Bul jádigerdi – SHOQ (túp) dep ataıdy. Áýeli «Shoq» sózine túsindirme qarastyrsaq, Qazaqtyń etnografıalyq kategorıalar, uǵymdar men ataýlarynyń dástúrli júıesi 5 tom ensıklopedıasynda bylaı dep berilgen:
SHOQ – sándik úshin kıimge, er-turmanǵa, júgenniń jaqtaýy men saǵaldyryǵyna, kıiz úıdiń shańyraǵyna ornatyp, ýyǵyna baılaıtyn kózge shoqtaı jaınap kórinetin asyl buıym. Shoq dep asyl tastyń belgili bir túrin emes, áshekeı retinde taǵylýyn aıtady. Oǵan negizinde laǵyl, jaqut, brıllıant tárizdi tastardy nemese altyn, kúmisten quıylǵan áshekeıdi qoldanǵan. Kıim túrlerinen asyl taspen – bórik pen belbeý áshekeılengen.
Bas kıimge taǵylatyn Shoq basqa áshekeılermen birge qoldanylady. Bul týraly baıyrǵy qazaq jyrlarynda: «Kámshat bórik kelisip, Brıllıant qoıdy basyna», – dep keledi. Shoqty erterekte shor, shortas dep te ataǵan. Shoq qondyrylǵan buıymdar ertede baılyqty, sán-saltanatty bildirýmen birge adamnyń qoǵamdaǵy ornyn, qyzmet dárejesin, laýazymyn da ańǵartyp turǵan (q. Shoq belbeý).
Qazaq, qyrǵyz aýyz ádebıeti úlgilerinde qytaı men qalmaqtyń tektileri men ákimderi qyzyl shoqty qytaı, qara shoqty qalmaq dep sıpattalady (q. Zerger).
QR MOM – materıaldarynan;
OMEE – materıaldarynan.
Oń jaqtaǵy kúmisten jasalǵan shoq. Sol jaqtaǵy sánge tizip japsyratyn quıma áshekeı. Bul shoq úkiniń túbine qondyrylady.
Ǵasyrǵa jýyq tarıhy bar myna kúmis shoq pen quıma áshekeı – Jántekeı Taılaq rýly Shaǵıuly Orynbaı záńgiden qalǵan jádiger. Pushpaq tymaǵynyń tóbesindegi úkiniń túbine qondyrylǵan áshekeıi.
Orynbaı – záńgi dárejeli rýbasy bolǵan. Mońǵolıa táýelsizdigin alǵannan bergi ýaqytta Taılaq degen sýmynnyń (qazirgi Bulǵyn sýmyny) eń alǵashqy bastyǵy bolyp, 1935 jyly mekeni Laqshynǵa meshit saldyrǵan. 1937 jyly Altaıǵa qashqaly júr degen jalamen ustalyp sottalǵan, jaza ótep júrgende 1938 jyly feodal toptyń jetekshisi degen jalamen saıası náýbetke eń birinshi bolyp tartylyp, aıdalyp ketken. Keıin Qobdada qaıtys boldy degen derekter bolǵanymen iz-tozsyz ketken.
1898 jyly Altaıda týyp, 1938 jyly Qobdada saıası náýbettiń qurbany bolǵan Orynbaı záńginiń ákesi Shaǵı – bı bolǵan, Altaı, Qobdaǵa aty tanylǵan adam.
Úkiniń túbine qondyrylǵan kúmis shoq.
Dástúrli qazaq qoǵamynda el bılegen sultandar, aýyl starshyndary (záńgi), bolystar sıaqty qyzmet dárejesi joǵary, laýazymdy tulǵalardyń er men júgenderine, kúmis belbeýine, kıim-keshek buıymdaryna laǵyl tas qondyryp, kúmis shoqtarmen áshekeılegen. Sol buıymdaryna qarap tulǵanyń ózge toptardan áleýmettik statýsynyń joǵary ekendigin aıqyndasa kerek.
Shoq qondyrylǵan buıymdar:
SHOQ qondyrylǵan er-turman
SHOQ qondyrylǵan kúmis beldik
6alash usynady
