Elordadaǵy Ulttyq mýzeıde hakim Abaı atamyzdyń 175 jyldyq mereıtoıyna oraı «Abaı buryshy» ashyldy. Oǵan murajaı qorynda saqtalǵan birneshe qundy jádigerler qoıyldy. Sonyń ishinde aqynnyń qolynyń taby qalǵan quty erekshe kózimizge tústi.
Bul jádigerdi murajaıǵa Semeıdegi Abaıdyń memlekettik «Jıdebaı-Bórili» tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq mýzeıi syıǵa beripti. 1883 jyly Abaıdyń orys dostary N.Dolgopolov pen N.Lobanovskıı Semeı qalasynda alǵash «Ólketaný mýzeıin» uıymdastyrady. Sol kezde aqyn qazaq etnografıasyn nasıhattaý maqsatynda óz qolymen qutyny tapsyrypty. Sondaı-aq hakim budan bólek ol mýzeıge 60-tan astam qundy dúnıelerdi syılaǵan. Solardyń arasynda búgingi urpaqqa jetken tumar dombyra, daýylpaz sekildi mýzykalyq aspaptarmen birge qymyz pispek, ojaý, tegene, kónek sekildi turmystyq buıymdardy aıtýǵa bolady.
Astana aqshamynan alyndy
6alash usynady
