Omarǵazy Aıtanuly 1931 jyly 20 qarashada Tarbaǵataı aımaǵy, Toly aýdanynyń maıly taýynda dúnıege kelgen. 1957 jyly Shynjań ýnıversıtetiniń fılologıa fakýltetin bitirgen.
Artyna «Qus joly», «Túıe», «Sáýkele» qatarly jyr jınaqtarymen birge «Ań shadyryn oq tabar», «Tarazy» romandary jáne kóptegen drammalyq shyǵarmalar qaldyrǵan qalamger. 1997 jyly 26 mamyrda Úrimji qalasynda qaıtys bolǵan.
Shyǵys romantıkasy
Esime túsedi jańa oıanǵan bir búrkit,
Qańtarda sup-sýyq tas ústinde otyryp.
Aqyn bolsam eger, aıtar edim:
Ejelgi jyr-epóstárdán mysal keltirip.
Bilmeımin jaralǵanymdy
Qaısy «Adam tektilerden»,
Qaıysy ormanda saqal-murtym ósip;
Tastadym ekem japyraq shapanymdy
Qaıysy saılarǵa sheship?!
«Myń Burhan úńgirin» aqtaryp sharshaımyn,
Qaldy eken qaıysy eski qonysta
Tozyp joǵalǵan eski saǵanaǵym?!
Meken etken edim bir kezderde
Aıdahar aýnap, pil jýsaǵan
Ózenderdiń bir alabyn,
Oılanamyn keıde
Qas tasy kómilgen qyrattarda jatyp.
Qozǵalmaı otyramyn sonda
Ún-túnsiz sýyq saraılardaǵy
Tyıbettiń jer qudaılaryndaı qatyp.
Shyǵys, meniń ejelgi shyǵysym,
Shyǵys bop jer aınalyp,
Shyǵys bop tarıh jasaımyn.
Uly taýlar bókterinde tas shaýyp,
Qudyretti bosaǵalarda
Qos Arystan kelbetin qashaımyn.
Kelińder batysym, ot pen sýǵa tabynyp,
Dostasaıyq,
Tabıǵat meıirimine qaıta jýynyp!
Aınalaıyq keńestikte
Jap-jasyl bir úlken shar bolyp,
Párállel belbeýin ortaq býynyp.
Shyǵysym, meniń ańqaý shyǵysym,
Juldyzdar syryn izdep,
Aı betinen kóz almaımyn.
Uzyn jeńimdi jelpildetip,
Men nege sheksiz keńestikte
«Jyn» bolyp keze almaımyn? !
Oıanǵanymda eń alǵash
Uzaq qysqy uıqymnan,
Sóıleskim kelgen edi batysqa baryp.
Aıtqan edim men sonda osy óleńimdi,
Aıly keshte
Qolyma bir tostaǵan sharap alyp.
Tyıbettiń jer qudaılaryndaı qatyp.
Shyǵys, meniń ejelgi shyǵysym,
Shyǵys bop jer aınalyp,
Shyǵys bop tarıh jasaımyn.
Uly taýlar bókterinde tas shaýyp,
Qudyretti bosaǵalarda
Qos Arystan kelbetin qashaımyn.
Kelińder batysym, ot pen sýǵa tabynyp,
Dostasaıyq,
Tabıǵat meıirimine qaıta jýynyp!
Aınalaıyq keńestikte
Jap-jasyl bir úlken shar bolyp,
Párállel belbeýin ortaq býynyp.
Shyǵysym, meniń ańqaý shyǵysym,
Juldyzdar syryn izdep,
Aı betinen kóz almaımyn.
Uzyn jeńimdi jelpildetip,
Men nege sheksiz keńestikte
«Jyn» bolyp keze almaımyn? !
Oıanǵanymda eń alǵash
Uzaq qysqy uıqymnan,
Sóıleskim kelgen edi batysqa baryp.
Aıtqan edim men sonda osy óleńimdi,
Aıly keshte
Qolyma bir tostaǵan sharap alyp.
Tas ilgek
Aq tamaq sol qarǵamnyń asyl jeri,
Tezirek beıitim bol, jasyr meni!
Sol meniń qulyptasym hat jazýly
Kók mármár altyn baldaq tas ilgegi.
Kim kórip qyzyqpasyn kózi túsip,
Tursa bir sulý sýret-sezim pisip.
Qozdyryp elitedi ásem kamzol,
Kórsetip qýyrshaqtaı belin qysyp.
Ne degen tap-taza tán kelisti edi
Top-tolyq kókiregińniń eńis jeri? !
Sol jer ǵoı bekitilgen tas ilgekpen,
Nápsideı bekitilgen beıistegi.
Kók mármár tas ornatqan esimime
Álde sol Zıratymnyń esigi me?
Qushaqtap jylaıynshy bosaǵasyn
Bir baqyt bolar ma eken nesibeme?
Qudaı-aı, ete kórshi óziń násip,
Aǵytyp aq ıhram tósin ashyp,
Bas qoıyp aq tamaǵy sájdesine
Azyraq jatar ma edim betim basyp!
Emes pe kór topyraǵym bir tómpeshik,
Álde osy jas keýde de tolǵan ósip.
Aımalap qınalam sol áppaq tándi,
Mahabbat mehraby-qaıda esik?
A, qudaı, ashyla gór tas ilgegi,
Tezirek máıitimdi jasyr endi.
Kelgendeı beıis lebi tursyn kelip,
Sol jerge kókiregińniń asyl lebi!
Qyzyl boıaý
Tabıǵat bir sýretshi epti sheber,
Jer-topyraq betine nuryn toger,
Kúnniń qyzyl boıaýy qandaı jaqsy,
Kún bir erke sulý sal baqyt berer.
Tún uıqydan tur oıan bizdiń adam!
Shyǵys-shapaq tutýly altyn ǵalam.
Kún júregi qyp-qyzyl syıa saýyt,
Jer dóńgelek ústeldeı qyzyl alań.
Kel ýaqyt, kel munda, batyr, batyl!
Aspan kúmbez – Tigýli altyn shatyr.
Kúmbirletip bar osy dúnıeni
Kún arbasyn jetektep bara jatyr.
Bult boıalyp, taý óter, jer qyzaryp,
Jer betine qoıylǵan biz bir árip;
Qaıda sáýle, qyzyl tý-qyzyl boıaý?
Qyzyl adam keledi baqyt alyp.
Men ótemin ekvátór jolyń qysqa,
Men kelemin ertemenglóbýsqa;
Qyzyl boıaý ótedi kirpigimnen,
Qyzyl sáýle tógeıin qaı qýysqa? !
Kún bir erke, kún sulý, kún bir batyr,
Kún ústinde tigýli altyn shatyr.
Kúmbirletip bar osy dúnıeni
Kún arbasyn jetektep bara jatyr. . .
Qara óleńim
Ejelgi ańqaý, momyn qara óleńim,
Tomsaryp tamyrshydaı tabar emin.
Ystyǵym asa qalsa jalbyzǵa orap,
Tıgizgen tynysyma jyly demin.
Kári ájem taǵyp qoıǵan tumar qaıda?
Beıýaqyt jas tósimdi ashyp aıǵa.
Jatqan jyr tepkishektiń kestesinde,
Baılanǵan qos qoltyrmash ashamaıǵa.
Jazǵyrma, jat emespin, anam meni,
Qozydaı qulaǵyna salǵan eni-
Joǵalyp ketsem eger jańa jurtta,
Aq sútiń sol belgime tabar meni.
Azyraq bolsa da eger, jyn-shalyǵym,
Bolar-aý, qanǵandyqtan jyr saryǵym.
Joǵalmas qyl uıqasyń moınymdaǵy
Jalǵyz tal kógenińniń burshaǵynyń.
Ýaqyt
Ýaqyt jaqsy jolaýshy taý aınalyp,
Kún qyzýyn kútedi jer tabany.
Taýlar aýyr uıqydan erte oıanyp,
Aspan-teńiz betine nur tolady.
Ómir-tamshy, ǵasyr bir qyzyq eles.
Kim mezgildi uıyqtap oılaıtuǵyn?
Jyl eshkimniń baldyzy, jezdesi emes,
Eteginen tartyp qap oınaıtuǵyn!
Bir-aq sekýnd ne bary: ólseń eger,
Tógiledi Nsybek yrys toly.
Tirligińde qadamyń kúnde ólshener,
Erteń qaıta tigiler ýaqyt tony.
Tastap artqa ǵasyrdy taý tulǵaly,
Jyl zýyldap barady bolashaqqa.
Mezgil-júırik arǵymaq astyńdaǵy,
Talyp beli kórmeıdi, tasyrqap ta.
Toqtata almas búıirden janaı shapqan,
Soǵyp óter jyldardyń nıkel tósi!
Qozǵalystyń zańy bul-sý bop aqqan;
Ýaqyt-tentek mezgildiń bir erkesi.
6alash usynady
