F.Kafkanyń: «Biz ózimizdi tistep, shaǵatyn kitaptardy ǵana oqýymyz kerek dep esepteımin. Eger oqyǵan kitabyń tas tóbeden bir uryp, joıqyn soqqy bergendeı áser etpese onda ony oqýdyń ne qajeti bar?» (Ia dýmaıý, chto my doljny chıtat lısh te knıgı, chto kýsaıýt ı jalát nas. Eslı prochıtannaıa namı knıga ne potrásaet nas, kak ýdar po cherepý, zachem voobshe chıtat ee?») degen sózi unaıdy. Shyǵarmaǵa qoıylatyn basty ólshem, negizgi talap osyndaı bolý kerek. Tynymbaı Nurmaǵambetovtyń «Perishteler ólimi» - ondaǵy «Jylan ýy» men «Sámbi taldyń muńy» hıkaıaty búgingi kúnniń shyndyǵyn aıtyp otyryp janyńdy syzdatqan jarańa tuz sebetin sondaı shynshyl da muńly shyǵarma.
«Jylan ýy» sújet qurylysy men beıneliligi jaǵynan trıllerge uqsaıdy, fınaly esten tandyra jazdaıdy. Adam sıaqty qýanǵanyn, sóılegenin, kúlgenin ǵumyrda eshkim kórmegen, qabaǵy túksıgen qara kisi jylan ýyn alý úshin jumys izdep júrgen qazaq jigitterine bolymsyz aqsha, kıilgen kıimmen máz qylyp, 3-4 aı kútimin jasap, ushqan qustyń qanaty talatyn Qyzylqumnyń aptap ystyǵyna baýyryn qyzdyrǵan jylandar ordasyna aparyp, qudyqqa túsirip, jylanǵa shaqtyrady. Jylan ýyn satyp baıyp otyrǵan, sol úshin zulymdyqqa baratyn bul tıpaj qubyjyq beınede (monstrýozdyq) kórinedi. Jalpy «Jylan ýyndaǵy» ár beıne tanys, anyq, beınetten erte qartaıǵan Shyraı sıaqty jeńgeler de, tipti aýylda toı-tomalaq bolǵanda baýyrsaqqa talasqan balalardyń kir-qojalaq qoldary da kózge jyly ushyraıdy, atmosferasy bólek, Shertaıdyń aılyǵyn jibergen saıyn aýyldaǵy jeńgesin, baýyrlaryn qýantsam degen minezin aıtsańshy, aýyldaǵy kelinshegin umytyp, qysqa ýaqytta kóńildes tapqan aǵasyna ókpelep júrse de qudyqqa túserde aǵasy úshin janyn beretin sezimderi tiri, oqyrmandy eliktirip baýrap áketedi. Avtor kúnkóris úshin qalaǵa jumys izdep ketken Shertaı men Baıshubardyń ishine úńilip, olardy ajalǵa aıdaǵan qara kisiniń áreketi arqyly adamnyń ishki álemine tereńdep qana qoımaıdy, adamnyń quny, qoǵamnyń rýhanı qurylǵysynyń problemalaryna kóńil bóledi, psıhologıalyq realızm úlgisin kóremiz. Baıqasańyz, avtor ár shyǵarmasynda shyndyq aıtady, ol - ózimiz moıyndaýǵa dátimiz jetpeıtin shyndyq. Anaý jylan saýdasymen aınalysatyn qojaıyn kim? Ol shekaradan mıyǵynan kúlip júrip ótip alyp, ańqaý qazaqty aldap jem qylyp, tespeı soryp júrgen kelimsek. Osy jerde ózgelerge esemiz ketip júretin, ózimizdiń ańǵaldyǵymyzdan sorlap qala beretin, asatpaı jatyp quldyq deıtin minezimizge syrttan qaraǵannyń ýdaı ashshy kúıinishi bolatynyn anyq uǵasyń. «Aǵa, men birinshi túseıin» dep ańqyldaǵan kúıi jylan toly qudyqqa túsken aqjeleń Shertaıdy jylandar shaǵyp óltirdi, baýyryn óz qolymen jylanǵa tastaǵandaı bolǵan Baıshubardyń odan ári ómir súrýge qaqysy da joq edi, (oqyrman oǵan óz ishinen úkim shyǵaryp otyrady), aqyry ol ózin atyp tastady. Adam janyn ár qyrynan qarastyryp úırengen jazýshy perishte kóńil Shertaıdy qurbandyqqa qıyp tym qataldyqqa barǵanda ómirde zulymdyqtyń shegi joǵyn ańǵartqannan bólek oqyrmanynyń emosıasyn baıqaǵysy kelgen de shyǵar, áıteýir, sol ýdy óziń ishkendeı bolasyń. Avtorǵa sengendikten de sonyń bárin – kúızelý, úreı, yza, dármensizdikti óz ishińnen ótkizesiń, oqyrmandy ana shetten myna shetke laqtyra beretin kúlmınasıasy áldebir qorǵansyzdyqty, aıyqpas muńdy sezindiredi. Shyǵarmanyń oıdan shyǵarylǵan dúnıe ekenin bilip otyrsań da avtordyń tuspalmen aıtqan shyndyǵyna qarsy eshteńe deı almaısyń. Ol shyndyq – meıirim, adamgershilik joǵalǵan jerde jer-álemde qara túnek qana ornaıtyny. Oqıǵasy qarapaıym bastalyp sharyqtap ketetin, aqyr sońynda esten tandyrarlyq bolyp aıaqtalatyn sújetimen de, kedeı-kepshiktiń ólse quny suraýsyz ekenin jetkizip, problema kóterýimen de, jalpy stılısıkalyq eksperımentterimen de qundy, osy sebepti de Tynymbaı Nurmaǵambetovti dáýirdiń rýhanı ahýalyn, klasıkalyq janrlaryn, baǵyttaryn, formalaryn meńgergen, ádebı dástúrlerdiń qalaı damıtynyn túsingen, máńgilik suraqtardy jańa formada kórý úshin óz synı oılaýy men estetıkalyq talǵamyn damytqan jazýshy dep tanımyz.
Ekinshi hıkaıat «Sámbi taldyń muńy» da sol toqsanynshy jyldardy, adamdardyń senimi, úmiti kul-parsha bolǵan, qundylyqtar ózgergen, aýyl qazaǵy úshin dúnıeniń jeli ońnan da, soldan da soqqan qıyn kezeńdi beıneleıdi. Munda adam sany kóp emes, Aldıar, qyzy, jıeni Jená-Jetkergen, aýyl adamdary. Basynan aıaǵyna deıin Aldıardyń kúndelikti tirligi, oılary, esteligi, qýanyshy, muńy berilip, aýyl adamdarynyń kóńil-kúıi arqyly sol kezeń eske túsedi. Ádette basqa avtorlar bolsa mundaıda keıipkerdiń atynan birinshi jaqta sóıleıtin tásildi qoldanar edi. Biraq, Aldıar týraly úshinshi jaqtan baıandaý oqyrmandy eshqandaı shekteýsiz keıipkerdiń ishki álemine enýge múmkindik bergeni anyq. Avtor úshin keıipkerdiń jany qupıa emes, ol týraly bárin biledi, ishki prosesterdi egjeı-tegjeıli baǵyttaı alady, keıipkerdiń ózi baıqaı almaıtyn nemese ózi moıyndaı almaıtyn psıhologıalyq kúıin baıandaıdy. Jalǵyz qyzynyń boıjetip qyzdarmen qydyrýǵa ketken sáttegi ákesiniń alań bolǵan kóńili qandaı qapysyz! Qyz kúıeýge ketip qalatyn kúngi áke men bala arasyndaǵy qarym-qatynasty berýde jazýshy osy sezimniń tereńdigin, aıryqsha reńkterin asqan dáldikpen sýretteıdi. Keıipkermen birge estelik emip, keıipkermen birge muńaıǵanda osy tolqynystyń bári jazýshylyq qýattyń áseri ekenin de oılap jatpaısyń. Bir jyldan soń qyzy sábıin (Zıadany) alyp ákesiniń úıine tórkindep kelgen jazdy aıtsańshy, sol jazda Aldıar baqsha salyp júrip bir sharshamaǵan edi, týǵan úıin, ákesin saǵynyp jetken qyzynyń burynǵydaı emes erekshe áńgimeshil bolyp ketkenine tańǵalsa da kepede otyryp qyzynyń qolynan ishken shaıyna jeter shaı joq, ekeýara baıaǵy birdeńelerdi eske alyp aıtqan áńgimesine jeter áńgime joq, qyzynyń ákesine burtıyp erkelegeni, perzentiniń ákege yqylasyna jeter eshteńe joq... Aldıar úshin bul eshbir ǵajaıypqa teńgermeıtin kez edi. (Osy sátte keýdeńdi syzdatqandaı ne áldenege qamyryqqandaı, jan dúnıeńde neshe qıly sezim bolatyny jáne bar). Odan keıingi jyldary turmystyń taýqymetinen jalǵyz qyzynyń qınalǵany, jıeni Zıadanyń júgensiz ketkeni, Jetkergen-Jenányń naǵashy atasynyń qasyna kelip, aýyldyń malyn urlap qalaǵa aparyp satqan qasıetsizdigi Aldıardyń janyn jasytty, túńildirdi. Odan bólek qyzynyń taýqymet shekkenin, júnjip qınalǵanyn kórgisi kelmegeni anyq. Flober, Mopassan, Folkner sıaqty psıholog jazýshylardyń óz shyǵarmalarynda psıhologıalyq áreketterdi júzege asyrý úshin adamnyń óz ishinde, óz keńistiginde ómir súrý prosesterin aıqyn kórsetetini sıaqty, Tynymbaı Nurmaǵambetov te keıipkeriniń neden tuıyqqa tirelgenin, qalaı kúıregenin oqyrmannyń jan-júıesine áser ete otyryp sezimtaldyqpen baıandaıdy. Aldıardyń eń sońǵy sátte sharasyzdyqtan sýǵa ketip ólýdi tańdaǵanyn aqtaı almasań da onyń ishki álemine tereń ený arqyly psıhologıalyq taldaý jasaýǵa bolar edi. Óziń dátke qýat kórip taban tirep júrgen ómirdiń máni, mazmuny bir sátte taban astynan jyljyp ketse, búkil dúnıe óziniń qalypty qanyq boıaýynan aırylyp, súreńsiz keıipke túserin árkim aq moıyndar. Jazýshynyń tili leksıkalyq, semantıkalyq jáne sıntaksıstik turǵydan erekshe, avtor sonshama muńly shyǵarma jazyp otyryp ta ózine tán ıýmoryn umytpaıdy, bul ásirese, aýyl adamdarynyń minezderin somdaǵanda anyq kórinedi.
Sonymen, ón boıynda tereń áleýmettik-psıhologıalyq tamyr bar, avtordyń kúrdeli ishki álemin, stılısıkalyq múmkindigin kórsetetin, fılosofıalyq problemalardy kóterýmen erekshelenetin «Perishteler ólimin» qazirgi zamanǵy qazaq ádebıetiniń úzdik shyǵarmasy der edik. Eki hıkaıattyń da tragedıamen aıaqtalǵany beker emes, bizdegi qoǵamdyq sananyń rýhanı matrısasynyń ózgerýinen sońǵy jyldary qazaqtyń ýaıymy, muńy kóbeıgenin jasyra almaımyz. Bálkim, sonyń bárin kórsete bilgeni úshin de Tynymbaı Nurmaǵambetovty oqıtyn shyǵarmyz. Tynymbaı Nurmaǵambetov oqyla beredi. Ol – klasıka. (Klasıka - adamdar men taǵdyrlardyń úlgisi bolýymen qadirli). Ádebıetti sonshalyqty qurmettemeý beleń alǵan kezde de biz ony oqýdy toqtatpaımyz, onyń áńgime-hıkaıattarynan tiri keıipkerlerdi kezdestiremiz, ómirdi bar boıaýymen kóremiz.
«Rýhtar jerden ketedi» jáne belgisiz bolashaq...
«Rýhtar jerden ketedini» jaıbaraqat otyryp oqý múmkin emes. Bul shyǵarma kóbirek oqylsa eken deımin. Raspýtınniń «Materamen qoshtasý» degen shyǵarmasy bar, onda derevnány sý basady dep turǵyndaryn májbúrlep kóshiredi, ásirese, kári kempirlerge bul aýyr bolady, týǵan jermen qoshtasýdyń qandaı bolaryn sýrettegen osy shyǵarmaǵa ýaǵynda úlken baǵa berilgen. Degenmen, men sizge ádilin aıtaıyn, T. Nurmaǵambetovtyń «Rýhtar jerden ketedi» shyǵarmasy odan da bıik, munda táýelsizdik alǵannan keıinshi qıyn jyldar, tek Qyzylorda oblysyndaǵy bir shaǵyn aýyldyń adamdarynyń basyndaǵy jaǵdaı sóz bolǵanymen sońynda myna bizdiń - qara halyqtyń keleshektegi taǵdyry ne bolady degen suraq qaldyrady. Shyǵarma sonysymen dál qazir óte aktýaldy jáne mazmunymen bıik.
Qasyna munaı magnatyn ertip kelgen oblys ákimi Taldysýdyń eginshilerine bul jerdiń jeke kisige satylyp ketkenin aıtady. Esirkepke «osy jerge ıe bolyńyz, kúzden bastap jurt bul arany bosatatyn bolsyn» dep tapsyrady. - Bul aıtqanyńyzǵa tirimiz kóneıik, biraq, endigi óletin kisiler... degen Esirkepke: - Basqa jerge baryp ólsin. Qazaqta basqa jetpese de jer jetedi! - dep qaıyrady.
Munaı magnaty Shoıyn Bilalovtyń túsiniginshe, tirsegi tirsegine soǵylyp, kúnin áreń kórip júrgen beıshara kedeı qazaqqa jerdiń keregi qansha, ólgende jatatyn jer tańdaý ne sánin alǵan bolyp shyǵady. Óz tilinde sóıleýge arlanatyndardyń ataqonys, kindik qany tamǵan jer degen uǵymnan alys bolatynyn kórgenimiz birinshi ret emes. Al, ákim Alshyn Serdalıevıch mıllıoner Shoıyn Shalǵynbaevıchtiń qoltyǵyna sý búrkip, «osy shıpaly sýdy satasyz ba, álde araq zaýytyn salasyz ba, ózińiz bilesiz» dep qompyldatyp qoıady. Mansapqumardyń bar oıy - osy adamnyń kóńilin tabý arqyly joǵarylaý, prezıdenttiń kózine túsý.
- Joq-joq, men bul aradan áýeli kýrort sanatorıı ashamyn, ári qaraı baqýattylardyń suranysyna qaraı josparlaý kerek, qara halyqta ne suranys bolsyn? Qara halqyńyzdy men munda jolatpaımyn da! - dep jaýap beredi mıllıoner.
Mine, halyqtyń mańdaı terinen dollar saýyp baıyǵandardyń pıǵyly osy. Otyz jylda jetken ushpaǵymyz - biz osylardy baıyttyq, bizdiń urpaǵymyz biz batqan sordan shyǵa ala ma, bir qaırat qyla alar ma eken... Biz qurdyq degen memlekettiń óz ishinen qalaı irip jatqanyn aıaýsyz, butarlap turyp kórsetýden aýyr ne bar? Joǵarydaǵylar qalaı esirip, tasyp, shaıqap-tógip jatsa, tómendegiler joqshylyqtan aza beredi. Joǵarydaǵylar siz ben bizden alys. Tym alys...
«Kıt te qartaıady. Bolmasa basyna is túsedi. Sosyn joǵalady. Biraq onyń ornyna kelermiz degen basqa Kıtter bar emes pe? Olar úlken Kıt, kishi Kıt sosyn kóp Kıt bolyp muhıtty bılep-tósteý úshin talasady. Qan bolyp qyrqysady. Sondaı bir kúres nyshany qazirdiń ózinde-aq baıqalady. Ázirge ol sý astynda. Al kúnderdiń kúni bolǵanda jeńiske jetken Kıt bárine kórinip, tanylyp sý betine shyǵady. Al jańa Kıttiń zamanyna da esti akýlalar ázirlenedi. Aılamen kúsh jınaıdy. Bul da saıasat» dep ózara suhbat qurǵandardyń áńgimesi de, aılasy da bizge tym túsiniksiz bolsa da túbi sol bılikke talastyń zardabyn halyq kóretini anyq.
***
Osykúngi adam ǵumyrynda talaı jer aralaıdy, el kóredi. Esbol bolsa osy ata qonystyń mańaıynan uzaǵan emes, sonda da eske alary kóp. Onyń kindigi tek osy jerge baılanǵan. «Osy sátte Esbol mashınamen kóshpeı, esek arbamen kóshkenine de sonshalyq qýanǵan. Eger mashınamen kóshse myna kókbalaq jýsandarǵa kózi túse qoıar ma edi, álde qaıter edi. Ol kezde burqyraǵan myna ǵajap ashqyltym ıis murnyna jeter me edi deshi» dep bastaǵanda avtor uzaq ýaqyt aýrý meńdep, sodan basyn áreń kóterip, kópten syrtqa shyǵyp turǵan naýqastyń bultqa da, kókke de, shópke de, arba artynan ilesken laqtyń shóp jegen aýzyna deıin mán berýinen keıipkerdiń týǵan jerdiń qara topyraǵyna, jýsanyna, taý-tasyna degen saǵynyshy men ańsaryn jetkizedi. Esbol osy mańnyń oı-shuqyryn jatqa biledi, onyń esekarbamen Baıtastyń qystaýynyń tusynan ótip bara jatqan kezde ákesi mal baqqan qystaýmen baılanysty oqıǵalardy, Eskeldi saıyna jetkende de kóńilinde umytylmastaı bolyp jattalǵan estelikterdi oıynda jańǵyrtqany sodan. Esekarba dál Shyraǵdannyń basyna kelip toqtaǵandaǵy dimkas adamnyń qýanyshyn jazýshy bylaı baıandaıdy: «Tómende sol qoly jaǵynda Aqúıik, oń qoly jaǵynda Taldysý ózenderi burańdap aǵyp jatqan atamekenine qarap kózinen jas parlady. Kóp syr aıtqysy kelip, biraq eshteńe de aıta almaǵan jannyń kómeıine keptelgen óksigi bolady emes pe?» degen sóılemniń ózi jaı jazyla salmaǵanyn ańǵaramyz. Biraq, aqyrǵy ret boı jazyp ata qonysyna esekarbamen jetken Esbolǵa sol ata qonystan oryn buıyrmaıdy. Ol jer Esboldyń, osy aýyldaǵylardyń ata qonysy bolsa da, ol jerde olardyń ata-baba, áýletteriniń súıegi jatsa da endi olaı qaraı aıaqtaryn attap basa almaıdy. Oǵan ruqsat joq! Jer satylyp ketken. Aqyry áıeli Ultý súıekti esekarbaǵa salyp keri alyp qaıtýǵa májbúr bolady.
Esirkep moldanyń Ultýdy jubatyp otyryp ózi qosyla kemseńdep aıtatyny bar: - Shyraǵym, sen oılap otyrǵan shyǵarsyń, Esboldyń ólgenine ǵana jylap otyr dep... Ol da múmkin... Úırenisken jandy baqılyqqa qımaý sezimi adamda bolýy múmkin... Pándámiz ǵoı... Biraq budan da aýyr is bolyp jatyr... Shúkiman-sofy maǵan aıan berdi. Myna jalǵan dúnıede bolyp jatqan uıatsyzdyqtarǵa... arsyzdyqtarǵa... narazylyq bildirip, rýhtar jerden ketpekshi eken... Bul jaman is-s... shyraǵym... Túsine bilgen pándege bul qarǵystan da aýyr is-s... Bul aıta beretin zamanaqyrdyń jaqyndaýy. Men birjaǵynan osyǵan jylap otyrmyn...
***
Jeti kún boıy soǵyp, dala men ózenniń uıqy-tuıqysyn shyǵaryp, shańyn aspanǵa kótergen jeldiń bul minezin nege jorýǵa bolady? Jaıbergen, Esentaı, Qaıqybas Qaıyrhan sıaqty estıarlar Esirkep moldaǵa kirip, «Moldeke-aý, mynaý buryn-sońǵy bolmaǵan alapat qoı. Bul ne? Shúkiman-sofynyń shákirtisiz, birdeńe aıtsańyzshy» degende Esirkep molda saqalyn qaıta-qaıta sıpap uzaq otyryp: «Bul rýhtar... Rýhtar zamanǵa...myna bizderge ashýly» dep jaýap beredi. Avtordyń shyǵarmasynyń túpki oıy, túıini osy. Árýaqtardyń, jer ıesiniń mazasyn almaý kerek edi. Ata qonysty talan-tarajǵa salýdyń artynda bir kepıet tur aý.
Shyǵarmada jazýshy el ishinde halyqtyń turmysy sondaı aýyr bolǵanyn bylaı kórsetedi. Aqyldasqan jurt «Suraýyn tapsaq kebindik mata Qarekeńniń úıinen-aq tabylyp qalar» dep, ataqonystan topyraq buıyrmaǵan marqumdy túnimen kúzetip, tańda jýyndyryp arýlap aq jaýyp Qosúıeńkige alyp ketpekke kelisedi. Biz ǵoı, toqsanynshy jyldardyń qıyndyǵyn umyta bastadyq, qarapaıym jurt úshin sońǵy saparǵa durystap shyǵaryp salý da zor sharýa bolǵan kezder ótti. Men de este qalǵanyn aıtaıyn. 1992 jyldyń qysy, aq boran tepsinip, aýdanǵa baratyn jol jabylyp, kópten qalamen qatynas bolmaı qalǵan edi, aýyl halqy tamaǵyn shaqtap iship, qınalyp otyrǵanda bir adam qaıtys boldy. Sol kisiniń týysy kelip, ájemnen marqumdy oraıtyn kebin surady. Sol kezde 11-12 demiz, ólgen adamdy oraıtyn nárseniń ózin bireýden suraǵannyń sumdyq nárse ekenin ishteı shamalaımyz. Arasyna qalampyr salyp, kópten beri daıyndalyp júrgen ájem kebin kıimin áýeli bergisi kelmeı, biraq, aqyry árýaqty renjitkisi kelmegen. Sonda el ishinde jóndem kebin de tabylmaǵany ǵoı. Qazir soǵan adam senbeıdi.
***
Árkimniń óz avtory bolady, barlyq shyǵarmasyn oqyǵan oqýshy retinde baıqaǵanym – onyń shyǵarmasynda gıperbolalanǵan sezimtaldyqpen árqıly emosıaǵa beriletin keıipker mindetti túrde tabylady jáne ol oqyrmanǵa júrek túkpirindegi shyǵarý úshin mindetti túrde ótken shaǵyn oıǵa oraltyp otyrady. Shyǵarmada sýretteýlerdiń uzaqtaý, keıde shubalyńqy kórinetini bar, biraq, ózime avtordyń óz keıipkerleriniń ishki syryn ashýda egjeı-tegjeıli baıandaýy unaıdy. Solaı Esboldyń alǵashqy jary Zıashqa degen aq mahabbatyn ómir boıy keýdesinde áldılep ótkenin, ony ókpeletken kezderi úshin ómir boıy ishteı ózin kinály sanaıtynyn túsinemiz. Onyń áıeli Ultý qandaı adam? Ol da biraýyq ótken kúnderin, súringen kezderin eske alady. Zıashpen ekeýiniń balalyq shaqta qurby bolǵany, Zıashtyń óz tumaryn buǵan syılaǵany – keıin Esboldyń alǵashqy jary Zıash ólip, Ultýdyń Esbolǵa kúıeýge shyǵýynda da taǵdyrdyń biz jaýap bere almas jumbaǵy bar. «Kártóshke alǵash túınektegen kezden bastap, jańa kártóshkeden ózińe púre jasap beremin - dedi, sondaılyq qýana sóılep. - Múmkin, sol as dertińe shıpa bolar! Táýir bop ketersiń... Esekarbamen tyrbańdap kóship júrgenimizde Alla bizdi de birdeńege bastap júrgen shyǵar-aý...Esbol úndegen joq. Biraq buǵan júzin burdy. Júzin buryp otyryp kúlimsiredi. Bar bolǵany sol... Sonda osy jaýaptyń ózi de Ultý úshin jetip-artylǵan. Kúıeýiniń bir ret kúlimsiregeni úshin áli de qyryq kún kártóshke egip, qyryq kún onyń qyzyl qońyzdaryn terip, aptap kúnge qaqtalyp tońqańdap ketýge beıil edi-aý. Kúıeýi qýanyp, kóńildengen kúni munyń boıyndaǵy sharshap-shaldyǵýdyń bári óz-ózinen umytylyp ketetin» degen joldardan taǵdyrǵa moıynsunǵan, eri úshin, otbasy bútindigi úshin arqasyn beınetke tosýdyń ózin ómir dep uǵatyn qazaq áıelin kóremiz.
***
Shyǵarmadan momyn da, pysyǵy da, paıdakúnemi, namyssyzy da tabylady. Jalpy álem ádebıetinde minezsizdik degen másele bar ǵoı, osy minezsizdik, óz pikiriniń joqtyǵy jaǵympazdyqty, ıkemdelgishti týǵyzady. Taldysýdyń sýy shıpaly ekenin estip, osy jerdi satyp almaqshy mıllıoner men oblys ákiminiń kóńilinen shyǵatyn qyzmet kórsetem dep súrinip-qabynǵan, «ata-baba jeri elge buıyrmaı, áldekimniń paıda tabatyn jerine aınaldy aý» degen oıdan ada, odan góri dókeılerdiń aldynan kıip shyǵýǵa dep bergen shapandar ózime buıyra ma, buıyrmaı dep kóp ýaıymdaǵan, tikushaqtan saılaýǵa shaqyrý qaǵazdary jaýǵanda ony erikken baılar aqsha shashty dep oılap, qur qalmaıyn dep janushyra júgirgen, baılar satyp alatyn jerge eshkimdi mańaılatpaǵany úshin alǵan 600 dollardy ómiriniń eń ǵajaıyp sáti dep esepteıtin Ájibaı bar. Nesin aıtasyz, sońǵy kezderi Ájibaılar kóbeıdi bizde. Mıllıonerge jalbaqtaǵan oblys ákiminiń beınesi de, qaltasyn túsetin tıyn-teben úshin ata-baba qonysynyń satylǵanyna tıtteı de shamyrqanbaıtyn Ájibaıdyń obrazy da Sveıgtiń Leporellasyn eske salady. Ras, Leporella qatygezdikke nadandyǵynan bardy, al, Ájibaılar men Alshyn Serdalıevıchter ózinen kúshtige adal qyzmet etkisi kelgen saıyn rýhanı tulǵalyq jaǵynan quldyraı túsedi, olar tipti jaǵympazdanǵan saıyn essiz áreketke barady. Jazýshynyń osy keıipkerlerin aqymaqtyǵy, beısharalyǵy, uıatsyzdyǵy men jaǵympazdyǵy úshin jek kórýdiń ornyna jıirkenesiń, bir jaǵy aıaısyń. Olar mesheý adamdar. Bizdiń sorymyz – bizdiń taǵdyrymyz solardyń qolynda.
Shyǵarmany oqyp bolǵanda biz osy ındeesterdiń taǵdyryn qaıtalap júrmesek jarar edi degen ýaıymnyń qalyńdaǵanyn da jasyrmaımyn. «Sanatorıı salyp, ony barlarǵa, baılarǵa ǵana arnaımyn. Olar bul jerge respýblıkamyzdyń ár tusynan tikushaqtarmen kelip demalatyn bolady. Kórersiz. men jumysty tikushaqtar qonatyn alań jasaýdan bastarmyn, sirá» dep arman etken baıshykesh úshin biz shynynda da sorly ındeester sekildimiz. Óz jerimizge ózimizdiń erkimiz joq, halyqtyky degen jer aqshasy barlardyń ıeligine ótip jatyr, el úshin jaıylymdyq jer túgili ólgende jambasy jerge tıetin jerdiń ózi muńǵa aınalǵan. Búgin baspanaly bolam dep qansha qazaq bankke jem bolyp qýyqtaı páter úshin janyn jaldap júr, erteń bir qytaı nemese qulqynyn aqsha tesken óz qazaǵyń kelip «myna seniń páteriń turǵan aýmaqty túgel satyp alǵam, ne bosatasyń, ne meniń jerimde turǵanyń úshin salyq tóleısiń» dese kimge baryp shaǵynatynymyzdy da bilmeımiz.
Bizdiń áreketimiz de, áreketsizdigimiz de keleshegimizge óz izin qaldyrady. Endeshe qazaq degen jurt óz tańdaýyn qashan jasaıdy, ol úshin óziniń osynaý taǵdyrynan qashýy kerek pe? Qashqanda qaıda baryp, ne áreket qylýy kerek?
***
Sóz sońynda
Tynymbaı Nurmaǵambetov shyǵarmalarynyń túgel derlk oqydyq, degenmen, osy «Perishteler ólimi» men «Rýhtar jerden ketedini» nege birtutas dúnıe dep qabyldaǵanymdy túsindire keteıik. Táýelsizdik alǵan jyldary aýyldaǵy qarapaıym jurttyń isher asqa, kıer kıimge jarymaǵanyn kórdik. Shaǵyn aýylda bolyp jatqan oqıǵalar da, jupyny dastarhan da, jartykesh kóńilder de bir-birine uqsas edi. «Jylan ýyndaǵy» aýylda qalǵan Shyraı jeńgesin, baýyrlaryn qýantqysy keletin perishte kóńil Shertaıdy, Baıshubardy, «Sámbi taldyń muńyndaǵy» áıeli ólip, qyzyn jalǵyz ózi mápelep ósirgen Aldıardy, onyń qyzyn, «Rýhtar jerden ketedidegi» ata qonystyń ár tasyna sheksiz yqylaspen kóz sýaratyn Esboldy da tanıtynymyz sondyqtan. Shertaıdy oılasam keýdem qysylǵandaı bolatyny da sodan...
«Mish» dep sóıleıtin kempirler men kebisin kıip jatyp ta qara sózdiń qaımaǵyn aıyratyn shaldardy kórmedik, biraq, jazýshy sýretteıtin oqıǵalar bizdiń aýylda da bolǵan, tek basqasha qalypta kórinýi múmkin. Búgin qıt etse «stress aldy» dep jatamyz. Toqsanynshy jyldyń stresiniń saldary uzaqqa sozyldy. Sol jyldary shaǵyn aýyldan on bes shaqty bala tań qarańǵysynda bes shaqyrym jaıaý júrip mektepke baratynymyz, jolda talaı tońǵanymyz da este. Qarap otyrsam, sol kezdegi 12-15 jasta bolǵan qyzdar aldy qyryqqa jetse de áli kúnge sábı súımedi. Olar bireý emes, úsheý de emes, ádeıilep sanap kórip edim, esime túskeni 8 qyz bala boldy. Múmkin, olar sol on shaqyrym jolda sýyq tıgizgen shyǵar, durys as ishpegennen áljýaz boldy ma, biraq, áli býyndary bekimeı jatyp turmystyń taýqymetin kórgeni, ákesiniń rýhy basylyp, sheshesiniń sharasyz kúıinen janyna jara alǵany, ishteı kúızelgeni anyq. Atpaldaı azamattardyń biri ishkilikke salyndy, biri bala-shaǵasy ash otyrǵanda tuıyqqa tirelip, ózine qol saldy, araq iship alyp, «men ólsem balalarym jetim retinde pensıa alar edi» dep eńkildep jylaǵandardy da kórdik. Onyń bári sharasyzdyqtan edi. Aldıar sekildi... Aldıardyń qyzynyń baqytsyzdyǵy da, Jenányń teris jolǵa túsýi de sol baǵyttan adastyrǵan stress jyldarynyń sebebi ekeni anyq. Shyǵarma Aldıardyń kúıreýimen aıaqtalady. Rasynda úmitsizdikten jaman eshteńe joq. Odan keıin uzaq ýaqytqa deıin muńǵa bıletesiń, sondyqtan ózi de depressıada, áldebir daǵdarys jaǵdaıynda júrgen adamdarǵa muny oqýǵa keńes bermes edim. Munda jan-dúnıeńde qoparylys jasalady.
Jadyra SHAMURATOVA
6alash usynady
