Ádiletti Qazaqstan bastamasyna mádenıet adamdary nendeı úlesin qosýy kerek?
Mádenıet – ulttyń bet-beınesi. Mádenıetimizdiń deńgeıine aına bolatyn nárse óte kóp. «Syrt kóz – synshy» deıdi halyq. Mysaly, syrttan kelgen bireý kóshede qyńyr-qısyq ketip bara jatqan qazaqty kórse, oı, myna qazaqtarda jol erejesine qaraý degen uǵym joq eken dep op-ońaı aıta salady. Bul kúndelikti ómirden mysal. Al, Mádenıet salasynyń adamdary ulttyń, memlekettiń bet-beınesin qalyptastyrýshylar. Sondyqtan, bet-júzdik sanalatyn mádenıetimizdi bárimiz qorǵaýymyz, jetildirýimiz, damytýymyz kerek. Ádiletti Qazaqstan is júzinde ornaýy úshin árıne mádenıet, óner, ǵylym salasynan buryn eń aldymen bılik salasy kóbirek áreket jasaǵany durys. Ádiletti elde bári de órkendeıdi. Mádenıet salasy da túrlenip, mádenıet adamdary da arshyndap jumys jasaıdy. Ádiletti elde ǵylym órkendeıdi. Ǵylym, óner, mádenıet egiz dúnıe. Birisiz birin elestetý múmkin emes. Óner Qudaıdan berilgen nárse, ony jetildirý, damytýǵa ádiletti orta kerek. Al, ǵylym Qudaı jasaǵan bolmystyń syryn ashatyn kúsh. Qarańyzshy, ónerdiń shyqqan tórkini aqıqattan bastaý alady, al ǵylymnyń barar jeri aqıqat. Al mádenıet osy ekeýinen qalyptasady. Bir sózben aıtqanda, osy úsheýiniń de baryp turaq tabatyn jeri – aqıqat, shyndyq ıaǵnı ádilet. Ábý Nasyr ál-Farabı babamyz: «Ǵylymǵa qıanat jasalǵan elden qashyp ketińder», – degen eken. Iaǵnı ádiletke, aqıqatqa, qudaıy shyndyqqa kóńil bólinbegen jerde eshqandaı óńi túzý kórkem mádenıet ómir súrmeıdi.
Sizdiń ahmettaný salasymen shuǵyldanyp júrgenińizden habardarmyz. Osy baǵytty qanshalyqty zerttep júrmiz?
Ahmettaný salasyna azdy-kópti eńbektenip júrmiz. Biraq, Ahmet Baıtursynuly bastaǵan Alash arystary aqtalǵan otyz bes jydan beri alashtaný, ahmettaný isin moıyndaryna alǵan aǵabýynnan asyp jumys jasaǵanymyz joq. Óz basym Ahmettiń jáne ózge de Alash arystarynyń muralaryn túpnusqadan oqyp, ǵylymı túsinik jazyp, kóptomdyqtaryn shyǵarý jumystarynyń basy-qasynda bolǵanda baıqaǵanym – atalǵan tulǵalar tek sol sala ǵalymdarynyń arasynda zerttelip, zerdelenýi bir bólek áńgime de, al bylaıǵy jurttyń sanasyna osy kisilerdi sińirýdiń jóni bir bólek áńgime. Iaǵnı, eńkeıgen káriden, eńbektegen balaǵa deıin Ahmet bastaǵan Alash arystarynyń rýhyna jaqyndaı túsýi úshin, tek zertteı berý, kóp tomdyqtaryn shyǵara berýmen shektelmeý kerek. Ǵalymnyń akademıalyq tolyq jınaǵyn, tańdamaly jınaqtarynyń úsh tomyn, tiltanymdyq murasyn tebingideı úlken, tórt elideı qalyń qatty muqabamen shyǵarý jumystarynda boldym. Ol árıne ǵylymı aınalymǵa enip, túgendelip, túrlenip, tolyǵa bergeni jaqsy. Biraq, baǵasy óte qymbat, zildeı aýyr tomdardy ekiniń biri satyp ala ala ma? Sondyqtan, menińshe ahmettaný, alashtanýdy endi halyq arasyna qoljetimdi joldar arqyly jolǵa qoıý kerek. Oqýlyqtardan, tele-arnalardan, basylymdardan jıi nasıhattalýy kerek. Damyǵan elderge qarap otyrsaq, olarda kóshede ketip bara jatqan kezkelgen adam tarıhta ótken kóshbasshylary týraly suraqqa irkilmeı jaýap bere alady. Iaǵnı kóshbasshylaryn ózderiniń ómiriniń rýhanı shyraqshysyndaı sezine alady. Biz de Abaıdy, Ybyraıdy, Shoqandy, Ahmetti júregimizben tanýymyz kerek.
Ahmet Baıtursynuly mýzeı-úıine kúrdeli jóndeý jumystary júrgizildi. Qandaı nárse ózgerdi, tarqatyp aıtsańyz?
Eń aldymen aıtarymyz kúrdeli jóndeý qarsańynda ǵana Ahmet úıi memlekettiń qaraýyna ótti. Iaǵnı Ahmet Baıtursynuly mýzeı-úıiniń Almaty qalasy mýzeıler birlestigne qarasty segiz mýzeıdiń biri bolyp bekitilgenine eki jylǵa tolar-tolmas ýaqyt endi boldy. Bul ári qýanatyn ári ashynatyn jaǵdaı. Qýanatynymyz áıteýir Ahań úıin memleket qaraýyna aldy. Ashynatynymyz «Otyz jetide» opat bolǵan, ǵalamdyq deńgeıdegi kemeńger tulǵanyń úıi el táýelsizdiginiń otyz jylynda áreń degende memleketke ótýi kisi senbeıtindeı jaǵdaı. Marqumnyń qyzy Sholpan, Ult ustazynyń ózge de týystary bolyp 1993 jyly alǵash ret osy úıdi murajaı deńgeıinde saqtaýǵa bolatyny týraly anyqtamaǵa zorǵa qol jetkizgen. Ahmettanýshy ǵalym Raıhan Sahybekqyzy keminde 28 jyl shyryldap júrip, qyzǵyshtaı qorǵap, biraz tartysqa toly kezeńderdi bastan keship, alyp tulǵa úıiniń memleket qaraýyna ótýine etken eseli eńbegin eshkim joqqa shyǵara almaıdy. Raıhan apaıymyzdyń janaıqaıyn tyńdap, qoldap, qýattaýshy bolǵan joǵary-tómende ózge de biraz tulǵalar bolǵany belgili. Iá, qalaı degen kúnde de sondaı azamattardyń arqasynda Ult ustazy ǵumyrynyń sońynda turǵan kıeli úı bul kúnde Qazaqstandaǵy mýzeılerdiń qatarynda bar. Bul birinshi jańalyq. Ekinshi aıtarymyz, árıne, qaıtalaı jóndeýden ótken soń ǵalymnyń úıi jańa beınemen alash balasymen qaıta qaýyshty. Kóptegen qundy jádigerler qosyldy. Ahańnyń 150 jyly qarsańynda azdy-kópti tarıhı muralary mýzeıge qoıyldy. Bir ǵana Ahań dombyrasynyń tabylyp mýzeıge qoıylýynyń ózi Alash balasy jóninen aıtaqalsyn júrekjardy jańalyq. Mýzeı-úıdiń ekinshi bólmesinen kelýshiler Ult ustazy týǵan úıdiń irgesinen alynǵan kesekti, týǵan jeriniń topyraǵyn, jýsanyn, týǵan dalasynyń sýretin kóredi de ary qaraı ǵalymnyń jalǵannan jalǵan jala jabylyp atylyp ketkenge deıingi ǵumyrynyń jolyn hreonologıalyq tártipen kózden keshire alady. Ult ustazy eńbekteriniń buǵan deıin kóshirme nusqasy nemese uqsatpaly úlgisi (maket) qoıylsa, qazir birneshe kitabynyń túpnusqasy da mýzeıge qoıyldy. Bir sózben aıtqanda Ahań muralary izdelip, tabylý ústinde. Alashtyń Ahmeti kúlli Alash balasyna asa mol qundy jazba baılyq qaldyryp ketti. Alaıda, ǵumyrynda bes ret túrmede bolǵan, atylǵannan keıin elý bir jyl atyn atap, eńbegin eskerýge tyıym salynǵan egeı tulǵanyń artynda materıaldyq jádiger eń az qalǵan adam sanalady. Múmkin bul da Ahań ómiriniń qanshama qasiretti bolǵanyn, ultymyz kórgen aýyr ǵasyrdyń saldary qanshama aýyr bolǵanyn beınelese kerek. Degenmen, Ahań mýzeı-úıine kelýshilerdiń eshbiri rýhanı shabyt almaı qaıtpaıdy. Jaqsy adamnyń sharapaty qashan da shýaǵyn shashyp turady emes pe?! Mýzeı-úıge kelýshilerdiń qaı-qaısysy da bir kisideı-aq rýhtanyp qaıtady. Taǵy bir aıta keterligi, Ahań úıiniń irgesinde ǵana ornalasqan saıabaq Ahmet Baıtursynuly saıabaǵy atalady. Sol saıabaqta ǵalymnyń óte eńseli eskertkishi ornatylǵan. Kelýshiler onda da baryp ult ustazy rýhyna taǵzym jasaýdy ádetke aınaldyryp keledi.
Qazaq halqynyń dúnıetanymy fransýz, japonnan kem túspeıdi. Osy ýaqytqa deıin utqan jáne ese jibergen tusymyz qaısysy?
Bireýler biz kóshpeli órkenıet ókilimiz desek, joq bizde qala boldy, kóshpelilik degen basqalar qoıǵan ataý dep ótirik namystanǵan bolady. Bizde qalalar bolǵany ras, biraq Eýrazá dalasyn tulpardyń tuıaǵymen dúbirletken túrik jurty túgeldeı otyryqshy bolǵan joq. Az bóligi otyryqshy, basym bóligi kóshpeli ómir súrdi. Dúnıetanymymyz kóshpeli órkenıet negizinde qalyptasty. Qazaqtyń daladaı darhan mineziniń ózi sonyń bir kórinisi. Iaǵnı tabıǵattaı pák, jomart, adal, aqkóńil minez otyryqshy ıaǵnı qala jaǵalaǵan elderde bolmaıdy. Syrtqy orta ár halyqtyń ishki jan dúnıesine áser etpeı qoımaıdy. Múp-móldir bulaqtar, aryndy ózender, asaý tolqyndar, ushy qıyrsyz dalalar, asqaq taýlar, asý belder, tynysy keń ómir mine sondaǵy adamdardyń mineziniń qalyptasýyna negiz bolady. Tóńiregiń tar bolsa, seniń de taryǵyp, tarylyp júretiniń belgili. Ulttyq minezdiń qalyptasýy da áne sondaı dúnıe.
Bizdiń dúnıetanymymyz kezkelgen elden kem túspeıdi. Bizdiń myńjyldyqtar bederinde utqanymyz da sol kóshpeli elge tán dúnıe tanym, dala tekti qun kózqarasy. Kóshpeli tarıhymyzdan qalyptasqan qaýymdyq sananyń qadiri erekshe boldy. Qazaq ótken ǵasyrǵa deıin eshýaqytta kisi isinen buryn óz isin qoımaıtyn el edi. Qazir otyryqshylyq órkenıet barysyn bastan keship kelemiz. Qazaqtyń buryn az sandy bólegi qala turǵyny bolsa, qazir úlken bólegi qala jaǵalaýda. Qalanyń qarbalas ta qatigezdeý ómir arnasy ultymyz minezin ózgertýde. Ushqan qustyń qanaty talatyn Uly daladaǵy aýyldar qańyrap ıen qalyp barady.
Ulttyq minez degen uly qundylyq. Sol qundylyq joıylyp barady. Mysaly, japondarda japonǵa tán turmys, sol turmystan qalyptasqan japonsha minez, japonsha ómir súrý fılosofıasy bar. Bizde olaı bolmaı tur. Ne tolyqqandy qalalyq emes, ne kóńili kók jaılaý dalalyq emes, ortadaǵy bir qoıyrtpaq kózqaraspen ómir súrýdemiz. Menińshe, biz álemdi bir tań qaldyrsaq, qazaqylyǵymyzben tań qaldyrýymyz múmkin. Áste qytaısha ashshy qýyrmashtar jep, oryssha borysh jasap, kátlet daıyndaýmen, aǵylshyndarsha taýyqtyń sıraǵyn pisirip jeýmen emes.
«Bireýdiń qańsyǵy – bireýdiń tańsyǵy» degen sóz bar qazaqta. Qazaqy minezdi qazaqqa tán turmys keltirip shyǵarady. Qazaq atańnan mura bolyp qalǵan tamaqty jeý, solardyń turmys saltymen ómir súrý tolyqtaı bolmasa da birshama jolǵa qoıylsa ultymyzdyń adamzatqa úlgi bolar asqaq minezi men darhan kózqarasy qaıta qalyptasar ma edi dep armandaımyz. Al, álemdik mádenıettiń qazanynda pisken tamaqty jeı berýdiń ózi ulttyń bet pishinin ózgertip jiberedi. Dúbáralyq osyndaı iship jemnen, ómir saltynan da qalyptasady. Bul endi birer suhbat kóleminde sheshiletin másele emes. Ulttyq, memlekettik deńgeıde oılanyp, baǵdaryn jasap, bas qatyratyn másele. Bul sózimizge qarap áldekimder bizdi kóneshil kózqaras deýi múmkin. Áste olaı emes, qazir álemde ult sekildi beınesi qalǵan elderdiń bári ata baba dúnıetanymyn búgingi zamanǵa alyp kelip ómir súrip otyrǵandar. Mysaly, bylaı ǵoı, japon óz babalarynyń ómir qorytyndysyn ár kúni turmysyna paıdalanady. Al, biz qanshalyq qoldanyp júrmiz.
Qoryta kelgende, biz qazaqy ómir salytymyzdan jańylmaǵan kezimizde utqanymyz kóp. Al, «Qazaqstandyq ult» bolyp kete jazdap baryp, búgingi tańda tabıǵı túrde álemdik ult arenasyna bettep bara jatqan sátimizde utylyp jatyrmyz.
Jastardyń patrıottyq sezimin oıatý úshin ne isteý qajet?
Ol úshin bárin isteý kerek. Qazir jahandanýdyń qazanynda qaınap bara jatyrmyz. Mundaı tasqynnan ımýnıteti joǵary ult qana aman qalady. Ózgeni zor, ózin qor sanaıtyn urpaq ósip keledi. Ózgeni artyq, ózin tyrtyq kórsetetin baǵdarlamalarymyz da jetkilikti. Árqandaı iste, máselen, bala tárbıesi, bilim berý, mahabbat, neke, turmys, qyzmet izdeý, t.b., bárinde ulttyq qundylyqtardy joǵary orynǵa qoıý kerek. Álem mádenıetten eshýaqytta shettep qalmaımyz. Ol onsyz da bizdiń aýlamyzda júr. Mysaly, Abaı men Ahmetti, Abylaı men Álıhandy, Shákárim men Máshhúr Júsipti eń áýeli adamzattyq deńgeıdegi iri tulǵalar dep ózimiz moıyndap, urpaq sanasyna sińirip, solardy adamzatqa ortaq bolǵan ózge de elderdi jańalyq ashqan ǵalmdarymen, qaıratkerlerimen qatar qoıatyn sanaǵa jetpeıinshe keler urpaqqa patrıot bol deı almaımyz. Ulttyq qundylyqtary arqyly ómir súrgen ulttyq memleket bolsaq, ulttyq ıdeologıa tańnan keshke deıin sanamyzda júrse, ulttyq múddeniń qorǵalyp, ult retinde rýhy asqaq jurt bolyp ómir súrýge el basshylyǵy múmkindik berse, ondaı eldi tebitken jaý da, iritken daý da ala almaıdy. Ulttyq rýhy myqty elge qaıdaǵy dinı sektalar da, pánı toptar da syna qaǵa almaıdy.
Bolashaq kimniń qolynda?
Bolashaq – biz búgin qandaı urpaq tárbıelesek sonyń qolynda. Ultyn súıetin urpaq tárbıelesek te, óz ultyna qarsy urpaq tárbıelesek te, báribir óz dáýiri kelgende urpaqtar tarıh sahnasyna shyǵyp, el tizginin qolyna alady. Sondyqtan, elin daýǵa, jerin daýǵa qaldyrmaıtyn óskeleń urpaqtar qalyptastyrý bárimizdń oılandyratyn másele.
Áńgimeńizge kóp rahmet!
Suhbattasqan: Oljas Joldybaı
"Almaty aqshamy" gazeti
2023 jyly 17 tamyz kúngi nómirinde jarıalanǵan.
