Joshy han jáne onyń ulysy

Joshy – 1179 jyly Temýjınniń (bolashaq Shyńǵysqan) otbasynda dúnıege kelgen tuńǵysh uly. Bul ýaqyt mońǵol dalasy rýaralyq tartystarǵa toly saıası baqtalastyqty bastan keship jatqan kez edi. Sondyqtan at jalyn tartyp mingen jas Joshy da áke bıligin nyǵaıtýda óz eńbegin sińirdi. Ol bala kezinen túrki-mońǵol halyqtaryna tán ádetpen at qulaǵynda oınap, sadaq tartyp, beldesýdi mashyq qylady. Shaǵataımen (inisi) sózge kelip qalǵanda Joshynyń «Qataldyǵyńnan basqa seniń menen qaı jeriń artyq? Eger sadaq tartyp senen jeńilsem, qolym synsyn, kúresip senen jyǵylsam, jyǵylǵan ornymnan qaıtyp turmaıyn» dep sóıleýi – osynyń dáleli.

1206 jyly Onon ózeni boıynda ótken quryltaıda Mońǵol memleketi qurylǵany jarıalanyp, Temýjın «Shyńǵysqan» degen esimmen taqqa otyrady. 1207 jyly Shyńǵysqan Joshyny «orman elin» jaýlaýǵa attandyrady. Joryqtan jeńispen oralǵan oǵan ákesi jaýlap alǵan eliniń bıligin qaldyrady.
Tarıhshy Z.Qınaıatuly atap kórsetkendeı, Joshy han mońǵol áskeriniń batys joryqtarynda Jebe, Súbedeı batyrlarmen birge únemi alda bolady. 1216 jyly merkitterdi qýalap barǵan Joshy men Súbedeı bastaǵan mońǵol jasaǵy Torǵaı dalasynda (keıbir kózqarassha Yrǵyz boıynda) Horezmshahtyń áskerimen kez keledi. Sany jaǵynan ózinen úsh ese kóp horezmdik áskerge seskenbeı shabýyl jasaǵan mońǵoldar Muhammed Horezmshahtyń ózin qolǵa túsire jazdaıdy. Tek bul qaterden onyń balasy Jalaladınnyń jankeshtilik áreketi qutqaryp qalady ári Jalaladın Horezm áskerine tóngen qıyn jaǵdaıdy túzep, mońǵol áskeriniń ekpinin basady. Túngi tynyshtyqty paıdalanǵan Joshy men Súbedeı áskerin keri alyp ketedi.
Shyńǵysqannyń Horezmshahqa qarsy negizgi áskerı joryǵy 1219 jyly bastalady. Bul soǵys tutastaı 6 jyl ýaqytqa sozylyp, Horezm memleketiniń tolyq kúıreýimen ári Muhammed shahtyń qusadan ólýimen aıaqtalady. Bul áskerı joryq barysynda mońǵol áskeri Horezmshah jerine eki taraptan, ıaǵnı biri – Shyńǵysqannyń ózi bastaǵan negizgi qol Jetisý, Shý-Talas arqyly kelip kılikse, Joshy, Jebe men Súbedeıdiń basshylyǵyndaǵy ekinshi qol Ferǵana jaǵynan basyp kiredi. Ekinshi jasaq jol boıyndaǵy kezikken áskerlerdi talqandap, eldi mekenderdi ot pen kúlge aınaldyra otyryp, 1219 jyldyń qyrkúıek aıynda Otyrar túbinde negizgi qolǵa qosylady.
Shyńǵysqan Otyrardy alýdy Shaǵataı men Úgedeıge júktep, Joshyny batys baǵytqa jiberedi. Joshy áskeri Syǵanaq qalasyn alady, odan ári Syrdyń tómengi aǵysyndaǵy Jent, Barshynkent, Asanas, Jankent sekildi qalalardy birin soǵyspen basyp alsa, birin beıbit túrde ózine qaratady. Horezmdik dańqty qolbasy Temir Málik osy joryqta Joshynyń áskerimen qaqtyǵysyp, únemi qıyndyqtar týdyryp otyrdy.

Ózine tapsyrǵan mindetti sátti aıaqtaǵan Joshy 1220 jyly Samarqand túbinde negizgi qolǵa kelip qosylady. Samarqand alynǵannan keıin, Shyńǵysqan Joshyny Shaǵataı men Úgedeıge qosyp, Úrgenish qalasyn alýǵa attandyrady. Osy Úrgenishti alýda Joshy men Shaǵataı arasynda kelispeýshilik oryn alady. Osy sebepti Shyńǵysqan qolbasylyqty Úgedeıge tapsyrady. Ábilǵazynyń jazýynsha, Shyńǵysqannyń bul sheshimi Joshynyń ákesine degen renishin týǵyzyp, keri qaıtyp ketýine sebepshi bolady. Úrgenishtiń alynýymen 1221 jyly Joshy úshin Horezm joryǵy aıaqtalady. Ol Ertis boıyndaǵy óziniń ordasyna at basyn burady. Bul ýaqytta mońǵol áskeriniń deni áli joryqta bolatyn. Joǵaryda jazǵanymyzdaı, bul áskerı joryq alty jylǵa sozylyp, tek 1224 jyly ǵana aıaqtalady.
Shyńǵysqannyń uldarynyń arasynda Joshynyń áskerı qabileti joǵary ekeni birden baıqalady, óıtkeni ol qashanda áskerdiń avangardynan tabylady. Ári tórt ulyna júktegen áskerı tapsyrmalardyń arasynda Joshy bastaǵan jasaq qashanda jeńiske jetip, oljaly oralyp júrdi. Buǵan, bir jaǵy, Joshynyń únemi Jebe men Súbedeı sekildi dańqty qolbasshylarmen birge júrýiniń de sebebi tıgeni anyq. Keıde tájirıbeli qolbasshylardyń keńesteri men jospary bılik tarapynan maquldanbaı, dármensiz qalatyn kezder tarıhta jeterlik. Degenmen mundaı jaǵdaı Joshy tarapynan kezdespeıdi. Soǵan qaraǵanda Joshy «menmendikke» barmaı, barlyǵyn aqylǵa salyp, qolbasshylarymen keńesip sheshetin sabyr ıesi bolǵanǵa uqsaıdy.
Shyńǵysqannyń uldary ákeleriniń kózi tirisinde-aq bir-birimen jıi kelispeı qalatyn bolǵan. Bul, ásirese, Joshy men Shaǵataıdyń ózara qarym-qatynasynan anyq kórinedi. Úgedeı bul jaǵdaıda únemi Shaǵataı jaǵynda júrdi. Osy eki topqa bólingen alaýyzdyq Shyńǵysqannyń nemereleri kezinde ashyq oryn alady. Mysalǵa, Batýdyń uly taq ıesi – Kúıik han ólgennen keıin (1248 j.) muragerlikke talas týyndaǵanda, 1251 jyly Edil boıyna, aldyna kelgen Tóleniń uly Móńkeni qoldap shyǵady. Osy joly Batý han, inisi Berke bastaǵan qalyń qoldy (60 myń) arnaıy attandyryp, Móńkeni Shyńǵysqannyń taǵyna otyrǵyzady. Tóbelerinen jaı túskendeı bolǵan Shaǵataı men Úgedeı urpaqtary jumǵan aýyzdaryn asha almaı qalady. Birqatary ólim jazasyna kesiledi. Batýdyń bul isi, bylaısha aıtqanda, mońǵol jerine, onyń ústine Shyńǵysqannyń ordasyna Deshti-Qypshaq (búgingi qazaq) dalasynan quralǵan áskerdiń at tuıaǵyn tireýi ári ses kórsetip Móńkeni taqqa otyrǵyzýy – úlken saıası qadam.
Bul – búginde Altyn Ordanyń qurylǵanyn 1269 jylǵy Talas quryltaıynan bastap júrgen tarıhshylarymyzdyń pikiriniń jańsaq ekeniniń bir dáleli. Iaǵnı Batý han óz ulysynyń is júzinde ortalyq mońǵol bıliginen táýelsiz ekendigin alǵash ret (1251 j.) osy isimen kórsetedi. Móńkeniń Batýǵa kelýi «Uly knáz» mansabyn alý úshin saraıǵa keletin orys knázderiniń qadamdarymen birdeı boldy.
Altyn Orda – Joshy ulysynyń tarıhı jalǵastyǵy. Bul ataý tek keıinirek (1566 j.) paıda bolyp, HİH ǵasyrda tarıh ǵylymynda qalyptasyp ketken. Orys jylnamalarynyń ózinde Altyn Orda, negizinen, «Orda» atymen kelgen. Shyǵys jazbalarynda Kók Orda, Ulys (Toqta ulysy, Ózbek ulysy jáne t. b.), Deshti-Qypshaq bolyp kete beredi.
Joshyǵa oralatyn bolsaq, Shyńǵysqan 1224 jyly Horezm joryǵynan qaıtyp kele jatyp, Qulanbasyda ótken quryltaıda, jaýlap alǵan jerlerin uldaryna bólip beredi. Osy jıynda Joshyǵa Ertisten bastap batysqa qaraıǵy (Edilge deıingi) jerler buıyrady. Bul tusta tarıhshy Q.Óskenbaıdyń «Joshy ulysynyń shekarasy onyń uldarynyń kezinde ǵana tolyq aıaqtaldy» degen tujyrymy durys.
Jetisý, Shý-Talas jáne Syrdyń orta aǵysy Orta Azıa jerimen qosa Shaǵataıǵa tıesili bolady. Tarıhı derekterde Joshynyń orda tikken jeri retinde eki jer aıtylady, sonyń biri – Ertis boıy, sirá, Shyńǵystaý qoınaýy bolsa kerek. Al ekinshi jer – óziniń kesenesi turǵan Ulytaý dalasy. Bul jóninde Ótemis qajy jazyp ketken. Ulytaý «han qoryǵy» boldy. Bul jerde Batý taqqa otyrǵan, tek Eýropa joryqtarynan keıin Edil boıyna óziniń ordasyn kóshiredi. Sodan keıin Ulytaý men Ertis boıy Joshynyń úlken uly Orda Ejenniń enshisinde qalady. Batý qurǵan memleket tarıh ǵylymynda Altyn Orda degen atpen belgili. Arab-parsy jylnamalary boıynsha Altyn Orda óz ishinde Kók jáne Aq Orda degen eki bólikten turdy. Aq Ordany Orda Ejenniń urpaqtary bıledi ári Kók Ordanyń bıligine moıynusyndy.
1582 jyly shıbanı Abdollah hannyń joryǵy týraly jylnamada Ulytaý «Saın hannyń taǵy» dep aıtylady. Jazba derekterden «Saın han» Batýdyń laqap aty ekeni belgili.
Ortaǵasyrlyq jazba derekter men halyq ańyzdarynda keń taraǵan jaıttyń biri – Shyńǵysqan men Joshynyń araqatynasy. Shynynda da, Horezm joryǵynan oralǵannan keıin áke men bala arasynda túsiniksiz jaıttar oryn ala bastaıdy. Munyń sońy Joshynyń jumbaq ólimine alyp keledi. Mysaly, jylnamashy Jýveını «Joshynyń oıynda ákesine degen qarsylyq paıda boldy. Tipti Horezmshahpen kelisimge kelip, ákesin jazym etýdi de oılady. Onyń bul oıyn Shaǵataı bilip qoıyp, ákesine jetkizdi. Sondyqtan Shyńǵysqan ony óltirý úshin arnaıy adamdaryn jiberdi» dep jazady. Árıne, bul derekpen túgeldeı kelisýge bolmas, onyń ústine Joshynyń Horezmshahpen kelisimge kelýi ekitalaı edi. Bizdiń meńzep otyrǵanymyz – Jýveınıdiń qalaı bolsa da Joshy hannyń óz ajalynan ólmegenin kórsetýi.
Jylnamashy Jýveınıdiń jazýynsha, 1223 jyldyń qysynda Shyńǵysqan Samarqandtyń tóńireginde bolyp, Joshy hanǵa shabarman jiberedi. Deshti-Qypshaqtan qulandardy qýyp kelýin jáne ózin de ań aýlaýǵa shaqyrady. Joshy han, sirá, kelmese kerek, Jýveını bul týraly únsiz qalady. Tek Shaǵataı men Úgedeıdiń Qarakólge kelip qus aýlap, apta saıyn Shyńǵysqanǵa aqqý artqan elý qom túıelerdi jiberip turǵanyn habarlaıdy.
Kóktem shyqqanda, ıaǵnı 1224 jyly Shyńǵysqan Mońǵolıaǵa qaıtar aldynda jıylys quryp, uldary bas qosady. Bul quryltaıǵa Joshy han kelmeıdi. Jýveını Shyńǵys han tek Qulanbasy boıyna kelgende ǵana Joshynyń kelip, 20 000 shymqaı sur attardy syıǵa tartqanyn jazady (keıbir tarıhshylar Joshynyń bul jıynǵa da kelmegenin alǵa tartady). Degenmen Jýveını Joshynyń ólimi týraly eshqandaı derek keltirmeıdi. Kerisinshe, Rashıd-ad Dınniń «Jylnamalar jınaǵynda» Joshynyń ólimi naqty baıandalyp jazylady.
Rashıd-ad Dınniń deregi boıynsha, osy kezde Joshy jurtynan mańǵyt rýynyń bir kisisi Shyńǵysqanǵa keledi. Shyńǵysqan odan Joshynyń jaǵdaıyn suraıdy. Ol Joshynyń esen-saý, elinde ań aýlap júrgenin jetkizedi. Shyn máninde, Joshy ózi syrqat bolǵandyqtan, ańǵa tek ýázirlerin jiberedi. Mańǵyt jolaýshysy kópshilikti kórip, Joshynyń ózi dep, kórgenin Shyńǵysqanǵa jańsaq jetkizgen. Muny estigen, ıaǵnı jalǵan habar Shyńǵysqannyń qaharyn týǵyzady. Áskerge buıryq berip, joryqqa daıyndala bastaıdy. Avangard retinde Shaǵataı men Úgedeıdiń jasaǵyn attandyrady. Sońyn ala qalǵan áskerimen ózi attanbaqshy bolyp jatqanda, Joshynyń ólimi týraly habar jetedi. Mine, ortaǵasyrlyq jazba derekteri bizge áke men bala arasyndaǵy osyndaı jumbaq jaıttardy jetkizedi. Tarıhshylardyń zertteýinde Joshynyń ólgen jylyna baılanysty biraýyzdylyq joq. Olardyń pikirinshe, 1225-1227 jyldar aralyǵy kórsetiledi.
Jalpy, ań aýlap júrip ólimge ushyraý oqıǵasy tek Joshy hanǵa baılanysty emes. Tarıhta mundaı jaıttar az kezdespeıdi. Kóshpeliler ómirinde ańshylyqta júrip, qas adamyn nemese saıası básekelesti jazym etý – keńinen qoldanylǵan tásil. Sondyqtan mundaı sátti ol ýaqyttarda utymdy paıdalandy desek qatelespeımiz. Mysalǵa, Ǵun táńirquty Móde ákesi Túmendi ańda júrgende óltiredi. Oǵyz hannyń ákesi Qara han da ulynan seziktenip, ony ańda óltirmekshi bolady. Biraq Oǵyz bilip qalyp, Qara hanmen urys dalasynda kezdesedi. Soǵys ústinde Qara han qazaǵa ushyraıdy. «Qorqyt ata kitabynda» Derse han qyryq nókeriniń arandatýymen uly Buqashty ań aýlap júrip sadaqpen atyp jyǵady. Tize bersek, kóshpeliler ómirinde mundaı oqıǵa jeterlik.
Halyq ańyzdary da Shyńǵysqan men Joshy arasyndaǵy bolǵan kúrdeli jaıttardy baıandaıdy. Halyqqa keńinen tanymaly – «Aqsaq qulan» kúıi. Joshynyń kesenesi turǵan Ulytaý óńirinde qarıalar arasynda bertinge deıin aýyzeki óleń joldary saqtalyp keldi. Tek bul óleńde Shyńǵysqan atyn Alashahan almastyrǵan. Mysaly:
«Alashahan Joshyhan,
Joshyhan neden shoshyǵan.
Qulan teýip óltirgen,
Nanbaımysyń osyǵan» dep keletin óleń joldary (bul óleń joldaryn 1997 jyly Ulytaýda ekspedısıa barysynda jınaqtap alǵan bolatynbyz).
Qulan teýip óltirip, sodan «bir qoly joq» nemese «eki saýsaǵy ǵana qalypty» degen ańyz halyq arasynda keń taraǵan. Bul jóninde Ulytaý eskertkishterin (1946-1947 jj.) zerttegen arhıtektorlar G.Gerasımov, M.Levınson, T.Básenovter rastaıdy.
Akademık Á.Marǵulan 1946 jyly Joshy kesenesinde qazba jumystaryn júrgizgende máıittiń (Joshynyń) bir jaq qolynyń tutas joq ekenin jazǵan. 1997 jyly Joshy han kesenesiniń ishi qaıta qazylǵan bolatyn (osy maqala avtory da qatysqan. JAE-97. Jetekshisi – J.Smaılov). Qabir ishinen aǵash tabyttyń qaldyqtary jáne túıeniń bas súıegi kezdesti. Máıittiń (Joshynyń) bas súıegi ornynda bolmaı shyqty. Sońynan anyqtalǵandaı, bas súıekti zertteý maqsatynda arheolog Á.Marǵulan alyp ketipti. Bul bas súıek arheolog J.Smaılovtyń izdeýimen Almaty qalasyndaǵy Ortalyq mýzeıdiń qorynan tabylyp, 2012 jyly (66 jyldan keıin) qaıta ornyna qoıyldy.
Joshy hannyń osy kesene ishinde jerlenýi de tarıhshylar arasynda daýly másele, óıtkeni Joshy handy jerleý rásimi el bıleýshilerin jerleýde oryn alatyn dalalyq dástúrmen jóneltilgeni anyq. Al bul kesene – ıslam mánerinde ornatylǵan jáne ýaqyt óte kele turǵyzylǵan tarıhı eskertkish.
Ulytaýda Joshy ulysy kezeńiniń mazarlary kóptep kezdesedi. Olar jeke dara, ekeýden, ári ketse beseýden turady. Solardyń arasynda Joshy han kesenesi óziniń toptala, keshendi túrde ornalasýymen erekshelenedi. Keshen eki turǵyn úıden («Úlken úı», «Kishi úı»), kirpish kúıdirýge arnalǵan pesh orny jáne ortaǵasyrlyq mazar qurylystarynan turady.
Joshy han kesenesiniń mańynda ortaǵasyrlyq 24 mazar qırandylary jatyr. Osynshama eskertkishtiń toptala ornalasýy Joshy kesenesi áýlettik qorymnyń uıytqysy ekenin dáleldeıdi.
Jalpy, Joshy han jáne onyń ulysynyń qazaq tarıhynda alar orny erekshe. Bolashaq qazaq handyǵyn qurýshy bıleýshiler osy Joshy áýletinen shyqty. Kereı men Jánibek handar Joshynyń úlken uly (Aq Orda bıleýshisi) Orda Ejennen taraıdy.
Shyńǵysqan ımperıasy tórt ulysqa bólinse, sonyń úsheýi (Joshy, Shaǵataı, Úgedeı ulystary) qazaq jerin qamtydy. Kereı men Jánibek urpaqtary osy úsh ulystyń quramynda ketken el men jerdi bir týdyń astyna biriktirip, qazaq memleketiniń negizin qalady.
Alashorda kósemi (túp babasy Joshy han) Á.Bókeıhanovtyń «Han balasynda qazaqtyń haqysy bar edi, qazaqqa qyzmet qylmaı qoımaımyn» degen qanatty sóziniń bir tamyry osy tarıh qoınaýynda jatyr.