Qazaq topyraǵynan shyǵyp, búkil álemdi moıyndatqan jáne kúlli adamzatqa ortaq qaǵıdattardy qalyptastyrǵan halqymyzdyń maqtanyshtary – ál-Farabı jáne Abaıdyń óner men ǵylym týraly aıtqandarynan bastap, adam bolmysy men ómirlik ustanymdary jaıly oılarynan kóptegen úndestikti kórýge bolady.
Ekeýi de – tek bir ult, bir halyqtyń dúnıetanym sheńberinde qalyp qoımaı, álemdik deńgeıge kóterile alǵan alyptar. Búgingi tańda dúnıe júzi halyqtary IQ kórsetkishi (ıntellekt kórsetkishi) qaı halyqta joǵary, ol ulttyń ómir súrý deńgeıine qanshalyqty yqpal etýi yqtımal degen máseleler tóńireginde pikirtalas týdyryp jatqanda, bizdiń ál-Farabı jáne Abaı syndy ǵulamalarymyz bul talap deńgeıine san ǵasyr buryn jaýap berip qoıǵan sıaqty. Sondyqtan da olardyń muralaryn bir ǵana ult deńgeıinde qarastyrý tarlyq etedi, al neǵurlym álemdik arenaǵa kóterý – ol zaman talaby. Degenmen eń birinshi kezekte «ózińdi-óziń syılaýyń» abzal. Ol údde turǵysynan tanylý – alyptarymyzdy ózimizdiń jan-jaqty tanyp bilýimiz.
Kúrdeli de buralań jol
Jalpy, biz búginde uly dep ulyqtap, ult maqtanyshy dep dáriptep otyrǵan ál-Farabı men Abaı biz tanyǵan kókjıekke birden kóterile salǵan joq. Olardy tanýda, tanytýda kóptegen ǵalymdar, ult janashyrlary aıanbaı ter tókti. Mysaly, Aqjan ál-Mashanı – eýropalyqtar Shyǵys Arıstoteli dep ataǵan, dúnıejúzilik bilim men mádenıettiń ekinshi ustazy Ábý Nasyr ál-Farabıdiń Otyrardan shyqqanyn jáne qypshaq týmasy ekendigin alǵash dáleldep, araǵa on bir ǵasyr salyp qazaq topyraǵynda esiminiń áıgilenýine atsalysyp, baba muralaryn jan-jaqty zerttep, farabıtanýdyń negizin qalap bergen ǵalym. Alaıda Aqjan Jaqsybekuly Mashanıdiń róli barlyq jerde aıtyla bermeıdi. Onyń da ózindik sebepteri joq emes.
Aqjan Jaqsybekuly – 1933 jyly Semeıdiń geologıa barlaý tehnıkýmynda ashylǵan qazaqtyń tuńǵysh tehnıkalyq joǵary oqý orny – Qazaq ken-metallýrgıa (qazirgi QazUTÝ) ınstıtýtyn támamdap, jer ǵylymynyń jańa salasy geomehanıkanyń negizin salýshy jáne osy salada otyzǵa tarta ǵalymdar tárbıelegen onyń Qazaqstandaǵy mektebin qalyptastyrýshy. Aqjan syndy ǵalymnyń ózi de qunarly topyraqtan ónip shyqqan dán sıaqty. Sebebi ol – İ.Esenberlınniń «Kóshpendiler» úshtaǵanynyń «Qahar» atty bóliminde Masan dep bir ǵana árpi ózgertilip aty atalatyn Mashan bıdiń balasy Jaqsybektiń urpaǵy. Dáýleti shaǵyn, saýatty ári salaýatty Jaqsybek jıyrmasynshy jyldary starshyn, bolystyq qyzmette el bıligine de aralasqan degen derekter bar. Mashan bı óz zamanynda Jamantaı tóreniń keńesshi bıi, aýzymen oraq orǵan sheshen bolǵan eken, al İ.Esenberlın ony ataqty Aǵybaı batyrdyń dosy retinde kórsetedi. Qalaı bolǵanda da, «asyldyń synyǵy», «tulpardyń tuıaǵy» deýimizge dálelimiz jeterlik, elim dep eńiregen erlerdiń urpaǵy. Onyń arǵy atasy Qazaq eliniń el bolyp saqtalyp qalýy jolyndaǵy erlermen úzeńgiles bolǵan, qaharmandyqty elge úlgi etken bı bolsa, ákesi de halqymyzdyń taǵdyryna alańdap, bılikke aralasqan adam. Bir áýletten taraǵan úsh kezeńde ómir keshken úsh urpaq eline zamanyna saı qyzmet etken. Ál-Mashanı qazaq topyraǵynda jańa ǵylym – geomehanıkanyń negizin ǵana salyp qoımaı, ǵylymı-kópshilik jáne fantasıkalyq týyndylar jaza otyryp, qazaq ádebıetinde sol janrdyń negizin salýshy qalamger retinde de tanylady. Sonymen qatar 300-den astam ǵylymı, ádebı eńbekter jazǵan. Sonyń ishinde mashanıtanýshy ǵalym ári onyń shákirtteri Sh.Abdraman, t. b. pikiri boıynsha farabıtaný eńbekteriniń deni áli baspa júzin kórmegen.
Jalpy, ál-Mashanıdiń Farabı áleminiń esigin ashýynyń ózi tylsym syrlarǵa toly. Ol týraly halyq arasynda baspa betin kórgen jáne kórmegen túrli ańyzdar kezdesedi. Sonyń biri «Uly tulǵalar – ǵylymı-ǵumyrnamalyq serıasy» boıynsha Sh.Abdraman qurastyrýymen jazylǵan «Farabı – ǵıbratty ǵalym» atty eńbekte «Jańa jyl túnindegi tús» degen taqyryppen berilip otyr. Onda 1965 jylǵy jańa jyl qarsańynda Aqjan Jaqsybekulynyń kórgen túsi baıandala kelip, ǵalymnyń Qazaqstannyń ǵylymı álemine Farabıdi tanystyra almaı júrgen qınalysy beriledi. Oqıǵa jelisin qysqasha óretin bolsaq, tańǵy kún shapaǵymen shyraılanyp kele jatqan Dosym atty jigitke aqsaqaly keýdesin japqan qarıa kezdesedi. Qarıa odan Mekke-Madınany suraıdy. Biraq ateızm ústemdik etip turǵan qyzyl ımperıa kezinde bul sózdi jas jigittiń túsine almaı dal bolýy zańdy edi. Al aqsaqal ony oqymystylar, zıalylar otyratyn oryn dep túsindirgen soń, Ǵylym akademıasy ekenin uqqan jigit sonda ertip barady. Jol-jónekeı aqsaqal «Solardyń ishinde tarıh mamandary kim, til mamandary kim, pálsafa mamandary kimder? Solarmen múmkin bolsa meni jolyqtyrsań» dep ótinish bildirgen eken. Jas jigit birinshi kezekte akademık Álkeı Marǵulanǵa, İsmet Keńesbaevqa ertip barǵan kórinedi. Biraq aralaryn san ǵasyr bólip turǵandyqtan, arheologıa, til bilimi týraly suraqqa ál-Farabı babamyz óz kóńiline qonymdy jaýap ala almaǵan eken, ıaǵnı qazaq tarıhyn zerttep júrgen Á.Marǵulanǵa Sham shahary, Mysyr shahary týraly suraý qanshalyqty maǵynasyz bolsa, «qazaq tili men orys tilin bilemin» degen İ.Keńesbaevqa «ertedegi grek tilin, latyn, qytaı tilderin bilesiz be?» dep suraý da orynsyz edi. Áńgimeleri jaraspaǵan soń jas jigit aqsaqaldy «Pálsafadan ǵulamalaryń kim, endi soǵan apar!» dep ótingen soń Qazaqstan Kompartıasy Ortalyq Komıtetine Nurymbek Jándildın degen adamǵa aparǵan kórinedi. Qabyldaý bólmesine kelip, hatshyǵa qabyldaı alar ma eken dep, jaǵdaıyn aıtypty. Sonda hatshy kómekshi arqyly: «ınstıtýtqa bala túsirmek bolyp nemese páter suraǵaly kelse, qabyldamaımyn» dep bir-aq kesip aıtady.
Mundaı úzildi-kesildi talapqa ál-Farabı: «Oqýǵa túsir dep suraıtyn meniń balam joq, páterdiń maǵan taǵy keregi joq, óıtkeni men erte zamandarda dúnıe salǵanmyn, kelip turǵan men emes, meniń súldem, rýhym» depti. Sodan ony qabyldaǵan eken. Birinshi bolyp sóz bastaǵan ál-Farabı: «Sizdi úlken ǵulama, pálsafa iliminiń ýákili degen soń kelip otyrmyn, qandaı fılosofıamen shuǵyldanasyń?» dep suraıdy. «Sizge pálsafanyń qaısysy kerek?» dep suraýǵa suraý qoıǵan hatshy óziniń markstik-lenındik fılosofıa ýákili ekenin aıtady. Buǵan tańǵalǵan ál-Farabı: «Markstik dediń be, lenındik dediń be? Ol degenderiń ne? Biz biletin pálsafada ondaı degender joq bolatyn», «bul qashan, qaıdan shyqqan ilimder?» dep suraıdy. Áńgime jelisin múldem unatpaǵan hatshy: «Marksti, Lenındi bilmeıtin ózińiz qandaı adamsyz?» dep jekiredi. Endi áńgime bitti, shyǵyp turyńyz degendi bildirip, ornynan turýǵa yńǵaılana bastaıdy.
– Siz renjimeńiz, men shynynda da bilmeıdi ekenmin, ol ilimniń negizin salǵan kimder, olar qashan ómir súrgen? – dep suraıdy. Hatshy oǵan: Biri – XİX ǵasyrdyń orta kezi, ekinshisi – XX ǵasyrdyń birinshi shıreginde, – deıdi.
– Iá, solaı deńiz, al men bolsam H ǵasyrda ómir súrdim, menen soń olar ómirge keletinin qaıdan bileıin, – deı kelip, al endi «Ptolemeı, Pıfagor, Arıstotel, Platon fılosofıasynan naqty ne bilesiz?» deıdi. Bul suraýǵa hatshy: «Biz olardan tikeleı bolmasa da habardarmyz, olarǵa K.Marks pen Lenın kezinde baǵa bergen, biz sol turǵydan olardy bilemiz» degen eken. Bul jerde de áńgimeleri kelispegen soń aqsaqal ketip qalady. Jol-jónekeı ózin Farabımin dep tanystyrady jas jigitke. Sol túsinde Aqjan Jaqsybekuly ál-Farabımen jolyqqanyn kórdim degen balań jigit Dosymnyń prototıpi Dosmuhamed Kishibekov bolyp shyǵady. Sol D.Kishibekov farabıtanýshy ǵalymnyń jańa jyl túnindegi kórgen túsi týraly maqala jazyp qaldyrǵan.
A.Jaqsybekuly da sol túsinen keıin jazǵan maqalasyn birneshe jerge aparyp, bastyra almapty. Aparǵan redaksıanyń barlyǵyna maqala unaǵanmen, qasań saıasatqa baǵynǵan zamanda árkim óz basynyń amandyǵyn kúıttep, batyl qadam jasaı almaǵanǵa uqsaıdy. Bul jerde nazar aýdara ketetin taǵy bir jaıt bar. «Tús kórý», «túsinde aıan berý» degen sıaqty tylsym kúshterge sený kóbinese qazaq halqyna tán bolyp keletinine de kóptegen mysaldar bar. Ony o dúnıelik bolǵan ata-babaǵa degen qurmetpen baılanystyrý kerek shyǵar. Halqymyzǵa tán erekshe qasıettiń ózi – jeti atasyna deıin bilip, esimderin ardaqtap otyrý, sondyqtan da bolsa kerek, uly isterdi bastaýda, iri joryqtarǵa attanarda tús kórip, ata-babalarymen tildesetin faktilerdiń kezdesetini. Aqjan ál-Mashanı Jaqsybekulynyń kindik Azıada farabıtanýdyń negizin qalaýy aldynda osyndaı tús kórýiniń ózi zańdy da bolar. Degenmen osyndaı jaýapty da ıgilikti isti bastaý ońaı bolmaǵan. Sebebi ol ál-Farabıdi on bir ǵasyrdy araǵa salyp Otyrarda kindik qany tamǵan qypshaq perzenti ekendigin dáleldeýmen shektelmeı, ekinshi ustaz qaǵıdalaryn búgingi ǵylym jetistigimen sabaqtastyryp, ulttyq dúnıetanymmen ushtastyra otyryp, onyń ustanǵan ǵylymı-ıslamı uǵymyn tuńǵysh ret qazaq ǵylymyna engizdi. Qyzyl ımperıa kezinde mundaı batyl qadamǵa barý – İ.Esenberlınniń «Kóshpendilerdi» jazý arqyly handar erligin dáripteý, J.Moldaǵalıevtiń «Men qazaqpyn» poemasy arqyly «ınternasıonalızm» ústemdigi kezinde daralanyp jar salý erligimen barabar.
Bul oıymyzdy dáleldeý úshin osy jerde taǵy da profesor, mashanıtanýshy Shamshıden Abdraman pikirin keltirýge bolady. Onyń baıandaýynsha, «ál-Mashanıdiń ál-Farabı týraly qoljazbasy orys tilinde jazylǵan, birinshi bettiń (mashınkamen basylǵan) tómengi jaǵynda 1973 j. dep avtor qolymen (sıamen) jazypty. Bul ál-Farabı babamyzdy eshkimge ortaqtastyrmaı, qazaq týmasy ekendigin álemge tanytqan, 1975 jylǵy qyrkúıektiń 8-13 aralyǵynda Máskeýde bastalyp, Almatyda aıaqtalǵan uly babanyń 1100 jyldyq mereıtoıy qarsańyńda jazylǵandyǵyn bildirýmen qatar, monografıanyń tilin de anyqtaǵan kórinedi. Sebebi sol IýNESKO tarapynan ótkizilgen halyqaralyq konferensıaǵa qatysýshylarǵa orys tili ortaq bolǵan. Biraq kitap shyqpaı qalǵan. Dál osyndaı uly oqıǵaǵa tikeleı arnalǵan zertteýdi shyǵartpaı tastatqan sheshimniń mańyzdylyǵy – sol uly mereıtoıdy ótkizý máninen de asyp tússe kerek! Bir sózben aıtsaq, birinshi sebep: qazaq ǵylym men mádenıetten jurdaı, óıtkeni olar keshegi kóshpendiler delinetin ıdeologıa ustanǵan zamanda ál-Farabıdeı perzentin taýyp, oǵan soqqy bergen ál-Mashanıdi aıaqtan shalý ǵana emes, sol sebeptiń bastysy – kitapta dúnıe qurylymynyń Allanyń qudiretinen ekendigin aıtqan ál-Farabı tujyrymynyń búgingi ǵylymynyń damý negizinde aınytpaı aıta bilgen Aqjan túsindirmesi ateıserge berilgen soqqy edi. Ál-Farabıdiń aýyzǵa jańa ala bastalǵan – sol ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldarynyń ishinde zıaly deıtin qazaq qaýymynyń «Aqjan, myna sálde oraǵan moldany qazaq deımisiń?» dep úrke qaraýshylary kóptep kezdesetin-di, ony osy joldyń avtory da talaı ret kórgen edi. Endeshe sol ulttyq zıalylarymyzdy – qaı-qaısy bolsa da mundaı zertteýdiń zıandylyǵyn bastyqtarǵa dáleldeý qıynǵa soqpaıtyn-dy… Solaı boldy da. Kitap shyqpaı qaldy. Biraq bul Aqjan ál-Mashanıge ǵana jasalynǵan qysym emes-ti, onyń sebebi basqada edi. Ol Ábý Nasyr ál-Farabı esimimen tikeleı baılanysty, onymen sabaqtas bolatyn. Baba mereıtoıy ótisimen farabıtaný isiniń salmaǵyn Tashkentke baǵyttaý, ıaǵnı qazaq jerinde bastalǵan istiń keńeıtilip, damytylmaýy – osynyń dáleli. Sol halyqaralyq konferensıa qabyldaǵan qaýlynyń birde-biriniń oryndalmaýy, ony oryndaýdy oılastyrmaýy – munyń bári komýnıstik bıliktiń qazaq jerinen farabıtanýdy alastatý saıasatynyń túbegeıli maqsaty bolǵandyǵynan edi».
Ómiriniń qyryq jylyn farabıtanýǵa arnaǵan A.Jaqsybekuly – Damaskidegi Bab as-Saǵır zıratynan adamzattyń ekinshi ustazynyń qabirin taýyp, minájat etip, bir ýys topyraǵyn Otyrarǵa ákelgen tuńǵysh qazaq, 1970 jyly jazylǵan «ál-Farabı» tarıhı derekti kitabynda ǵulamanyń kórkem beınesin alǵash somdaǵan qalamger. Sonymen qatar Farabı eńbekterin qazaq tilinde sóıletip, onyń traktattaryn aýdarǵan. Eńbekterin tereńirek zerttep, zerdeleý úshin óz qarjysymen ál-Farabı ǵumyr keshken Taıaý Shyǵys elderin aralap shyqqan eken. Aqjan ál-Mashanı ál-Farabı murasyn zertteý men onyń ǵylymı ómirbaıanyn jasaýda teńdesi joq mura qaldyrǵan. Ol qazaqtyń eki uly danalary – ál-Farabı men Abaıdyń arasyndaǵy rýhanı baılanysty asha otyryp, «Ál-Farabı jáne Abaı» zertteýin jasaǵan, abaıtanýdyń renesanstyq sony zertteýin bergen. Sondaı-aq jer ǵylymynyń jańa salasy – geomehanıkanyń negizin salýshy jáne elimizde onyń mektebin qurýshy ǵalym. Profesor Aqjan Mashanov 1968 jyly arab elderine saıahat jasap, arab ǵalymdarymen kezdesip, Farabıdiń Sham (Damask) shaharyndaǵy zıratyn izdep taýyp, sýretin túsirip ákelgendigi týraly profesor, mashanıtanýshy Shamshıden Abdraman óz eńbeginde tereń ashyp kórsetedi. Mine, osylaısha qypshaq dalasynan bastalǵan bilim men ǵylym sapary Sham qalasyna deıin jalǵasqan ál-Farabı qanshalyqty qıyn da kúrdeli joldan ótse, ony eline tanytýda, týǵan jer topyraǵyna qaıtaryp alyp kelýde ál-Mashanı de birneshe buralań joldan ótken.
Ál-Farabı muralarymen Abaı da medresede oqyǵan kezinde tanys bolǵan, Maǵjan Jumabaev, t. b. ult zıalylary bilgen, degenmen onyń qazirgi qazaq topyraǵynyń perzenti ekenin dáleldeý Aqjan Jaqsybekulyna buıyrypty.
Abaıdy tanyp bilý de qazaq úshin ońaıǵa túspegeni belgili. Onyń bastaýynda, árıne, ult ustazy – Ahmet Baıtursynuly turdy. Ol 1913 jyly «Qazaq» gazetinde «Qazaqtyń bas aqyny» atty kólemdi zertteý maqalasyn jazdy: «Qazaqtyń bas aqyny – Abaı (shyn aty Ibrahım) Qunanbaev. Onan asqan buryn-sońǵy zamanda qazaq balasynda biz biletin aqyn bolǵan joq. Aqmola, Semeı oblystarynda Abaıdy bilmeıtin adam joq. Aqmolamen sybaılas Torǵaı oblysynda Abaıdy biletin adam kem, quty, joq dep aıtsa da bolarlyq. Olaı bolýy sózi basylmaǵandyqtan, Abaıdyń sózderi kitap bolyp basylyp shyqqansha Abaıdyń aty da, sózi de Torǵaı oblysynda estilmeýshi edi. Aqmola, Semeı oblystarynda Abaıdyń atyn, sózin estimedim degenge nedáýir tańyrqap qalady. Men eń áýeli Aqmola oblysyna barǵanymda Abaıdy bilmegenime, sózin estigenim joq degenime tańyrqap qalýshy edi.
Qaı jerde aqyndar jaıynan, ıa aqyndardyń sózderi jaıynan áńgime bolsa, Abaıdyń sózin maqtamaıtyn adam bolmady. Abaıdyń sózin kórmeı turǵanda, maqtaǵandaryna senbeı, qazaq úkilegen óz qunanyn ózgelerdiń tulparynan artyq kóretin minezi bolýshy edi, maqtap otyrǵan Abaıy bizdiń Ábýbákir, Seıdahmet, Aqmoldalarymyz syqyldy bireý ǵoı dep júrdim.
1903 jyly qolyma Abaı sózderi jazylǵan dápter tústi. Oqyp qarasam, basqa aqyndardyń sózindeı emes. Olar sózinen basqalyǵy sonsha, áýelgi kezde jatyrqap, kópke deıin tosańsyp otyrasyń. Sózi az, maǵynasy kóp, tereń…» dep jazǵan eken kezinde. Mine, resmı ádebı ortada, qala berdi qazaq qoǵamynda Abaıdy aqyn retinde moıyndatqan osy maqala bolatyn.
Ári qaraı halyqqa keńinen tanystyrý sıaqty saýapty is M.Áýezov úlesinde ekeni daýsyz dúnıe. Árıne, «Abaı joly» da ońaı jazyla salǵan joq. Ol jolda talaı muraǵat aqtarylyp, talaı adamdardan málimetter alyndy. Qandaı da bolsyn ǵylymı nemese kórkem týyndynyń jazylýy bar da, onyń jaryq kórýi bar. «Abaı joly» da talaı tar jol, taıǵaq keshýdi basynan ótkergen. Biraq onyń avtory – Muhtar Áýezov bul jolda janqıarlyqpen eńbek etken. Ony alǵan betinen qaıtarmaǵan Abaıǵa, Abaı álemine degen mahabbat edi. Áýezov romandy jazýǵa 1938 jyldyń aıaǵy, 1939 jyldyń basynda otyrypty. O basta bir kitap bolar dep josparlaǵan materıal men jazýshy qıaly arnasynan asyp, ekinshi kitapqa ulasady. Jazýshy «Abaıdyń» birinshi kitabyn tolyqtaı 1940 jyldyń kúzinde bitirip, baspaǵa bergen eken. Biraq kitap baspada uzaq jatyp qalady. Bul kezeń týraly profesor Beısembaı Kenjebaev óziniń kúndeligine: «1941 jyldyń basynda bir barǵanymda Muhtar óte qýanyshty edi. Kezdesip, áńgimelese bastaǵanymyzdan-aq: «Men bıyl úlken jumys bitirdim. Abaı týraly biraz jyldan beri jazyp júrgen romanymnyń birinshi kitabyn bitirip, baspaǵa berdim. Buǵan deıin irili-ýaqty birsypyra jazdym ǵoı. Myna romanym – sonyń bárinen ózge, jazýshylyq qyzmetimniń bir bıik belesi. Adam óziniń ár jumysyna, birine az, birine kóp degendeı, ártúrli qanaǵattanady, túrlishe rıza bolady. Men burynǵy jazǵandarymnyń eshbirine bul romanyma qanaǵattanǵandaı qanaǵattanǵan, rıza bolǵan emes edim. Buǵan bir aıryqsha qanaǵattandym» degendi aıtty» dep jazyp qaldyrǵan eken.
Óıtkeni osy teńdessiz taǵdyrly týyndynyń kúni búginge deıin qazaqtyń boıtumaryna aınalýyna osy ádebıet maıtalmanynyń qosqan úlesi eren ekenin aıtpaı ketý – qıanat. B.Kenjebaev Almatyǵa Qazaqstan memlekettik baspasynyń bas redaktory bolyp 1941 jyly kelipti. Sol kezde Ortalyq Komıtet B.Kenjebaevqa: «Abaı» – eskilikti kókseıtin roman, avtory da senimsiz. Mundaı romandy jarıalamaý kerek. Biraq Áýezovke basqadaı syltaý aıtyp, kitabyn qaıtaryp jiber» dep tapsyrma beripti. Osyndaı kúrdeli jaǵdaıattan B.Kenjebaev «Kırıllısamen jazdyryp ákelińiz» dep, «Abaıdy» M.Áýezovke qaıtaryp beripti. Óıtkeni roman latyn álipbıimen jazylǵan eken, al keńes ókimeti, sonymen birge Qazaqstan sol kezde kırıllısaǵa kóship jatypty. Al jan dúnıesimen Abaı álemine enip ketken jazýshy bul isti de jyldam oryndap, romandy jańa álipbımen jazyp ákelipti. Dál osy ýaqytta soǵys bolyp jatýyna baılanysty maıdan, erlik týraly týyndylar birinshi kezekke qoıylyp, «Abaı» romany taǵy keıinge shegerilipti.
1942 jyly baspa dırektory Beısembaı Kenjebaev táýekelge baryp eshkimge bildirmesten, «Abaı» romanyn terýge jiberedi. Romanǵa redaktor bolǵan Qýandyq Shańǵytbaevtyń jazýynsha, jazýshyǵa súıinshi habardy Beısembaı Kenjebaev kózine jas alyp turyp jetkizgen. Ádebıet zertteýshi Qulbek Ergóbek ǵalymnyń bul áreketine: «Mine, osyndaı qystalań, ózeksiz tar, óńeze kezeńde Beısembaı Kenjebaevtyń táýekeli – qaıtalanbas rýhanı erlik, qaıtalanbas kisilik» dep baǵa bergen kórinedi. Biraq «saıası senimsiz» adamnyń romanyn jarıalap, ony maqtap maqala jazdy» degen jeleýmen B.Kenjebaev Ortalyq Komıtetten sógis alyp, jumysynan «óz erkimen» ketýge týra kelipti. «Jer-jerde bılik aıtqan bı-shonjardyń» balasyn madaqtady» degen jeleýge qaramastan, ult maqtanyshy – Abaıdyń kórkem obrazyn jasaýda M.Áýezov qandaı erlik jasasa, halyq ıgiligi úshin óz basyn qaterge tikken B.Kenjebaevtyń eńbegi de eleýsiz qalmaǵany jón. Bul málimetter men derekterdi M.Myrzahmetov, M.Qarataev, Q.Muhamedhanov áldeqashan aıtyp ta, jazyp ta ketkeni belgili. Solar syndy maıtalman ǵalym, zertteýshilerimizden asyp sóz aıtý, árıne, artyqtyq bolar. Bul máseleni aıtyp otyrýdaǵy sebep – eki ǵulama, eki alyptyń qazaq qoǵamyna tanylýyndaǵy uqsastyqty kórsetý. Ekeýin de halyqqa tanytýda bastaryn báıgege tikken zıalylar ulttyń rýhanı bolashaǵyna teńdessiz úles qosqanyn kórsetý.
Al Abaı óleńderiniń mátintanymyn zerdeleýde Qaıym Muhamedhanovtyń eńbegin elemeı ketý – qıanat. «Abaı shyǵarmalarynyń tekstologıasy jaıynda» degen atpen óziniń kólemdi eńbeginde abaıtanýshy ǵalym aqyn óleńderiniń mátintanymyn zertteı kele, eki júz elý sózdi túzetkenin, júz jıyrma sózge túsinik jazǵanyn aıtqan eken. Degenmen mereıtoıdan mereıtoıǵa deıin qazandy jyly jaýyp qoıatyn ádetimizshe áli kúnge tolyq túzetý jumystary júrgizilmeı kele jatqany belgili. Esep berý úshin aýyz toltyryp, «osynsha is-shara ótti, osynsha jınaq jaryq kórdi» deýden asa almaı kele jatqanymyz bar ekeni de ras.
Sondaı-aq Abaıdy tereń túsiný úshin M.Áýezov aýzymen aıttyrǵan keıbir ásire oılarǵa da búgingi kún turǵysynan qaraǵan jón. Mysaly, kelmeske ketken keńestik kezeń óz dáýreni ótpeıtindeı, shyndyq ashylmaıtyndaı, bir ultty tym ásirelep, ekinshisin oǵan kiriptar etip kórsetkeni qupıa emes. Sondaı faktilerdiń biri retinde M.Áýezov qaıtys bolǵannan keıin 1967 jyly jaryq kórgen «Abaı Qunanbaev» atty maqalalar men zertteýler jınaǵynda keltirilgen derekterdi aıtýǵa bolady. Ony qurastyryp, alǵy sózin jazǵan Ysqaq Dúısenbaev degen ádebıetshi eken. Bul týraly ǵalym, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor Arap Espenbetov «Qaıym Muhamedhanuly jáne abaıtaný máseleleri» degen maqalasynda mynadaı derekter keltiredi: «Sol kitapta Qunanbaı aıtypty degen sóz keltirilgen: «Kezi kelgen jerde aıtpaq bolyp júrgen sózim bar edi, sony aıtaıyn: eń áýeli – sen jurttyń bárine kúlip sóıleısiń, jaıdaq sý sıaqtysyń. Jaıdaq sýdy ıt te, qus ta jalaıdy, kisige kádiriń bolmaıdy. Ekinshi – kóringenmen jaqyn bolasyń, kisi tanymaıtyn, jelbegeı júrgen kisiniń basyna el úıirilmeıdi. El alatyn qylyq ol emes. Úshinshi miniń – orysshylsyń». Abaı ákesine óz paıymdaýyn usynady da, úshinshi «orysshylsyń degenge – onyń qolynda zor qýat, óner, bilimi bar. Eger sol óner-bilimdi úırenýden qashsaq, ol nadandyq bolar, jaqsylyq bolmas. Men óner-bilimi úshin orysshylmyn» dep jaýap qatady. Orysshylsyń degen Qunanbaıdyń syny da, oǵan Abaı jaýaby da aqynnyń 1933, 1940 jyldardaǵy jınaqtarynyń alǵy sózderinen alynyp tastalǵan. Onyń sebebi de belgili. 1932 jyly jarıalanǵan áıgili «Ashyq hatta» M.Áýezov: «…Óz shyǵarmalarynyń kópshiligimen anyǵynda beti ashyq ultshyldyq kúıindegi jazýshy bop shyqtym. Túgeldep aıtqanda, tóńkeris jyldarynyń qoǵamdyq zakazy men tóńkerisshil jurtshylyqtyń tilegine birjolata úılespeıtin sózderim bolǵan… Soǵan uqsaǵan qateler Abaı shyǵarmalaryn tekserýimde de bar» deıdi. Úsh ǵasyrǵa sozylǵan bodandyq buǵaýy totalıtarlyq júıe teperishi qatelespese de «qatelestim», adal bolsa da «jazdym, jańyldym» degizdi eriksiz. Joǵaryda kórsetilgen 1967 jylǵy kitapta «orysshylsyń» degen sózden keıingi «orystyń dushpandyǵyn umytasyń» degen Qunanbaıdyń syny alynyp tastalǵan, al oǵan Abaıdyń bergen jaýaby saıasat áýenimen «redaksıalanyp» ketken. M.Áýezovtiń 50 tomdyq jınaǵynyń segizinshi tomynda Abaıdyń jaýaby uly jazýshynyń mýzeı-úıiniń arhıvtik qorynan alynyp tómendegishe berilgen: «Orysshylsyń degenge: zaman orystiki, ol jeńgen, biz jeńilgen elmiz. Endigi kúnde alysatyn dushpannyń aılasy men ádisin bilmeseń, alysqa shyǵýdan maǵyna joq. Men orystyń ózin súımesem de, óneri men ebinen úlgi alýǵa kerek» (71-b.). Jalpaq jurtty aýyzyna qaratqan Qunanbaı paıymy men kemeldikke talpynǵan Abaı tanymy jarysa boı kórsetedi. Bodandyq qamytyn kıgen eldiń ókili Qunanbaı men Abaıdyń patsha saıasaty jáne orys otarshyldyǵyna qatysty qalyptasqan tıanaqty túıinderi bar. Túrmege qamalǵan, tintý kórgen, úıqamaqta otyrǵan, mańaıyn tyńshylar shyrmaǵan, jónsiz, josyqsyz aıyp taǵylyp, tentirep ulyqtyń esigin tozdyrǵan áke men bala júregine shanshýdaı qadalǵan óktemdik iz-tússiz qalǵan joq, kókirekterinde shemen bop qatty. Qıturqy saıasattyń sońynan áli de kózsiz ere bermeı, ásirese, «Abaı jáne orys ádebıeti» ańǵarynda sóz qozǵaǵanda joǵarydaǵy oılarymyz zertteýshilerdiń nazarynan tys qalmasa eńbegińizdiń esh ketpegeni. Qazaq ádebıetin orys ádebıetiniń shákirti retinde ǵana taný totalıtarlyq júıeniń kólgir saıasatynyń elesi esebinde ǵana qabyldanýy kerek búginde» dep aıtyp ketken Qaıym Muhamedhanov» dep beredi.
Bul oıdy tolyq berip otyrýdaǵy maqsat – Abaıǵa da, Muhtar Áýezovke de táýelsiz sana turǵysynan ádil baǵa berý kezi áldeqashan ótip ketken, aqıqat ústemdik etý kerek degendi aıtý.
Endi bir qyzyǵy farabıtanýshy Aqjan ál-Mashanı kezinde osy máselege baılanysty M.Áýezovke óz pikirin bildiripti: Muhtar: «Aqjan, sen osy meniń «Abaı jolymdy oqydyń ba?» degen suraǵyna: «Muqa, «Abaıdyń» birinshi tomyn oqyp shyqtym, al ekinshi kitapty bastadym da, jaýyp tastadym». «Nege?» degen jazýshy saýalyna «Muqa, siz Abaıǵa qazaq dalasyna aıdalyp kelgen orystardy ustaz etipsiz, sondyqtan ári qaraı oqýǵa zaýqym soqpady» depti. Mine, bul jerde de birneshe máseleniń beti ashylyp tur. Birinshiden, biri ál-Farabıdi, ekinshisi Abaıdy qazaqqa tanytý jolynda ter tókken eki taý tulǵanyń pikirles ekendigin baıqasaq, ekinshiden, bir-birine salaýatty syn aıtqanyn kóremiz, úshinshiden, bodandyqtyń búkil bolmysymyz ben oı-sanamyzdy da buǵaýda ustaǵanyn baıqaımyz.
Oıshyldar muralary – ortaq qazyna
Oıshyldarymyzdyń shyǵarmashylyǵyna nazar aýdarar bolsaq, urpaqqa qaldyryp ketken danalyq oı-tolǵamdary ártúrli sózben jetkizilse de, aıtar oı, kózdegen maqsat bir bolatyn. Bul tusta ǵalym Á.Marǵulannyń: «Abaı men ál-Farabıdiń kózdegeni adamdardyń rýhanı baılyǵy, olardyń baqytty bolýy men ásemdikke umtylýy bolyp tabylady» degen pikiri osy aıtylǵan oıǵa saıady.
Ál-Farabı men Abaı muralaryndaǵy úndestik retinde mynalardy aıtýǵa bolady:
1. Ál-Farabıdiń matematıkalyq iliminde sandar taldanady, geometrıalyq turpattar (fıgýra) qarastyrylady. Sóıtip bolmystaǵy sıqyrly segiz sanynyń qasıeti kórsetiledi. Al Abaı bolsa dúnıeniń segiz sıpatyn adam boıynan taýyp «Segiz aıaǵyn» jazdy. Óstip baba ashqan tabıǵattyń segizdik zańdylyǵyn Abaı danalyq parasatty ýaǵyzyna qoldanǵanyn.
2. Farabıdiń: «Árbir adamnyń dúnıede óz orny bar» degen oı-tujyrymyn, Abaı jańasha kózqarasta: «Sen de kirpish dúnıege, ketigin tap ta, bar qalan!» dep árbir adamzat balasynyń ómirde óziniń orny bary, el ómirinde, taǵdyrynda eleýli oryn alatyndyǵyn tilge tıek etken» deıdi A.Mashanı (Mashanov A. Ál-Farabı jáne Abaı. – Almaty, 1989.)
3. Farabı «Óleń óneriniń qaǵıdalary týraly traktat» jazsa, Abaı «Óleń – sózdiń patshasy, sóz sarasy» deı kelip, óleń sózine qoıylatyn talapty aıtty. Farabı aqyndy úsh topqa bólip qarastyrady: 1.Tabıǵı daryny mol, biraq óleń teorıasyn meńgermegen. 2. Tabıǵı daryny da bar, óleń ónerin de meńgergen. 3. Osy ekeýine elikteýshiler.
Jazýshy Muhtar Maǵaýın «Qazaqtyń qasıetin taný – Abaıdy tanýdan bastalmaq. Halqymyzdyń sóz ónerin zerdeleý – Abaı taǵylymyn baǵamdaýdan baıqalmaq. Abaı – qazaq tarıhyndaǵy qaıtalanbas som tulǵa. Abaı bıigi – halqymyzdyń kórkemdik oı-tanymynda eshkim jetpegen zańǵar» degen eken. Endeshe biz Abaıdy tanýda onyń ál-Farabımen bolǵan úndestigin de nazardan qaǵys qaldyrmaýymyz kerek.
Salıma SIMBAEVA,
«Turan-Astana» ýnıversıtetiniń dosenti
"Astana aqshamynan" alyndy
6alash usynady
