Nurıla QYZYQANQYZY 1951 jyly naýrzda Altaı aýdanynda dúnıege kelgen. Ózdiginen úırenip joǵary mektep maǵulmatynda bolǵan.
1979 jyly tyrnaq aldy týyndysynan ázirge deıin: 500ge jýyq óleń, 5 foema 1 ballada, 5 povest, 49 áńgime, jáne qoǵamdyq áleýmettik taqyryptarmen ádebı syn maqalalardan 20nyń ústindegi týyndylaryn ár turly basylymdarda jarıalady. Etnografıalyq mazmunda qazaq ultynyń ańshylyq mádenıetimen oıý-órnek, turmys-salttarynan zertteýlerden «Ańshylyq hıkaıattary», «Eń sońǵy ańshy (qytaıshaǵa aýdarylǵan) », «Qazaq ańshylyq mádenıeti», «Qazaq oıý-órnekteriniń qurlymy» qatarly kitaptarmen birge bir qansha zertteý maqalaryn jarıalap oqyrmandardyń qarsy alýyna ıe boldy. Sonymen birge óleń, áńgime-povestter jyınaǵynan «Ana jyry», «Soltústik úıek jarqyly», «Aýyl áýenderi», «Ertistyń ar jaǵynan», «Baqyttyń ıisi», «Qyıal qyıyndylary» qatarly jyınaq toptamalar kitaby jaryq kórdi.
Nurıla qyzyqan qyzy «Tyıanshan ádebıet kórkemóner syılyǵy» «Qazaq-qyrǵyz tulpar syılyǵy»11-kezekti memlekettik az ult ádebı jasampazdyǵy «Dúldúl syılyǵynyń» ıegeri.
Memlekettik az ult jazýshylar qoǵamynyń múshesi.
Shınjáń jazýshylar qoǵamynyń múshesi.
Shınjáń folklor qoǵamynyń múshesi.
Onyń mysyǵy
(áńgime)
Onyń mysyǵy súıkimdi da jýas edi. Sur qoıandaı Shıraq ta ebdeıli dene ٴbytymy, jumsaq ta jyltyr ٴjuny bar. Ásirese qarashyǵy qubylyp, kóz almasy jaryqta bozǵyl tartyp, qarańǵyda ottaı janyp kórinetin. Ol týǵannan beri osynda óskendiginen úı adamdaryn aınytpaı tanýmen birge, jaryq bólmeler men qarańǵy qaltarysqa deıingi dúnıe – Múliktiń ٴtur – túsy, orny men paıda bolǵan ýaqytyna deıin ábden biletin edi. Bul mysyqtyń ár kúngi áreket daǵdysy: ornynan túregelgende saldanǵan boıyn soza kerilip bir – Eki ret kerilý, onan soń buıyrǵan tamaǵyna toıyp alyp jaıly orynǵa ornyǵyp betin silekeıimen jýǵan bolady da, úıdegi adamdardyń qımyl – Áreketin kóziniń astymen baǵyp otyrý bolatyn.
Onyń kózinen qaǵys qalatyn nárse joq. Ol báryn kóretin oraıǵa ıe. biraq, kórgenniń Barlyǵyn jete túsine bermeıdi de, qabaǵyn samarqaý ǵana qozǵap, «Byr – Byr» etip otyra beredi.
Kezinde ol qyran mysyq edi. Tyǵylyp jatyp álde neni tyqyr etkizgen tyshqandy turǵan ornynan tyryp etkizbeı basyp alatyn alymyrdyń ٴozy bolatyn. Al, qazir myrzasy syıly bola bastaǵannan beri kúıli bolyp shyǵa kelip, tyshqan ustaýǵa endigári zaýqy soqpaıtyn bolyp, jýandaı bastaǵan saıyn ٴjoby – Jókimge kóz qyryn salmaıtyn bolyp pańdana bastady.
Dúnıede azý, ozgerý degender osylaı bastalady eken – Aý. Jaratylys dúnıesindegi jan ıeleriniń barlyǵy áýelgi turinen birtindep ózgergen deıdi ǵalymdar. Tabıǵat ortasyna úılesý, beıimdelý barysynda, neler alyp haıýanattardyń – Dınazavarlardyń sońǵy urpaǵy da qurtymdaı baýyrymen jorǵalaýshylarǵa aınalǵany sıaqty, ańyzdarda «Mysyqtyń arǵy tegi jolbarys» deıdi eken. Ras bolsa, azýly jolbarystyń tuqymynan ٴbyr mezgilden soń tyshqanǵa ǵana shamasy keletin judyryqtaı ǵana basy bar, súıemdeı ǵana Sıraǵy bar «Mysyq» atty jan ıesi shyqqandyǵy kúlkili – Aq. Teginde ٴtuz aıýandaryna jatatyn mysyqtardyń arǵy atasyn adamdar qashan, qaı zamanda qolǵa kóndirdi eken? al bul mysyq qolǵa kóngende qandaı, ٴtypty ymmen júgiredi dese de bolady. Ol ıesiniń aldynda ٴozynyń mysyq ٴunyn de artyq shyǵarýǵa batyldyq ete almaı, «Pysh» desimen shońqıyp otyryp qalatyn.
Onyń ıesi jaqynǵy jyldardan beri talaı adamdarmen dostasty. Taǵy ٴoz qajetyne qaraı talaı dostarynan uzaq ótpeı jatyp at kekilin kesisip ketti. Jáne ٴush ret qonys ozgertip, ٴuı jańalady. Jabdyq – Jıhazdary da jańalanyp, sáýleti birine keıin ٴbyry asyp ٴtusyp otyrdy. ٴbyraq osy mysyǵy ǵana ózgermeı ilesip keledi. Onyń sebebi – Iesine tyıtteı de zıany tyımegendigi. Onda estıtin qulaq, kóretin kóz bolǵanymen, aıtatyn ٴtyly joq. Iesi onyń osy erekshelikterinen ábden paıdalanyp keledi. Syr saqtaǵanǵa kelgende birde – ٴbyr dosy ondaı senimdi bola bermeıdi eken. ٴtypty kelinshegi bile bermeıtin qupıalyqtaryna deıin osy mysyǵy kózimen kórip ٴjurypty. Eger ol mysyq bolmaı, kádimgi adamdardyń ٴbyry bolǵan bolsa, ahýal jandaı bolyp keter edi? mysyq ıesiniń asa ٴbyr qoshametti adam ekendigin sezinetin. Ol ıesiniń taǵy qandaı adamdardy qalaı qarsy alatyndyǵyna deıin bile qoıady. Kelgen adamdardyń ٴbyr ٴbolymynyń qolyndaǵy kóterinshekterin kórgende ıesi de qaýqalaqtaı bastaıtyn. Muny baıqaǵan mysyq ta dereý baryp ıesiniń balaǵyna súıkene «Qýanyshyńa ortaqpyn» degendeı mıaýlaı bastaıtyn. Iesi de oǵan peıilin kórsetip, «Seniń de izdegeniń osy shyǵar» dep ٴdamdy taǵamdardan aýyz tyıgizedi. ٴtypty qazy, shujyqtardan qol basyndaı qylyp asata salatyn. Onyń keı kezderde ıesimen «Qýanshyqa ortaq bolmaı» qalatyn jaǵy da bar. Sebebi, kelgen nárseler únemi ishpek – Jemek bola bermeıdi. Jyltyraǵan yńǵaı ٴbyr ádemi nárseler: kózdiń jaýyn alatyn alqa, dúzikter, elektrondy ٴuı jabdyqtary, ásem qoloner buıymdar, qyzylǵa oralǵan ala qaǵazdar bolýshy edi. Misekeń mundaı saýǵattardy kórgende «Maǵan bulardyń ne qatysy bar» dep aıańdap ornyna baryp «Pyr – Yr – Pyr – Yr» áýenine salyp otyra beretin. ٴbyr kúni taǵy birneshe Adamdar kirip keldi. Olar jaıǵasyp otyrǵannan keıin, mysyq ádeti boıynsha ornynan turyp burańdaı basyp ıesiniń qasyna baryp otyrdy. Bul joly kelgender burynǵy kisilerdeı onyń basynan sıpap erkelete qoımady. Sómkalarinán basqa emes, tabaqtaı – Tabaqtaı nómerli qujattardy alyp shyǵyp jatty. ٴsoz ekpinderi de tikteý. Solaı bolsadaǵy ıesi asa ٴbyr ٴyltıpat kórsetip quraq ushyp júrgen sıaqty. Ataqty markaly qymbat temekiler ٴbyr tal ٴbyr taldan kúıip kúldikke ٴtusyp jatty. Mysyq kelgen adamdardyń susynan jasqanyp, ıesiniń qoltyǵyna tyǵyla otyrmaq bolyp edi, ıesi tosyn minez baıqatyp, «Senimdi serigin» «Myrysh» dep esik jaqqa ٴbyr – Aq laqtyrdy. Mysyqtyń qabyrǵasy qatty nársege ٴtıyp aýyryp barady. ٴbyraq, onyń «Men ne qyldym» dep qarsy kelýge qaýqary qaıdan jetsin. Iesiniń ıleýine burynan kónip kele jatqan mysyǵy bul joly da qyńyq qyla almady. Iesi mysyǵyn ásheıin jaıdary júrgen jaıly kúnderde ǵana erkeletetin. Al, qarbalas, qabaǵy túsken kúnderde qarap ta qoımaıtyn. Múmkin, basyna kún týsa Myna súıkimdi mysyǵyn da qurbanǵa shalatyn shyǵar. Oǵan mysqtyń kózi jetpeıdi. Tabıǵaty oǵan ٴoz ٴomyryn ٴbyr kún – ٴbyr kúnnen ǵana oılaýǵa, ٴbyr kún qarny toqtyqqa qanaǵat etýge jazǵan. Búgin etim aýyrsynsa, erteńim ne bolady dep oılanatyn mysyq pa? jyǵylǵan ornynan túregelip, denesin kúrjıte silkinip – Silkinip ٴjunyn dúzep aldy da, ٴsal Qırańdaǵan kúıi dybysyn shyǵarmaı ornyna baryp otyryp, aıtylyp jatqan sózderge qulaq ٴturdy.
– ٴsyz tartý – Taralǵy qabyldapsyz. Meshin jylynan dońyz jylyna deıin shujyq ***, qazy – Qarta ***, sarmaı ***, asyl sharaptar *** munsha, dońyz jylynan sıyr jylyna deıin tý bıe, qoı, tý sıry *** munsha,-dedi bireýi aldyndaǵy qaǵazdarǵa úńile kelip. Mysyq selik ete ٴtústi. «Muny surap qaıtedi? qaıtaryp alyp júrmesin, onyń qazany qur tursa maǵan qaspaq ta tyımes. . . » dep sasqalaqtap «Mı – Aý» dep te jiberdi. Qý keńirdek – Aı deseńshi, baǵana jazyqsyz jábirlengende ıesine ishteı zaýal tilep otyrǵan ol endi jan baspasqa laj qalmaı, «Joq» dep daýystady. ٴbyraq, «Mı – Aý» degende ٴtyl dybystalýy durys bolmady. ٴary tekserýshiler de mynaý birdemeni ٴbyldy – Aý dep elep jatpady. ٴsoıtyp turǵanda ıesi jaltara jaýap berip, onyń kóńilin ornyqtyrdy.
– Tartý qabyldap kórmedim. Bul álgi bireýlerdiń shaptaǵan qarasy bolýy bolýy múmkin. Bul bylaı. . . -dep qıýyn keltirip túsindire jónelgende, álgi nárselerdi kórip, ٴdamyn tatyp júrgen mysyqtyń ٴozy de senip qala jazdady. Ol ishinen «Alǵandy almadym dese bola beredi eken – Aý» dep otyra berdi. Endi birdemnen soń suraq basqalaı nárselerdi qozǵady.
– ٴsyz halyq puly *** munsha, zattar *** munsha qabyldapsyz, bul ras pa?
– Sýaıt. Mundaı nárselerdi alǵandy qoıyp, kórgen emespin. Bul bedeldi ٴtusyryp, shalyp jyǵyp, oryndy ózderi alý ٴushyn jasalǵan qaskunemdyk! mundaı adamdar qashan da qaýipty, sizder bul máselelerdi kimniń qalaı aıtyp shyqqanyn tez arada tekserip maǵan málimdeńizder! – Dedi. Iesi ٴbyr ٴturly ashýǵa basyp qyzaraqtaı sóıledi. Mysyq ıesiniń beti búlik etpegenine «Myrs» etip kúlip jiberdi. «ٴbyzdyń myrzanyń aldynda seniń andaǵy qaǵazdaryńdaǵy sózder nege turady» demek bolyp edi, izinshe aýzyn juma qoıdy. Kelgen kisilerdiń kózi jetpeı otyrǵan «Usynylǵan qundy zattar men alaqaǵazdar» ٴdal olar otyrǵan sapanyń astyndaǵy qobdıshada tyǵýly tur. Al ana suraqshylar ústinde otyrsa da, astynda ne jatqanyn seze almaıٴustyrt qortyndy shyǵaryp jatty. Oǵa kelgende mysqtyń kórgeni men bilgeni artyq ta aıqyn. «Menen uǵysatyn bolsa. . . » dep oılady ol. ٴbyraq, analar ony elemedi. Elese de túsinbeıdi de.
Ol taǵy alǵash úıge kirgende jyly shyraımen amandaspaǵan álgi kisilerdiń úıden shyǵarynda qoshamet kórsetip, ٴalsyn – ٴaly qol alysyp, qoshaqtasyp jatqanyn kórip turdy. Sol kezde onyń kóz almasyndaǵy ٴdop – Dóńgelek qarashyǵy da ozgerip, sharasyna túsken barlyq kórinis sýretterin syzyp tastaǵandaı, ٴbyr qara jolaq syzyq paıda boldy.
6alash usyndy
