Kenshenniń kók tóbesi
Ertis ózeni
Tarlan tarıhtyń kón tysty dápterindeı Ór Altaıdyń ár paraǵy áserli áńgime emespe… sonyń bir parasy dana kókirek Kenshen tókireginde órbıdi…
– Shamamen, 1878-jyldyń kúzi eken-deıdi. Osy áńgimeni maǵan baıan etken Qurmanshárip aqsaqal.
El jaılaýdan qotaryla kóship, qazirgi kóne Kóktoǵaıdyń mańyndaǵy sarbulaqqa kerege jaıǵan. Sheldene toıynǵan tórt túliktiń aldy jýsap, arty betege men jýsandy samarqaý julyp baıyzdap jatqan keshki bir shaqta kenshen, aýyldyń serkelerin ertip sonaý turǵan kók tóbege tartady…
Kóktoǵaı ken qalashyǵy
Bir tuıyr tásinádeıin temir quramdy kenishti dala Ertistyń sarylyn tyńdap, kósilip jatty. Birinen biri bıik qazıek Altaı taýlaryna uzaq qarap, jeńil kúrsingen kenshen daýystaı sóz bastady:
– Aý, jamaǵat, alla maǵan aıan berdi. Kelesi jyldyń qysynda dám-tuzym taýsylar. Qaryzǵa alǵan ólsheýli ǵumyrdyń jeter kómbesi taıady bilem. El-jurtym, senderge aıtar ósıetim, mynaý bir allanyń nury uıyǵan tóbe eken, men baqılyq bolǵanda, qıyndyq bolar. Súıtse de osynda ákelip jerleńder-dep tóńiregine bajalaı qarap sóz tirginin tartqan.
– Aý, "sý jyrǵysh pirim, tús túlkniń boǵy "degen. Ozyńdy ókpege qısaq ólimge qalaı qıamyz? jaqsy myń jasasa da, onyń ǵumyryna ózinen buryn halqy toımaıdy-dep top ishinen bir kárıá sýyrla til qatty.
Óngesi únsiz qaldy…
Halqymen hoshtasyp otyrǵan bul kisi, Altaı betinde aty ańyzǵa aınalǵan, saharanyń mektep kórmegen ǵalymy, Altaıdaǵy alǵashqy toǵandardy jobalap alýshy, sý ınjeneri, Kereıdiń Sherýshi rýynan shyqqan Kenshen Qıaqbaıuly edi.
Ia, alla eshkimdi Beker jaratpaq emes. Al, súıgen qulyna yqylasy eren bolmaq. Kenshen aıtqanyndaı, kelesi 1879-jyldyń aqpan aıynda Úlińgir ózeni boıyndaǵy Shákúrti degen eldi mekende qaıtys bolady. Qys qatty, qar qalyń edi. Solaı bolsa da, jınalǵan el kenshenniń ósıeti boıynsha, arqaly at-atanmen qar buzyp jol ashyp, Kóktoǵaıdaǵy sol aıtqan kók tóbege jerleıdi. Kenshen osy tóbege qoıylǵan tuńǵysh adam eken. Osydan keıin kóp adam jerlenedi. Qulazyp jatqan Kóktóbe úlken qabyrlyqqa aınalady…
kenniń 1970 -jyldardaǵy beınesi
Arada 70 jyl ótkensóń, kenshen jatqan kók tóbeden ken baıqaldy… álem geýlektóri kóz sózip júrgen kenshti tóbeni 1954-jyly Qytaı svet odaǵymen birigip ashatyn boldy da, Kóktóbege kenshen bastap jantaıǵan júzdegen arýaqtyń súıegi jaqyn mańdaǵy sarbulaqqa kóshirildi.
Kende áýeli qazaqtar istegen
Bul kúnde bir shuńqyrdan 81 bir túrli ken baılyǵy shyǵyp, álemde 3-oryndy ıelep turǵan Kóktoǵaı kenin, Kenshen Qıaqbaıuly esh aspapsyz qalaı bilgen? bilip ǵana qoımaı, alysty boljap, qazaǵym, urpaǵym ıe bolsyn degen arman, muratpen ózin ústine jerletken Qaıran babanyń qadyryne jete aldyq pa degen saýal mazalaı beredi…
kenniń qazirgi beınesi
Eń ókinshtisi, turymtaı tusyna tartqan dál sol zamanda, kók tóbeden kóp súıekti kóshirgende kenshen babanyń basyna naqtyly belgi qoıylmay qalǵandyqtan, ǵalymnyń jatqan jeri de kúni búgin jumbaq bolyp qala bergeni…
Al, kók tóbeden shańyraq kótergen Kóktoǵaı keni arqyly qytaı svet odaǵynan alǵan, mıllárttaǵann qaryzyn qaıtarǵany arhıv betterinde jazýly tur… ken kúni búgin jumys istep tur. Biraq, Qytaı jazǵan ken tarıhynda Kenshenniń aty múldem joq. Jazbaıdy da. . .
Qýanysh İlıasuly
Arqau . kz
