Zýha batyrdyń sózi edi dep el aýyzynda kóp aıtylatyn kóne jádigerdiń biri – «Egiz kápirler» óleńi.
Budyraıǵan eki shekeli,
Muzdaı úlken kóbeli...
Bastasa toptyń kósemi,
Sóılese sózdiń shesheni...
Bult bolǵan aıdy ashqan,
Munar bolǵan kúndi ashqan
Musylman men káýirdiń
Arasyn buzyp dindi ashqan.
(Qaztýǵan Súıinishuly)
I
Qaztýǵan jyraýdyń ózine (ishki menine) bergen baǵasy biz bajaılamaq keıipkerdiń de aına-qatesiz adamdyq portreti ispetti. Áıgili batyrdyń buǵan deıingi derekteriniń deni onyń qajyǵa barǵandyǵy men taýyp sóıleıtin sheshendigine qatysty óristep jatsa, bizdiń búgingi jazbaǵymyz Zýhanyń «musylman men káýirdiń, arasyn buzyp dindi ashqan» qyryna qaraı tıanaq túsirsek degen nıetimiz bar. Bul jerde uly jyraý qoldanylyp turǵan káýir sózi (musylmannan bólek ózge din ókilderi jaıynda bolyp otyrǵan joq) adamnyń ishki aqýalynyń jaýy men dushpany týrasynda bolyp otyr. Óleńnen túsingenimiz musylmandyqtyń dushpany káýirlikte jatyr. Shyn musylmanshylyqtyń saf kóńili men taza ımany káýirlik qursaýynan qutylǵanda ǵana saltanat qurady deıdi uly jyraý. Qaztýǵannyń bar aıtqysy kelgen pálsapasy osy ǵana. Ańdaǵan adamǵa aqyn osy ekeýiniń «arasyn buzyp» ajyrata bildim dep aıtyp otyr. Dúnıeni (dindi) «musylmandar» jáne «musylman emester» dep ekige ǵana bólip qaraıtyn kelte túsinigimiz muny qalaı dep qabyldar eken. Jumyr jer ústin shımaılaǵan on oqtyń toǵyzynyń osy túsiniktiń saldarynan adamǵa qarata baǵyttalyp otyrýynyń qupıasy da osynda jatyr.
Mine, ınsanıatty ult pen ulystyń ǵana menshikti qudaıyna emes, ısi adamzattyń qudaıymen qaýyshtyrar parasat Qaztýǵan pálsapasynda tur. Endeshe kápir ataýlyny syrtan izdeýdiń eshqandaı da qajeti joq, bári de adam bolmysynyń óz ishinde jasyrylǵany málim boldy. Osy oraıda kápir uǵymyna da toqtala keteıik. «Kápir – Alladan basqadan járdem tilep, ózgege sıyný» dep berilgen eken qazaq ádebı tiliniń túsindirme sózdiginde. Muny aıryqsha atap otyrýymyzdyń máni tym tereńde jatyr. Aldaǵy taldanbaq dúnıeniń tabıǵatyn ashalap aıtyp berýimiz úshin bul mysaldardy arnaıy keltirip otyrmyz.
II
Zýha batyrdyń sózi edi dep el aýyzynda kóp aıtylatyn kóne jádigerdiń biri – «Egiz kápirler» óleńi. Biz batyrǵa baılanysty jazylǵan týyndylardy paraqtaý ústinde qulaǵymyzǵa bala kezden-aq sińisti bolyp, bata úlgisimen baıandalatyn osybir óleńmen qaıyra ushyrastyq. Áıgili jazýshy Qajyǵumar Shabdanuly óziniń «Pana» romanynda «... Al, men bul keńeske úlken qajymyzdyń «Egiz kápirler» dep ataıtyn bir nasıhatyn qosa keteıin!» dep, atalǵan óleńdi keıipkeri Myqıanyń aýyzymen aıtqyzǵan eken. Romannyń bas-aıaǵy bes júz bettik hıkaıadan turatyndyǵyn eskerer bolsaq, buǵan jazýshynyń qanshama derekterdi kókireginde tiriltip daıarlyqpen kiriskeni belgili ǵoı. Endeshe osy bir úsh shýmaqqa jeteqabyl óleńge hal-qadirimizshe germenevtıkalyq taldaý jasap kórelik. Óleńniń taqyryby – «Egiz kápirler». Osy jerde din qaıratkeri «kápir» dep neni ısharalap otyr? Qanekı, nasıhat ǵazaldy birge saralap ón boıyna oı júgirtip kórelik.
Bardy joq degen – kápir,
Joqty tap degen – kápir.
Ashtyqtan ashqan alaqanǵa,
Jumǵan judyryq kórsetken – kápir.
Dostyq tilekke,
Qastyq ıtin qosqan – kápir.
Abysyn tapqan balany alalaǵan – kápir,
Aq kóńildi abysynyn qaralaǵan – kápir.
Aqyly úlken balaǵa úlkensigen – kápir,
Bilmeı turyp bilgensigen – kápir.
Diti jaman dinshildik – kápir,
Kúni birden shyqqan kúnshildik – kápir.
Bastapqy bir shýmaq óleńde órilgen bar menen joqtyń pálsapasy tym tereńde jatyr. Oraıy kelgende myna bir máseleniń de basyn ashyp alaıyq. Tulǵanyń dinı tanymyn taldaý degenimiz – baıyrǵy babalar bolmysymen qaıyra bettesý degen sóz. Bulaı bolmaıynsha ol adam jumbaǵynyń ońtaıly sheshilýi, keıipker tanymynyń sizbenen emen-jarqyn suhbattasýy esh múmkin emes. Kez kelgen tulǵanyń paıym-parasaty kórgen kózi men estigen sóziniń negizinde ǵana qalyptasary haq. Al bul eki sýbstansıanyń ar jaǵynda ǵasyrdan-ǵasyrlarǵa talyqsyp jetken zamana tájirıbesiniń altyn qory jatqandyǵyna eshqandaı da shúbá joq. Endeshe bardy joq deýdiń kápirlik ekendigine Máshhúr-Júsipten jetken myna bir mysal kýálik bola alady: «Buryn qazaqta «bar» degenmen «joq» degen, «al» degenmen «ber» degen aǵaıyn edi. Qazir al degen ólip, ber degen qaldy, bar degen ólip, joq degen qaldy... Bar degen barakat (bereket) degen perishteniń aty edi, joq degen bite (bitti, taýsylyp qaldy maǵynasynda bolsa kerek Y.O) degen shaıtannyń aty edi», – deıdi. Qurmetti qaýym, bar menen joqtyń dılemsy endi ǵana aıshyqtala túsken sekildi. Qazaqtyń «joq» degen adamdy jaqatpaı «aýyzyn qý shópen súrtken» bireý dep at qoıyp, aıdar taǵýynyń astarynda da osy pálsapa jatyr (Joqty joqshylyq týǵyzady desek, alashtyń jarlylyqty qanshalyqty jaqatpaǵanyn, munyń túpki tininde ısi qazaqtyń kedeı bolmaý ıdeıasy da tur emes pe?!).
Bul jerde perishte peıildi laılap, shaıtannyń shyrmaýyna túsken tanymdy kápirlik demegende ne deýge bolady endi. Dál osybir oıǵa «Shaıtan senderdi joqshylyqpen qorqytady» degen Quran aıatynyń qaǵıdasyn qosarlaıtyn bolsaq, bul dúnıetanym qaınarynyń qaıdan taǵan tartqandyǵyna kózimizdi jetkizý asa qıyn bolmaıtyn tárizdi. Bizderge Sábıtuly óziniń nasıhat jelisine qurylǵan óleńi arqyly osyny ańdatyp otyr. Maqalanyń mindetine óleńniń ár jolyn ejiktep otyrýdyń kirmeıtinin, mejelegen maqsatymyz ǵazaldyń tek tanymdyq qabattaryna ǵana toqtalyp ótý ekendigin esterińizge sala keteıin. Kelesi indetpek oıymyz din qaıratkeriniń «Bilmeı turyp bilgensigen – kápir» túsinigi. Búgingi qazaq qoǵamynyń rýhanı dertiniń dıognezin de dál osy tezısten tabýymyzǵa bolady. Bilmestigin biletinge balap joǵaryǵa jantalasa umtylyp jatqandardyń áreketi kúndelikti kóz aldymyzda. Eń ókinishtisi, árkimniń óz orynyn bilmeýi men kásibı deńgeıge kóterile almaýy ádilet qaǵıdasynyń buzylýyna tikeleı sebepker bolyp otyr. Alaıaqtyqty aqyldylyqqa, alpysty (aqsaqaldaqty) jigittike balaǵan qortyq túsinigimiz de osynyń saldary ǵoı.
Endigi sózimiz «Diti jaman dinshildik – kápir» fılosofıasynyń maǵynasy týrasynda. Bul jerdegi «diti» uǵymyn adamnyń ishki oıy men kóńil kókjıegi desek, onyń kirlegeninen jaman eshteńe joq. Mundaı jalǵan dinshildiktiń oryny kápirge par deıdi óleń avtory. Ardaqty Shákárimniń «Tolstoı kápir emes, óziń kápir» degen rýhanı ish salystyrý ýázıpasy da osyny eske túsiredi. Kápir degennen shyǵady ǵoı, zamana tozańyna kómilip arǵyqazaq tanymynan jetken sózdiń biri – «Kápir tynysh bolsa musylman tynysh» túsinigi. Osy jerde aıtylyp turǵan kápir men musylman uǵymdary jan menen tánniń ózara úılesim máselesi. Iaǵnı, musylmannyń (bul jerde jannyń) saýlyǵy tán tynysh bolmaıynsha, ámánda, saý bolmaıdy deıdi babatanym. Biz budan tánniń ashtyǵy men toqtyǵynyń shybyn janǵa da ózindik áser etpeı qoımatynyn ańǵaryp otyrmyz. Abaıdyń «Qaryny toqtyq, jumysy joqtyq, azdyrar adam balasyn» paıymy da osy. Zýha óleńiniń eń basty bıigi de adam bolmysyndaǵy «ishki kápirliktiń» tabıǵatyn túsindirýimen qundy. Azǵantaı ǵana óreli óleńniń astarynda baǵa jetpes osyndaı baılyqtar jatyr. Dini men dili jattyń kápir emes, kerisinshe naǵyz káýirliktiń ishińde ekendigin baıandaǵan din qaıratker ǵazalynan biz qarańǵyǵa qamalǵan kózqarasymyzǵa bir jaryqtyń túskendigin sezingendeımiz. Bul jaryqty áıgili batyrdyń babalar dúnıetanymymen astasqan nasıhat óleńi desek esh qatelespegen bolar edik. Endeshe kápirlik degenimiz ózge emes, óz soqyrlyǵymyz ben bilimsizdigimizdiń ishinde qamalǵan fenomen eken. Kápirlikti kirlegen rýhtyń syrtqa tebindegen áreketi dep túsindirsek te bolatyn sekildi. Osyǵan qarap otyryp bizdiń babalarymyzdyń dindi qanshalyqty bıik parasat ólsheminde paıymdaı alǵandyǵyna qaıran qalasyń. Olardyń qudaıdy tek syrtqy formada ǵana emes, ishki mazmundaǵy epıstemologıalyq turǵyda túsingendigine osy mysaldar kýálik ete alady.
Shyǵysta «Tulǵasyn qara jerge emes, júregine jerlegen el baqytty» degen bir támsil bar. Biz bul maqalamyzdy qarasha halqynyń júreginen máńgilikke meken saılaǵan sardar babalarymyzdyń rýhyna kórsetilgen az ǵana qurmet pen ǵızatymyz dep esepteımiz.
Avtor: Yqylas OJAIULY
history.kz portalynan
