Ár ulttyń óz tarıhy, óz mádenıeti bar. Sol tańbaly tarıhyn zerdelep, ulttyń órkendeýine erekshe úles qosqan uly tulǵalardy ulyqtaýdy, urpaq sanasyna uıalatýdy eshbir ult nazardan qaǵys qaldyrmaıdy. Qazaq halqynyń bıyl Ábý Nasyr ál-Farabıdi, Joshy ulysyn jáne uly Abaıdy aıryqsha atap ótip jatqany – sonyń aıǵaǵy. Ásirese, qazaq memleketshildiginiń dástúr sabaqtastyǵyn jalǵaýda aıryqsha mańyzdy oryn alatyn Joshy ulysyn ulyqtaýymyz – tarıhymyzǵa jasalǵan úlken qurmet. L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıtetiniń Túrkitaný jáne altaıtaný ǵylymı-zertteý ınstıtýty dırektory, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor Qarjaýbaı SARTQOJAULY «Joshyny ulyqtaý bizdiń memleketshildigimizdiń dástúrin ǵasyrlar tereńinen alyp shyǵýǵa jol ashady» dep sanaıdy.
– Memleket basshysy – Qasym-Jomart Toqaevtyń «Ulytaý-2019» halyqaralyq týrısik forýmynda Shyńǵys hannyń úlken uly – Joshynyń mazary qazaq jerinde ekenin kóp eshkim bile bermeıtinin aıta kelip, «Altyn ordanyń negizin qalaǵan Joshy hannyń esimin ulyqtaýdy mindetti túrde qolǵa alýymyz qajet. Onyń tarıhı tulǵasyna álemniń nazaryn aýdaryp, kesenesin mádenı týrızm nysanyna aınaldyrý – óte mańyzdy mindet» degen edi. Sizshe, Joshyny ulyqtaýdyń mańyzy nede?
– Joshyny ulyqtaý – bizdiń memleketshildigimizdiń dástúrin tereńdeı túsiný jáne ony moıyndaý degen sóz. Sebebi bizdiń memleketshildigimizdiń basy sonaý ǵun dáýirinen bastalady. Halyqty 3 qanatqa bólý jáne áskerdegi ondyq júıe Móde hannyń tusynda bastalǵan. Ony kók túrikter jalǵastyrdy ári onyń qurylymyn baıytty. Olar óz shekarasyn nyǵaıtyp, qorǵanysty kúsheıtýmen qatar, «Máńgilik el» ıdeologıasyn jasap, ımperıa qol astyndaǵy halyqtardyń rýhyna sińirdi. Shyńǵys han dáýirinde Shyńǵys hannyń bas ýáziri Shynqaı Shynsan mońǵol ımperıasynyń qurylymyn jasaqtaǵanda, burynǵy kók túrikterdiń ákimshilik jáne áskerı qurylymyn sol qalpynda paıdalanǵan. Oǵan deıin «mońǵol» degen ataý bolmaǵan. Oǵan deıin bizdiń búgingi «mońǵol» dep júrgen halyq túrki tilinde sóılegen. Mońǵol degen halyq İH, H, Hİ ǵasyrlarda qalyptasty. Sodan keıin tili bóline bastady, bizden birtindep alystaı bastady, sebebi olar mánjý, túngús, kıdan, qytaılarmen jaqyn boldy. Solarmen qoıan-qoltyq jaqyndasqandyqtan, solardyń áserimen mońǵol tili paıda bolyp, Shyńǵys han dáýirinen bastap tolyq qalyptasty. Mysaly, ótken ǵasyrdyń basynda ózbek tili degen til joq, qazaq tilimen birdeı edi ǵoı, qazir, mine, 100 jylǵa jetpeıtin ýaqytta ózbek pen qazaqtyń tilinde úlken aıyrmashylyq shyǵa bastady. Mine, dál osylaısha İH-Hİİ ǵǵ. aralyǵynda túrkilerden bólinip, alystaı otyryp mońǵol qaýymy, mońǵol tili paıda boldy. Sóıtip kók túrikterdiń memleketshildik dástúrin Shyńǵys han, Joshylar jalǵastyrdy. Keıin Qazaq handyǵy dástúr jalǵastyǵyn úzbeı alyp keldi.
– Joshy hannyń Qazaq handyǵynda alatyn orny qandaı?
– Joshy han, onyń urpaqtary Qazaq memleketin quryp, qazaqty ult retinde, Qazaq elin el retinde qalyptastyryp, qabyrǵasyn qataıtýǵa erekshe úles qosty. Qazaqtyń han urpaqtarynyń barlyǵy da Joshy áýletinen taraıdy. Qazaq memleketiniń bir qaınar kózi Joshynyń tuńǵysh uly Orda (Orda Ejen) jáne onyń urpaqtary basqarǵan Aq Orda boldy. Qazaq handary osy Orda Ejennen taraıdy. Aq Ordany shyńǵa shyǵaryp, Joshy ulysy derjavasyn bılegen Shymtaıuly Urys han Orda Ejenniń VIII urpaǵy ári «Qazaq handarynyń atasy» sanalady. Qazaq handyǵyn qurǵan Kereı men Jánibek – Urys hannyń shóbereleri. Sondyqtan qazaq memleketi úshin Joshy han, Orda Ejen, onyń urpaqtarynyń alatyn orny ózgeshe. Joshyny mońǵol dep aıtýǵa kelmeıdi. Ol qurǵan Qypshaq handyǵy óz aldyna áıgili derjava bolatyn.
– Joshyny ulyqtaýda nege kóńil bólý kerek?
– Joshy han qurǵan memlekettiń aty «Joshy ulysy» nemese «Joshy Qypshaq ulysy» dep atalǵan. Reseı zertteýshileri memlekettiń atyn 1564 jyly shyqqan «Qazan handyǵynyń tarıhynda» «Altyn Orda» dep atap jibergendikten zertteýshilerdi kóp adastyrdy. Memleket alǵash Qypshaq dalasynda boı kóterdi. Áskeri oń, sol – eki qanattan quraldy. Joshynyń basqarýyndaǵy eldiń «Qypshaq ulysy» dep atalýyna kelsek, 1224 jyly Shyńǵys han Ertistiń boıyna keledi, qazirgi Zaısan kóliniń quıǵanyndaǵy Buqabıgi degen jerde batystaǵy maıdanda soǵysyp jatqan Joshyny shaqyrtyp alyp, «Saǵan buryn Saıan Altaıdy berip edim, endi mynaý qypshaqtyń uly dalasy da seniń enshińde. Ulysyńnyń aty «Joshy – qypshaq ulysy» bolsyn degen. Sondyqtan endigi jerde tarıhı qatelikti túzetip, «Joshy-qypshaq ulysy» dep ataǵan durys. Bul jóninde tanymal tarıhshy Zardyhan Qınaıatulynyń «Joshy jáne qazaq memleketi», «Shyńǵysqan jáne qazaq memleketshildigi» degen eńbekterinde óte jaqsy aıtqan. Sol eńbekterde qypshaq ulysynyń tarıhyn 1224 jyldan bastaıdy. Al orys jáne batys ǵalymdary 1242 jyldan bastap esepteıdi, bul qate. Demek, Joshyny ulyqtaý – ol qazaq eliniń tarıhyn ulyqtaý degen sóz. Memleket basshysy bul bastamany óte jaqsy kóterdi. Osy ıgilikti bastamany naýqanǵa aınaldyryp jibermeı, nátıjeli jumys jasaǵan durys. Bıyl uly Abaıdyń 175 jyldyǵyn atap ótýge qaýyrt daıyndyq jasalyp jatyr. Qazirgi qazaq kim deseń Abaıdy, qazaq memleketshildiginiń dástúri desek, Joshyny aýyzǵa alamyz. Munyń bári qazaq halqynyń rýhyn kóterip, jigerin tasqyndatatyn eleýli sharalar ekeni aıtpasa da belgili.
Joshy kesenesin keshendi eskertkishke aınaldyryp, onyń mańyna tarıhymyzdy, mádenıetimizdi beıneleıtin nysandar salyp, týrıserdi tartýǵa da den qoıǵan jón. Qazaq taıpalarynyń bas qosqan jeri de Ulytaýda. Osynyń bári elimizdiń týrızmin damytýǵa serpin beredi.Kóne jazýda kóp syr bar
– Jaqynda jaryq kórgen «Orhon eskertkishteriniń tolyq atlasy» týraly da aıta ketseńiz…
– Bul kitap – meniń ómir boıy jıǵan qazynam. 2015 jyly daıyn bolǵan edi. Tórt jyldan beri túrli sebeptermen jaryqqa shyqpaı jatty. Endi ǵana baspa betin kórý múmkindigine ıe bolyp otyr. Úsh tomdyqqa osydan 2 myń jyl burynǵy ata-babalarymyzdan qalǵan mátinderden bastap, tasqa basylǵan bitik jazýlar engizilgen. Olardy túpnusqada zerttep, aýdaryp, tildik túsindirmesin, tarıhı mańyzdylyǵyn saralap túsindirdik. Buǵan deıin shetel ǵalymdarynyń jazbasy arqyly ǵana oqyp-bilip kelgen jańsaq aqparattardy endi túpnusqadan oqýǵa múmkindik bar. Budan buryn mundaı atlas jasalǵan joq. Túrikter de, orystar da jasaýǵa nıettengen, biraq oılaǵandaryna jete alǵan joq. Tasqa basylǵan kóne mátinderdi oqý úshin til bilý azdyq etedi, kóne salt-dástúrdi, ultymyzdyń baıyrǵy dúnıetanymyn bilýmen qatar, arheologıalyq bilimnen de habardar bolý kerek.
– Sonaý kók túrik dáýirinen bastap eseptesek, bizdiń halqymyz neshe túrli jazýdy paıdalanypty?
– 11-12 túrli jazý qoldanǵan. Sonyń ishinde kók túrikter «bitik jazýy», eýropalyqtar «rýna jazýy» dep ataǵan jazýmen kóptegen málimet saqtalǵan. Bul jazýdyń 2000 jyldyq tarıhy bar. Keıin soǵdy jazýyn paıdalandyq ta, bul jazý qoldanystan qaldy. Uıǵyr qaǵanaty tusynda, dálirek aıtsaq, 795 jyldan soǵdy jazýyn azyraq ózgertip, «uıǵyr alfavıtin» qoldana bastaǵan. Biraq bul aradaǵy uıǵyr men qazirgi uıǵyrdyń eshqandaı qatysy joq. «Uıǵyr» degen ataý – sútteı uıyp, birlesip, birikken degen maǵyna beretin saıası ataý. Qaǵanat qurylǵanǵa deıin Ortalyq Azıada kók túrik ımperıasy bılik júrgizgen. Olardyń bıleýshi taıpasy Qypshaq taıpalyq odaǵy-tyn. Osy bılikke opozısıa bolyp basymyl, qarlýq, toǵyz-oǵyzdar eki ǵasyr boıy kúresip kelip, 744 jyly bılikti toǵyz-oǵyzdar qolǵa aldy. Osy úsh úlken taıpalyq odaqtar bas biriktirip, handyq qurǵandyqtan, «uıǵyr qaǵanaty» dep atalǵan. Bul – saıası ataý. Islam dini kirgennen keıin arab jazýy bizge enip, Berke hannyń tusynda arab jazýy úlgisinde jasalǵan shaǵataı árpin qalyptastyrdy. Bul da – bizdiń rýhanı asa úlken muramyz. Álem órkenıetiniń dámin tatyp, olarǵa qaıtarymyn berý – ulylyqtyń bir belgisi.
– Kúltegin eskertkishiniń syry qalaı ashyldy?
– Batystyń ǵalymdary kóne túrki jazýyn alǵash ret 1723 jyly Sibirden ushyratty. Bul qandaı jazý dep olardyń basy qatty. Bul jazýǵa orystar, gottar, ırandyqtar, slavándar, fınder talasyp, árkim ózderiniń ata-babasynyń qaldyrǵan murasy etip dáleldeýge tyrysty. Fınlándıalyqtar da bul jazýdy óz ata-babalarynyń jazýy dep oılady. Óıtkeni fınder kezinde Sibirde ómir súrgen.
Keıin sibirtanýshy ǵalym N.Iadrınsev Mońǵolıaǵa ekspedısıaǵa shyǵady. Onyń oıy bul jazýdy tabý emes, Shyńǵysqannyń burynǵy astanasy – Qaraqorym qalasyn zertteý edi. Ol Qaraqorym qalasynyń soltústigindegi 44 shaqyrym jerde jatqan Qarabalyq qalasynyń ornyna keledi. Qalanyń negizgi aty – Ordabalyq. Qala mańynda óte kóp eskertkish synyǵy jatady. Qarasa, ǵalymdardy tańǵaldyryp 200 jyl boıy qupıasyn ashpaı kelgen ári ózi Sibirde kórgen jazý sol qalpynda turady. Eskertkishtiń ekinshi jaǵynda – qytaı jazýy. N.Iadrınsev olardyń báriniń estampajyn jasap alady. Mundaı jazý endi qaıda bar dep turǵylyqty halyqtan suraıdy. Jergilikti turǵyndar Orhon ózeniniń shyǵys jaǵynda shamamen 20 shaqyrym jerde úlken eskertkishtiń turǵanyn aıtady. Ol kezde onyń Kúltegin ekenin bilmeıdi ǵoı. Batystyń ǵalymdary tańǵalyp júrgen rýnıka áripteri tas betine aıparadaı aıshyqtalǵan. Bir jaǵynda – qytaı jazýy. Qytaı jazýy tur degen sóz – onyń kiltiniń tabylýy ońaı degen sóz.
1890 jyly qańtar aıynda Sankt-Peterbýrgtegi Reseı ımperatorlyq akademıasynda arheologtardyń segizinshi halyqaralyq konferensıasy ótedi. Onda Iadrınsev baıandama jasaıdy. Konferensıaǵa O.Geıkel bastaǵan fıniń birneshe ǵalymy qatysqan. Geıkel Iadrınsevpen júzdesip, mán-jaıdyń bárin surap bilip alady da, kóktemde Mońǵolıaǵa attanady. 1890 jyldyń maýsym-shilde aıynda Mońǵolıaǵa jetedi. Kúltegin, Bilge qaǵan eskertkishteriniń estampajyn alyp sýretke túsiredi, bárin egjeı-tegjeı jazyp-syzyp alady. Eline barady da, olardy úlken atlas etip shyǵaryp jiberedi. Mine, osy kúnnen bastap Reseı men Fınlándıanyń arasynda básekelestik bastalady.
– Radlov Tomsenniń eńbegin paıdalanyp ketkeni ras pa?
– Ras. Orystyń ǵalymdary V.Radlov (onyń tegi nemis qoı – Q.S.) pen O.Donner jazýdyń kiltin tabýǵa talpynady. Osy kezde Fınlándıanyń ǵalymy V.Tomsen da qupıa jazýmen shuǵyldanady. Ol – til jaǵynan óte bilimdi teoretık. Ol bar yntasyn salyp, altyn ýaqytyn sarp etip júrip, 1891 jyly 25 qarasha kúni qupıa jazýdyń kiltin ashady. Ol áýeli Geıkeldiń qytaıdaǵy orys elshisiniń kómekshisi, aýdarmashy P.Popovqa jiberip, oqytyp alǵan qytaı mátinniń alǵashqy tolyq emes aýdarmasyn paıdalanady. Popov qytaı tilin jaqsy bilgen. Biraq ol kóne mátindi durys oqı almaǵan. Tasqa jazylǵan Týkıý degen sóz «túrik», Kýıýtele-Kúltegin degen sózderdi jańǵyrtyp oqyǵan. «Túrik», «Kúltegin» degen eki sózdi oqý arqyly qupıa jazýdyń kiltin ashady. Ol kezde batystyń ǵalymdary óte aqkóńil, adal bolǵan. Dereý V.Radlovqa hat jazyp, men kiltin taptym, mynaý mynadaı eken dep ár tańbanyń mánin tapqan saıyn jiberip otyrǵan. Al V.Radlovtyń qyzǵanyshy sonshalyq, Tomsenniń ashqan jańalyǵyn paıdalanyp, Kúltegin mátininiń oqylymyn Tomsenniń ruqsatynsyz óz atynan jarıalap jiberedi. Osyǵan qatty renjigen Tomsen aýyryp qalady. Bir jarym jyl aýrýhanada jatypty. Saýyqqan soń Radlovtyń álgi eńbegin muqıat qaıta qarap, óreskel qatelikter jibergenin kóredi. Osydan soń Tomsen jańa oqylymyn jasap, Radlovtyń qatelikterin kórsetip, baıyrǵy túrik tiliniń gramatıkasyn qosa jasap, qaıta jarıalaǵan. Ony kórgen Radlov shoshyp ketedi. Endi basqasha áreketke kóshedi. Qazaq, qyrǵyz tilderin jaqsy bilgen P.Melıoranskıı degen jas ǵalymmen birigip iske kirisedi. Ekeýi birigip 1897 jyly ekinshi basylymyn jarıalaıdy. Keıin Melıoranskıı ustazy Radlovpen kelispeı qalsa kerek. Melıoranskıı ózi bólek 1899 jyly Kúltegin mátininiń oqylýyn úshinshi ret kitap etip bastyrady. Osymen 4-5 jyldyń ishinde Kúltegin eskertkishi týraly eńbek 4 ret jarıalanyp ketedi. Olardyń bári de Geıkel, Radlov túsirgen túpnusqamen jumys jasaǵan. Odan keıin eshkim túpnusqamen jumys istegen joq. Al bul kez – 1892-1899 jyldar. Sóıtip baıyrǵy túrki jazýyn zertteý arqyly túrkologıanyń irgetasy qalandy.
– Siz Kúltegin eskertkishin zertteýge qalaı aralastyńyz?
– Birde mońǵoldyń belgili ǵalymy Choı Lývsanjav «Mońǵolıadaǵy tarıhı eskertkishter – monǵoldiki emes, seniń murań! Iesi sensiń. Bul – seniń ata-babańnyń dúnıesi, osymen aınalyssań qaıtedi?» dedi. Bul 1968 jyly bolatyn. Ertesinde ýaǵdalasqan saǵatta bardym. Ústelin kitapqa toltyryp qoıypty. İshinde 1951, 1952, 1957 jyldary shyqqan S.Malovtyń kitaptary bar, Radlovtiki bar, kóne túrik sózdigi – 5-6 kitap. Osylardyń bárin al da, «keler jyly dál osy ýaqytta kelip emtıhan tapsyr» dep álgi kitaptardy qushaqtatyp bólmesinen shyǵaryp saldy. Kitaptyń bári oryssha, men oryssha bilmeımin. Eń birinshi orys tilin úırený kerek boldy. Kúndiz-túni otyrdym. 6 aıdyń ishinde orys tilindegi kitapty oqı alatyn dárejege jettim. Odan keıin profesor Ǵ.Aıdarov maqalasy arqyly úırengen baıyrǵy túrik bitik alfavıti kómegimen kóne túrik jazýyn úırenýge kiristim. Taǵy alty aıdaı ýaqyt Choı Lývsanjav ustaz bergen kitaptardy túgel qotaryp, mújip, 8 dápterge kóshirip aıýdaı alysyp eńbektendim. Bir jyl ótti. Dál sol aıtqan kúni, aıtqan saǵatta bardym. Jaqsy qabyldady, emtıhan alatyn syńaı tanytty. Bul endi úlken ǵalym, bilmeı qalsam uıat bolady-aı dep qobaljı bastadym. Qolyna kitapty aldy da, Kúlteginniń túrikshesin, ıaǵnı rýnıkasyn oqy dedi. Ózi transkrıpsıasyn qarap otyrdy. Zyryldatyp oqyp berdim. Sóıtsem, úlken ǵalymym kóne túrik jazýyn bilmeıdi eken. Ábden oqytqyzyp aldy da, endi myna sóılemdi mońǵol tiline aýdar dedi. Ózi onyń orysshasyn qarap otyrdy. Aýdaryp berdim. Muqıat tyńdap aldy da: «já, saǵan beretin meniń túrik tilim osymen aıaqtaldy. Men kóne túrik tilin bilmeımin. Meniń maqsatym seni daıyndaý kerek bolatyn, sen meniń oıymnan shyqtyń, endi osynyń sońyna tús. Qandaı kitaptar paıdalaný kerek ekenin uqtyń ǵoı» dedi. Meni kitaphana bastyǵyna ertip apardy da, álgi kitaptardyń bárin meniń atyma jazdyrtyp, kitaptardy ýnıversıtetti bitirgenge deıin suramaýyn ótindi. Sóıtip júrip kóne túrik jazýyn ıgerip kettim.
– Tomsen bolmasa Kúlteginniń syry ashylmas pa edi?
– Tomsen bolmasa da eskertkishtiń syry ashylatyn edi. Sebebi 1909 jyly Japonıanyń bir ǵalymy Turpandaǵy Qaraqoja degen jerden bir bettik fragment tapqan. Sol fragmentte kóne túrik jazýynyń naqty mánin manıhı alfavıtimen bergen.
– Soǵan deıin Tomsen qate oqydy ma degen kúmán bolǵan joq pa?
– Joq, sebebi Tomsen óte úlken ǵalym ǵoı. Til jaǵynan óte saýatty adam edi. Onyń qolynda kezinde Edil patshanyń tusynda jazylyp, nemisterge deıin paıdalanǵan alfavıt bolǵan, ol soǵan súıene otyryp, kóne túrik jazýynyń syryn ashty.
– Alda qandaı josparlaryńyz bar?
– Buıyrsa, kók túriktiń akademıalyq tarıhyn jazsam degen oıym bar. Bul týraly eshkim jazǵan joq. L.Gýmılevtiń jazǵany – pýblısısıkalyq eńbek. Onyń ǵylymı jaǵynan góri pýblısısıkalyq jaǵy basym. Qazaqtyń óziniń tól tarıhy áli tolyq jazylǵan joq. Ásili, ultymyzdyń tarıhyn óz ultymyzdan shyqqan tarıhshylar ózi jazýy kerek. Sonda ǵana halyqtyń júregine jaqyn baryp, rýhanı ańsaryn basyp, maqtanyshyn týdyra alamyz. Áli kúnge deıin basqanyń burmalap jazǵan nemese atústi jazǵan tarıhyn paıdalanyp júrmiz ǵoı…
Onda isińizge sáttilik tileımiz, aǵa!
Suhbattasqan Qalıakbar ÚSEMHANULY
«Astana aqshamy»
6alash usynady
