Shalap SAÝDAGERULYNYŃ tolǵaýy
Oryndaǵan: Saırash JARMUHAMETULY
Áńgimeni arydan aýyldan bastaıyn. En Ertis pen erke Qyrannyń eń biri shuraıly tusyna, eki ózenniń aralyǵyna ornalasqan Sarqýsyn degen Shákene aýyl bar. Aýyl adamdary shymqaı qazaq. Jalǵyz dúńgen Majaýdy - Mákeń, jalǵyz qytaı Jań Shýechińdi aýyl adamdary Jákeń dep ataıdy. Berekesi buzylmaǵan, birligine tirligi saı osy aýylda Qoıanbaı, Omar, Seıtaqyn, Baıqul, degen, Mútán, Shaıqazy, Qabytaı qatarly júz jasaǵan asyl qarttar boldy. Qara taýdaı qazynaly qarttarym-aı! Bireýiń bir saıaly báıterek eń ǵoı...
avtordyń apasy: Zalı Abdyqaparqyzy
Sol sarqýsynda ár jyldyń qazan aıynan bastalǵan torqaly toı, sálıqaly basqosýlar keler jyldyń naýryz aıynda eldiń jarymy mal tóldetip saıyr taýynan ary asqanda baryp, bir-aq aqyrlasatyn. Apamnyń qalqasynda jańaǵy áz atalarmen toı saıyn tabaqtas bolyp, yqylaspen usynǵan qulaqqa toıyp alyp, tompıyp otyryp dana qarttardyń keleli keńesine qulaq qoıatynmyn. Sonda ǵoı «Malym-janymnyń, janym-arymnyń sadaǵasy» dep biletin kókiregi quıma altyn qarttardyń el dep emirenip, urpaq dep tolǵanyp aýyl raıynan aýaraıyna deıin tógile áńgimeleıtin. Sosyn keshkisin jańaǵy toı bolǵan úıge óńkeı órimdi qyz-jigitter tolyp alyp, «Oı ahaýǵa» basatyn. Toqanaı, topen, Májıt degen jigitter aldymen án salyp, sońynda jyrǵa almasyp, qyzdar jaǵy qara jorǵa bıine bassa, keıi kúı tartatyn. Aýyl jigitteriniń kóbirek biletini- «Shaqabaı shalap» kúıi. Keshki toıda biz balalarǵa úıden oryn tyımeıtin. Kirip alsaq ta Qajatbek qatarly asabalar kóterip aparyp esikten shyǵarypJiberetin. Sonymen sarqýsynnyń saqyldaǵan sary aıazynda eki aıaǵymyz toń bolyp, terezeden telmirip, esikten syǵalap júrip el tarqaǵanda biz de qaıtýshy edik...
Solaısha aýyldyń ystyq qushaǵynda endi es bilip, etek jaba estigen kúı saryny kókeıge myqtap ornady. Sol sarqýsynda rýy shaqabaı, altybaı Ahymet uly degen jezdem bar. Jasynan kómmýnániń kóp eńbegine shegilip, toǵan qazyp, kerpish quıyp, tartpa tartyp qashan kórseń qara qaıysy shyǵyp, qanjylyk qara ter bolyp ózgege ózin arnap júretin jan bolatyn. Bastaýysh oqyp júrgen kezimde, jezdemniń mindetti kerpish quıýyna anda-sanda kómektesip, qalybyn kóterip beretinmin. Keshkisin dombyrasyn alyp ózinshe «Shaqabaı shalapty» tartyp, «Biz shaqańdar shetimizden sheber dombyrashymyz» dep kúndizgi sharshaǵanyn kúımen basyp eptep shalqyp alatyn…
1978-jyldan bastap áıgili dombyrashy dáýlet halyq ulynyń oryndaýymen «Shaqabaı shalap» halyq kúıi dep shınjáń halyq radıo stansıasynan berile bastady. Sonymen aıadaı aýylǵa ábden tanys ásem kúı óz keńistigine shyǵyp,Óz tyńdarmandarynyń júreginen jol taýyp jatty...
1997-jyly tamyz aıynda Altaı qalasynda tilshilik babymen júrip, birde Shirikshı aýylyna arnaıy at basyn burdym. Osy aýylda uzaq jyl aǵartý jumysymen aınalysqan, kópti kórgen, kókeıine kóp dúnıeni toqyǵan tanymal kúıshi, baqytqan taǵaı uly aqsaqalmen uzaq áńgimede boldym. Baqań qarıa kúıge ólerdeı ǵashyq adam eken. Óziniń qıqý-qıqý keshirmelerin, basyna qıyn kún týyp, ne bir qaqpaı-soqpaılardy kórse de kúıge qumar kóńiliniń esh sýymaǵanyn áńgimeledi. Sol solaqaı jyldardyń súrgin toqaıynda júrip-aq, altaıdyń asqarynda qoı baǵyp júrgen kúıshi taıyrdy taýyp, kúı óneri jaıly, halyq kúıleri týraly syr bólisip, suhbat jasaǵanyn kózine ystyq jas ala otyryp aıtyp jatty. Baqań qarıa halyq kúıleri jaıly áńgime órbitip otyrǵan bir áredikte:
– «Shaqabaı shalap» degen halyq kúıi bar, bul týraly ne bilesiz? -dedim.
Baqytqan kúıshi áńgimeni arydan bastady...
– Úshinshi jalpy májilisten keıin aýamyz tazardy, halyq Masaırady, 1982-jyly Altaı aýdanyÁbıtán aýylynda oktabr merekesi baılanysymen bes kún boıy aqyndar aıtysyn ozdyrdy. On jyldyq eskeýilden es jıǵan halyq ónerpazdári bas qosyp bir jasap qaldyq. Birde men áıgili bozdaq dúzbenbet uly aqsaqaldan osy- «Shaqabaı shalaptyń» tarıhyn suradym. Sonda bozdaq aqyn:
«Bizdiń shaqabaıda dombyrashylar kóp bolǵan, malma jáńgir, meniń ákem dúzbenbet te júzden astam kúı biletin. Shalap degen adam aty, rýy shaqabaı, biraq ásili bul kúı shalaptyń birge týǵan aǵasy shabaqtyń kúıi. Shalap, shabaq ekeýi de kúıshi bolǵan eken. Shabaqtyń 18 jastaǵy záýren atty qyzy jazǵyturym Ertis pen qyran qosylyp jer-kók kók teńiz bolyp sý tasyp jatqanda, sýǵa ketip dúnıe salypty. Jalǵyzynan aırylǵan sherkeýde áke ókinishin kúımen basyp, «Záýren-aı» degen zarly kúı shalypty. Sarqýsyn aýylynyń shyǵysynda «Shabaq qara sýy» degen toqtaý sý bar. Sol sýdyń jaǵasynda shabaqtyń dóńgelek qorǵany bar. Záýrenniń súıegi de ákesimen birge sonda qoıylǵan.
Onda kúı nege shalap atymen taraǵan deseńiz-shalaptyń dóńgelek dáýleti barBolǵan soń úıine kelimdi-ketimdi adam kóp bolǵan. Aǵasynyń zarly kúıin shalaptyń únemi shertip otyrǵanyn kórgender bul kúıdi «Shalaptyń kúıi» dep atap ketken ári shabaq erterek dúnıe salǵan. Al shalap keıin shińgil jerine baryp qaıtys bolǵan. Sondyqtan da shabaq esimi umyt bolyp, «Shaqabaı shalap» bolyp el ishine taraǵan dedi.
Meniń bilýimshe, asǵat Qasenov erterekte tuńǵysh ret «Záýren-aı» degen Dastan jazǵan bolatyn, sol Dastanda:
«Záýren jan, óziń úshin elden keldim,
Sen júrgen Saıran dala jerden keldim.
Basyńdy bir kótershi tym bolmasa,
Betińnen bir ıiskeıin degen edim»-dep el qara tóske qaıqaıǵanda shabaq qaıtyp Ertiske kelip, qarasý boıyndaǵy qyzynyń topyraǵyn qushaqtap osylaı zarlaıdy Dastanda.
Bul kúı el ishinde «Shalap» kúıi dep qanat jaıyp ketti. Dáýlet halyq uly «Shaqabaı shalapty» óte qulpyrtyp shertken. Qulpyrtyp shertse zarly emes, ánsheıin asqaqtaǵan bir kúı bolyp shyǵady. Meniń bilýimshe «Shaqabaı shalapty» damytyp, tolyq kúı qyp jasap shertken taıyr belgibaı uly edi. Taıyrdyń Shertisinde záýrendi joqtap turǵan aýyr muń bar. Kúıdiń basqa varıanty tipten joq, meniń ózim «Shabaqtyń zary-záýren» dep bylaı shertip júrmin...
Baqań qarıa bar tulǵasymen berilip kúıge aýysty. Taspaǵa jazyp otyrǵan meniń kóz aldyma jas qabyrdy qushaqtap kóz jasy kól-kósir bolyp jylap jatqan qyz ákesiniń aýyr taǵdyry keledi. Qatparyna qupıasyn tereń sińirgen kúı qudyreti qıalymdy alystarǵa jeteleı berdi...
2004-jyly naýryz aıynda shınjáń qazaq til-mádenıet qoǵamynyń Úrimjide tuńǵysh kezekti «Qutty bolsyn, naýryz» atty kólemdi tele-saýyq keshin ótkizdik. Osy kónsertte Shińgil aýdanynan kelgen belgili dombyrashy Saırash jármuqamet uly shalap saýdager ulynyń kúıi «Záýren-aı» dep alǵash ret shertip shyqty. Kúı saryny dáýlet halyq uly radıoda shertken nusqamen uqsas eken. Alaıda, Televızıá men radıodan saýyq kesh taratylǵan soń eshbir jan «Shaqabaı shalapty» nege «Záýren-aı» dep shertkenin surap jatpady...
2005-jyly qurban aıt merekesi oraıymen Týǵan aýylym sarqýsynǵa bardym. Aýyl jańa, Aýyl tirligi tipten jańa. Tek kún sanap qatary sırep bara jatqan qarttarǵa qarap kóńilim bosap, kókiregime ashty bir muń tyǵyldy.
Qýanyshbaı Qabytaıuly
Sáti túsken bir kúni kóneniń arty, endiginiń qarty, el aǵasy qýanyshbaı aqsaqalmen áńgimede boldym. «Shaqabaı shalaptyń» tarıhyn qýkeń bylaı sabaqtady:
– Alty esentáıdiń biri shaqabaı. Ádette qosan, qoske, janbala, qalyqbaı, balyqbaı bolyp bólinip bes shaqabaı dep ataıdy. Bulardyń ishinde qalyqbaı shaqabaı óte irgeli, yqpaldy bolyp, «Tórt bı tóre» tusynda da belgili oryn ıelegen. Al qalyqbaıdyń uly jarqynbaı batyr bolǵan kisi eken.
«Yzǵutty, qylan, jarqynbaı,
Olar da ótken tartynbaı.
Solardan alǵan bir qudaı,
Kim qalady artynda-aı»,-dep apalarymyz joqtaý aıtqan deıdi. Sol jarqynbaıdan saýdager týǵan, sáýdágerden-Aırash, shabaq, shalap, meshel, tuqysh, janshýaq, kúnshýaq, baıshýaq, qatpashýaq degen 9 ul týypty. . .
«Atamnyń átik, qasqar basy jatyr,
Aqshıy saýdagerdiń degen jaıda» dep belgili tarıhshy shaıqasyn jáńgir uly jyrǵa qosqandaı. Saýdagerdiń mekeni osy sarqýsynnyń Aqshı óńiri. Aǵaıyndy shabaq pen shalap ekeýi de kúıshi bolǵan. Óıtkeni bulardyń sheshesi el ishinde belgiKúıshi bolǵan adam eken. Shalaptyń jalǵyz qyzy záýren jastaı qaza bolyp, qyzyna arnap «Záýren-aı» dep kúı shyǵarǵan deıdi. Al onda bul kúı nege «Shaqabaı shalap» atanǵan degenge kelsek:
– Aq orys tóńkerisinen ilgeri qalyqbaı shaqabaı túgeldeı shińgil jerine qonys aýdarǵan. Óıtkeni olardyń tary bı, japar taıjy, nazyr taıjy degen yqpaldy adamdary Ór Altaıda bolǵan soń, qoldarynda bılik turǵan olar óz uryq-juraǵatyn bir jerge jınaǵan.
El shińgilge ornalasqan soń bul zarly kúıdi kimdiki dep shertý kerek degende «Shaqabaı shalaptyń» kúıi dep bireýden-bireý úırenip shertip, áýelgi «Záýen-aı» degen aty umyt bolǵan. Al shabaqtyń qarasýy osy Sarqýsyn aýylynda. Kúni búgin qaıtys bolǵan adamdardy shabaqtyń Zıraty bar sol qarasýdyń qasyndaǵy dóńge qoıady. Biraq shalap shińgil jerinde dúnıe salǵan. Sondyqtan da «Shaqabaı shalap» kúıi óráltáıǵa keń taralǵan.
Men bul tarıhty ákem qabytaıdan estidim. Ákeme uly atamyz symaıyl degen kisi aıtyp beripti. Biz shaqabaıdyń 9-urpaǵymyz,-dep qýanyshbaı qart Áńgimesin aıaqtatty.
Men jýyqta Kúıtiń qalasynda turatyn kúıshi dáýlet halyq ulynyń úıine telefon berip:
– «Shabaqaı shalap» kúıi jaıly qandaı derekter bilesiz-degenimde dáýkeń:
– Men «Shaqabaı shalapty» 1958-jyldardan tartyp jaqsy bilemin. 1970-jyldardyń sońynda óńdeýden ótkizip radıoǵa berdim. El arasyndaǵy úlkenderden estýymshe shalap saýdager uly uzaq ýaqyt bala kóre almaı, bala úshin tórt birdeı áıel alǵan eken jáne ózi dáýletti adam bolsa kerek. Keıin zaryǵyp kórgen jalǵyz qyzy záýren dúnıe salyp, bul kúıdi sol balasyna arnap shyǵarǵan dep aıtady,-degendi aıtty.
Ia, halqymyzdyń mýzıka mádenıetiniń ishinde mańyzdy oryn alatyn kúı janry tarıhymyzdaǵy san-qıly ómir belesterin jipke tizip kórsetetin kóne shejire. Ol ǵasyrlar boıy bir oryndaýshydan ekinshi oryndaýshyǵa, bir qoldan bir qolǵa aýysyp, ekshelip, suryptalyp eń qundylary ǵana bizdiń dáýirge jetti. «Aqyldynyń sózindeı oıly kúıdi tyńdaǵanda kóńildiń óseri bar» dep uly abaı jyrlaǵandaı, adam jan seziminiń názik qylyn shertetin ne bir ǵajap Kúılerdiń tarıhy qyna basqan tarıh qoınaýynda umyt bolyp barady. Ár kúıdiń óz tarıhy bar. Joǵaryda biz sóz etken «Shaqabaı shalap» kúıiniń de kúńirengen muń tili dombyra shanaǵynda qansha jyldar boıy «Záýren-aı» dep zarlady deseńizshi!
Demek, tobyqtaı túıinin aıtar bolsaq, biz shalap saýdager ulynyń kúıi- «Shaqabaı shalap» nemese «Záýren-aı» dep atasaq ta bolady. Óıtkeni, tarıhta Daırabaıdyń kúıi «Daırabaı», soqyr Esjanniń kúıi «Esjan» jáne Temirbektiń tókpesi «Shernıáz» dep óz esimderimen nemese eki atpen atalatyn kúıler kóp. Shalap saýdager ulynyń munan basqa da «Ómir tolǵaýy» atty úlken kúıin ile oblystyq án-bı úıirmesi órkestirge túsirdi. 2003-jyly bul kúı radıonyń altyn qoryna engizildi.
Qorytyp aıtqanda, týǵan halqymyzdyń án-kúı tarıhyn bireý bolsa da jınap erteńgi urpaqtar enshisine qaldyrsaq, kólge tamǵan tamshydaı mýzıka tarıhymyzdyń altyn qory molyǵary barshaǵa túsinikti aqıqat.
6alash usyndy
