Astana mártebesine ıe bolǵanyna da 800 jyldan asqan ejelgi Hanbalyq qalasyn ıýán patshalyǵy kezinde, ıaǵnı Qubylaı han dáýirinde Elqdyr (也黑迭儿) degen adam jobalaǵan degen derek bar. Bul jóninde arnaýly zertteý júrgizgen Qytaı qazaqtarynan shyqqan arhıtektor Bolat Káribaıuly Beıjińniń kóne qala aýmaǵy ákimshilik jaqtan bir qansha Hýduńǵa (胡同) jáne shatyrlyq mekemege (茶迭儿局) bólinetinin, Hýduń degen sóz toǵyz joldyń torabynan qazylǵan qudyqty (Qytaı derekterinde de mońǵoldyń qudyq degen sózinen shyqqan dep kórsetken) meńzeıtinin, al shadyr tilimizdegi shatyr degen sóz ekenin alǵa tartyp, «múmkin Elqdyr qazaq shyǵar» degen boljam jasaıdy. Qytaı tarıhı derekterinde de Beıjiń qalasyn jobalaýshylardyń biri retinde Elqdyrdyń aty atalyp, arap nemese huıhuılyq (回回人) dep kórsetiledi. Bul aradaǵy huıhuılyq degen sóz ıýán patshalyǵy dáýirinde orta azıalyq musylman degendi bildiretinin eskersek, joǵarydaǵy derek te tekke aıtylmaǵan shyǵar degen oıǵa kelesiń.
Qalıakbar Úsemhan uly
paraqshasynan alyndy
6alash usyndy
