Maǵaz Razdanuly (1924-1998) Qytaı Shyńjań ólkesi Altaı aımaǵy Býyrshyn aýdany Dýlaıty aýylynda týǵan.
Shyǵarmalary: "Altaıdyń aqıyqtary", "Sary bel", "Ýaqytqa jaýap", "Ata zaman sóıleıdi", "Erteń", "Asýlar tolǵaýy" qatarly kitaptar.
Erteń
«Erteń» kerek pendege, «Erteń» kerek,
Bermegenin búginniń «Erteń» bered.
Keshe sábı,
Búgin sál estıarlaý,
Uly aqyldan «Erteńde» jatyr derek.
«Erteń» degen jalǵasy bul ǵumyrdyń,
Erteń úshin bir turyp, bir jyǵldym.
Múrdelerden osy «Erteń» bizge qalǵan-
Qajeti úshin erteńgi bir dúbirdiń.
Qalar «Erteń» urpaqqa taǵy bizden,
Tiri bar ma «Erteńnen» kúder úzgen?!
Salsyn urpaq bir saraı erteń ózi-
İrgetásqa búgin biz qolmen tizgen.
Óz eńbegiń emes tek óz keregiń,
Baqyty úshin steı bil ózgelerdiń.
Keıingiler «Erteńniń» senen qalǵan,
Alsyn tańdap ishinen óz keregin.
Biz ketkende qaramaı dám men tuzǵa,
«Erteń» qalar arttaǵy ul men qyzǵa-
Bir amanat tapsyrý kerek bolsa,
Dep aıtamyz aldymen «Uıa buzba!..»
Shańyraq
Qyzǵa tulym, aıdar syılap uldarǵa,
Razymyz jyljyp ótken jyldarǵa.
Seksen basty keregeniń uıtqysy-
Seksen kózdi shańyraqta min bar ma?!
Erte turyp kelin túndik túredi,
Sol kúngi kún shańyraqtan kiredi.
Qazaq sonda bir aýnaıdy shalqalap,
Keýdesine sımaı túkti júregi.
Osy kúngi tirshiliktiń nyshany-
Tańǵy asymyz ashyq otta pysady.
Sonda bizdiń tútinimiz túp-túzý
Taǵy da sol shańyraqtan ushady.
Shańyraqtan qalaı ǵana keshemiz?
Jatyr onda «Enshi» deıtin esemiz.
Ákemiz de sodan moıyn tastaǵan,
Otqa maı sap sálem etken sheshemiz.
Shańyraqtan týǵan talaı aýyr oı,
Sol shańyraq bergen talaı abyroı.
Qan maıdanda shańyraqpen tigilgen
Qara qosqa syıǵan keshe Abylaı.
Er qabanbaı tasqa qylysh janyǵan,
Janybekti jaýy túgel tanyǵan.
Sámenbettiń túsine engen sary úki
Tańǵa taıaý shańyraqtan daryǵan.
Uzatqanda qyzǵa tyıer tyıesi-
Úsh toǵyzdan jasaýy da, túıesi.
Kórisse de bosaǵasyn qımaı ol,
Erteń bolmaq bir shańyraq ıesi.
Qyz ósse-óris, qyz-qazaqtyń qımasy,
Bizge qymbat qyz-kelinnń ıbasy.
Bolady áli-aq osy arýdyń qolynda
Shańyraqty qara nardyń buıdasy.
Shańyraqtyń tarıhy tym arydan,
Mártebesi bizge qymbat bárinen.
Aılyq joldan attanamyz sálemge,
Shańyraqtyń qorqamyzda kárinen.
Shańyraq qoı qazaqty qaz turǵyzǵan,
Shańyraq qoı bizge moıyn burǵyzǵan.
Qasıettep shańyraqtan bata alǵan
Aınalaıyn shańyraqty ul, qyzdan…
Qadyrleıyk shańyraqty atandy,
Shańyraqty tik kótergen baqandy.
Seksen kózdi shańyraqqa qut bolǵan
Sıla, qazaq seksendegi apańdy!
6alash usynady
