Elim – Aı
Qandaı baqyt jany súıgen óziniń
Áz eliniń qasıetin seziný!?
Qandaı rahat sońǵy demde sol elin
Shyn eljireı súıip jatyp kóz ilý!?.
Bir pendeni súıgenge de bul turmaq,
Balqımyz ǵoı lázzátiná sýsyndap.
«Elim-aı!» dep eljiregen sátterde,
Shirkin sezim shymyraıdy-aý shym-shymdap!
Byraq, byraq... Súıikti eldiń qaıran sol
Kemistigin seziniýiń qandaı sor!?
Alla-aı, alla-aı!.. Jolyqpasyn ondaı sor,
Jigerińdi bordaı úgip, jandy órter!..
1990. 1. 26
Keıistik
Qýanysh pen qaıǵy, arman-
Eki emshegi ómirdiń.
Keıde kúlsem máz-máırám,
Keıde jas bop tógildim.
Zarlaıdy dep bul nege
Qańqý sózben ireme!
Keıigendi bilmegen
Súıingendi bileme?!
Álpeshtelip júrip-aq
Darqan ómir, jaqsy elde,
Keıip kúnde bir ýaq,
Jolyǵamyn «Átteńge!».
Kire qalsam, támsili,
Kórem Araqhanadan,
Alarmannyń ár túrin
Ylǵı jomart, alaǵan...
Bir sumdyqqa yrymdap
Sol saýdanyń dúrmegin,
Ar-namysym shyryldap,
Qaıtady úıge súlderim.
Kire qalsań, al, keıde,
Úlken Kitaphanadan,
Bilmeı me, álde kelmeı me,
Kórinbeıdi jan adam.
Jańa jyrdy shań bassa,
Bizdi aıyptap sogersiń,-
Pýshkın, abaı, bálzák ta...
Sarǵaıyp tur, ne dersiń!?
Óleńnen de jırenip,
Azǵan ba dep bul elim.
Kókiregim kúńrenip,
Qum bolady jigerim.
Ne áteıge, ne bilmeı,
Qaldyrady nalaǵa.
Sháshi úrpıgen sodyr men
Sholtańdaǵan bala da.
Keıitip jur talaıdan
Dert, apaty qabyndap.
Toǵaılary tonalǵan
Kózge kúıik tábıǵat!
Estisem jaý qastyǵyn,
Ia kúndestiń kúńkilin;
Kenet ustap ósh jynym,
Tik turady sur túgim.
Keıip alam ol túgil,
Jalqaýǵa da, masqa da;
Kóleńkemen narqy bir
Aǵaıyn men dosqa da.
Aqyn bolyp oılasań,
Dert kóp edi nedegen!?
Qýanysh kóp bolmasa,
Keıistikten óler em!
1989. 6. 14
Dórbiljin
Erýlik
Kósh ilindi jaılaýǵa,
Maıraǵaı da-Taıraǵaı.
Shóldi basar sháı qaıda,
Sháýgim qaıda, oılamaı.
Órisi keń óz eli
Chot qaǵýdy bileme?
Qarsy alǵandaı tóreni,
Sýsyn ákep tur, áne!
Bul nedegen tańǵajaıyp syılastyq pen selbestik,
Ata salty uıytypty-aý berekege eldi óstip!..
Erýligin kóterip
Kele jatyr abysyn.
Dastarqan bop tóselip,
Aǵaıynnyń qamy ushyn..
Júk túsirý jumys pa,
Jumylǵan soń jas-kári?!
Kerege men ýyqqa
Qyz-kelinshek qaptady.
Áz halqym-aı, syılasymmen ólsheıtuǵyn el qunyn,
Óz saltynyń qalybyna quıyp alǵan óz dinin!
Tańnan kóship sabylyp
Azamaty shárshárin,
Sony jurtyn saǵynyp,
Aǵaıynyn ańsaryn,
«Bólinbegen enshi» ge
Amanat qyp as-dámin,
Táńir qosar kórshige
Senip kele jatqanyn,
Túsinetin qormal jurtym, aınalaıyn dinińnen
Kóshti kórse kóldeneńnen sýsyn ala júgirgen!
Bizde ómir kóshinde
Jolazyqsyz kelemiz.
Qazaq degen esim be,
Birdeńege senemiz...
Erý jurtty kórgende,
Dal uram-aý keıde bir;
Erýlikke shóldeı me,
Sábı dáme, bor kóńil!?
«Erýlik!» dep kelse aldyma taýdaı shara
Myna, men
Sýsyn túgil uý berse de, bir-aq sarqyp tynar em!..
Keshir, dohtyr!
Deısiń maǵan «Qan qoıýlap uıýdan
Júregińniń tamyrlary býylǵan...
Qýanba da, ashýlanba endi áste,
Áserlenbe kerek bolsa shybyn jan!
Boıtumardaı dáriń júrsin qaltada,
Toıma, tońba, jatyp ta alma,-sharshama!
Tyıylý shart, lazy, sarysý, et-maıdan,
Jolaı kórme, temeki men rýmkaǵa...»
Dohtyrym-aý, men de senem ǵylymǵa,
Aıtqanyńnyń bári ǵylym shynynda;
Qý jan úshin bárin oryndarmyn-aý,
Tek bir shartyń túsedi eken qıynǵa...
Qınaıdy eken «Áserlenbe!» degeniń,
Tek, áserden týǵan ǵoı bar óleńim.
Júregimdi sezim úshin járálǵan
Ot pen sýdan qaıtyp ǵana bólemin!?
Bilmeısiń ǵoı qalaı atyp ár tańym,
Jolyǵaryn qansha kúlki, qansha muń?
Osharly jan, ordaly úıdiń bar júgin
Moınymmen de, júrekpen de tartamyn.
Ol azdaı-aq, sol júrekke jazamyn
Bir halyqtyń baqyty men azabyn.
Qýanbaýym, muńaımaýym múmkin be?!.
Keshir dohtyr, jetken eken ajalym...
2001.3
Dórbiljin
Meniń júregim
Azappen de, ajalmen de tiresken
Kónpis janym myqty-aq edi siri ósken,
Qas qylǵandaı tula boıdan tańdap kep
Myna derttiń jabysqany-aı júrekten!..
Qustalyq ta, qushtarlyq ta tilgilep,
Qarshadaıdan ne kórmedi bul júrek!?
Ǵadaýattan sary aıazdaı saqyldap,
Mahabbattan qaýashaqtaı úlbirep...
Áli esimde,
Tuńǵysh qaǵyp «Jynymdy»,
Sandyǵymnan tonap ýyz jyrymdy-
Jónelgende,
Qars etkendeı syzat ap
Estigenim júregimnen bir úndi...
Artymda qap eń alǵashqy yntyǵym,
Meni alysqa aıdaǵanda qyrsyǵym;
Áli esimde ýdaı ashyp bul júrek,
Birge áketti óshpes tereń tyrtyǵyn...
Ot bop janyp qushtarlyqtyń órtinen
El men jerdi májnún bolyp men súıem!
Aıtyp-aıtpaı, bul júrekke ne syn bar
Kóz ashpaǵan ǵashyqtyqtyń dertinen!?.
Bul shirkinde tynym alar bir dát joq,
Bar topyrǵa tóseledi týlaq bop.
Sezim bitken quıylady sarqyrap,
Áýen bitken toǵysady shýlap kep...
Aıta bersem júregimniń jarasyn,
Jony de joq saý-tamtyǵy qalatyn.
Myna derttiń qastyqshylyn qarashy,
Obaldy men aıaýlyny tabatyn!
Azappen de, ajalmen de tiresken
Qaıran janym siri-aq edi siresken;
Tula boıdan tappaǵandaı ózge oryn,
Qurǵyr derttiń jabysqany-aı júrekten!
2000. 1
Dórbiljin
Aınalaıyn taý-dalam
Qar bassa taý-dalamdy masyldarsha,
Saǵynam jer dıdary ashylǵansha.
Kóktemde bir jyrǵaımyn
Sulý meken
Jamylyp shyǵa kelse jasyl qamqa!
Bult búrkep kózden óshse taý men dalam,
Qulazyp jan-dúnıem beı-jáı bolam ;
Jáınásá jańbyrdan soń jasyl ólke,
Men daǵy bir jadyrap jáıráń qaǵam.
Kórikti, aınalaıyn, taý, dalam-aı,
Tura alman bir kún kórmeı, aımalamaı.
Bassada kezegen bult, ketegen qar,
Ilaıym, ketpes masyl jáılámaǵaı!..
1987. 8. 29
Týǵan taýdyń qushaǵy
[ballada]
Tarpıtyn kep taýyqtar qoqysyq kórse tabanda,
Solsha adamdy tintetin zań boldy bir zamanda.
...Áli esimde, bir kúni, joǵyn menen kórgendeı
Aqtarǵaly tap berdi bir top jendet maǵan da.
Tura qashtym sonda men,
Qutqaraıyn degenim-
Bir japyraq qaǵazǵa jazyp alǵan óleńim!
«Qashqan jaýǵa qatyn bı», qýǵynshylar lap qoıdy,
Olar atty, men jaıaý, jan ushyryp kelemin.
Myna mendeı «Júgensiz», «Tordan qashqan» jaýǵa onda,
Qorǵalarǵa butashyq, panalarǵa jar qaıda?!
Áne, qolǵa tústim-aý, mine óldim-aý degende,
Sý isherim barynan, ilindim kep taýlarǵa!..
Shirkin, sonda, ájemniń qushaǵyna kirgendeı,
Arqalana zyttym-aý qý bas atqa mingendeı.
Saılar pana, jotalar qalqan bolyp jasyrdy,
Súńgidim de joǵaldym balyq sýǵa sińgendeı!..
Qýǵynshylar jer soǵyp qaldy ókinip, alqynyp,
Aınalaıyn týǵan taý tura berdi mańqıyp;
Sezbegendeı eshteńe,
Nemese, bir kózge ilmeı,
Qasaqana jasyryp, kórsetkendeı qarsylyq...
Jyqpyldarmen jylysyp (jol tabatyn túlki áreń!)
Qoıyndasyp qoıtaspen, aralastym bútámen...
(aınalaıyn taýlarǵa jan bite qap sol sátte
Jutam dese jutylyp, sińem dese jutar em!)
Najaǵaıdy sirińke, juldyzdardy sham qylyp,
Júrdi oılarym men qusap saı-salada qańǵyryp.
Kók shalǵyndy tósenip, jartastardy Jastandym,
Qulaǵymnyń astynan jetti túmen jańǵyryq...
Qaı kezeńde qaqpan bar, qýǵynshy bar qaı saıda,
Bulaq qaıda?.. Pysyp tur qaı Túbekte qansha alma?
Qulaǵyma ár kúni qupıa bir dibispen
Elge ótirik maǵan shyn, sybyrlady taý sonda...
Men de qorǵap jasyram taǵy da ne degenin,
(senbesem de pendege, tábıǵátqa senemin)
Et kesse de etimnen sezdirmeımin pendege,
Ulytaýdyń qupıa syrlarynyń deregin.
Jemisi bop azyǵym, úńgiri bop jataǵym,
Óleńimdi ermek qyp, kóringenge matadym.
Samalǵa da sybyrlap, qustarǵa da úıretip,
Bulaqtarǵa jattatyp, jartastarǵa qashadym
Súıtip júrip ensem de kisi kıik pishinge,
Ógeıshilik kórmedim óńim túgil, túsimde
Adamzat bop aqyry úıirge de qosyldym,
Qaldy oılarym sháshilip sol shatqaldar ishinde
Búgin qolym jetse de armandarǵa qıaldaı
Sol qıaldyń ushyǵyn júrmin áli já almaı.
Keıde taýlar qoınyna kirip ketkim keledi,
Ókpelegen sátter de pendelerge sıa almaı.
1989. 2. 21
6alash usyndy
