan “Parıtet” orbıtalyq stansıasyndaǵybaqylaýshy kosmonavtardyń atyna taǵy birshıfrli radıograma jóneltildi. Bul radıogramada da: Kún Galaktıkasynan tysqary jaqta júrgen 1–2jáne 2–1 parıtet-kosmonavtarmen olardyń qaıta oralý máselesi jóninde eshqandaı kelisim bolmasyn, radıobaılanys jasamańdar dep qatybas qatań túrde eskertildi!
Budan bylaı da Birbasordyń nusqaýyn kútińder delindi.
Muhıtdaýylysálbáseńsigen.Avıanosesti tolqyndaredáýirterbep turǵan. Alyp kemeniń quıryq jaǵyn ala Tynyq Muhıttyń sýy sapyrylyp, asyr salyp, asyp-tasyp jatty. Teńiz aıdynynda tolqynmenoınaǵansansyz aqkóbikjaldardymyńqubyltypjaltyrata jaınap qaq tóbede kúnjarqyrap tur. Bir sarynmenjel esedi.
“Konvensıadaǵy” jan bitken – avıatorlar da, memlekettik qaýipsizdik qyzmetkerleri de – bári-bári saýysqandaı saq qalpynda, saqadaı saı kúıinde…
Saryózektiń oı-qyry men jazırasyn qýsyryp Aq ingen jaryqtyq tynbaı yńyrana bozdap, saý jelip kele jatqaly da birneshe kún ótti. Iesi bolsa tynym bermeı, Aq ingendi saýyrlap, aptap atyrappen ańyratyp keledi. Tek túnde ǵana sırek kezdesetin saıaq qudyqtyń basyna túnep shyǵady. Al tań ata Saryózektiń sansyz qatpar-jyqpylynan myńǵyrǵan túıe tabyndy izdep taǵy jolǵa shyǵady. Kúni keshe kórgen kezde, saýdagerlerdiń aıtýy boıynsha, olar máńgúrt túıeshige pálenbaı shaqyrymǵa sozylyp jatqan osy Qumdyshaptyń tusynda kezdesken. Naıman-Ana endi sol máńgúrtti izdep, sharq uryp júr. Jýan-jýandarǵa tosynnan túıisip qalamyn ba dep qorqa-qorqa Qumdyshapty aınala sharlaǵanyna da ekinshi kún. Biraq qansha sharq urǵanmen qý dala men sary saǵymnan basqa eshteńe kózge ilikpeıdi. Birde tipti alys kúmbezderi kókke órlegen ǵajaıyp qala kóringendeı boldy da, Naıman-Ana soǵan jetpek bolyp, ıt ólgen jer júrip, aram terge malyndy. Ondaǵyoıy: “Balam sol shaharda quldar satatyn bazarda júrgen shyǵar” degen dáme edi. Quldyqqa satylaıyn dep turǵan jerinen balasyn qutqaryp, Aq ingenge mingestirip alyp qashsa, ony eshkim de qýyp jete almas edi... Sóıtse, bul aldamshy saǵym eken, aldanǵanyna qatty kúıindi.
Saryózekten adam izdep tabý degen ońaı ma eken: adam da bir, bir túıirshik qum da bir. Al endi keń óriste jaıylyp, myńǵyrǵan mal júrse, ony áıteýir erte me, kesh pe, tabasyń. Sony tapsań, baqtashysy da tabylady. Naıman-Ananyń esebi solaı edi.
Biraq esh jerden tiri jan kezdespedi. Jýan-jýandar qalyń malyn basqa óriske aýystyryp áketti me, álde tolaıym kúıinde Hıýa men Buhardyń bazaryna aıdap ketti me dep te seskendi. Olaı bolsa, túıeshi máńgúrt ıt arqasy qıannan qaıtyp orala ma, joq pa?.. Ana shirkin kókiregin qaıǵy men kúdik kernep, aýyldan attanarda jaratqannan bir-aq tilek tilegen: meıli máńgúrt bolsyn, meıli essiz, aqylsyz pende bolsyn, kim bolsa, ol bolsyn, áıteýir, meniń balam bolyp shyqsa eken, áıteýir, tiri kórsem eken... Bir kórsem – armanym joq! – degen. Biraq ta jýyrda kezbe saýdagerler kerýeni álgi máńgúrtti kezdestirgen jerge jaqyndaǵan saıyn ana júregi aqyl-essiz máńgúrt uldy kórýden seskenip, tula boıyn úreı bıleı berdi. Endi qudaıǵa: “E, jasaǵan, balam tiri bolmasa bolmaıaq qoısyn, biraq álgi máńgúrt sol bolyp shyqpasa eken, baqytsyz basqa bireý bolyp shyqsa eken”,– dep jalbaryndy. Al alystan sarylyp, sansyrap kele jatqandaǵy maqsaty – álgi máńgúrtti óz kózimen kórip, óziniń ulyemes ekenine ábden senip, birjolata kúder úzý. Kúder úzip, elge qaıtyp, qalǵan ǵumyrynda taǵdyrdyń salǵanyn kórip júrer edi de... Endi birde bul raıdan qaıtyp: “E, qudaıa, sol beıshara máńgúrt basqa bireý emes, tek meniń ulym bolsa eken dep zaryǵa, zarlana tiledi. Máńgúrt turmaq, taǵy bir bále bolyp ketse de, tek meniń ulym bolsa eken...”
Oılar saıysynyń osyndaı oıranynda kele jatyp, endi bir qyrqadan asa bergende, keń alqapta jaıbaraqat jaıylyp jatqan túmen túıe tabyny kózine ottaı basyldy. Órkeshterin maı tutqan qońyr túıeler mańǵazdana mań-mań basyp, ár qaraǵan, sheńgeldiń basyn bir shalyp, jaıyl-y-yp júr. İzdegenim aqyry tabyldy-aý dep Naıman-Ana á degende qýanǵannan Aq ingendi saýyrlap, óriske qaraı salyp uryp kele jatty da, kenet qazir máńgúrt ulymen kórisetini esine túsip, esi shyǵyp, tula boıy qalshyldap, úreı-úrkek boldy da qaldy. Taǵy birde qýanysh boıyn qaıta bılep, ne bolǵanyn bilmeı, júregi túskir alyp-ushty.
Myńǵyrǵan mal mynaý, aý, munyń baqtashysy qaıda? Osymańda bolsa kerek edi. Ózektiń arǵy betinen bir adam kórindi. Aýlaqtan kim ekenin aıyrý qıyn. Qolynda uzyn taıaǵy bar, ústine qorjyn, torsyq artqan minis túıesi jeteginde, álgi baqtashy sabalaq tumaǵyn basa kıip, jaqyndap kele jatqan jolaýshyǵa beı-jaı qarap, qozǵalmastan tura berdi.
Taıap kelip, Naıman-Ana óz ulyn tanyǵanda, túıe ústinen qalaı aýnap túskenin ózi de bilmeı qaldy. Aq ingennen qulap túskendeı bolyp edi, ony eler shama joq!
– O, ulym meniń, qulynym! Men seni izdep sharq urdym! – Ol kıizdeı tutasqan baıalyshty keshe-meshe umtyldy. – Men seniń anańmyn!
Júregi túskir sý-ý-ý ete qaldy. Aıaǵymen jer tepkilep, aýzybasykemseńdep, ózin-ózi tejeı almaı, al kep bir ańyrasyn, bozdasyn sorlyana. Býyn-býynydirildep, qulap túspekke tomardaı qaqaıyp tebirenbeı turǵan ulynyń ıyǵynan qos-qoldap qushaqtap alǵan. Tóbesinen udaıy tónip turǵan qara qaıǵy zilmáýir salmaqpen endi kelip ústine qulaǵanda, amalsyzdan ańyrap, azaly bir, úreıli bir únge basqan. Jylap turyp, jas jýǵan aq shashynyń arasynan, betindegi shań-tozańdy kózden aqqan jas laılanyp, sony súrtpek bolyp, diril qaqqan saýsaqtarynyń arasynan áli de úmitker kóńil óz ulynyń tanys dıdaryna qadalady. Meni tanyr ma eken degen yntyzar úmitpen ulynyń janaryna jalbaryna kóz tigedi. Óz anasyn taný degen sonsha qıyn emes qoı, qudaı-aý!..
Biraq anaý bul áıeldi osy daladan kúnde kórip, ábden kózi úırenip ketkendeı-aq, bul jolaýshynyń alystan aryp-ashyp kelgenine tıtteı de mán bergen joq. Qasynda bireý bar ma, joq pa, nege jylaıdy-aý, nege kúızeledi-aý degen ne, jo-joq, selt etpediaý sabazyń. “Aý, nege jylap tursyz?” – dep te suramady. Ol-ol ma, bir sátte anasynyń qolyn óz ıyǵynan ysyryp tastap, janynan bir sát ajyramaıtyn qomdaýly túıesin jetektep, tasyrańdaǵan jas tabyn alystap ketpedi me eken dep, túıelerjaqqa qaraı aıańdap kete bardy.
Japadan-jalǵyz qalǵan Naıman-Ana júresinen otyra ketti de, óksigin basa almaı, qos qolymen betin myjyp, basy salbyrap, sansyrady da qaldy. Aqyry ál-dármenge kelip, sabyr saqtaýǵa tyrysyp, balasynyń artynan bardy. Máńgúrt uly sabalaq bórkin basa kıip, buǵan zerdesiz, mánsiz ǵana kóz qıyǵyn tastaǵanda jel qaǵyp, qaıystaı qaraıyp, óli bettenip ketken júzinde bolar-bolmas jymıys elesi shalyqtap ótkendeı boldy. Al kózi... kózi dúnıede ne bar, ne joǵynan beıhabar, beıtarap, sol baıaǵy adasqaq, sezimseziksiz kúıinde qala berdi.
– Otyr, sóıleseıik, – dedi sorly ana ah uryp kúrsinip alyp.
Ekeýi jerge otyrdy.
– Sen meni tanısyń ba?– dedi anasy. Máńgúrt basyn shaıqady.
– Seniń atyń kim?
– Máńgúrt.
– Máńgúrt dep seni qazir ataıdy. Al burynǵy atyń esińde me?
Esińe túsirshi shyn atyńdy.
Máńgúrt únsiz. Birdeńeni esine túsirgisi kelip, yshqynyp-aq otyr, tipti qınalǵannan keńsirigi terlep te ketti, biraq kóz aldyn dir-dir etken tunjyr tuman tutty da turdy. Sirá, kóz aldyn eshteńe kórsetpes qalyń qapas qaptap alsa kerek, eshteńeni esine túsire de almady, elestete de almady...
– Ákeńniń atyn bilesiń be? Ákeńniń atykim? Ózińniń eliń qaıda, rýyń kim? Tym qurysa, týǵan jerińdi bilesiń be?
Joq, tutasqan tuńǵıyq tuman. Ol esh nárse bilmeıdi.
– Qudaı-aý, qandaı kúıge dýshar qylǵan seni! – dep sybyrlap, ana muńlyq qaıtadan eriksiz aýzy kemseńdep, yza men qaıǵyǵa býlyǵyp, ózin-ózi basa almaı, óksip-óksip, úzilip-úzilip bozdaı berdi. Ana qaıǵysy máńgúrtke shybyn shaqqan ǵurly kóringen joq.
– Aý, jerdi, sýdy tartyp alsa meıli, baılyǵyńdy tartyp alsa meıli, tipti janyńdy alsa da meıli, – deıdi ana únin shyǵaryp. – Aý, adamnyń aqyl-oıyn tartyp alýdy qandaı qarajúrek oılap tapty, qudaı-aý?! O, qudaı, bar ekeniń shyn bolsa, mundaı sumdyqty jurtqa qalaı daryttyń? Jer betinde basqa sumdyq az ba edi?
Sonda máńgúrt ulyna qarap turyp Naıman-Ana aı men kún, kúlli álem týraly, ózi týraly ataqty joqtaý jyryn aıtty deıdi. Saryózek jóninde sóz bolǵanda osy jyrdy jattap aıtatyn bilgishter áli de bar.
– Men botasy ólgen boz maıa,
Tulybyn kelip ıiskegen...
Osylaısha kúıinip, Saryózektiń qıyrsyz meńireý dalasyn jubanyshsyz, sheksiz joqtaý jyrymen kúńirentken eken...
Biraq máńgúrt ul selt etpegen.
Sonda Naıman-Ana suraqty tyıyp, endi álgi beıbaq ulyna jónjosyqty sózben jetkizbek bolǵan ǵoı.
– Seniń atyń – Jolaman. Estımisiń sen? Sen – Jolamansyń. Ákeńniń aty Dónenbaı. Ákeńdi umytyp qaldyń ba, qulynym? Ol saǵan tıtteıińnen sadaq atýdy úıretip edi ǵoı. Men seniń anańmyn. Sen meniń balamsyń. Sen naıman rýynan bolasyń, uqtyń ba? Naımansyń sen...
Aıtýyn aıtty-aý baıǵus ana. Biraq balasy meńireý qara tastaı melshıip tura berdi. Ne aıttyń, ne qoıdyń demedi. Oǵan ana ázizdiń zary da, shóp arasyndaǵy shegirtkeniń shyryly da bir sıaqty.
Tipti bolmaǵan soń Naıman-Ana máńgúrt uldan:
– Sen munda kelgenge deıin ne boldy, bilesiń be? – dep surady.
– Eshteńe de bolǵan joq.
– Munda kelgenińde kúndiz be edi, tún be edi?
– Eshteńe de.
– Kimmen sóıleskiń keledi?
– Aımen. Biraq biz bir-birimizdi estimeımiz. Aıda bireý otyr.
– Taǵy ne qalar ediń?
– Basymda qojamnyń basyndaǵydaı burym bolsa.
– Kelshi beri, basyńa olar ne istedi eken, kóreıin,– dep Naıman-Ana qolyn soza berip edi, máńgúrt shoq basqandaı, yrshyp tústi. Sheginip ketip, qos qolymen tumaǵyn basa qalyp, endi qaıtyp apasyna qaramaı qoıdy. Balasynyń basy týraly esh ýaqytta tyrs etip tis jarmaý kerek ekenin sheshesi sonda túsindi.
Osy kezde alystan túıeli adam kórindi. Túıe mingen osylaı bettep keledi eken.
– Anaý kim? – dep surady Naıman-Ana.
– Maǵan aýqat alyp kele jatyr, – dedi balasy.
Naıman-Ana shoshyp qaldy. Kenetten kele jatqan jýan-jýan kórip qalmaı turǵanda, tez jasyryný kerek-ti. Ol ingendi yldymjyldym shógerip, ústine mine berdi.
– Sen eshteńe aıtpa... Men keshikpeı kelemin, – dedi Naıman-Ana.
Balasy úndegen joq. Oǵan báribir.
Jaıylyp jatqan túıelerdiń ara-arasymen ingen minip ótkenine ókindi. Endi bolary – boldy. Tabynǵa taıap qalǵan jýan-jýan aq ingen mingen adamdy, árıne, kórip qoıdy. İngendi jetektep túıelerdiń ara-arasymen jaıaý ketý kerek-aq edi.
Tabynnan edáýir uzap baryp Naıman-Ana jaǵasyna qalyńjýsan ósken tereń jyraǵa túsip ketti. Ol osy jerge ingenin shógerip, jasyrynypjatyp, álgi jýan-jýandybaqylaıdy. Aıtsa-aıtqandaı, jaý ony baıqap qalǵan eken. Sálden soń-aq sol jýan-jýan túıesin jeldirip otyryp jortyp keledi. Qolynda naıza, moınynda sadaq. Álgi alystan shalynǵan aq túıeli adam qaıda ǵaıyp boldydegendeı jan-jaǵyna alaq-julaq qarap, jýan-jýan ań-tań. Qalaı qaraı júrerin ózi de bilmeıdi. Jyrany, jaǵany jaǵalap bylaı bir ótti, olaıbir ótti.Sońǵyret tipti taıapqalyp,zaýlapóte shyqty. NaımanAna Aq ingenniń tumsyǵynjaýlyqpenbýyptastaǵanymundaıjaqsy bolar ma, áıtpese haıýan neme úni shyqsa – bitti ǵoı. Jaǵadaǵy jýsannyń arasynan syǵalapjatyp, Naıman-Ana jýan-jýandyanyq kórdi. Mingeni baraq túıe eken, jan-jaǵyna alaq-julaq qaraıdy. Borjyq beti siresip qalypty. Basynda qaıyq sıaqty qaıqy qara qalpaq. Jelkesinde eki aıyryq órgen burym kúnge qýrap, ońyp ketken sıaqty. Jýan-jýan úzeńgige aıaǵyn shirene tirep, túıeniń ústinde túregelip turyp, naızasyn sert ustap, kózderi alaryp, aınalanytinte sholady. Bul Saryózekti basyp alyp, talaı halyqty qan jylatyp, quldyqqa aıdap qor qylǵan qatygez jaýlardyń biri edi. Naıman-Ananyń sútteı uıyp otyrǵan uıasyn da buzǵan osylar. Qarý-jaraqsyz jalǵyz áıel myna jalmaýyzdaı joıpat jaýǵa ne qaýqar kórsete almaq? Bireýdińjerin, malyp tartyp alǵanybirsári, al adamdaryn qul etip, ony máńgúrtke aınaldyryp aqyl-esinen aıyrýǵa bul joıpat jabaıy jaýyzdardy qandaı ahýal, nendeı jaǵdaı ıtermeledi eken... dep oılady sonda Naıman-Ana.
Ary-beri alqyn-julqyn shapqylaı júrip-júrip, jýan-jýan aqyry tabynǵa qaraı tartyp otyrdy.
Kún keshkirgen. Kún batyp ketse de, onyń alaý shapaǵy mıdaı dalanyń ústinde qyzaryp turyp aldy. Sálden soń birden ymyrt úıirilip, tún túnegi tústi.
Naıman-Ana sol túndi óziniń sory qaınaǵan máńgúrt ulynyń mańaıynda japadan-jalǵyz ótkerdi. Ulynyń janyna jaqyndap barýǵa seskendi. Álgi jýan-jýantabynda túnep qalýyda múmkinǵoı.
Sodan sorly ana ulymdy munda qor etip qaldyrmaı, nede bolsa alypqashaıyndep túıdi. Meılimáńgúrt-aq bolsyn, meıli aqyl-esten ada aýysh bolsyn. Saryózektiń qýarǵan dalasynda pende halin keshkenshe, nede bolsa óz úıinde júrsin. Ana-júrek osylaı dep zar ıledi. Basqalar kóndikken sumdyqqa bul kóndige almady. Óziniń ózeginen shyqqan jalǵyzdy jaýtańdatyp jaý qolynda qaldyrýǵa jany tózbedi. Kim biledi, sátin salyp, týǵan jerin kórgen soń balasynyń esi kirer, kim biledi, balalyq shaǵy esine túser, mıy oıanar...
Tań ata Naıman-Ana Aq ingenge minip jolǵa shyqty. Túni boıy edáýir uzap ketken túıe tabynǵa alystan oraǵytyp, baıqap-baıqap, aqyry taıap keledi. Jaıylyp júrgen maldyń tóńiregin ary-beri ábden sholyp, jýan-jýandardyń joǵyna kózi jetken soń:
– Jolaman! A, Jolaman! Amansyńba, qulynym! – dep daýystady.
Balasy jalt qaraǵanda, qaıran ana qýanǵannan úni oqys shyǵyp, úmittenip qalyp edi, sóıtse uly tek daýysqa ǵana burylǵan eken. Anasy sonda taǵy da balasynyń aqyl-oıyn oıatpaq bolyp jantalasty:
– Oılanshy, balam, atyńdyaıtshy, atyń kimseniń? – dep jalyna, jalbaryna jan ushyrdy ana-muńlyq. – Seniń ákeń Dónenbaı ǵoı, umytyp qaldyń ba? Seniń atyń Máńgúrt emes, oıbaı, Jolaman. Naımandardyń uly kóshinde jolda kele jatqanda týǵansyń. Sodan atyńdy Jolaman qoıǵanbyz. Sen týǵanda jolda toqtap, úsh kún boıy toı toılaǵanbyz.
Bul zar-áńgime balasyna shybyn shaqqan ǵurly áser etpese de, anashirkin áıteýir biri bolmasa, biri esine túser, sańlaýsyz sanasyna bir sáýleli syzat túser degen úmitpen yntyzar sózin qor qylyp sóıleı berdi, aıta berdi:
– Esińe túsirshi, atyń kim seniń? Seniń ákeń – Dónenbaı!
Sodan qorjyndaǵy jol azyǵynan alyp balasyn tamaqtandyrdy. Balasyaýqattanyp otyrǵanda, anasyyńyldap besik jyryn aıtty.
Besik jyry máńgúrtke óte unap ketti. Ana jyry janyna jaǵyp bara jatsa kerek, kónekteı qap-qara bop siresken bet-júzine ıneniń jasýyndaı jylý paıda bolyp, jibigendeı kórindi. Sol-sol eken, úmitker ana: “Qulynym, keteıik bul qarǵys atqanjýan-jýandardan, týǵan elińe qaıt”, – depjat ta kepjabysty. Máńgúrt buǵan kónbedi. Aý, maldy kim baǵady? Maldy tastap, basqa bir jaqqa ketip qalý degen ol úshin mıǵa kirmeıtin sumdyq. Qojasy: “Maldy tastap bir eli aýlaq ketýshi bolma”,– dep buıyrǵan. Qojasynyń aıtqany – aıtqan: ol tabyndy tastap eshqaıda da barmaıdy...
Naıman-Ana qara jartas qaqpany qur bekerge qaqqandaı, bir aıtqan sózin myń aıtyp:
– Oılanshy, balam, kimniń ulysyń? Atyń kim? Ákeń seniń Dónenbaı! – dep jaǵysembeı zarlady.
Ólgen botasyn tiriltpek bop bozdaǵan ingendeı zarlaı-zarlaı, jazǵan ana uzaq ýaqyt otyryp qalǵanyn baıqamaı, tek keshegi jýanjýan taǵy da tabynǵa taıap qalǵanyn bir-aq kórip, shoshyp ketti. Bul joly jaý túıesin jeldirte túsip, tym jaqyn kelip qalǵan eken. Naıman-Ana oqtaı atylyp, Aq ingenge qarǵyp mindi de, aýlaqqa zymyrap ala jóneldi. Sóıtse qarsy jaqtan buǵan qaraı taǵy bir jýan-jýan tura shapty. Sonda Naıman-Ana táýekel dep tas jutyp, eki jýan-jýannyń ortasynan Aq ingenin aǵyzyp óte shyqty. Jel aıaq Aq ingen oq boıy alǵa ozyp ketti, art jaqtan naızalaryn jarqyldatyp jýan-jýandar qıqý salyp qýyp keledi. Biraq Aq ingenge jetý qaıda-a-a. Baraq júndi túıeleri tıtyqtap, qara úzip qala berdi, al Aq ingen bolsa, juldyzdaı júıtkip, Naıman-Anany anyq ajaldan aman alyp shyǵyp, Saryózektiń tanabyn qýsyryp, qustaı ushty.
Yzadan jyn býǵan jýan-jýandar qaıtyp baryp bas salyp máńgúrtti sabaǵanyn ana-zarlyq bilgenjoq. Máńgúrtti ur ne, urma ne. Tek aıtary:
– Ol maǵan shesheńmin deıdi, – deı beredi.
– Qaıdaǵy shesheń ol seniń!Shesheń joq seniń! Ol qatynnyń nege kelgenin sen bilesiń be, aqymaq? Bilesiń be-eı? Ol qatyn seniń basyńdaǵy kepeshińdi julyp alyp, anaý aqymaq basyńnan kón terińdi sydyryp tastamaqshy! – dep jýan-jýandar máńgúrttiń janyn túrshiktirdi. Sonda máńgúrttiń qap-qara júzi qany qashyp, shúberekteı aǵaryp, qup-qý bolyp ketti. Moınyn ishine tartyp, bas salyp kepesh-tymaǵyn qos qoldap ustap qolǵa túsken ańdaı, janjaǵyna úreılene qarady.
– Áı, sen qoryqpa! Má, mynany usta! – dep jýan-jýandardyń úlkeni máńgúrttiń qolyna jebeli sadaqty qarmata berdi.
– Al, kózde! – dep kishi jýan-jýan óziniń qalpaǵyn aspanǵa laqtyryp jiberip edi, qalpaqty jebe lezde tesip ótti. – Oıboı, mynany qara! – dep qalpaqtyń ıesi ań-tań qaldy. – Mynaý da bir belgi boldy-aý!
Naıman-Ana Saryózektiń jaıyq dalasynda uıasy buzylǵan qustaı shyryldap, aınalyp júrdi de qoıdy. Endi ne isterin, ne kúterin de bilmeıdi. Jýan-jýandar qalyń malyn endi óz Ordasyna qaraı jaqyndatyp aıdap kete me, joq álde Naıman-Anany ustap alýdyń amalyn oılap, ańdýǵa kóshe me – belgisiz. Oıy on saqqa ketip, tasatasany saǵalap, álgilerdi alystan kózdep júrip, eki jýan-jýan tabynnanalystap, aýyldaryna qaıtyp bara jatqanyn kórip, qatty qýanypqaldy.Álgi ekeýi artyna qaraılamaı, qatarlasypketipbarady. Olar ábden alystap ketkenshe Naıman-Ana kóz almaı ańdyp turyp, aqyryulyna oralýǵa bekindi. Buljolybalasyn qalaıda alyp ketýge bel baılady. Máńgúrt te bolsa – óz perzenti, máńgúrt bolǵany balasynyń kinási emes, taǵdyrdyń salǵany, joıpat jaýdyń qatybas qarajúrektiligi; al biraq ana óz balapanyn jaý qolynda quldyqta qaldyra almas. Kórsin naımandar! Qolǵa túsken naıman jigitterin tas júrek jalmaýyr jaý qalaı azaptaıtynyn, qalaı qorlaıtynyn, aqyl-esinen qalaıaıyratynyn kórsin.Kórsin de yza men kek kernep, qarý-jaraǵyn alyp, namystyń tulparyna minsin. Jýan-jýandar naımandardyń jerin tartyp aldy. Másele jerde ǵana ma eken. Jer jaryqtyq bárine de jetedi. Qorlyǵyn aıtsaıshy, qorlyǵyn. Bul qorlyq tipti alystajatsań da janyńa batar,jaı taptyrmas...
Osyny oılap Naıman-Ana ulyna oraldy, ne dep ılandyraryn, qalaı kóndirerin kúni buryn oılap, osy túnde ony qalaıda alyp qashýǵa bekingen.
İńir qarańǵysy edi. Saryózektiń saıyn sar dalasyn qyzǵyltym reńge malyp, saıy men salasynan sýsyp ótip, taǵy bir tún taıandy. Buǵan deıin de dál osyndaı sansyz tún túsken, budan keıin de sansyz túnkele bermek. Jelmen jarysqan Aq ingen Naıman-Anany saý jelip otyryp, jýan-jýandardyń túıe tabynyna da alyp keldi. Baıyǵan kúnniń jetim sáýlesi qos órkeshtiń ortasynda otyrǵan ana tulǵasyn aıqyndap, aıbattandyryp jiberdi. Jan-jaǵyna saq qarap, ýaıym býǵan Naıman-Ana dıdary bop-boz ám sesti edi. Shashynyń aǵy da, betiniń ájimi de, júzi men kózindegi muńly ýaıym da myna Saryózektiń ińir qarańǵylyǵyndaı qaıǵyly, qanaty qaıyrylǵan qustaı qasiretti edi... Tabynǵa da enip, túıelerdiń ara-arasymenkele jatyp, jan-jaǵyna qaraıdy, al balasy esh jerden kórinbeıdi. Ústinde qorjyny bar minis túıesi buıda-shylbyryn shubatyp, qannen-qapersiz jaıylypjúr, bala joq... – Jolaman!Qulynym meniń, Jolaman, qaıdasyń? – dep shaqyrdy Naıman-Ana.
Eshkim kórinbeıdi, tyrs etken dybys ta joq.
– Jolaman! Qaıdasyń? Men anańmyn ǵoı!Qaıdasyń?
Janushyra jan-jaǵyna qarapturyp, túıe tasasynda ózine qaraı adyrnasyn tarta sadaq kózdep, tizerlen otyrǵan máńgúrt ulyn baıqamaı da qaldy. Máńgúrt ul ataıyn dese kúnniń sońǵy sáýlesi kózine shaǵylysyp, endi ol ońtaıly sátti kútip otyr edi.
– Jolaman! Ulym meniń! – dep daýystady, oǵan áldene bolyp qaldy dep abyrjyǵan anasy. Túıe ústinen buryla berip, kórip qaldy: – Atpa! – dep Aq ingenniń basyn bura bergenshe bolmady, sadaqtyń ótkir jebeli oǵy zyń-ń-ń etti de, sol jaq tarqoltyqtyń astynan kelip kirsh ete qaldy.
Aıaýsyz ajal oǵy solaı tıdi. Naıman-Ana ingenniń moınyn qusha jaılap baryp qulap tústi. Qulap túserden buryn basyndaǵy aq jaýlyǵy ushyp ketti de, lezde qusqa aınalyp, aspandy sharq ura shyryldap: “Oılanshy, kimniń balasysyń? Atyń kim? Atyń kim? Seniń ákeń Dónenbaı! Dónenbaı! Dónenbaı!..” – dep zar qaqsady.
Naıman-Ana súıegi qoıylǵan jer Saryózektiń Ana-Beıit mazary dep atalyp ketti...
Aq ingennen kóp urpaq tarady. Urǵashylary enesine tartyp, aqbas bolyp týyp, shartarapqa dańqy ketti, al erkekteri qazirgi Borandy Qaranar sıaqty qara reńdi kelip, zor bolyp týar edi. Qazir súıegin Ana-Beıitke alyp kele jatqan Qazanǵap marqum:
“Qaranar tegin tekten emes, Naıman-Ananyń ataqty Aq ingeninen qalǵan tuqym”, – dep ylǵı da dáleldep baǵatyn.
6alash usynady
