Birer jyl buryn Semeıdegi Abaı mýzeıinde Qunanbaı móriniń bederlemesi kópshilikke tanystyrylǵan edi. Mýzeı qyzmetkerleri ony Omby muraǵattarynan tapqanyn aıtty.
Qunanbaıdyń qoǵamdaǵy qyzmeti men bılikte júrgen kezeńderin zerttep, qolda bar derekterge kóz júgirtsek, bul mórdiń qundylyǵy joǵary ekenin ańǵaramyz. Sebebi, sol zamanda jazylǵan qujattardy zerdeleý arqyly aǵa sultannyń aıtar oıyn, minez-mashyǵyn, bolmys-bitimin, el bıleý ádisin jan-jaqty tanýǵa bolady. Endeshe, Qunanbaı móriniń tarıhy jáne orys bıligine jiberilgen hattar men aryz qujattar tóńireginde sóz qozǵap kóreıik.
Qunanbaıdyń móri
Aǵa sultannyń ómir jolyn zertteýshiler: M.Áýezov, Q.Muhamedhanov, M.Beısenbaıeov, S.Baıjanov, Á.Marǵulan, T.Jurtbaıdyń eńbekterin oqı otyryp, Qunanbaıdyń qanshalyqty kúrdeli tulǵa ekenin tanımyz. Romandaǵy qaharly Qunanbaı, estelikterdegi ádil Qunanbaı sekildi san qıly minezdemeler bizdi bir ǵana pikirge túıistirmeı, kerisinshe, tereńirek ári jan-jaqty qarastyrýǵa meńzeıtin sekildi. Osy oraıda, T.Jurtbaıdyń «Qunanbaı» atty zertteý kitabynan Qunanbaıdyń el basqarý isi men móri týraly tolymdy derekterdi tabýǵa bolady.
Endi jalpylama sholýdan Qunanbaıdyń jeke basyna qatysty derekterge kósheıik. Sibir qazaqtary men shegara jónindegi basqarmanyń sheshimimen qyr elindegi aǵa sultandardy saılaý rásimin 1849 jyldyń maýsym aıynda ótkizý josparlanady. Saılaý 16 maýsym kúni ótti. Onda Qunanbaı Óskenbaıev úsh jyl (1849-1852) merzimge aǵa sultan bolyp saılandy. Bul sheshimdi general gýbernator 22 qazan kúni bekitken edi.
1846-jylǵy qarashoqy men toqpanbet qystaýyna talasqan qaqtyǵysty umytyp, bitimge kelgen Bójeı bolystyqtan dáme etedi. Áýelide óz ornyna Maıbasardy usynyp, ol bolys saılanyp ketken soń aınyp ketken Bójeıdiń taıǵanaqtyǵyn Qunanbaı keshpeıdi. «Aıtqanynan qaıtpaıtyn kók aýrýyna basyp», Maıbasardy bolystyqtan túsirmeıdi. Jurt doıyr da dóreki, urda-jyq Maıbasardan ábden yǵyr bolyp, zyqylary shyǵady. Bójeıdiń ózine qol kóteredi. «Kúńniń ulynyń» qatarynda júrgen Maıbasardyń basynǵanyna Bójeı shydamaıdy. Batys sibir generál gýbernatoryna aryz joldaıdy. Ashynǵan, bolystyqtan ysyrylǵan ol: «Qunanbaı… 1849 jyly aǵa sultandyqqa saılanǵannan keıin ataǵy men qyzmet babyn paıdalanyp, adamdardyń kelisiminsiz inisi Maıbasardy bolys etip saılady. Sońǵy bolys saılaýynda ony búkil eldiń jartysy ǵana qoldady. Olardyń ózderi de Qunanbaıdyń týystary. Olar aǵa sultannan qorqyp, joǵary dárejege saı rýbasylaryn attap ótti», – dep shaǵymdanady.
Bul máseleniń túp tórkinine úńilgen tergeýshige Qunanbaı: «Bójeı kópestikpen áýestenedi. Demek, saýdasymen aınalyssyn», – dep, kekesinmen ýáj qaıtarady.
Starshına Jámántáıeov: «Maıbasarǵa kópshilik qarsylyq jasasa da, onyń úlken aǵasy Qunanbaı Óskenbaıev óziniń tańbasyn basyp, bekitip jiberdi», – dep kýálik bergen.
Maıbasardyń jaı-japsary «Abaı joly» romanynyń «Qaıtqanda» taraýynda: «Bójeılerdiń Qunanbaımen ishteı sýysýyna sebepshi bolǵan da – osy Maıbasar. Budan eki aı buryn zyqysy ábden shyqqan el Bójeıdi salyp, Qunanbaıdan: «Maıbasardy ornynan túsir», – dep tilep edi. Qunanbaı Maıbasardyń minezin bilse de, túsirmedi. Ol óziniń qara kúshi, zili sıaqty bolatyn osyndaı bir Maıbasardyń júrýin maqul kórdi. Úlken bir esebi: «Anaý jurtty shaqar aıǵyrdaı moıyn salyp qýyp yqtyrǵan ýaqytta el aryz aıta ózime keledi, óz baýyryma qaıyryp berip otyrady», – dep topshylady», – dep sýretteledi.
Qunanbaıdyń ol kúdigi oryndy da edi. Óıtkeni, aǵa sultandyqtan aıyrylyp qalǵan tóreler munyń ústinen domalaq aryzdy toǵytyp jatqan. Olarǵa qarsy erýlige – qarýly retinde Qusbek taýkın sıaqty negizgi baqtalastaryn súrindirip, olardy senimsizǵyp kórsetý úshin Qunanbaıdyń ózi Ombyǵa uzaq qatynas joldaıdy.
Onda: «Jaý jaǵadan jarmasqanda, bóri bop eteginen tartqylaǵan Bójeıdiń Maıbasardy soqqyǵa jyqqanyn basa aıtyp, ózin patsha buıryǵyn adal oryndaýshy adam etip kórsetip: «Maıbasardy sabaǵan Eralındy tergeýge kelgen Logýnov eshteńe shyǵara almady. Bul is Logýnovtan alynyp, Semeıde júrgen Sýhomlınovke tapsyrylyp edi. Ol meniń ózimdi kinalaýǵa kóshti. Sondyqtan da, Sýhomlınovty tergeýden alystatyp, isti basqa bireýge tabys etińiz», – dep ótindi.
Qunanbaıdyń kózqarasy men aıla-sharǵysy bul qatynasta tolyq ashylady. Qatynas taza aq paraqtyń eki betine birdeı ádemi árip úlgisimen jazylǵan. Kólemi on betteı. Hat sońynda óz mórin basqan.
6alash usyndy
