Toqyraýyn amaly – qańtardyń jıyrmasynda kirip, jıyrma besinde shyǵady. Bul – kún toqtaǵan kezge baılanysty keletin amal.
Aqpan amaly – út aıynyń onynda kirip, on besinde shyǵady. Halyq ańyzynda Aqpan-Toqpan esimdi aǵaıyndy eki jigit kezekpen qoı baǵady eken. Aqpan qoı jaıǵan kúni aýa raıy kenetten buzylyp, qoımen birge yǵyp, dalada úsip ólgen. Sol qys jutqa aınalyp, sodan aqpan amaly qalǵan deıdi.
Út amaly – út aıynyń jıyrmasynda kirip, jıyrma besinde shyǵady.
Naýryz amaly – birdiń aıynyń onynda kirip, on besinde shyǵady.
Áz amaly – birdiń aıynyń jıyrmasynda kirip, jıyrma besinde shyǵady. Ázdi aq saqaldy úlken qarıa adamnyń beınesimen beınelep túsinedi.
Otamaly – kókektiń onynda kirip, on be-sinde shyǵady. Sirińke joq zamanda kórshi aýyldan ot alýǵa barǵan áıel qaıtyp úıine jetkenshe burqaqtan adasyp úsip óledi. Osydan ot amaly atanǵan. El aýzynda "ot amaly – ońyna baqsa ot alǵansha, terisine baqsa otalǵansha" degen támsil sóz bar.
Sáýir amaly – mamyr aıynyń onynda kiredi. Keıbir jyly sáýirde aýa raıy buzylyp 40 kúnge jalǵasady. Qarıalar sáýir amaly kirgende bultty baqylaıdy. Bult tónip, ydyramasa, sáýirdiń bulty qalyp qoıdy deıdi. Ol jyly sáýir amaly uzaqqa sozylyp, bult tónip, muz jaýady. Sondyqtan "sáýir bolmaı, táýir bolmas" degen támsil.
Saratan Zaýza amaly – maýsymnyń onynda kirip, on besinde shyǵady. Sary atan túıege mingen Zaýza atty qyz qurban aıtta qydyryp, jolda úsip ólgen deıdi. Sodan Sartan-Zaýza atanǵan. Amaldar haqynda qazaqtyń ár óńirinde ár túrli nusqalary bar. Bulardyń syrtynda "Kókirekshal", "Quralaıdyń salqyny", "Alasapyran", "Bulbul torǵaı" sıaqty amaldar aıtylady. Naýryz aıynyń jıyrmasy ke-zinde "Alasapyran" degen amal kiredi.
Quralaıdyń salqyny – shamamen mamyrdyń jıyrmasynda bolady. Bul – ań tóldeıtin mezgil. Sol kezde taý basyna bult tónip, aspan buzylady. Ań solaı órlep bultpen tasalanyp tóldeıdi. Amal birneshe kúnge jalǵasady. Kıik-terdiń quralaıy aıaqtanady. Amal aty osyǵan baılanysty qoıylǵan.
Bulbul torǵaı amaly – jaz basynda bolady. Jaz torǵaıynyń kelýine baılanysty bolýy múmkin. Elimizde qazaqsha aı attary amal attarymen aýysyp qoldanylyp keledi. Aqpan, naýryz, sáýir degen de amal attary bar. Monǵolıa qazaqtary aqpandy – úttiń aıy, naýryzdy – birdiń aıy, sáýirdi – kókek aıy dep ataıdy. Kóne túrkilerde jyl esebi rettik sanmen aıtylǵan. Keı aılardy rettik sanmen ataý Qytaı jáne Monǵolıa qazaqtarynda saqtalǵan. Halyq jyl maýsymda kún men túnniń teńelýin, kúnniń uzarýy men qysqarýyn muqıat qadaǵalap otyrǵan. Bul dástúr áli de jalǵasyn taýyp keledi. Osyǵan baılanysty halyq arasynda erteden qalyptasqan támsil sózder saqtalǵan. Máselen, toqyraýda torǵaı adym, qańtarda qarǵa adym kún uzarady. Shildede shil adym qysqarady.
Úshtiń aıy – kúshtiń aıy deıdi. Bul – aıaz kúsheıetin aı. Birdiń aıy – súriniń aıy deıdi. Bul et súrlenetin aı. Kókekte – kók ishek dep taǵy aıtady. Kókekshe kók shyǵyp maldyń ishegi kógeredi. Mamyrda – maı ishek deıdi. Mamyrda maldyń ishegine maı júgiretin aı degen sóz. Halqymyz osylaı jyl on eki aı men juldyzdar álemin, aýa raıy qubylystaryn jaqsy bilgen.
kostanaytany.kz saıtynan alyndy
6 alash usynady
