Búgingim baıaǵymnan emes bir kem,
Kóńildiń kóp túıtkilin qalaı irkem?
Qazaqqa, janashyr joq, shette júrgen,
Qoldaı kór Eren-Ǵaıyp, Qyryq shilten!..
Taǵdyrdyń tálkegi
(Taǵdyr tálkegimen Qazaqstan, Qytaı, Mońǵolıa arasynda tentiregen qandastardyń izimen...)
Mońǵolıada turyp kele jatqan qazaqtardy tutastaı alyp qaraǵanda jońǵar shapqynshylyǵynan keıin, kóbinese orys bekinisteriniń tebinimen yǵysa, ysyryla Qalba, Altaı, Saýyrǵa bettep, odan qytaı qysymynan yǵyp Altaıdaǵy Abaq elinen bólinip, Mońǵolıanyń batys ólkesine, ıaǵnı tórt memlekettiń shekarasynyń túıilisine kelip ornalasqan qazaq ultynyń bir bólshegi dep sanaıtyn bolǵanymyzben ishki syr-sypatyna tereń úńilsek áralýan erekshelikterdi tabamyz.
Sol bir alasapyran kezde osynaý ulańǵaıyr meken-jer Chıń dınastınasynyń-Ejenhannyń qaramaǵynda jatqandyqtan otar halyqtar ózara sapyrylysyp júrgen. Tórt memlekettiń túıilisi dep, buǵan qazirde shekaralaspaıtyn Qazaqstan Respýblıkasyn qosyp ataǵan sebebimiz- qazir Reseı Mońǵolıa men Qazaqstan týra qatynasatyn jol shyǵarýǵa alpystaı shaqyrym dáliz (korıdor) ashatyn keńistikti uıǵarmaı otyrǵany bolmasa osy tóńirek ejelden qazaq jeri ekendigi taıǵa tańba basqandaı tarıhtyń astarynda jatqan aqıqat. Dálirek aıtqanda bul óńirdi Reseı 1921 jyly ózine qaratyp alǵan. 1936 jyly Qazaqstanǵa qaıtaryp bergen. 1953 jyly qaıtadan Reseı enshilep alǵan. Qazir osy eki aralyqta Baıan-Ólgıımen jalǵasatyn jol salýdan tartynaqtap otyrǵanymen bul jerlerdiń deni ejelgi qazaqsha, mońǵolsha ataýlarymen atalǵan boıynda keledi.
Ejelgi saq, ǵun, túrki babalarymyzdyń eskertkishteri men máńgi óshpes tańbalary saırap jatqanda keıbir ýrıanhaı jelókpe aǵaıyndar bizge sender kirmesińder, bul bizdiń ejelgi mekenimiz deıtin, bir-birimizdi túrtpekteýdiń jóni joq, Altaıdyń kún betindegi Sarsúmbe atty ortalyǵynan olar jáne bizder asyp kelgenimizdi dáleldeıtin bultarmas aıǵaqtar bar. Bizder osy batys óńirge qaıta oralyp qonys tepkenimizde bul eldiń halyq sany jarty mıllıon ǵana shamasynda, derlik ıen jatqan joq pa edi? Eger osy óńirde bizder jáne sizder turyp, qyzǵyshtaı qorǵap ómir súrmegende shyndyǵy kerek, bul jer irgeles jatqan, irge keńeıtýge áýes, buryn da talaı jerdi basyp alǵan eki iri memlekettiń qanjyǵasynda ketpes pe edi?..
Osy tórt eldiń toqaılasatyn jeri Mońǵol Altaı jotalarynyń shoqtyǵy Besboǵda taýynyń basy Kúıtiń, Malshy qatarly teńiz deńgeıinen bes myń metrdeı bıiktiktegi muzart shyńdar, baýraıynda jazda jaǵalaýynda gúl, báısheshek jaıqalyp ósip, mamyrlap mal jaıylyp jatsa da beti jipsimeıtin, bertinde jıhangez ǵalym Potanın (ol Paýladardyń Iamyshev aýylynda týylǵan)-nyń atymen atalǵan álemge áıgili máńgi muz ózen bar. Kórnekti jazýshy Oralhan Bókeıdiń «Muztaýyndaǵy» ýaqıǵada osy tóńirek kórkem beınelengen. Bul óńirler kóne ǵundar men túrkilerdiń ejelgi muralary tunyp turǵan meken-jer. Bastabynda Semeı tóńireginen aýa jaıylyp shashyraı jaılap, qystap júrgen kóshpendi qazaqtar Ór Altaıda turaqtap, Altaıdyń kún betinen tynyshtyq tappaǵandyqtan, ári bul jaqtyń jaıylymy keń, qysy qarsyz, jazy shybynsyz, malǵa jaıly dep bir bóligi 1860 jyldardan rýbasy Jylqyshy balýan Aqtaıuly, Kóbesh batyr Aıtbaıuly, Qojamjar tóre Sámenuldarynyń bastaýymen top-tobymen kóship kelip osynda qonys tepken.
Jer shuraıly, qonys jaıly bolǵanymen jergilikti taıpalar men irgedegi orys jáne arǵy bette qalǵan, Shúı jaqtaǵy aǵaıyndar da qonys, jaıylymǵa jarmasyp, alman-aqý tilep, jer daýy men jesir daýyn qýzastyryp, urlap, barymtalap maza bermegen. Qun tartý, barymta, jazalaý, aıtýly qaqtyǵystar da bolǵan. Bizdiń aıtpaǵymyz budan basqa másele, osy jerdiń baıyrǵy halqy emes, bertindegi saıası súrginderde saıa tappaı syrǵaqtap sandalyp kelip bas saýǵalap Mońǵolıa qazaqtarynyń quramyn tolyqtyrǵan qandastarymyz jaıynda. Mońǵolıanyń batysynda, eki memlekettiń shekarasyndaǵy «Qyzyl kezeńde» Daırabaı atty saı bar. Daırabaı Reseıdiń shekaralyq qaraýylymen aradaǵy bir taıtalasqa Jylqyshy bıdiń tilmashy bolyp qatysyp júrip oqqa ushypty da, «ólim qaıdan bolsa topyraq sodan» degen qazaq ǵurpymen sonda jerlenipti. Daırabaı naıman rýly, oryssha til biletin,
«Ata tegim naımannan Daırabaımyn
Balyqtaı Ertistegi qaırandaımyn.
Úırendim óner, bilim bala jastan,
Elinde Sherýshiniń saırandaımyn» - dep el aýzynda qalǵanyndaı óleń de shyǵaryp aıtatyn adam bolǵan deıdi. Biraq onyń týys-týǵany, urpaǵy bul jaqta boldy ma, kúıshiligimen aýyzǵa ilingen joq pa deseńiz esh kim jaýap tappaıdy. Degenmen áıgili kúıshi Daırabaı sol emes pe eken degen saýal týyndap júr. Jazýshy Sultan Táýkeıuly: «Qazaqstandyq basylymdarda «Daırabaı kúıshi Aqmola oblysy Qaraótkelde ómir súrip, Túrkistanǵa aýyp ketken» dep jazady. Múmkin ol Shyǵys Túrkistan bolýy da yqtımal. Qazaqta basqa kúıshi Daırabaı týraly derek kezdespegenine qaraǵanda «bizdiń» Daırabaı qazaqtyń áıgili kúıshi Daırabaıy bolýy ábden múmkin». «Daýdyń basy-Daırabaıdyń qara sıyry» deıtin de sóz bar. Qalaı degenmen Qazaqstan jaqtan kelgen Daırabaı orystyń ol jaqtaǵy ajal oǵynan jan saýǵalap kelip Jylqyshy bıdiń panasyna tyǵylǵanymen bul jaqtaǵy oǵynan qutyla almaǵan bireý. Ákesi Aqtaı bı syrttan kelgen naıman aqyn Taýdanbek syndy birneshe azamatqa qamqor bolǵany sekildi Jylqyshy bı de keńqoltyq atanǵan. Rýy beımálim Asylhan, Qasymhan atty aǵaıyndy eki jigit áldeqaıdan qashyp kelip baýryna tyǵylǵanda inisi qaıtyp ketipti de, Asylhandy jalǵyz uly Súkirbaıǵa serik balasy retinde basyna otaý kóterip, baýyryna qazan asyp bergendikten osy aýylda túbeseli qalǵan eken. Daırabaı da tilmashtyǵymen kereı bıiniń qolaıyna jaqqan sondaı beıqýattyń biri bolar degen oıdamyz.
2016 jyly Sengelde dúnıeden ótken Saparmuhamet (Saposhka) esteliginde: «1909 jyly Marqakólde týdym. Kámpeskede uly ákem Moldajan qýǵyndalyp, 1919 jyly Mońǵolǵa kelip panaladyq. Qazybaı, Qapa sheberlermen, orystarmen birge kón óndirdik. Ákem 1938 jyly náýbetke tartyldy. 1939 jyly Ulanbatyrǵa baryp, sondaǵy naıman Qanataı jáne Isalardyń kómegimen kombınatta jumystap, 1941 j áskerge alynyp, azattyq maıdanǵa qatysyp, oraldym. 5 jyl aýylnaı bolyp, 25 jyl Reseıge mal aıdadym. Eńbek zeınetine bólendim. Alty bala, jıyrmadaı nemerelimin. Uldan ıman, qyzdan ıba ketpesin» degen.
Mońǵolıada turatyn halyqtyń 90-nan astam paıyzyn ıelenetin mońǵol ultynyń ishinde ózderiniń rýlyq tegin kereı, naıman, qońyrat, ýaq, jalaıyrdan taratatyndar barshylyq. Óıtkeni bul eki halyqtyń shyǵý tegi ǵun, saq, túrkilerden bastaý alǵan birtekti jáne qazaq pen mońǵol eki ultqa jiktelip, jeke-dara qalyptasqan tustardan bastap olar mońǵol tarapyna qalǵandar. Óıtkeni bizder mońǵol borjyǵyn rýly Shyńǵys hannyń qońyrat, kereı, naıman hanymdarymen, kelinderimen, bas qolbasy jalaıyr Muhalı syndy serikterimen araǵa tilmash salý arqyly qarym-qatynas jasap turǵandyǵy týraly bir de bir derekti tappaımyz. Tipti Shyńǵys hannyń ózi qaı tilde sóıledi, qońyrat, kereı hanymdarymen tilmash-dúńshe salyp qatynasqan ba, nemeresi Kúıik han Rım papasyna joldaǵan hatyn ne úshin arab jazýymen jazǵan, «Qupıa shejireni» qaı tilde kim jazdy?» degen saýaldarǵa jaýap berý de ońaıǵa soǵyp otyrǵan joq. Mońǵoldyń kórnekti «shyǵys shaıyry» atanǵan aqyny B.Iavýýhýlan men saıası náýbetke ushyraǵan saıası qaıratker Loohýýz rýyn naıman dep, áskerı tarıhshy B.Altangerel jalaıyr dep jazǵan bolsa, talantty aqyn R.Choınomnyń ulty qazaq bolǵandyǵy týraly derek ashyqqa shyǵa bastady.
Qazirde osy elde turyp kele jatqan qazaqtardyń basym kópshiligi kereıler bola tursa da naıman, ýaq, azǵantaı otbasy arǵyn qatarly orta júz adamdary, qazaq atanǵanymen júzge qamtylmaıtyn tóreler men qojalar jáne ártúrli sebeptermen kelip qazaq bolyp kirigip ketken uıǵyr, ózbek, qyrǵyz, bashqurt, noǵaı, tatar, qyrǵyz, duńǵan ( mońǵoldar bulardy báribir qazaq dep biledi) qatarly ózge ult ókilderi de bar. Orys, mońǵol, uıǵyr, saqa, býrıat, tyva qatarly jat jurttan kelip qosylǵan analar men kelinderdi, birer túrik, pákstandyq kúıeýdi qosyp eseptegende bul shama keńeıe túsedi. Sondaı-aq qazaqtardyń ejelgi ǵun men saq, túrki zamanyndaǵy babalarymyzdyń túpki bul mekenine qaıta oralýy jáne top-tobymen aýyp kelip birjolata qonys tebýi 1750-1870 jyldarǵa tuspa-tus kelgenimen 1912, 1931, 1934, 1943, 1950, 1990 jyldardaǵy syrtqary, ishkeri úrkin, aýa kóshý, qonys aýdarýlary da quramyna ózgeris, ózgeshelikter engizip otyrǵan.
Mysaly, 1830 jyldarda Altaıdyń Qaraseńgirinde shapqynshylyqqa ushyraǵan Begen baı aýylynyń bir top jastary Ývs aımaǵy Tarıalan aýdanynda turatyn, buryn Ǵaldyn boshyqty aıdap ákelip jumysqa salǵan dini ıslam, tili basqa (keıin mońǵoldanǵan) hotyndarǵa qosylǵan. Olar musylmanbyz deı tura sońǵy jıyrmadaı jylda qaıyrymdy musylmandardyń qoldaýymen meshit salyp berip, ımam taǵaıyndap balalaryn Túrkıada oqytyp baýyrǵa tartqanymen dinimizge áli de bet buryp kete almaı shatqaıaqtap kele jatqan kórinedi. Jáne sol ýaqyttan sál keıin qazaq dalysynan Shyǵys Túrkstanǵa ótip, odan qazirgi Baıan-Ólgııdiń Delýin óńirine mekendep turǵanda qyrǵynǵa tap bolǵan naıman-sarǵaldaq rýly Qaldeke Otynshy ulynyń tiri qalǵan urpaqtary qaı jaǵymen barǵany beımálim, bertinde Qosaǵash aýdanynan tabyldy.
1912 jyly «Jalama» (Reseı tyńshysy, adamdy tirileı, terisin tulyp qyp soıyp, tý etip kótergen jendet qalmaq Dambııjansan) ylańynan úrikken eldiń birazy qazirgi Shyńjań men Qosaǵashta qalyp qoıǵan bolsa, 1931 jyly Altaıdyń kún betine aýyp barǵan el kelesi jyly jutap qaıta oralǵanda ol jaqtan biraz aýyl ilesip kelgen. 1943 jyly Qujyrtydan úrke kóshken jurttyń kóbisin beri qaıtaryp bergenimen birazy ol jaqta qalyp qoıǵan. 1900-1990 jyldar aralyǵynda bul jaqtaǵy qazaqtardan Qazaqstanǵa biren-sarandap oqýǵa ǵana bardy, ol jaqta qalyp qoıǵany joq. Al Altaıdyń arǵy betine 1929-1940 jyldardaǵy saıası náýbette azǵana adam qashyp ketip jan saýǵalap, 1940 jyldardyń orta sheninde gomındannan aǵaıyndardy azat etýge baryp shaıqasqan erikti otrádtan Kárteńbaı, Muqamet qatarly jıyrmadaı adam mert bolyp sol jaqta qalsa, 1920 jyldardan ásirese memlekettik shekara qatań bekigen 1940 jyldarǵa deıin Shyńjan jaǵynan Shen shı saı rejımi, Mádenı tóńkeris ylańdary qatarly qýǵyn-súrginnen zardap shekken J.Sháriphan, Tóńkeris, Ideıatdolla, Qasen, A.Seıthan, Moldahan, Mellethan, Kıraman, Kósherbaı (Qytaıǵa qaıtarylǵan, qazir Qazaqstanda, Jansúgirde) qatarly adamdar keıde top-tobymen, 1980 jyldarǵa deıin jalǵyz-jarymdap ta kelip, qonystanyp jatty. Óıtkeni bul tóńirek jaý-jardan aman, beıbit, ári baıan-ólgıılikter osy batys túkpirdi ǵasyr boıyna syrtqy dushpannan qorǵap turǵandyǵyn aıryqsha aıtý lázim. Qashyp kelgenderdi bul jaq qaıtaryp bermeı bas saýǵalatýynyń sebebi ol kezde Keńes odaǵymen qyrbaı bolǵan Qytaı Mońǵolmen de dúrdaraz edi. Degenmen keıde qashyp kelgenderdi qaıtaryp bergen jaǵdaılar da bolǵan. Osy jaqtan uıǵyr azamatyna erip ketip, «zor sekiris» kezinde Altaı aımaǵynan beri qashyp kelgen Dámelini mońǵol shekarashylary qaıtaryp bergende tabanda atyp tastaǵan.
Mońǵolıa ishinde qazaqtan qaýiptenbegen, bular sý ishken qudyǵyna túkirmeıdi daý-shar da, jańjal da shyǵarmaıdy, kerek deseń bular osy eldegi 1911, 1921, 1939, 1945, 1947 jyldardaǵy tóńkeris, soǵys, shekara qaqtyǵysy, jańjaldyń bárinde keıde arǵy bettegi aǵaıyndardyń soıylyn soǵyp kómektesse, endi birde bul jaqtaǵylardyń joǵyn joqtap olarmen atysyp Mońǵolıanyń jyrtysyn jyrtqan!.. (Shybyn jany úshin qytaı men mońǵoldyń jyrtysyn jyrtyp qandastarymyz sol tusta shekarada ózara atysqanynyń ózi ıqandaı qasiret!)
Baıan-Ólgıı Mońǵolıa qazaqtarynyń ulttyq aımaǵy, osy eldegi qazaqtyń eń kóp shoǵyrlanǵan negizgi ortalyǵy bolǵanymen osy eldiń 21 aımaǵy men birneshe qalasynyń barlyǵynda azdy-kópti mólsherde qazaqtar turyp keledi. Olardyń birazy qazaqsha sóıleýge namystanatyn azǵyn dúregeıler!) Birnesheýi bóten ultqa baldaı batyp, sýdaı sińgen derekter bar. Mońǵolıa qazaqtarynyń baıyrǵy tarıhı otany, ulttyq birden-bir qara shańyraǵy Qazaqstanmen ózara qarym-qatynas, barys-kelis, aýys-qıys máselesine baılanysty tarıhı keıbir derekterge toqtalsaq:
Mońǵolıanyń batysyna 1700 jyldardyń orta sheninen qaıta oralyp ornyǵa bastaǵan qazirgi Baıan-Ólgıılik qazaqtar 1800 jyldarda Qotanqaraǵaıdaǵy Nıkolsk jármenkesine jyl saıyn túıeli kerýenmen baryp saýda jasap turǵan, 1868 jyldan Ýlaanhýs, Saqsaı, Tulba, Nogoonnýr, Aqkól, Ólgııde Reseıdiń saýda palatalary kelip ornalasqan. Qazan tóńkerisi, Mońǵolıadaǵy 1921 jylǵy tóńkeristen soń Keńes ókimetiniń saýda ókilderi olardyń ornyn basty. Solardyń biri Sentrosoıýz uıymynyń qyzmetkeri Qosjan Sarıev 1928 jyly kelip eki eldiń saýda qatynasyn retteý, tutynýshylar koperasıalaryn qurý, 1929 jyly Aqkól jalǵastyrý (Reseımen saýda) bazasyn ornatý mindetterin atqarǵan. «Saraıyp (Saraev) óte kishpeıil, saýatty, elgezek, atqa myqty, alys jolda sharshamaıtyn azamat edi. Bala kezde Totı molladan alǵan azǵana saýatym bar, qasyna erip júrgen maǵan jańasha hat-qalam úıretti. Bóken jarǵaq tulyby bar, túnde sonyń ishine kirip jata ketedi. Aqbalshyqtan baryp Tulbada qonyp jatqanymyzda Bel jaqta Rústem, Dastan aýylynda áıel adam baýyzdalyp qaldy degen sýyq habar keldi, oǵan da shapqylady...»-dep jazǵan Sátibasuly Rahmet (1900-1992) esteliginde.
Sarıev bul jaqta bir perzentti bolyp, oǵan Nasanbat degen mońǵol esimin beripti. Baataryn Nasanbat Altaı han ýálaıatynda alǵash tóńkerisshil jastar uıymyn ornatqan, keıin Qobda aımaqtyq partkom bastyǵy bolyp turyp 1938 jyly náýbetke ushyraǵan. Nasanbattyń qyzy Nına 1960 jyldarda Nalaıhda muǵalim edi. Qosjannyń uly Nasanbat Almatyda ınjener bolyp turǵan eken. Sondaı-aq sol tusta Rústem Japar esimdi mal dárigeri kelip jumystaǵany, 1902 jyly qaıdan kelgeni belgisiz Ápendi deıtin adam (ulty túrki delinedi) bul jaqtyń adamdaryna alǵash ret sheshektiń vaksınasyn ekkendigi de aıtylady.
Mońǵolıa qazaqtarynyń ortasynda saıası, aǵartý qyzmetin uıymdastyrý maqsatymen 1929-1930 jyl aralyǵynda Abaı Qasymov, zaıyby Táshińke (bir perzenti qaza bolyp, alǵabasar qyzmetker Júnisbaıuly Túrkstannyń (zaıyby Kúmis) qyzy Ońalsyndy baýryna basyp alǵan, Túrkstan 1938 jyly náýbetke ushyraǵan), Shárip Ótepov, zaıyby Dilnuz Ótepova kelip, saıası, aǵartý sharalaryn júzege asyra bastaǵan. Biraq bul iske úrke qaraǵan jurt Altaıdyń arǵy betine aýdy. Qasymovqa aqyn Aqyt qajy birneshe óleń-hat joldaǵan. Qasymov biraz ýaqyttan keıin Ýlaanbaatar arqyly Shyńjanǵa baryp, Barkól, Qumyl aýdanynda basshylyq qyzmet atqaryp turyp, qytaıda jazalanǵan. Barkóldikter ony Shyńshısaıdyń qol shoqpary dep sanaǵan, ol týraly Zeınolla Yrǵaıbaıuly aqsaqaldan bir aýyz óleń jazyp aldym. Abaıdyń bir qyzy Rashıdamen (ádebı mura zertteýshi N.Qalıollanyń zaıyby) 1995 jyly Úrimjide jolyǵyp, ol maǵan Aqyttyń kitabyn syılady, keler jyly dúnıeden ótipti. Ótepov ta uzaq jyl qamaýda bolǵan, 1930 jyldar ýaqıǵasy týraly «Shyǵys qyzy» atty derekti hıkaıa jazǵan ol kisi 1970 jyly Ólgııge, Ýlaanbaatarǵa kelip qaıtty. Ótepovtyń Revsomolǵa múshelik kýáligi Qazaqstannyń murajaıynda eken, 1983 jyly kórdim.
1931 jyly Semeı jaqtan muǵalim Berdiqoja Joltaev, Qaıyrbaı Tileýberdın, Oraz Imanálıev, zaıyby Aınurlar keldi. Berdiqoja Tulbada mektep ornatyp, qoljazba oqýlyq jasap qoldanǵan. Qalqa ózeni boıynda japondarmen bolǵan shaıqasqa atty áskerler bólimin bastap kirip erlikpen mert bolǵan, Mońǵolıa qazaqtarynan týyp shyqqan bir ǵana Batyr İkeı Mázimulynyń alǵashqy ustazy Berdiqoja Shyǵys Túrkstanǵa ókimet tapsyrmasymen baryp oralyp, naqaq jazamen on jyldaı abaqtyda otyrǵan jáne birjolata qalyp, Ólgııde turyp, dúnıe salǵan. Ómiriniń sońynda qytaı qurylysshylarymen aýdarmashy, kiltshi, at arbashy bolyp kúnelte júrip halyqtyq ańyz jelisimen «Bókenjarǵaq» atty dastan jazǵan. Ańyzda ań aýlaýǵa shyqqan aǵaıyndy ekeýdiń bireýi bóken jarǵaq kıgen ekinshisin ań eken dep ańdamaı atyp tastap ah urady. Dombyra men sybyzǵynyń osyndaı kúıi bar, keıde «Ańshynyń zary» dep te ataıdy. Mońǵol halqynda da osy ispettes «Shalzat baahan sharga» atty halyq áni bar. Úsh eldegi ultynyń sol kezdegi ahýalyn kózben kórip, oıǵa qalǵan Berdekeń «bólshevık terisin jamylǵan» aǵasyn inisi jazataıym mert qylǵanǵa uqsatqan bolýy ǵajap emes, jaq-jaq bolyp, qyzyl men aq bolyp atysqan, búgin de...
Qazaqstannan, ásirese shyǵys óńirinen ótken ǵasyrda az-azdap bolsa da art-artynan Mońǵol jerine deıin ótip kelip qonystanýshylardyń óz týǵan topyraǵynan aýa jaıylýynyń sebebi 1916, 1917, 1930-1938 jyldardaǵy dúrbeleńge baılanysty bolǵany anyq. Olardyń deni Shyńjan arqyly, az bóligi Qosaǵash jaqpen kelgen. 1930 jyldardyń basynda Shúı ózeni boıynan úrkip kelgen birshama aýyldy ókimet jaǵy qaıtadan asyryp jibergen, odan birneshe jyl ótkende saıası náýbetten úreılengen bir aýyl (Jarqynbaı aýyly) qonys qorasyn úı-jaıymen órtep tastap beri asyp kelip qonystanyp turyp qalǵanda ol jaqtyń ókimeti «órt apatyna ushyrady» degen akt jasap máseleni jaýyp tastaǵan kórinedi.
Qaıdan kelgeni belgisiz (esimine qaraǵanda Zaısan jaqtan bolar) beıtanys bireý on jastaǵy balasyn 1920 jyly Aqkóldegi Áýke záńgi aýylyna amanat etip tastap ketken. Múdáris Zaısanovty Raısqannyń anasy Anar asyrap saqtap, Aqbalshyqta 1928 jyly alǵash ornaǵan qazaq mektebine beredi. Keńes odaǵynda oqyp ushqysh bolǵan sol Zaısanov Mońǵolıa áýe kúshiniń tuńǵysh qolbasshysy bolyp, dańqy ańyzǵa aınaldy. Osy alǵashqy mekteptiń alǵashqy ustazy aqsoıan súıekti Tarbanaquly Dúgereg, 1930 jyldan Baımuqamet Qanapıauly. Baımuqamet Qazaqstannan aýyp kelgen arǵyn, keıin bul eki muǵalim de saıası náýbetke ushyraǵan. Zerek bala Zaısanov Abaı, Sháripterdiń qoldaýy arqyly D.Jeńisqan, S.Ájiken, S.Sholtaı, O.Ábiltaı, Bıǵaısha, Kúzinaı (bul ekeýi qyz, sońǵysy jat jerde tramvaıǵa soǵylyp mert bolǵan), J.Ahmet, Á.Júnisqan, O.Maqabyl, N.Orazbaı, T.Seıthan, Q.Shákirtbaı, M.Qabas, Dórbet (Máskeýde qaıtys bolǵan), Ábzálı, Q.Shárip, Bekeı, Núkeı, Qıabaı, B.Izenbaı, S.Qyzaı, Jeksenbi, Ó.Toqtybaı (jolaı adasyp ketip, jyl aınalyp oralǵan), Tikeı, R.Zaqılarmen birge Máskeýge oqýǵa (KÝTV) barady. Ózgeleri Shyǵys ýnıversıtetinde oqysa, Zaısanov Orynbordaǵy ushqyshtar mektebine túsedi. Ol ózi tatar ma, noǵaı ma, álde qazaq pa belgisiz, qaıdan kelgeni, qaıda barary beımálim bireý osy óńirdegi rýbasy Áýkeniń úıine joljónekeı kelip, «azapty saparda ketip baramyn, Allanyń atymen sizderge amanat ettim, bas-kóz bolýlaryńyzdy tileımin, aty Múdáris Zaısanov dep bilińizder» dep toǵyz, on jas shamasyndaǵy balasyn qaldyryp, ózi sol boıynda izim-ǵaıym ketken eken. Bala Áýkeniń báıbishesi Anardyń qolynda, balasy Raıysqannyń (ol da bı, 1938 jyly saıası náýbette atylǵan) qamqorlyǵynda alańsyz ósip, kókiregi oıanǵannyń arqasynda bolashaqqaa qadam basqan-dy. 1938 jyly Mońǵolıaǵa mektep bitirip oralǵan ol osy eldiń áskerı áýe kúshin basqardy, tuńǵysh ret birneshe adamǵa general sheni 1944 jyly 4-aıdyń 26-synda berilgende ol general maıor boldy. 1950 jylǵa deıingi maıdannyń bárine qatysyp, jaýǵa qyrǵıdaı tıdi jáne sol jyly ulttyq aımaqtyń on jyldyǵynda Ólgııge alǵash ushaq qondyrdy. Úkimet saraıy qasyna ushaq qondyryp sógis estip, kóziniń tirisinde-aq aty ańyzǵa aınalyp, Áýke áýletindegi bir top inilerin óz kásibine baýlyǵan Múdáris 1967 jyly dúnıeden ótkende Mońǵolıa aza tutty. Ýlaanhýs orta mektebine Zaısanov esimi berilgen.
Obal-subaby zamanda, zańda, sory azdyǵynda bolar, eki el jaýlasqanda eki jaqta qalǵan aǵaıyn-týystardy bir-birine qarsy aıdap salǵan ǵoı, Múdáris Báıtiktegi gomındanmen aralasqan týystarymyzǵa bomba tókse, Qamqash, Saǵda, Berdiqojalar sol jaqta barlaýda júrdi, jas ofıser Jánábilhan gomındanshylarmen shaıqasta Báıtikte mert boldy. Alaıda óz vzvodymen jaýmen betpe-bet aıqasta mert bolǵan ony, shaıqasty durys júrgize almaǵan bastyq ózi jazadan qutylý úshin «jaýǵa, qandastaryna berilip ketti» dep jala jaýyp, aqyry san jyldar ótkende shyndyq anyqtaldy.
Belgili aqyn Shámel Qalqauly (1900-1979) 1930 jyldarda aýylymen Marqakól (Qaljyr bolysynan)-den Býryltoǵaıǵa ótip, 1930 jyldar aıaǵynda Baıan-Ólgııge kelgenimen «Sovetten qashqan» degen jeleýmen qýdalaýda bolyp, Ývs aımaǵyna ótip, odan da saıa tappaı qamaýǵa alynyp, bosaǵan soń Baıannýrda turyp, qaıtys bolǵan. 1963 jyly «Estelik», 1990 jyly «Shyn dos» kitaby shyqty, «Dúńgen jylǵy soǵys» atty bir dastany Býryltoǵaı aýdanynyń ádebı toptamasynda basyldy. Shákeńniń 1958 jyly el astanasy Ýlaanbaatarda ótken úlken bir ǵylymı májiliske qatysqan sýretin beınetaspadan (qasynda ózimen shamalas qazaq aqsaqaly bar) jýyrda taýyp aldyq. Balasy Sýnátbek atamekeni Marqakól mańyna barǵan. Qazir Qazaqstanda turatyn naıman rýly, aǵa maldárigeri Qurmanhan Qyzaıbaıúly 2012 jyly 20 maýsymda aıtqan áńgimesinde Shámel jaıynda bylaı dedi:
«Bizdiń aýyl Qazaqstanda, Tarbaǵataıda turyp, Shyńjanǵa 1916 jyly, Shámel Marqakólde bolys bolyp turyp, 1931 jyldarda ótken. Batyr Kóbeshtiń nemeresi, Muryndyqtyń mırasqory úkirdaıymyz Baıqadamdy (buryn Mońǵolıada turyp, memlekettik Ú szge qatysqan soń 1929 jyly S.Dálelhan, ýrıanhaı lamasy Chúltemdermen qatarlas arǵy betke asyp ketken, sonda atylǵan) qytaı jaǵy qolǵa alǵan soń sonyń ósıeti boıynsha Mońǵolıaǵa qaraı betaldyq. Jezdemiz Múptál Baıqadammen birge ustalyp, bir jyl ótkende bosady. Bosaı salǵan kezde Múptalǵa Shákeń Úrimjide jolyǵyp, bir úıge alyp baryp kútip tynyqtyrǵan soń oǵan Baıqadamnyń sálemin jetkizedi de Shákeńder bizdiń aýylmen birge kóshýge bel baılaıdy. Sóıtip 1941 jyly Tulbaǵa kelip shildede toı kórdik. Men toǵyz jasta edim. Shákeń Ývsdan 1953-54 jyldarda ustalǵan. Ýlaanbaatarda júrgenimde ol kisini qamaý ornynan izdedim. Sondaǵy jerlesimiz, ishki ister ókili Imanbaıdan surastyrsam qamaqta aspaz bolyp isteıdi dedi. İzdep baryp jarty kún áńgimelestim. «Mongol til bilmeımin, orys tilmash ber dep edim, berdi, biraq 25 jylǵa sottady, shekara buzyp kelgen edim, ózge jazyǵym joq dep asyp aıtystym. 15 jylǵa túsirdi» dedi. Jyl aılanyp báıbishesi Úırek bala-shaǵasymen baryp úkimet úıiniń aldynda aptalap jatyp alǵanynda memleket basshysy J.Sambýý kezdesip jón suraıdy, mán-jaıdy uǵynǵan soń aryz ber deıdi. Aqyry birneshe aı ótkende azat etken-di. Bosap shyqqannan keıin Nalaıhda biraz turyp, odan Baıan-Ólgııge kelgen. Ákesi Qalqa júz jasqa taıap baryp jyǵylǵan. Qabylhan, Zúlkápil, Imanbala, Shaızada, Tolyqbaı degen aǵalary da kelgenimen qaıtadan arǵy betke asyp ketken». Ańqyldaǵan aqkóńil jan, ataqty tókpe aqyn Shámeldiń:
«Qyryq altymda buldyrap kózim ketti,
Kitaptan oqı almaı jalǵyz betti...
Ómirdiń tústim talaı talasyna,
Kórgenim taýsylmaıdy arasynda»-degeni sekildi qýǵyn, súrgin, tar jol, tas qamaqtan tys tartqan qorlyq, beınetterin hatqa túsirýine turmys aýyrtpalyǵy, saıasat jáne syrqat mursa bermegen, keıde ashyq, keıde astyrtyn qaǵaz betterine jazyp qaldyrǵan.
Sol Shámel aqynmen rýlas Mońǵol jerine birge kelgen Qabysh Saǵıdolla uly ákesi Saǵıdolla (Súıgen qajy atanǵan, 1840-1928) Baıqanuly Kúrshim aýdanynda týyp-ósip, meshit, medrese salyp bala oqytyp turyp, 1928 jyly jer aýdarylǵan. Qabysh sonda qashyp shyǵyp Qytaı asyp, odan Mońǵolıaǵa kelgen. Qabysh balasy Qobdash muǵalim qazir Ólgııde turady.
Mońǵolıanyń eńbek eri, Halyq jáne eńbek sińirgen dárigeri Haırýlla Jáleluly (2016 j 90 jasynda dúnıeden ótti. Ol ustaz, ofıser de bolǵan, taý sportynyń sheberi, Abaı óleńderin alǵash mońǵol tiline aýdaryp 1958 j shyǵarǵan)-nyń ákesi Qazan tatary, anasy Shyńjan uıǵyry, al zaıyby muǵalim Gúlsin Qısa (Álipbek) qyzynyń súıegi naıman-duzaqshy. Onyń atasy Aıat 1928-1930 j Shyńjanǵa, odan Mońǵolıaǵa ótken. Ákesi Qısa 1938 j aǵa, inisimen saıası náýbetke ketken. Anasy Halymjannyń tórkini Zaısan qalasynda. 1956 jyly «Qazaqstan áıelderi» jurnalynda «Órldeý jolynda» atty maqala basylyp shyqqan. Maqala avtory A.Qunanbaev atyndaǵy sovhoz dırektory, Lenın ordendi Hanym Dáýitbaeva edi. Mine sol Hanym Hanymjannyń birge týǵan sińilisi bolyp shyǵady. Sóıtip olar araǵa otyz jyl salyp, 1958 jyldan tabysqan eken. Qısauly Ahmetbek Mońǵolıaǵa ES qaıratker, kórnekti kompozıtor, Qazaq elinde qaıtys boldy.
Qazan tóńkerisi tusynda kelgen shımoıyn rýly Qazybaı Aqqol basynyń bir darasyna bylǵary zaýytyn ornatyp is júrgizgen. 1938 jyly ustalǵanda qoldan soqqan myltyǵyn qaraǵaıdyń qýysyna tyǵyp, erjetip kele jatqan balasy Kóbeshke tapsyryp ketedi. 1939 jyly tutqyndalǵan Kóbesh áskere ójettigimen Ýlaanbaatar abaqtysynan qashyp shyǵyp, taý-tasty panalaı júrip jetip, Baıan-ólgııde birer jyl qýǵynǵa túsip dúrliktire júrip, 1943 jyly aımaqta áldeneshe báıgi alǵan aqqoldyq Ospannyń qyzylkók atyn minip arǵy betke asyp ketken. Ult azattyq jolyndaǵy áıgili kúresker batyr I.Ospannyń qolyna qosylyp, 1949 jyly mert bolǵan, urpaqtary (qyzy Maǵysh) qazir Qazaqstanda turady.
1931 jyly arǵy betten bir esegin jeteleı asyp Ábdolda Qudabaıuly balasy Bekbaı jáne jolda ilesken serigi Málǵajdarmen birge Tulba kóli mańyna kelip turaq tapqan. Bastabynda arǵy bettiń ıtelisimin deýshi edi, on jyldan soń rýym naıman deıtin bolǵan. Senimdi adamdarmen syrlasqanda qazan tóńkerisine qatysqanyn, Lenındi kórgenin, Imanǵalı, Ahmetjan degen inileri keıin qalǵanyn syr ǵyp shertedi. Keıde el, jerin saǵynǵanda:
«Basynda Qarataýdyń bir top mıa,
Qolynda ánshi jigit garmonıa.
Osy ánge shattandyryp salýshy edi,
Balasy Qojaǵuldyń Qanapıa.
Dúnıe-aı, taýsylmady arman, arman,
Aýylym Kókshetaýda edi-aý qalǵan.
Sulý qyz, ánshi jigit bári sonda,
Shirkin-aı nege keldim sol aradan»-dep qalyqtatyp án salatyn. Sol Ábdoldanyń ekinshi uly Serikbaı (1943-1985. Mınıstr bolǵan U.Máýlit marqum ekeýiniń anasy bir) Máskeýde joǵary bilim alǵan, aspırantýra bitirgen, Mońǵolıada sý sharýashylyǵynyń tete mınıstri, EÓKS-tegi ókili bolǵan eren azamat edi. Al onyń zaıyby Ábdilqyzy Raýshannyń uly ákesi Qazan qalasynan kelip, qazaq ortasyna dindarlyǵymen áıgilenip, saıası náýbetke tap bolǵan «noǵaı molla» Qasen uly Jálel (Mekege Aqytpen birge barǵan qajy) edi. Jáleldiń dáriger Ahmet (Ahmetuly Qasen dáriger qazir Taldyqorǵanda), qoǵam ardageri Ábdil, eńbek eri, kórnekti halyq dárigeri hırýrg Haırýlla, baılanys ınjeneri Rızabek syndy balalary bar.
Mońǵolıadaǵy qazaqtar «Kenjebek aıdaǵan», Shyńjandaǵy aǵaıyndar «Jalǵyz aıyrplan» dep ataǵan qaraly oqıǵanyń bas keıipkeri Kenjebek Rústembekuly Kóshenov Reseı jaǵynan kelip, 1930 jyldar basynda shekaralyq áskerı otrádtyń keńesshisi, onyń jolserigi B.Medınesh bolǵan. Juttan qashyp Shińgilden Mońǵol jeri Bulǵynǵa asyp kelgen aýyldardyń mal-múlkin arǵy betten kelip maza bermegen tonaýshylardan qorǵaý jeleýimen ol aýyldardy ishkeri endetip kóshirý isi qolǵa alynǵan. Alaıda oǵan narazy bolyp, 1934 jyly Bulǵynnan úrke kóshken «tórt tasyg» (bastaýysh ákimshilik birligi) eli zastava basshylary men Kenjebekti azaptap óltirgen, beıti Qobda qalasynyń irgesinde. Sol egespen bergi betten Shińgilge áskerler baryp Shińgil halqyn áýeden aıaýsyz bombalaǵan. Ol aýyldar bastabynda óz yqtıarymen kelip Mońǵolıanyń qol astyna ótti me, álde ýaqytsha qystap qaıtýǵa uıǵarym alǵan ba, bul másele áli de daýly. Jalpy qazaqtyń birtutas aqıqat tarıhyn, ulttyq, rýlyq shejiresin sapaly shyǵarǵymyz keledi eken, onda qaı-qaı jaqtaǵylar birlesip zertteý arqyly bir tujyrymǵa kelýi kerek. Buǵan eń qolaıly ortalyq S.Amanjolov atyndaǵy SHQMÝ bolar dep oılaımyz. «Altaı-ortaq úıimiz» halyqaralyq uıym Barnaýlda is-qyzmet júrgizip otyr, bárine de jaqyn. Kenjebektiń áıeli Valentına 1980 jyldarǵa deıin Gorno Altaısk qalasynda turady deýshi edi, buǵan qaraǵanda olar Shúı eliniń adamy bolýy da múmkin. Al Almatydaǵy Rústembek Kóshenov atyndaǵy mekteptiń buǵan qısyny bar ma, joq pa málim emes, biraq eskerý artyq bolmas.
Mońǵolıaǵa eńbek sińirgen ártis, Qusaıyn Dúısebaıuly («Qyz Jibek», «Qalqaman-Mamyr» spektáklderinde Tólegen jáne Qalqaman beınesin sahnada somdaǵan akter ári mýzykant) Shyńjandy basyp, Shyǵys Qazaqstannan kelgen arǵyn edi. 1957 jyly Býyrshyndaǵy inisi Orazbaı, Naýryzbaılarǵa jolaýshylap oralǵanyn arhıv dáleldedi. Qusekeńniń shańyraǵy qazir Taldyqorǵanda. Dúısebaıdyń jaqyn inisi Semeıbaıdyń balasy Kereıbaıuly Moldahan qytaıdaǵy «qyzyl saqshylardan» jan saýǵalap qashyp kelgennen soń da uzaq ýaqyt tergeý, tekteý, baqylaýdy bastan keshe júrip 1962 jyly Ólgııge kelip turyp, 1993 jyly qaıtys boldy. Ol kisi týǵan jerim Kendirlik dep óleń aıtyp, án salatyn. Osylaısha Shyńjan ólkesinen kelip Baıan-Ólgııde qonystanǵandar bir tóbe: Aqyn Sháriphan Jámlıhanuly, inisi Tóńkeris, Ideıatdolla, Kıraman, Qasen jáne Túrkstan, Muhametjan, Qalman, Kágirbaı, Zeınelhan, Ańhan, uıǵyr Jaqyp, qaraqas Núkeı qul molqy Múltaı úsh balasymen (Bular Túnhelde), Rahmet t.b.
Qart zańger Turysqan Sórtibaıuly 1991 jyly jazyp bergen esteliginde: «1945 jyly áskerı barlaýda júrgenimizde japondyqtar basyp alǵan İshki Mońǵoldan bir top aýyldy shekaradan beri qaraı asyryp kelgenimizde Qalı degen qazaq bala-shaǵasymen birge kelgen» degen edi, sol Qalı qaıda sińgeni belgisiz.
Jántekeı-samyrat rýly Baıbuǵauly Ramazan (1863-1963)-nyń týystary Shyńjannyń Erenqabyrǵasynda, zaıyby naıman rýly Kámıla Nurpeıisqyzynyń týystary Zaısannyń Qaratalynda. Bular 1930 jyldarda Shyńjan arqyly Baıan-Ólgııde bolyp, 1950 jyldar basynda qyzy Aldanyshpen (Osy eldegi qazaqtan shyqqan tuńǵysh sport masteri, júırik) Ih býlannan Ýlaanbaatarǵa baryp qonystanǵan. Kámılanyń aǵasy Qalı, baýyry Musataı, olardyń balalary Murat, Qumarlar 1962 jyly Qarataldan birer dúrkin hat joldaǵannan keıin habar-osharsyz kórinedi. Bul otbasynyń taǵdyry asa kúrdeli. 1945 jyly etegine orap baýyryna basyp alǵan ata-ana sol perzentin erjetkizbekke 1750 shaqyrymdaǵy Ýlaanbaatarǵa kúreń qasqa atymen atty-jaıaýly baryp arba aıdap tirshilik etken. Aldanyshy orta maman dáriger, joǵary mamandy sport muǵalimi, Tokıo olımpıadasynyń júldegeri, 800 metrlik jaıaý júgiristen jasaǵan rekordy qazirge deıin buzylǵan joq. Ol qazir de Ýlaanbaatardy turady.
1934 shyly Shińgilde týyp,1945 jyly Mońǵolıanyń Bulǵynyna kelip, 1968 jyly Ýlaanbaatarǵa, Túnhelge aǵash sharýashylyǵyndaa, 1971 jyldan Zúúnhara mal sharýashylyǵynda jumystap 1991 jyly Qazaq eline oralǵan Oraltaı (Otaı) qajy Qumaruly áýletiniń azapty taǵdyry bir úlken hıkaıa.
Jońǵar shapqynshylyǵynan keıin jany jaı taýyp tynshyǵan Abaq kereı taıpasy Er Jánibek batyrdyń qol astynda 18-ǵasyrdyń aıaq sheninde birshama ýaqyt Jarma, Kúrshim mańynda qonystanyp, qart batyrdyń aqyly boıynsha Ábilpeıis sultannyń balasy Kógedaıdy ákelip Kókpektide han kótergen. Bylaıǵy ýaqytta Qalba, Saýyr, Altaıǵa jaıyla irgeni keńge salǵanymen osy mekenderdiń hámmasyn aldaǵy bir dáýirde eki alyp derjeva ózara bólisip alyp, qazaq tórt memleketke bólinip qalyp ah uraryn ańdamaǵan. Shetelge ketken qazaqtardyń atamekennen ketýdegi bir sebebi, «jazyǵy» osy... Al Buqar jyraý aıtty delinetin jyrdaǵy «Kereı qaıda barasyń...» kereıge qaratylyp aıtylǵan sóz emes, «Sadyr qaıda barasyń» dep Buqardan buryn ómir súrgen Úmbetaı jyraý, odan keıin Buqar aıtqanyn dáleldeıtin dáıek bar. Sol jyrdy bertindegiler «Kereı qaıda barasyń» dep jolsyz túrde burmalap alǵan. Sadyr, Mataı-naımannyń rýlary, bul rýlar qazaq jerinen Kereıden buryn ketken!
Naıman rýly Doǵalbaı Qasaıynuly Kúrshimniń Qaratoǵaıynan 1930 jyldarda Mońǵolıaǵa Esimhan, Kúlataı degen eki aǵasymen kelip qonystanǵan. 1957 jyly Býyrshyndaǵy aǵasy Muhamethanǵa týysshylap baryp kelgen. 1974 jyly Qazaqstanǵa jolaýshylap barǵan kezinde týǵan jerinen topyraq buıyrǵan. Doǵalbaıdyń balasy polkovnık Mádenıet, Ákerıa, nemeresi baılanys ınjeneri Dosymbekter Ólgııde turady. Kúlataıuly Qunapıa 1960 jyldarda Almatydan til, ádebıet mamandyǵymen oqý bitirip kelgen ustazymyz edi. Kúrshim demekshi ıteli Kúrshimbaı aýyly asharshylyq jyldarynda aýa kóship kelip urpaqtary Altaı sumynynda qonystanǵan, qashqyn retinde birnesheýi jazalanǵan. Kúrshimbaıuly Qusaıynnyń zaıyby naıman rýly Qatıpa ájeı 1992 jyly Qazaqstandaǵy týystaryn (belgili qazaq aqyny Ulyqbek Esdáýlet) taýyp, kóship ketpek bolǵanda júgi ketip, ózi Reseı ótkelegindegi qatygez tekteýshilerdiń kesirinen asa almaı qalyp, sonan keshikpeı ajal jetti de Baıan-Ólgııden topyraq buıyrdy.
Ǵulama aqyn Aqytqa qamqor bolǵan Mashan molqy Jýanǵan (Jota qajy) úkirdaı Mońǵol jerinde birshama mekendep, arǵy betke aýyp ketken, keı urpaǵy Mońǵolıada qalǵan.
Aqyn qajy Aqyt Úlimjiuly Mońǵolıa qazaqtary ortasynda onshaqty jyl ómirin ótkizse, osy el qazaqtarynyń belgili aǵa býyn qalamgeri kereı jádik-baıǵazan rýly Aqtan Babıuly, jádik-janǵara Dóńtaı Qojambetuly, molqy-mashan dshramatýrg Qurmanhan Muqamádıuly t.b-lar Altaıdyń kún betinde dúnıege kelgen. Iteli rýly aqyn, aǵa jaýynger ári dáriger Danıal Dikeıuly «dúńgen soǵysy» búlinshiliginde arǵy betten Baıan Ólgııge aýyp kelgen. 1950 jyldarda ókilder tobymen Beıjińge baryp Joýenlaımen jolyqqan, 1957 jyly Altaı qalasyna atpen baryp kelgen, 1990 jyldarda Beıjińge saparlaǵan, Qazaqstannyń Taldyqorǵanyna baryp qonystanyp, toqsan jasynda qaıtys boldy, Týysy Ahmet muǵalim Úrimjide, qaryndasy kórnekti ánshi Jáýken Súleımen qyzy Altaı qalasynda turady.
Iteli rýynyń Tynybek, Atanas-Baıjan atalarynan taraıtyn Túsbaı balasy Ýkaı -Nurdybaı Kendirlikte týyp-ósken, 30-shy jyldar shamasynda nemere aǵasy Áıeke bıdi halyq jaýy retinde ustaıdy. Mal-múlkin tárgilegen kezde, KGB-lyqtarǵa tilmashtyq isteıtin týysy Sydyq: «Bularyń qalaı? Adam jaý eken, ony tutqynǵa aldyń, al mal da jaý ma?» degende ony tabanda atyp tastaǵandyqtan barlyǵymyz qyrylarmyz dep aýyly túndeletip úrke kóshedi. Shekarada atys, qaqtyǵys bolyp, ustalyp qalǵany qalyp, adamdary jan-jaqqa bytyrap ketedi. Ýkaı Shyńjanǵa ótedi, inisi Nurbaıdan kóz jazyp qalady, izdep-izdep tappaıdy. İzine túsip timiskilep júr degen sybyspen onda da turaqtaı almaı Ýkaı 1933 jyly Mońǵolıaǵa ótedi. Jyldar jylystap ótkende ǵana habar alsa, Nurbaı nemis fashıserimen soǵysqa qatysyp jaralanypty da 1945 jyly týǵan jerine kelip qaıtys bolyp, artynda Qınaıat degen balasy qalypty. 1993 jyly ólgeni tirilip, óshkeni janǵandaı sol habardy estisimen Ýkaı asyǵys jolǵa jınalady. Syrtqa shyǵatyn pasportty bolyp, endi Reseı arqyly Qazaqstanǵa ótetin vıza Ýlaanbaatardan kelgenshe zaryǵyp kútip otyrǵanynda qaıyrymsyz qaza qas qaǵymda qaǵyp áketedi. Qyzy Záıimkesh (jubaıy daıyndyqtaǵy ofıser Jaısań Zardyhanuly, qazaqstanda qaıtys boldy) 2003 jyly Qazaqstanǵa qonys aýdaryp, Ýkaı uly Qýanǵan, Káshimder Baıan-Ólgııde qalǵan.
1850 jyldarda qyz alyp qashyp Marqakólden kelgen áıgili aqyn Taýdanbek Qabanuly. Onyń balasy Dáýitbaı Halyq tóńkerisiniń belgili partızany, Mońǵolıanyń memlekettik alǵashqy quryltaıynyń ókili, parlament múshesi, sol quryltaıda sóz sóılep mańyzdy másele kótergen jáne Komıntern ókili Turar Rysqulovpen, Qazaqstan úkimetiniń ókili Hangeldınmen kezdesken (bul týraly Sherhan Murtazanyń «Qyzyl jebe» romanynda da bar) belgili qaıratker bola turyp 1938 jyly balasy Buıdahanmen birge saıası náýbetke tartylǵan. Onyń abyroıy bertinde aqtalǵanymen qalaı jazalanǵany týraly derek tabylmaǵan. Al Dáýitbaı 1940 jyldarda bir top saltattymen kelip júrip Taldyqorǵannyń Turpan aýdany Úsharal jerinde qaıtys bolǵandyǵyn jergilikti kónekóz karıalardyń: «Bir top saltatty adam osynda kelip, biraz ýaqyt bolǵan. Dáýitbaı degen jasy egde adamy qaıtys bolyp jerlengen, qabiri mynaý. Ózgeleri keri qaıtyp ketken» degen soń urpaqtary anyqtap, basyna belgi qoıyp, dinı rásimder ótkizgen. Dáýitbaıuly Buqabaı (aǵa ustaz, 2013 jyly Almaty, Túrgende dúnıeden ótti), nemeresi Murat Buqabaıuly qazir Túrgen-Qarakemerde turady.
Kórnekti tarıhshy doktor Zardyhan Qınaıatuly (1940-2016)-nyń atasy Jónbaı aýyly 1876 j Qazaqstannan Mońǵolıaǵa, 1880 j Qosaǵashqa, 1916 j Shyńjanǵa, 1919 j Mońǵolǵa ótip qonystanǵan eken, Zaqańnyń ózine Almatydan topyraq buıyrdy.
Jerinen aýǵan qazaqtar-jel aıdaǵan qańbaqtar. Qamza Serikbaıuly (1892-1961jyldar shamasy) Taýly Altaıda orys kópesi Afanasevtiń buǵysyn baǵyp, baqshasyn baptap júrip dám aıdap 1930 jyly Aqkól jalǵastyrý bazasyna jumysshy bolady da Mońǵol jerinde túbeseli turyp qalady. Onyń qyzy 1925 jyly dúnıege kelgen Marıa morzshy-baılanysshy, muǵalim, aktrısa (Baıan jáne Aqtoqty beınesin sahnada somdaǵan), aımaqtyq áıelder keńesine, kásipodaq keńesine uzaq jyl basshy bolǵan, qazir balalary (qyzy Zaqan, uly Qojan) Qazaqstanda.
Qarabaı (uzaq jasap 1957 jyly Ólgııde qaıtys boldy) atanǵan Nurjaqyp qazan tóńkerisi tusynda Qazaqstan jaqtan kelgen naıman, kitaptaryn arqalap el aqtaǵan eńgezerdeı boıy bar, er muryndy, qas-qabaǵy qalyń da susty, betine tik qaraǵanǵa taıaq kóteretin minezi qatal, bes ýaq namazyn qaza qylmaı, meshit munarasyna shyǵyp sháhardy basyna kótere azan shaqyratyn dindar, darıany qaq tilip maltap ótetin qarymdy sergek, jalǵyzbasty qarıa óle-ólgenshe jónin aıtpaı ketken, aqtyq demin sarqar aldynda ǵana: «Meniń shyn esimim Nurjaqyp edi, osylaı atap, janazalap jerleńder» dep ósıet etken, Ólgııdegi naımandar zıratyna qoıylǵan. Qarabaıdy barlaý uıymy ult-azattyq qozǵalys kezinde ózi sıaqty syrttan kelgen kezbe Ǵubdaıdolla degenmen birge Shyńjanǵa tyńshylyqqa jumsap, jol serigi Ǵubaıdolla jolda ólgen, ıa sonda qalyp qoıǵan degen de sóz bar. Qarabaıdy bertinde áıgili Mirjaqyp Dýlatov degen dúdamal qaýeset taraldy, ǵylymı zertteý jasalsa anyqtala jatar, qabiri Ólgııde.
Saıası súrgin eshýaqytta tolastaǵan emes, biri ashyq, biri kómes, búgingige eles, degenmen mynaý almaǵaıyp ýaqytta olaı da emes... Naqaq jalamen Mońǵolıada sońǵy ret 1952 jyly atylǵan qazaq taǵy da «qashqyn»-Mahmut Ybyraıuly. Shyńjannyń tarıhı derekterinde Úrimjide 1930-1940 jyldarda qazaq-qyrǵyz ulttyq mádenıet, aǵartý uıymynda Mahmut esimdi bastyq boldy, 1943 jyly saıası mektepte kýrs oqydy degen málimet bar. Jáne bir derekte Mahmutty ult-azattyq kúres jolynda toptasqan qazaq, uıǵyr, tatar jastarynyń jetekshisi, qupıa uıymnyń basshysy retinde kórsetedi. Keı derekte Ospanǵa qarsy qoısa, keıbirinde onymen nıettes turpatpen alyp qaraıdy: Burhan Shahıdıdyń «Shyńjanda ótken elý jyl» kitabynda panıslamshyl, pantúrkishil qaıta ornaǵan Shyǵys Túrkistannyń «qarýly kúshi 1933 jyly Ospan men Mahmýdtyń áskerı bólimderi boldy» delingen. Mońǵol, Qytaı shekarasyndaǵy Daýsyn degen jerde ornalasqan Ospandy alǵan betinen qaıtarý úshingi tapsyrmamen, álde óz maqsatymen Mahmut Ospanǵa bir ret jolyǵyp ketip, ekinshi ret kele jatqanynda mońǵol shekarashylary 1944 jyly 27 aqpanda ustap tutqyndap, «shekara buzǵan, qytaı tyńshysy bolǵandyǵy úshin» segiz aı qamap tergegen. Qadaǵalaý túrinde ýaqytsha bosatqan soń keshikpeı basqa abaqtyǵa salǵan. Sot úkiminsiz osylaı qamaýǵa bolmaıtyny týraly abaqty bastyǵy Terbısh 1945 jyly joǵaryǵa narazylyq joldaıdy, biraq bosatpaǵandyqtan jazyqsyz azap sheken Mahmut ólimge bel baılap ý ishkenimen májbúrlep saýyqtyrady. Ol joǵaryǵa áldeneshe hat joldaıdy, 1946 jyldyń basynda bosatqanymen, syrttaı baqylaýda ustaıdy. Ýlaanbaatarda sol tusta qazaqtar nasıhatyna arnalyp ornaǵan baspahanada qyzmetteıdi. Kóptegen til biletin zerek, sheber aýdarmashy, saıası saýaty joǵary, jasyndaı jarqyldaǵan ot-jalyndy Mahmut ózimen qyzmettes bolǵan Á.Minis, J.Arǵynbaı, R.Shońaı qatarly sol tustaǵy aǵa býyn zıalylardy talantymen tań qaldyrǵan.
Mahmut eki balaly orys kelinshekpen turmys qurǵan eken, chekıser ol áıeldi Reseıge qaıtaryp jibergendikten Baıan-Ólgııden oqýǵa barǵan qazaq qyzymen nekelesip, balaly bolady. Biraq Mahmuttyń saıası jumys isteýine shekteý salynǵandyqtan jekelik asqana ashady. Al asqanaǵa adam kóp jınalatyn bolǵan, sóıtip 1952 jyly 13 naýryzda qaıtadan qamaýǵa alyp, sonaý segiz jyldyń aldyndaǵy «qylmysy» dáleldenbese de sonyń syltaýymen tótenshe komısıa sol jylǵy 23 maýsymda ólim jazasyna buıyryp, 29 maýsym, túngi 12-ge 10 mınýt qalǵanda atqan. 1991 jyly isi qaıta qaralyp, abyroıy sergitilip, jazyqsyzdyǵy jarıa etildi. Mahmuttyń ata-baba mekeni Semeı, Úrjar, ózi Tarbaǵataıda dúnıege kelipti. Artynda qalǵan tuıaǵy Baıan-Ólgııde mılısıa ofıseri Qaırathan edi, 1980 jyldardyń aqyr shenine taıaǵanda «halyq jaýynyń qaldyǵy ekendigi» áshkerelenip, qyzmetinen shyǵaryldy. Degenmen keshikpeı ákesin, ózin de aqtatyp tyndy da ulttyq otanyna qonys aýdardy, biraq Qaırathan pánıden erterek attanyp ketti.
Bul elde saıası náýbettiń deni 1938 jyly júrilip ótkenimen «Altaı asyp qashady» jalasymen jazalaý 1942-1952 jyldarda Qujyrty-Bulǵyn óńirinde pármendi júrildi. Ol náýbetke azamattyǵy jaǵynan Mońǵolıaǵa qarastylarmen qatar joǵaryda atalǵan Mahmut tárizdi Shyńjannan kelip júrgen azamattar da qamtylǵan: Kónsal Tólegen, Qusman Tóleýjan, Mámı Jurtbaı, Ádilhan Ábdiǵalı, Núsiphan Násıbaı, Ánýar Mámı t.b.
Abaq kereı ortasyna ıslam dinin pármendi taratqan, alǵash meshit salǵan, hajylyq sapardy bastatqan adam 1827 jyly Tashkentten Altaıǵa 20 jasynda kelip, 90 jasap pánıden attanǵan Shahımansur (Muhamet Múmın haziret). Urpaqtary Haziret atań aýyly atanyp qazaqtanǵan, qazir úsh elge taraldy. Alaıda nemeresi Shahhaıým men onyń uly Kábiltaı Mońǵolıada atylsa, nemeresi Jámlıha múftı Qytaıda saıası náýbetke ushyraǵan.
Qaraqoja atanǵan dindar Qasen Toqtaruly (qoja súıekti, 1860-1960) qaıdan kelgeni beımálim, 1940-50 jyldarda Baıan-Ólgııde balalardy súndettep az ýaqyt bolyp, Qobdaǵa ketken, qazir úsh elde de urpaqtary bar kórinedi. Ol qolǵa túspeı, sergektigimen oryn aýystyryp iz adastyrý arqyly janyn da, dinin de saqtaǵan. Áıtpegende baılar, bıler, dindarlar, ásirese Keńes elinen kelgen, sondaı sezigi bar býrıadtar men naımandardyń qandy qol náýbettiń qatal qarmaǵyna ilinbegeni kemde kem:
Toǵanbaı uly Nurqataı-Nurmuqamet pen Bekesh-Bekmuqamet Shyń Shı saı zamanynda arǵy betten asyp kelip jan saýǵalaǵanymen Nurqataı qashqyn retinde ustalyp, atylyp, Bekesh uzaq jyl túrmede bolyp, 1950 jyly bosap kelip, 1990 jyldarda Qazaqstanǵa baryp qaıtys bolǵan, 1950 jyldarda Altaı, Shemirshekte turatyn jıeni Myrzabekten hat alyp turǵanymen «Zor sekiris» kezeńinde habarsyz qalyp, kezdese almaǵan, qazir Myrzabek urpaǵy mal dárigeriTolqyn qyzy Gúlbaqyt, ánshi Zýrashtar Úrimjide.
Arǵynbek Aıtjanuly, Nurǵalı Altaıuly, Myhan Ahmetsana, Qalı Bitibaı, Áýǵalı Qabylǵajy, Maǵadı Maıty, Ysmaǵul Kúderi, Jıyndy Kúderi, Kúderi Qamza, Qamıt Asqabyl, Tileýbaı Qılybaı, Omarǵajy Jamanbala, Ábil Qosbaı, Rasol Sháıtike, Jaqyp Nazar, Shákirt Ábseıt, Kenje balasy Rahıman, Seıilhan, Sambaı balasy Qabdolda, Qabdýálı, Qoldas, Qatpa balasy Zamby, Qusbek, Tikenbaı balasy Saǵymjan, Saǵynǵan, Seıthan t.b. Bulardyń deni Bulǵynnan, tek Qobda aımaǵynan 20-daı naıman halyq jaýy retinde ustalyp atylǵan.
Mońǵolıada 1921 jyly jeńgen tóńkeris 1930-1940 jyldarda ǵana osynaý batys ólkeni qamtydy deý shyndyqqa janasady. Jańa órkenıet retinde ákimshilik qurylym ózgerdi, oqý-aǵartý, óner, medısına jańasha, sonyń ózinde qazaqstandyqtardyń qoldaýymen órken jaıdy. 1940 jyly ulttyq aımaq ornaǵanda Qazaqstannan Baıan-Ólgııge Qurbanálın Sámbet, Esmaǵambetov Seıtahmet, Qadykenov Muǵadı, Shynyqulov Jomarttar kelgen. Soǵystyń aýyr kezeńi bastalyp jatqan 1941 jyldanTóleýbaı Q., Tileýberdi S, Seıtahmet E, Sultan B-lar Ólgıı bastaýysh mektebin 7 jyldyqqa aınaldyrdy. Juqan Kádirbekov, Sadyq, Japar Tinálın (Almaty Krasnogor,1916), zaıyby Jámish; Muhtar Shókeev, Seıtahmet Maqsutov (1928. Qaraǵandy Nura. Tarıhshy. Esmaǵambetov), Rashıda Qojahmetova (1928. Batys Qazaqstan Terekti), Muǵadı Qadykenov (Jambyl Qordaı. Alataý kentinde turatyn ǵalym balasy Murat Muǵadıulynan jýyrda bir hat aldyq), zaıyby Ǵaısha; Orazaly Imanálın (Aqtóbe), zaıyby Maınur; Qalymtaı Bıjanov (geograf, aımaqtyq gazetke de keńesshi boldy), Sámbet Qurbanálın (1904, Jambyl Merke, fızmat), Qaıyrgeldın Aıdarbek (Paýlodar, 1913), Sultan Baımuqanbetov (Batys Qazaqstan Shyńǵys, 1909, zaıyby muǵalim), Qaırolla Moldaǵalıev (Qamzın, Batys Qazaqstan Chapaev, 1911, hımık), Tóleýbaı Qordabaev (Shyǵys Qazaqstan Abraly, 1915), zaıyby Kúlash, Tileýberdi Saýranbaev (1909, tarıhshy, 1990 jyldarda qyzy Roza osy jaqqa kelip ketti), zaıyby Zeınepter aımaqtyń ár sumynynda mektep ashty, ustazdyq etti. Olar bilim berý, muǵalim daıyndaýmen qatar óner, mádenıet, aqparat salasyn damytýǵa úlken úles qosty.
Eńbek sińirgen ustaz Aqtyshhan Úrkinulynyń (1920-2010) aqtyq suhbatynda: «Qazaqstannan kelgen muǵalim Ǵaısha men Kúljámish «Gákký» ánin shyrqaǵanda, buryn qara óleńnen basqany bilmeıtin balalar qyzyq kórip, qyran-topan kúlýshi edik. Olar alǵashqy kitaptardy, «Jeti batyr» jyrlaryn engizip kelgende oqýshylar kúndiz-túni eselep kóshiremiz, bilimge sýsaǵan qyr halqy ony talasyp-tarmasa alyp ketedi. Tóleýbaı Qordabaevpen eki jyl birge qyzmettedim. Tileýberdi, Kúlásh, Japarlar mol dáris berdi. Ózge mektep oqymaı-aq ana til, ádebıet páninen solar bergen bilimmen 40 jyl abyroıly qyzmet atqardym»-degen sózi úntaspada saqtaýly. MES ustaz N.Baılyhannyń esteliginde Baınorda alǵashqy ustazy T.Saýranbaev bolǵanyn, Ólgııde 1944 jyly 7 jyldyq mektepte matematıkadan Sámbet Q, til ádebıetten Tóleýbaı Q, tarıhtan Seıtahmet M, geografıadan Qalymtaı B, hımbıologıadan Haırýlla Hamzın sabaq bergenin, al 1947 jyly Almatyǵa oqýǵa barǵanynda tolyq orta bilimiń joq dep ınstıtýt qabyldamaǵanda burynǵy tanysy, syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Japar Tinálın zor kómek kórsetkenin izetpen eske alyp jazǵan. 1946 jyly Tóleýbaı Q-nyń Seıil degen uly Ólgııdeqaıtys bolǵan eken.
Tileýberdi, Tóleýbaı, Seıtahmetter Mońǵolıanyń joǵarǵy memleket syılyǵy Altyn juldyz ordenimen nagradtalǵan. 1954-1958 jyldarda til, ádebıet mamany Zamanbek Sultanbekov, hımbıolog Nurpeıis Ábdildın, matematık Ýálı, Manas Kenjekeev, Shárıa Kenjekeeva, Pirmaǵambet, Ýálıler kelip sabaq berdi. 1940 jyldardan aıpartkom birinshi hatshysynyń keńesshisi Beıseke Baıtasov, ishki ister bóliminiń keńesshisi Meńdikereı, 1970 jyldarda bilim salasynda Shákir Amanov, 1980 jyldarda Laıyq Shaldybaev eginshilik salasynda keńesshi boldy.
1940 jyldan aǵa dáriger Tamara Sadova, Stashkına Maslova, Bádısha Nıazovalar kelip qyzmettedi. 1956 jyldan MD teatrdyń irgetasyn qalaýǵa sazger Ǵabıdolla Tastanov, Zoıa Jarasbaeva, Aldabergen Myrzabekov, Málǵajdar Áýbákirov, Marfýǵa Aqmádıeva, dombyra jasaıtyn has sheber Qamar Qasymov aıryqsha qoltańba qaldyrdy. 1956 jyly Jamal Omarova, Qapıza Ábýǵalıeva, Shara Jandarbekova, Klara qatarly óner sheberleri, 1967 jyly jazýshy Sábıt Muqanov Baıan-Ólgııde bolýy ultyn saǵynǵan eldiń rýhyn oıatty. 1943 jyldan Luhpan dindar kelip, Ólgıı meshitinde ımam bolyp turyp, 1953 jyly eline qaıtqan.
1940 jyldardan N.Bazykeı, Ý.Japarhan, Á.Kálmik, J.Ápendi, B.Boqybaı, K.Jabaq, B.Kábdıler Qazaqstanǵa baryp muǵalimdik, T.Dúısenbi rejıserlik, Ó.Shýra, Á.Toná dárigerlik mamandyq ıgerdi. 1950 jyldardan basshy kadrlar: J.Yrym, J.Ábdil, O.Tileıhan, M.Qashqynbaı, S.Qabyshaılar Almatyda joǵary partıa mektebinde oqyp, jýrnalıs Á.Qajekber, baspa ınjeneri J.Ahmet, memleket qaıratkeri Á.Shákerhandar Máskeýde oqysa, N.Baıylhan, J.Arǵynbaı, K.Qunapıa, Q.Daıan, B.Imashhan, Q.Shabdarbaı, Q.Qabıdash, Sh.Kúlıash, Ǵ.Kebek, O.Qahar, J.Kákeı, B.Murattar Almatydan til-ádebıet muǵalimi, jýrnalıser bolyp daıarlanyp keldi.
Oqýlyqtar, ádebı kitap, dúrkindi baspalar Qazaq elinen 1940 jyldardan lek-legimen kelip turdy, 1950 jyldardan Qazaqstan radıosy sańqyldady. Alaıda bular 1990 jyldardan pyshaq keskendeı tıyldy da, esesine jastar Qazaqstanǵa lek-legimen oqýǵa attandy, tele arnalar enip keldi, ásirese eldi mekenderge. Halyqtyń teń jartysy bytyraý-taraý qyrda júrgen malshylar, olar qazaq aqparatyna áli de zárý, alda kútken joly-dúbára dúregeılikke barý. Ásirese jasyrary joq, bul eldegi azǵantaı qazaq shoǵyrynyń ortasynda, jaqyn rýlastar men atalastardyń, naǵashylar men jıen, baja, bólelerdiń ózara qudalasýy qan jaqyndasý apatyn tóndire tústi!..
1986 jyly jeltoqsanda birneshe jýrnalıs Ýlaanbaatar arqyly Máskeýde boldyq. Qaı qalaǵan respýblıkalaryńa sapar shektireıik degende Almatyǵa barýǵa usynys bildirip edim, mońǵol dostar da quptady. Birneshe kún tamashaladyq. Merzimimiz bitpegen edi, biraq úkimet basshysy keletin boldy dep bizdi qaıtaryp jiberdi. Senimdi adamdardyń aıtýynsha «qazaqtyń biraz jerine joǵarydan qol suqpaq, sondyqtan jańjal shyǵýy múmkin» desti. 1983 jyly barǵanymda talantty jazýshy Oralhan Bókeı: «Bıligi ózinde bolsa Qazaqstan qazirgiden baı bolar edi» degende tańdanǵan edim, alyptyń nıetin endi túsindik: Biz Ýlaanbaatarǵa jeter-jetpeste jeltoqsan ýaqıǵasy jer jıhandy jańǵyryqtyrdy. Baspasóz, aqparat quraldary ol ýaqıǵany «júlikter jasaǵan búlik» dep soqty. Alaıda álem habaryn qalt jibermeı berip turatyn Mońǵol eliniń sol kezdegi bas organy (bas redaktory áıgili qalamger L.Túdev) «Únen» gazeti ol týraly tis jaryp, til qatpaǵandyǵyn únsiz quptadyq.
1989 jyly 9-tamyzda Mońǵol, Keńes eki eldiń shekara túıilisi Arqada «Beıbitshilik dabyly» atty kezdesý saltanaty ótti. Keńestik delegasıany bastap kelgen Qazaqstannyń Bilim mınıstri Shámshıa B.K-ǵa aımaǵymyz basshysy prof. B.Qurmetbek «Beıbitshilik dabyly» degen jazý toqylǵan kilemsheni tartý etti. Sol tartý azattyq pen táýelsizdikti, birigýdi ańsaǵan zar tilekteı sezilgen, joly da boldy. Jyl degenimiz jylqy aýnap turǵansha, keshikpeı beıbit jolmen Qazaq eli azattyq jeńiske, táýelsizdikke jetti. B.Qurmetbekten Mońǵolıa úkimetine, N.Nazarbaevqa hattar joldandy.
Táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń «Aǵaıynǵa aq tilek» sálemi aq qanatty qustaı samǵap, dúıim dúnıeni sharlady, Mońǵolıa qazaqtary atamekenge uly kóshti bastady. Teginde Qazaq Ordasy alǵash qurylǵanda halyq sany 200 myńdaı eken, aımaǵymyz qazaǵynyń jan sany sol deńgeıge iline bergende teń jartysy aýa kóshti. Buryn qazaqtar Shyńjanǵa asyp ketedi dep asa saqtyqpen qaraıtyn ókimet Qazaqstanǵa jibermeýge tyrysqanymen adam quhy týraly halyqaralyq zańdy buzyp bóget bola almap edi, al endi ketse eken deıtin boldy...
Uly kósh máselesine kelgende: tarıhı otanǵa ketýimiz kerek dep alǵash usynys kótergender, ol usynysty qoldap memleketke másele qoıǵandar, kele qoı dep ol jaqtan shaqyrǵandar, kóshti bastap barǵandar-tórteýi de er. Solardyń bir deregi-qobdalyq Muǵazam Ómirtaıuly t.b-lardyń 1978 jyly D.A.Qonaevqa joldaǵan haty bolsa, endi biri 1990 jyly 7 naýryzda «Sosıalısik Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen Erjánibek Qajyulynyń haty edi. Ol hatta «...1931-1932 jyldary asharshylyq zamanynda Mońǵolıanyń Qobda aımaǵyna baryp jan saqtaǵan ekenbiz...Alda-jalda taǵy da Túrksib salmaq, tyń ıgermek bolsańyzdar, basqa jurtty jappaı-aq shetelderdegi týystaryńyzdy shaqyrtsańyzdar edi. Bizdiń Baı Ólkedegi qazaqtar arasynda 6 myńdaı jas jumyssyz júr».
Ata-babasynyń topyraǵy, jattyń tabany shıyrlaǵan óz jerin «oralmandar» alaqandaı baspana salýǵa ózderi jalynyp surap, satyp alǵanǵa arlansa da ult taǵdyry, urpaq bolashaǵy úshin baryp ta jatyr. Kósh keremet aıbyndy júrilip jatty da sońy sıyrquımyshaqtana bastady. Bul jaǵdaı qazaqtar turatyn keıbir memlekette qazaqqa qyryn qaraıtyn jaǵdaı týyndaýymen oraılasyp otyrǵany ókinishti! (Týǵan jer men toıǵan jerdiń Jer men kókteı arasy-Serik Aqsuńqaruly).
Shetelderdegi qandastarymyz osyǵan naraýlaı otyryp, bunyń arǵy jaǵynda ánsheıin jaı múmkindik pen syltaý ǵana emes, ultty biriktirý, táýelsizdikti ornyqtyrý, el damysyn odan ári qarqyndatý jáne shetelderde beınet shekken aǵaıyndarǵa janashyrlyq jasaýǵa baılanysty ult kóshbasshysy men ultjandy naǵyz qazaq zıalylarynyń kózqarasyna qarsy qastandyq pıǵyldylardyń dushpandyq áreketi jarmasa bastaǵan-aý degen oı týyndatyp otyr. Árıne, bul jaǵdaı ásirese aǵasy ıa inisi ketip jarymbaqtap qalǵan halyq úshin eń aýyr da kókeıtesti máselege aınaldy.
Tańdaýly ǵalymdar, qalamgerler men sazgerler, dárigerler, ınjenerler Mońǵolıada bilim, mamandyq ıgerip atamekenge baryp qonys tepti: Doktor Q.Zardyhan, Á.Minis, B.Nápil, Q.Husaıyn, ınjener N.Tóleýbaı, S.Sez, M.Bataı, N.Mádenıet, Mahum, J.Muhıt, S.Ǵumyruzaq, B.Qaırat, T.Shegebek, Z.Saǵat, Ý.Botagóz, dáriger J.Ýathan, T.Sáýlen, J.Márzıa, S.Kárilhan, Ó.Gúlnár, M.Bádel, J.Esmaǵzam, Saılaý, A.Bókenbaı, A.Qasen, B.Bolathan, Gúlmaıra, A.Aıman, ánshi Á.Qabylash, N.Márıash, Q.Saqarıa, sazger Á.Ahmetbek, Q.Músáıip, S.Qurmet, F.Berjan, kúıshi Q.Kálek, T.Ysqaq, B.Ámet, J.Seıt, ónertanýshy T.Táıif, qalamger Q.Qabıdash, Sh.Jámlıha, S.Qarjaýbaı, A.Aqyn, Sh.Zýqaı, J.Baıyt, İ.Keńes, M.Egeýhan, Sh.Qýandyq, Q.Aıyphan, T.Bodaýhan, Á.Dáýlethan, T.Aqedil, M.Abaı, Q.Júkel, B.Baqytbek, K.Esengúl, B.Qaırat, aqyn S.Qabdyjálel, I.Qazıra, sýretshi R.Ómiruzaq, M.Zeınelhan, muǵalim J.Rystan, K.Tóleý, R.Máneı, M.Qalat, K.Qasılan, A.Qasıhan, N.Qalel, polkovnık N.Dálel, R.Kazbek qatarly júzdegen qadirli jandaryn jerlesteri saǵynyshpen eske alady.
Dańqty ártis J.Qıbatdolda, sazger A.Qabykeı Á.Ahmetbek, qalamger J.Arǵynbaı, D.Danıal, B.Imashhan, N.Sherıazdan, M.Eleýsiz, Q.Shabdarbaı, Sh. Jámlıha, O.Soldathan, A.Qaýıa, Q.Káp, M.Qabdaı Q.Baman, N.Seılhan, M.Saǵatbek, Y.Berimbaı, İ.Keńesterge, Shyńjannan Mońǵolıaǵa kelip, buǵan da turaqtaı almaǵan jazýshy Á.Seıthanǵa, maıdanger T.Bodaýbaı, Q.Baımolda, balýan B.Aıdaýbaı, ǵalym Q.Sırejad, Q.Dáneı, M.Jumaǵalı, Q.Taý, N.Sáteı, eńbek eri N.Sarbas syndy asyl ándigerlerge atameken topyraǵy buıyrdy. Arýaǵy ornap, arǵymaǵy aýnap, atany shókken, kúlin tókken sol qasıetti topyraqqa bizdiń azatker babalarymyzdyń qany men teri sińip, ardaqtysyna aınalǵan.
Abylaı hannyń oń tizesinen oryn alǵan batyr sardary Er Jánibek Berdáýletuly babamyzdyń Jarma aýdany Ortabulaq óńirindegi zıratynyń mańynda Baıtaılaq jáne Qojabergen (batyrdyń týy qazir bizde saqtalýmen keledi) syndy serikteriniń zıraty bar. Sol óńirge taıaýdaǵy Zaısan mańynda, Abaq kereı Kógedaı Ábilpeıizulyn han kótergen Kókpektige jaqyn jerde bıyl Qaraqas Qaptaǵaı batyrǵa as berildi. Asqa Túrkıa, Shveısarıa, Germanıadan da qaraqas urpaqtary keldi. Al Qobda aımaǵynan kóship Ekibastuzǵa barǵan Qaptaǵaıdyń naǵyz ózinen taraǵan urpaq Ábdolda bul asqa nege úlgirmedi eken?..
«Kók bóri kıesi bar Kókdónendi» batyr Er Jánibektiń ańyzǵa aınalǵan aq týyn 1867 jyly «qyzylaıaq» soǵysynda nemeresi Náke kóterip attanǵan bolsa, 1940 jyly Altaı qazaqtary qarýly kóteriliske shyqqanda Ospan batyr týdy Zaryqqannyń qolynan alǵan da, tý saqtalatyn sandyq Zaryqqan urpaqtary Saǵadat, Myrzahandarda qalǵan, Shińgilde. Týdy Ospan batyr ustaǵan boıynda 1947 jyly 17 qyrkúıekte kóterip shyǵyp Sarsúmbeni basyp alyp, bir aıdan soń qaıta shegingende Zaryqqanuly Rahat alǵan. Onyń jaqyny Syrǵabaıuly Baımolda alyp saqtap, Qalman Aqytuly bastaǵan kóterisshiler 1958 jyly atqa mingende, ókimet saıasatymen jasalǵan áreket bolýy kerek, týdy Altaı aımaǵynyń jerkom hatshysy Hýan Úıchiń saqshylar jiberip Baımoldadan alyp «saqtaǵan» boıynda barlaý uıymynyń qolynda ma, «qyzyl saqshylar» órtedi me, biraq iz-tozsyz ketkenimen qytaı uqypty halyq, bir kezde shyǵaryp keler.
«Arǵy, on ekinshi atamyz Sherýshi pánı jalǵannan qaıtqanda bir top taldyń ortasyna jerlenip, basyna aq balshyqtan qorǵan turǵyzylypty. Keıin sol jer Taldyqorǵan atanypty. Ony da qaıta aınalyp bir kóre almadyq»-dep ańyz ǵyp, arman etýshi edi burynǵy kónekóz karıalar. Ol sóz ras bolsa, jer jánnatyn qıyp bergi babalarymyz sol aradan nege keldi eken, álde orys beketteriniń tegeýrini qatty batty ma, keler urpaǵy Nursultan aǵamyzdyń nur sharapatymen qaıtadan bir oralǵanda jol ashylsa da jón tabylmaı, alypsatarlardyń qolyna ótip ketip, qazaq degen kýálik pen qolaıly qonys, baspana tabylmaı tekke tentirep az emes beınet shegetinin eskermedi me eken, tentireýden kózi ashylmaǵan qaıran qandastar?!..
Shynaı RAHMETULY. Mońǵolıanyń "Eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri", aqyn-jazýshy, aýdarmashy.
Baıan-Ólgıı
6alash usynady
