«Qazaqtyń salt-dástúrin qurmetteýdi Marshal H.Choıbalsynnan úırenińder!» - dep amanattapty alǵashqy qoǵam qaıratkeri Dúzelbaı Jeńisqan.
Qazaq halqynyń salt-dástúrin qurmettegen Mońǵol eliniń áıgili qolbasshysy Marshal H.Choıbalsyn.
1940 jyly Baıan-Ólgıı aımaǵyn óz qolymen ornatqan alǵashqy tulǵalardyń biri de biregeıi D.Jeńisqan 1968 jyly eńbek demalysyna shyqanymen artynda elin basqaryp otyrǵan jastarǵa ne bir ulaǵatty áńgimelerimen ultyn halqyn súıýdi jáne halqynyń eren erekshelikterin jastardyń qulaǵyna quıyp amanattaǵan áńgime ǵıbrattaryn sol zamandaǵy jazýshy-jýrnalıster óz dáýirinde talaı jazǵandy. Sonyń biri Q.Mahbýzdyń «Patsha balam» kitabynda qoǵam qaıretkeri D.Jeńisqanmen suhbatyn áńgime janyrymen jazyp qaldyrypty.
Q.Mahbýzdyń D.Jeńisqanmen bolǵan suhbatynda aıyryqsha este qalǵan bir estelik bylaı edi:
Mońǵol eliniń áıgili qolbasshysy H.Choıbalsan 1939 jyly qazirgi Baıan-Ólgeı aımaǵyndaǵy meken etip jatqan qazaqtardyń ólkesine arnaıy kelip aralap tanysyp qaıtypty. Mońǵoldyń batys óńiriniń ortalyǵy Qobda aımaǵyna qaıtyp barǵan soń, Qobda aımaǵynda batys óńirdegi mońǵol, qazaqtardy basqaryp otyrǵan basshylardyń bárin jyıyp alyp májilis jasap qortyndy sózinde bylaı depti: – «Kelesi jyly qazaq aımaǵyn ornatamyz. Sender (mońǵoldar) qazaq halqyn «baga ıastan» (usaq súıektiler) deýdi, «hasag» degen ataýlardy toqtatý kerek. Qazaq ultynyń mońǵol ultynan esh aıyrmashylyǵy joq. Qazaq halqy mońǵol memleketinde óziniń ulttyq tilinde mektebi bar, baspasózi bar derbes bir aımaǵy bola alady. Memelekettik 8-sezge qazaq halqynyń ókilin kóptep saılap keltirý kerek. Osyny D.Jeńisqan, Qabı sender jaqsylap uıymdastyryp ákelińder. Men qazaq halqyna arnalǵan arnaıy saparymda qazaq halqynyń birtalaı jaqsy dástúrlerimen ádet-ǵurpyn, erekshelikterin ańǵardym. Sender jazyp alyńdar» - deıdi, Marshal Choıbalsan.
Qazaq halqy jaıly ózi unatqan erekshelikterdi belgilep jazyp alǵandaryn oqı bastady. Basshylarmen birge bizde qalyspaı jazyp aldyq, -deıdi, Baıan-Ólgeıdi óz qolymen ornatýshylardyń biri Jeńisqan Dúzelbaıuly Marshal Choıbalsannyń azǵana qazaq shoǵyrlanǵan Baıan-Ólgeıdegi saparynda túıgen oılary:
- Qazaq halqy ejelden eńbek súıgen halyq. Olar qolǵa alǵan isin tyndyrmaı qoımaıdy.
- Qazaq halqy talapker, ne nárseni tez úırenedi, tez ıgeredi. Oqýǵa barǵan qazaq azamattary bir-eki jylda mońǵol tili men jazýyn úırenip, mońǵol tilinde oqyp bilim alyp shyǵyp jatyr. Myna otyrǵan Qabı, Jeńisqan, Ájikender buǵan dálel.
- Qazaq halqy mal sharýashylyǵyn, ónimin jaqsy paıdalanyp kele jatqan halyq. Olar tek maldyń sútimen kóp túrli taǵamdar jasaıtynyn men kózimmen kórdim.
- Qazaq halqy oıý-órnekke, toqymaǵa, kestege sheber eken. Qaı úıge barsańda áshekeıli túskıiz, alasha basqur turady. Bul damyta beretin óner.
- Qazaq halqy tazalyqty mıras etip kele jatqan halyq. Qandaı úıge barsań da qonaqqa arnalǵan kórpe-jastyq jyınaýly turady. Úı ishteri jınaqy, ydys-aıaqtary taza, qol jýmaı tamaq ishpeıdi, qoldyń maıyn, sýyn súrtýge arnalǵan oramal bólek-bólek turady.
- Qazaq halqy jasqanbaıtyn batyl, erjúrek halyq.
- Men qazaqtardyń ólgen adamdarynyń beıitin kóp jerden kórdim. Bul urpaqtan urpaqqa jalǵasyp kele jatqan jaqsy dástúr. Ólgenderdi kómiý óte durys is dep kórdim.
- Qazaq halqy kóp jasaıtyn halyq. Olar temeki tartýdy, araq ishýdi ádet etpegen. Tamaqty baptap ishedi. Qazaqtar bir-ekeý bolsada bıe baılap qymyz ishedi. Qymyzdy jaqsy baptaıdy.
- Jasy úlkendi qurmetteý qazaq halqynyń jaqsy dástúriniń biri. Olar qart adamdardy attan túsirip, atyn baılaıdy, esik ashyp úıge kirgizedi, tórge otyrǵyzady tamaqty úlken adamdardan bastap ishedi.
- Qazaq halqynda ańshylyq kásiptiń bir salasyna aınalǵan. Búrkit salý arqyly kóp tabys tabady. Bul urpaqtan urpaqqa mura bolyp kele jatqan kásip.
- Qazaq saýyqshyl halyq. Olarda aıtys, óleń, dombyra shertý, sybyzǵy tartý mashyqqa aınalǵan. Biz muny jańa dáýirge saı meılinshe damytýymyz kerek.
- Qazaqtar óziniń oı armanyn búkpeı aıtatyn halyq. Júz bes jasqa kelgen Zymyra «Maǵan ólgende mola qajet» dep ashyq aıtty. Dinge birden shabýl jasaýǵa bolmaıdy. Biz onyń negizgi ósip ónetin bir tamyryn joıdyq. Sondyqtan ol birte-birte tozyp joǵalady.
Men qazaq halqynyń bul erekshelikterin kózimmen kórdim. Munyń bári jańa ómirge saı damyta berýge bolatyn jaqsy dástúr ekenin esterińnen shyǵarmańdar! - dep tapsyrdy deıdi, Marshal H.Choıbalsyn.
D.Jeńisqan artyndaǵy aımaq basshylaryna «Óz halqyńdy jan tánińmen súıe bilýdi H.Choıbalsynnan úırenińder!» - dep osylaı amanttap ketipti. Bul oqıǵa 1939 jyly Mońǵoldyń batys ólkeleriniń ákimshilik ortalyǵy Qobda aımaǵynda bolǵan.
Qazir Mońǵolıa qazaqtary D.Jeńisqan bastaǵan alǵashqy qaırtakerleri jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı quryp bergen áý basta Marshal Choıbalsyn ózi -aq batasyn berip, óle ólgenshe ósip órkendeýin qadaǵalap ketken Baıan-Ólgeı qazaqyı salt-dástúrin sol qalpynda saqtap, Mońǵol elinde jeke ulttyq naqyshta bir aımaq bolyp, dáýirdiń ne bir ystyq sýyǵyn bastarynan keshirip ósip-ónip, salt-dástúrin qaz qalpynda saqtap keledi.
2018 jyly Jeńisqanmen birge Baıan-Ólgeıdiń tuńǵysh ákimi bolǵan qaıratker Qabı ekeýiniń keýde músini vımaqtyq ortalyq mýzeıiniń aýlasyna ornatyldy. «Marshal Choıbalsynnyń amanatyn qaz qalpynda saqtap, qazaqy ulttyq naqyshtaryńdy joǵaltpaı shat-shadyman ómir keship, qazaqtyń salt-dástúrin qurmetteýdi Marshal H.Choıbalsynnan úırenińder!» - dep amanattap turǵandaı seziledi, qos músin...
Janarbek AQBI, 1998 jyl.
6alash usynady
