Qydyrqan Muqataıuly 1942 jyly Dórbiljin aýdanynda dúnıege kelgen. 1956 jyldan 1959 jylǵa deıin Shınjıań ınıstıtýtynyń til–ádebıet fakúltetinde oqyǵan. 1959 jyldan 1986 jylǵa deıin Tarbaǵataı aımaqtyq 2 orta mekteptiń oqytýshysy, ǵylymı bólim meńgerýshisi, jumysshylar uıymynyń bastyǵy syndy mindetterdi ótegen.
1986-1988 jyldar Aımaqtyq oqý aǵartý mekemesiniń oqytýdy zertteý keńsesiniń bastyǵy, «Parasat» jýrnalynyń bas redaktory bolǵan. 1988 jyldan 1998 jylǵa deıin Tarbaǵataı aımaqtyq 2 orta mekteptiń shýjıy, mektep meńgerýshisi qatarly mindetterdi ótegen. 2003 jyly zeınetke shyqqan. Ol budan syrt memlekettik jazýshylar odaǵynyń múshesi, Shınjıań jazýshylar odaǵynyń múshesi, Shınjıań oqý – oqytýdy zertteý qoǵamynyń til–ádebıet zertteý qoǵamynyń múshesi. İle obylystyq ádebıet kórkemóner birlestiginiń orynbasar bastyǵy qatarly mindetterdi ótep keledi.
Kókpar
Kókpar, kókpar Qurbyjan barasyń ba?
ٴotyp jatyr baıaban dalasynda.
Baýyrynan jaraǵan sileýsindeı,
Tulparlar da kómildi qara sýǵa.
Atan serke ushady kóbelekteı,
Shoqy ٴmusyn jigitter arasynda.
Namys, qaırat, qyzyl Gúl qyzyqtar da,
Aralasyp kelipti ٴbary osynda.
Sýret bolyp qalady bul músinder,
Júrekterde, kózderdiń qarasynda.
Ketsedaǵy bel súıek doǵa bolyp,
Shaldar qyzyp alypty dodaǵa enip.
Taqymdasqan jigitke dem berip tur,
Qyz – Kelinshek beıne ٴbyr qoraly elik.
Des bermedi ٴbyr jigit, sulý qyzdar,
Burymyńdy moınyna ora kelip.
Qaýqary joq jigitter kókiregine,
Ketsin bálem qyzǵanysh borany enip.
Arman qýý qate me?
Bir armanǵa jetkende,
Úlgirtpesten ópkenge.
Taǵy biri jetektep,
Kim oılaǵan ketet dep.
Jetkenine qaramaı,
Jetpegenin qýalaı,
Ashylǵan bir arany–aı,
Dýana – ómir, dýana–aı.
Aıtatuǵyn árkimniń,
Bir shyndyǵyn kóterdi oı,
«Qolda barda altynnyń
Qadyry joq eken ǵoı».
Armanǵa jet. Aıala!
Taǵy qýý qate me?
Aldyńǵysyn saıala,
Keıingisin mápele.
Álemdik shyndyq
Qýraý úshin,
Gúlderdiń gúldegeni,
Qulaý úshin,
Emenniń búrlegeni.
Sóný úshyin, kúndaǵy nur beredi,
Soqyr, kereń nysapsyz qara úńgir,
Jalmap jutyp bárin de tún jeńedi.
Úlken shyndyq álemniń boıyndaǵy,
Zaman aqyr árkimge bir keledi.
Qyzyl alma
Aldyna esigimniń alma ekkenmin,
Aıtpadym, eshkimge de al dep tegin.
Kim ózin jazmysh biler, syrtyn sulý,
Sonshalyq shyn shyryndy dámdi etkenin.
Aq, qyzyl, súp–súıkimdi qabyǵyńdy–aı,
Alǵashqy tańnyń túsken saǵymyndaı.
Tamsanyp silekeıin shubyrtady,
Nári joq sabaǵynyń sary qýraı.
Endeshe qyzyl almam, qyzyl almam,
Az emes bir ózińe qyzyǵar jan.
Úp etken jel demimen jerge tústiń,
Jaqsy edi–aý, sál shydasań, úzip alǵan.
Sezim
Sezim, sezim – jan tolqyny, kúı kózi,
Qartyńda da bolady onyń gúl kezi.
Aqyl emes, tili bardyń bári aıtar,
Sezim tili poezıanyń múlde ózi.
Sezim – kúlki, taza – kúlki, dil kúlki,
Qasyrt – muń onyń úlken bir jurty.
Ar – namystar onyń úlken bir jurty.
Onsyz máńgi ashylmaıdy jyr qulpy.
Sulýlyqtyń, kórkemdiktiń tek – tegi,
Ómirińe ekinshi bir ot tegi.
Júrek onyń týyp, ósken mekeni,
Joly burań, qyldaı ǵana ótkeli.
Qundylyǵyn keńirdekpen sezinbe,
Ol kelgende shydaı almas tózim de,
Esirmeńder sheker men bal mundaı
Bul dúnıeniń dámdiligi sezimde.
6alash usyndy
