Baıtik Dúısebaıuly 1940 jyly Qazan aıynda Altaıdyń Ertis ózeni jaǵasyndaǵy Qaratal degen jerde dúnıege kelgen. 1963 jyly Shınjıań ýnıversıtetiniń hımıa fakýltetin tamamdaǵan.
Óleńderi 1956 jyldan bastap jarıalanyp, qazirge deıin, «Aqqaıyń», «Boıtumar», «Syrlastarǵa syr» qatarly óleńder jınaǵy, «Aqqan juldyzdar» atty esse, áńgimeler jınaǵy baspadan shyqqan. Aýyz ádebıetin jınaý-retteý qyzmeti úshin «Memlekettik úzdik qyzmetker» ataǵyn alǵan. Qalamgerdiń shyǵarmalaryna alys-jýyqtaǵy syndarly jurt tánti bolǵan.
Qyrǵa barsam
sózi: Baıtik Dúısebáev
áýeni: Nurbaqyt Qojauly
oryndaǵan: Dýman Beıbithanuly
Jyr qaıyǵy
Óshpesin dep
Beımaza kúnim Beker,
Men emespin
Saıran sap dúrildeter,
Ótkel bermeı
Ómirdiń kók ózeni
Kúnde qaıyq jasaımyn
Minip óter,
Jelken kerek,
Oǵan da eskek kerek,
Bari – bárin
Kóńilim ekshep kóret.
Júırik bolsyn qaıyǵym,
Shymyr bolsyn,
Salǵan jerden
Shyǵatyn tóstep bólek.
Aqynnyń da qymbaty isimerlik,
Oıystyram
Kimde kim túsiner qyp.
Keıde shoshyp oıanam
Topan sýdan
Nuh kemesi
Túnimen túsime enip.
Halyq barda qam bar ma
Ejelden bar qasqa jol,
Bizde soǵan jalǵastyq,
Jetpesede basqa qol,
Shamamyz bar jambastyq.
Taýmyz desed bul kúnder,
Kún qaqtaǵan ár tóbe.
Eń durysy ٴbyldyń be,
Halyq bergen mártebe.
Tabynady el bizge de
Dostar nesin yǵamyz.
Handar shyqqan minbege
Óleń oqyp shyǵamyz.
Halyq barda qam bar ma,
Erkeletip keledi,
Bıik bıik zańǵarǵa
Qoltyqtan kep demedi.
Qart aıtady
«Elý degen erdiń jasy»
Bizde onda bolǵamyz,
Oqqa ushsada erdiń qasy
Qanjyǵada oljamyz.
Júrýshi edik keń óriste,
Oıhoı, dúnıe-aı, kósilip,
Baıbishege bógeý tússe,
Toqal jaqta sheshinip.
Deıdi qartym, (jetim shalym)
Aqıyqtaı jelpinip,
Kóz aldynda eki saǵym,
Kóńilinde jel turyp.
Ákim men aqyn
Ákimdi halyq izdeıdi,
Muqtajymdy aıtsam dep,
Aqyndy halyq izdeıdi
Óleń tyńdap qaıtsam dep.
Ákimde de ákim bar,
Sózi aǵatyn, aqpaıtyn,
Aqynda da aqyn bar
Aıtatyn da, aıtpaıtyn.
Ker qulandar
Betbaqtyń
Betpe bet kep boranyna,
Júretin tirlik quryp óz aldyna.
Keshegi bosyp ketken
Ker qulandar,
Jaýtańdap mekenińe oraldyń ba?
Jat jerde
Qulaǵyńa qur baqa oınap,
Iapyrym-aı
Kimder qaldy obalyńa.
Sekseýil,
Torańǵyly tabynyń baý,
Ot shashqan
Tuıaǵyńnan shaǵyl mynaý.
Qys – qystaý
Jaz jaılaýyń shaqyrady,
Bárinde saǵyndyń-aý,
Saǵyndyń-aý,
Baıaǵy qýǵyn kórgen
Ker qulandar,
Túsetin úıirińmen qaǵyń mynaý.
Shattyǵyń shabysyń ba,
Jelisiń be,
Oralyp jeldeı estiń
Órisińde.
Jalyńa jibereıin aqtyq baılap,
Amanda aq jol tilep kelisińe.
Úrikpeshi osqyrnyp
Ker qulandar,
Myltyǵy bolmasyn dep jeń ishinde.
6alash usyndy
