Jer sharyn mekendegen halyqtar ishinen túrki tektes halyqtardyń jyl sanaýy men kúntizbesi, múshel esebi men toǵys aı esebi – asyl muralarymyzdyń biri. El arasynda aı attaryn kóneshe, jańasha, arabsha, oryssha aralas ártúrli atap keledi. Ásirese, aı attary umytylyp, juldyz attary, keıde amaldardyń attary aýysyp qoldanylǵan.
Atalmysh taqyryp tóńireginde Shákárim Qudaıberdiulynan Álkeı Marǵulanǵa deıin kóptegen adamdar qalam tartypty. 1923 jyly Orynbor qalasynda jaryq kórgen «Qazaq kalendary» qazaq mádenıetine eleýli úles qosqandyǵy belgili. Áıtse de, kúni búginge deıin naǵyz ómirde qoldanylyp júrgen ortaq kúntizbe joq. Qazaq jurtynyń ýaqyt esebindegi Úrker shoqjuldyzyna negizdep júrgiziletin «Toǵys esebi» erekshe mańyzdy.
Toǵys esebi – sharýa jaıymen, mal sharýashylyǵymen shuǵyldanyp ómir keshken baıyrǵy qazaq halqynyń úrker qozǵalysyna negizdelgen kúntizbesi. Toǵys esebin júırik biletin esepshiler men kókiregi dana qarıalar azaıyp ketse de, eski súrleýmen iz sholýǵa nıet ettik. Aıdyń úrkerdi basyp ótýi – toǵys dep atalady. Dál toǵys kezinde úrker aıdyń arǵy jaǵynda tasada qalady da, jerdegi adamdarǵa kórinbeıdi. Aı jyljyp ótken soń toǵys aıaqtalyp, úrker kórinedi. Aı tolǵan kezde aýa raıy buzylyp, ózgeris bolady. Toǵys úsh kúnge jalǵasady. Alǵashqy kúni toǵaıady. Kelesi kúni aýyl úı qonady. Úshinshi kúni ótip shyǵady. Bir toǵystan ekinshi toǵysqa deıingi merzimdi toǵys aıy dep ataıdy. Úrkip úıirinen bólingen malǵa uqsatyp úrker dep ataǵan. Úrker kún men aıdyń orbıtasyna jaqyn bolǵandyqtan, oǵan qatysty kún men aıdyń ornalasýyna qarap jyl mezgilin, aıdyń qaı toǵys ekendigin anyqtap otyrǵan. Kúntizbesin úrkerdiń qozǵalysyna negizdelgen kóshpeli halyq sharýashylyǵyn, naýqandy jumystaryn da toǵys esebine sáıkestendirgen. Úrkerge qarap qys pen jazdyń basyn anyqtaǵan. Halyq «Úrker shańyraqtan kórinse, úsh aı toqsan qysyń bar, el jatqansha úrker jambasqa kelse, jaz shyqpaǵanda nesi bar» dep támsildegen. Kúz basynda úrker ińirde kúnshyǵystan, qys basynda ińirde tóbeden, kóktem basynda ińirde kún batystan kórinedi. Al jazda úrker túnde kórinbeıdi. Toǵys aıynyń uzaqtyǵyn ǵylymda 27 kún, 7 saǵat, 43 mınýt dep esepteıdi. Muny jýyq shamamen 28 kúnmen esepteımiz. Bir jylda 13 toǵys aıy bar nemese aı men úrker bir jylda 13 ret toǵysady. Jaz basynda úrker aspan sferasynyń ekinshi jartysynda kókjıekten tómen ketedi de, jer sharynyń soltústik jartysyndaǵy elderge 40 kún kórinbeıdi. Qazaq muny úrker 40 kún jerde jatady dep aıtady. Sol 40 kúnde eki ret toǵysýǵa tıis. Biraq biz kóre almaımyz, tek on bir toǵysty ǵana kóre alamyz. 13 toǵysty 28 kúnmen kóbeıtkende 364 kún bolady. Bul – mızamsha sanaýdan bir-eki kún kem degen sóz. Bul kúnder jyl aıaǵynda toǵystan tys qosylyp otyrady. Toǵys esebi boıynsha, jyl basy – bir toǵys aı. Ol árdaıym mamyr aıyna sáıkes keledi. Buryn jyl basyn mamyr aıynan eseptegen. Bul aıda qustar kelip bolady. «Jyl qusy» degen ataý osyǵan baılanysty. Sonan soń 25,23,21,19,17,15,13,11,9,7,5,3 toǵys aılary keledi. Eń aqyrǵy toǵys – 3 toǵys aıy. Toǵys únemi taq sanǵa kele bermeıdi. 4,6,8 toǵys ta bolýy múmkin. Qalyptasqan dástúr boıynsha ony taq sanǵa sáıkestendirip aıta beredi. Toǵys esebi ejelgi túrki jáne úndi halyqtaryna belgili bolǵan. Máselen, qazaqtar, qyrǵyzdar, hakastar, altaılyqtar, tývalar qoldanǵan. Toǵys aılarynyń ádettegi aılarmen sáıkestigi tómendegideı bolyp keledi. 23 toǵys – Shilde 21 toǵys – Tamyz 19 toǵys – Mızam 17 toǵys – Qazan 15 toǵys – Qarasha 13 toǵys – Jeldi 11 toǵys – Qańtar 9 toǵys – Úshtiń aıy 7 toǵys – Birdiń aıy 5 toǵys – Kókek 3 toǵys – Mamyr 1 toǵys – Maýsym Kóshpeli qazaq halqy kúıek alý, bıe baılaý, mal tóldetý, kóship-qoný sıaqty sharýa naýqandaryn toǵysqa úılestirip uıymdastyryp otyrǵan.
Mońǵolıadaǵy qazaqtar toǵys esebin búginge deıin qoldanyp keledi. Alaıda toǵys esebin durys boljaıtyn kónekóz qarıalar azaıǵandyqtan, aǵattyq oryn teýip, ár jerde ártúrli esepteý kezdesip júr. Bul – ortaq naqtyly kúntizbeniń bolmaýyna baılanysty. Sondyqtan osy ǵylymı maqalany birer kitaptar qarap, kúntizbege baılanysty jınaqtaǵan maǵlumattar men materıaldardy qorytyndylap, tujyrymdap jazyp otyrmyn.
Sondaı-aq marqum ákem Qabısat Mojanulynyń jáne Búrkitbaı Ábıulynyń, Japan Bulyqbaıulynyń shertken áńgimesi, qaldyrǵan maǵlumattaryna negizdeldim. Toǵys esebimen tyǵyz baılanysty eseptiń biri – amaldar. Amal – keıbir aılarda 5-10 kúnge, keıde birneshe aptaǵa sozylatyn aýa raıynyń qolaısyz kezi nemese aıdyń qolaısyz bóligi. Amal baıyrǵy qazaq kúntizbesinde naýryzǵa sáıkes keletin aı atyna baılanysty shyqqan. Zodıaktyń toqty dep atalatyn shoqjuldyzyn arabtar Ál-Hamal dep ataǵan. Amal ataýy osyǵan baılanysty shyqqan tárizdi. Amalda aýa raıy buzylyp, adamǵa da, malǵa da jaısyz bolyp, qara sýyq, yzǵyryq jel ne jaýyn-shashyn, qar jaýady. Amalda tıanaqty astronomıalyq ne metrologıalyq zańdylyq bolǵanymen, jyl saıyn dál sol merzimde aýa raıynda ózgeris bolatyndyǵy – ómir shyndyǵy.
Mońǵolıa qazaqtary amaldy bylaısha eseptep, sharýashylyǵyn osyǵan úılestirip kelgen. Toqyraýyn amaly – qańtardyń jıyrmasynda kirip, jıyrma besinde shyǵady. Bul – kún toqtaǵan kezge baılanysty keletin amal.
Aqpan amaly – Úttiń aıynyń onynda júrip, on besinde shyǵady. Halyq ańyzynda Aqpan-Toqpan esimdi aǵaıyndy eki jigit kezekpen qoı baǵady eken. Aqpan qoı jaıǵan kúni aýa raıy kenetten buzylyp, qoımen birge dalada úsip ólgen. Sol qys jutqa aınalyp, sodan aqpan amaly qalǵan deıdi.
Út amaly – út aıynyń jıyrmasynda kirip, jıyrma besinde shyǵady. Arpa- bıdaı satqan sart elden jıǵan-tergen malyn aıdap bara jatyp, jolda qyrylǵan, jazǵyturym qurttaǵanda tabylǵan. Soǵan baılanysty «Út kirdi, sarttyń kótine qurt kirdi» deıdi. Sarttar kúzgi bergen egininiń boryshyn jınap, jańa egin qamyna kirisetin kez bolsa kerek.
Naýryz amaly – birdiń aıynyń onynda kirip, on besinde shyǵady.
Áz amaly – birdiń aıynyń jıyrmasynda kirip, jıyrma besinde shyǵady. Ázdi aq saqaldy úlken qarıa adamnyń beınesimen beınelep túsinedi. «Áz bolmaı, jaz bolmas, jaz bolmaı, máz bolmas» degen sóz qalǵan.
Otamaly – kókektiń onynda kirip, on besinde shyǵady. Sirińke joq zamanda kórshi aýyldan ot alýǵa barǵan áıel qaıtyp úıine jetkenshe burqaqta adasyp, úsip óledi. Osydan otamaly atanǵan. «Otamaly – ońyna baqsa ot alǵansha, terisine baqsa otalǵansha» degen támsil sóz bar.
Sáýir amaly – mamyr aıynyń onynda kiredi. Keıbir jyly sáýirde aýa raıy buzylyp, 40 kúnge jalǵasady. Qarıalar sáýir amaly kirgende bultty baqylaıdy. Bult tónip, ydyramasa, sáýirdiń bulty qalyp qoıdy deıdi. Ol jyly sáýir amaly uzaqqa sozylyp, bult tónip, muz jaýady. Sondyqtan «sáýir bolmaı, táýir bolmas» degen támsil aıtady.
Saratan-Zaýza amaly – maýsymnyń onynda kirip, on besinde shyǵady. Sary atan túıege mingen Zaýza atty qyz Qurban aıtta qydyryp, jolda úsip ólgen deıdi. Sodan Saratan-Zaýza atanǵan. Amaldar jóninde basqa qazaq jerlerinde ár túrli varıanttar aıtylýy múmkin. Bulardyń syrtynda «kókirekshal», «quralaıdyń salqyny», «alasapyran», «bulbul torǵaı» sıaqty amaldar aıtylady. Mart aıynyń (kókektiń) jıyrmasy kezinde alasapyran degen amal kiredi. Quralaıdyń salqyny – shamamen mamyrdyń jıyrmasynda bolady. Bul – ań tóldeıtin mezgil. Sol kezde taý basyna bult tónip, aspan buzylady. Ań solaı órlep bultpen tasalanyp tóldeıdi. Amal birneshe kúnge jalǵasady. Kıikterdiń quralaıy aıaqtanady. Amal aty osyǵan baılanysty qoıylǵan. Bulbul torǵaı amaly jaz basynda bolady. Jaz torǵaıynyń kelýine baılanysty bolýy múmkin.
Toǵys pen amaldardy esepteý Mońǵolıadaǵy qazaqtar ortasynda da áli tolyq, naqtyly emes. Al qazaqsha aı attary Qazaqstanda amal attarymen aýystyryp qoldanylyp keledi. Bizdiń eldiń uǵymynsha, Aqpan, Naýryz, Sáýir degen aı emes, amal attary. Mońǵolıa qazaqtary Aqpandy – Úttiń aıy, Naýryzdy – Birdiń aıy, Sáýirdi – Kókek aıy dep ataıdy.
Kóne túrkilerde jyl esebi rettik sanmen aıtylǵan. Keı aılardy rettik sanmen ataý Qytaı jáne Monǵolıa qazaqtarynda saqtalǵan. Mońǵolıa qazaqtary jyl on eki aıdy Qańtar, Úttiń aıy, Birdiń aıy, Kókek, Mamyr, Maýsym, Shilde, Tamyz, Mızam, Qazan, Qarasha, Jeldi dep ataıdy. Halyq jyl maýsymynda kún men túnniń teńelýin, kúnniń uzarýy men qysqarýyn muqıat qadaǵalap otyrǵan. Bul dástúr áli de jalǵasyn taýyp keledi. Osyǵan baılanysty halyq arasynda erteden qalyptasqan támsil sózder saqtalǵan. Máselen, «Kún toqyraýda torǵaı adym, qańtarda qarǵa adym uzarady, shildede shil adam qysqarady» degen sóz bar. Úshtiń aıy – kúshtiń aıy deıdi. Bul – aıaz kúsheıetin aı. Birdiń aıy – súriniń aıy deıdi. Bul – et súrlenetin aı. «Kókekte – kók ishek» dep taǵy aıtady. Kókekte kók shyǵyp, maldyń ishegi kógeredi. «Mamyrda – maı ishek» deıdi. Mamyrda maldyń ishegine maı júgiretin aı degen sóz.
Qadan QABISATULY
Mońǵolıa, Baıan-Ólgeı aımaǵy
6alash usynady
