sózi: Qýanysh İLIAASULY
áni: Aınur ÚRİSTEMQYZY
oryndaǵan: Kábiıra ÚRİSTEMQYZ
Adam balasynyń anaǵa degen júrek sózin beıneleıtin bir án jýyqta dúnıege kelgenin jurt tolyq bile bermese kerek.
Ol qýanysh ilás uly sózin, aınur úristem qyzy áýenin jazǵan, kábıra úristem qyzy shyrqaǵan «Anaǵa saǵynysh» atty jańa án.
Ia, aıaýly ana, ardaqty esim, kúlli ǵalam osy bir ǵana sózge syıyp turǵandaı, bul ǵalamda anany jyrlamaǵan aqyn, ana jaıynda án shyǵarmaǵan sazger joq shyǵar-aý! dúnıedegi saǵynshytyń eń bıgi, asqaǵy anaǵa saǵynysh bolar, sol san myń júrektiń saǵynyshyn bir júrekke sıǵyzyp, jetkizý ekiniń biriniń qolynan kele bermeıtin daryn bolsa kerek.
Ańǵarly oımen án álemine kóz salsaq, ana jaıynda shyrqalǵan talaı ánge kýá ekenbiz.
Nurǵısa tilendi men qadyr myrza-ٴalynyń «Asyl áje», marat Omarovtyń «Anashym», Qumarbek saharın men elmúrát tuıaq ulynyń «Saǵyndym anamdy», abdymanap ábeý uly men ımanaly tóleýbaı ulynyń «Aıaýly ana», Almasbek shaımuran ulynyń «Anashym», jiger hakim uly men qadyl Ahymet ulynyń «Anam meniń aýylda» qatarlyÁnder óte sátti shyqqan, óz dáýirinde talaı saǵynyshtyń saryǵyn basqan, búgingi kúnderi halyq ánine aınalyp ketken begzát áýender.
Joǵardaǵy ánderimiz ana syndy ardaqty obyrazdy ár qyrynan sýrettep, jurt júreginen oryn alǵan, aıta bersek jalpy adamzattyń ortaq áni bop shyrqalǵan máńgilik án.
Kórkómóner jalpynyń dúnıesi, ol bir júrekten týǵanymen jalpynyń júrek sózin aıta alatyn bolý kerek. Al tilimizge tyıek bolyp otyrǵan «Anaǵa saǵynysh» áni bogenaıy bólek, halyqtyq ári zamanalyq boıaýy bar án. Ol san júrektiń saǵynyshyn bir arnaǵa toǵystyrǵan, ana men bala ortasyndaǵy tereń súıispenshilikti tamasha sezimmen jetkizgen tuǵyry bıik, tulǵasy bólek án.
Endi osy ánniń sózine toqtalaıyq:
Eń asqaq álemdegi kıeli esim,
Túsime aıaýly ana, jıy enesiń.
Taldyryp janaryńdy qara jolǵa,
Jaýtańdap taıaǵyńa súıenesiń.
Ia, álemdegi kıeli esim ana, bala júreginde máńgilikke saqtalǵan, kóre almasa túsine jıy kiretin shyn beıne. Al janaryn taldyryp, qara jolǵa qaraǵan, taıaqqa súıenip jaýtańdaǵan Qanshama ana júr deısiń-áýshirkin! til jetpes saǵynysh sezimdi osyndaı eki tarmaqqa sıǵyzyp ana obyrazyn somdaý qandaı danalyq dersiń.
Qaısar bop qasıetiń jaralǵanyń,
Oılaısyyń qartaısań da bala armanyn.
San belden asqanymda,
Saǵynyp jatqanyńda,
Qýantyp ana seni bara almadym!
Qarańyzshy, qartaısa da balasyna máńgi baqyt tileý, saǵyný ana syndy osy bir jannyń máńgilik óteıtin boryshy sıaqty. Ol máńgilik saǵynysh, máńgilik arman.
San belden assa da, saǵynyp jatqan anasyna baryp qýanta almaý barlyq bala júregindegi ókinish, arman.
Jalǵadyń urpaq kóshin san atanyń,
Atyrdyń áldımenen dala tańyn.
Sıpaǵan mańdaıymnan bar jaqsylyq,
Ol seniń aıaýly ana alaqanyń!
Bolashaq urpaq kóshin jalǵaǵan sol ananyń áldıi, erteńgi urpaǵym dep sheksiz meıir syılaǵan sol ananyń aıaýly alaqany.
Ananyń sıpaǵan alaqany búkil dúnıeniń meıiri.
Arylmas aq sutyńnen nár alyppyz,
Qıyrǵa qushaǵyńnan taralyppyz.
Atymyz aıǵa jetken saǵan jetpeı,
Alystan saǵynýǵa jaralyppyz.
Aınur ÚRİSTEMQYZY
Ananyń aq sútinen nár alyp, ystyq qushaǵynan taralyp,San qıyrǵa qanat qaqqan qanshama ulandarymyz júr. Olar otannyń ulan-baıtaq jerin aralaýǵa aıaǵy jetse de, anasyna aıaǵy jetpeıtinin qaıtersiń? «Atymyz aıǵa jetken saǵan jetpeı, Alystan saǵynýǵa jaralyppyz» qandaı áserli, shyn júrekten shyqqan shynaıy saǵynysh, mine bul anasyn saǵynyp júrgen jandardyń júrek sózi.
Jalpy án sózinde, anaǵa saǵynysh arqaý bolyp osy bir til jetpes saǵynyshty sezim obyrazdy oı men tamasha sýretkerlikpen beınelengen. Osyndaı án dúnıege qalaı keldi? qandaı sezim qudyretynen týdy? deıtin saýaldyń jaýabyn jurt bilgisi keler. Ásirese osy ánniń aldymen mýzıkasy dúnıege kelip, sońynan án sózi jazylǵannyń ózi bir áserli áńgime.
Endi sazger aınur úristem qyzy men án sozynyń avtory qýanysh ilás ulynyń áńgimelerine den qoıyńyz. Aınur úristem qyzy bylaı baıandaıdy:
«Ákem úristem qamza uly Altaı qalalyq oıyn-saýyq úıirmesiniń, mádenıet mekemesiniń bastyǵy bolǵan, án ónerin shynaıy súıgen ánshi, sazger. Óziniń qysqa ómirinde altaıdyń mádenıet-kórkemónerine ٴٴbyr kisilik úles qosyp, jurttyń jaqsy baǵasyn alǵan azamat. Biraq 1997-jyly ómirden ótti. Sonda úıde 8 bala jetim qaldyq. Sheshem ákemizdiń joqtyǵyn bildirmeı, bizdi baǵyp-qaǵyp erjetkizdi, oqytty, úılendirdi. Ózim 1997-jyly joǵary mektepti bitirip kelip, qyzmetke shyǵyp, anam kótergen aýyr júktiń bir jaǵyna qolǵabys tyıgize júrip, anamnyń qajymas qaısar rýhyna kýá boldym. Qazir barlyǵymyz semıalanip, bólek kettik, qyzmet, tirshilik kúıbińmen sol anamyzǵa sálemdesýge mursa tyımeıtin jerimiz bar, al anamyz sol baıaǵysynsha bizdiń tileýimizdi tileýmen kele jatyr. Ardaqty anamnyń aq sútin qalaı aqtasam deıtin oı mazalaı beretin-dy. Úlde men búldege orap kıindirsem, anamnyń aq ٴsuty aqtalar ma? joq, anam sıaqty analardyń obyrazyn beıneleı alatyn bir án shyǵarýǵa Bekindim. Tuńǵysh ánim «Paı-paı ómir» sátti shyqqan soń, bul oıym tipti Bekindi de, sonymen osy ánniń áýenin jazyp shyqtym, endi án sózin jazdyrýǵa týra keldi.
Qýanysh İLIAASULY
Aı súıdi mańdaıymnan jylynbadym,
Kún súıdi mańdaıymnan jylynbadym.
Qyssa da qushaǵyna dala taǵy,
Kerek bop anamnyń alaqany-dep ana jaıynda talaı jaqsy óleń jazyp júrgen aqyn qýanysh ilás ulyna án áýenin joldap, osy áýendi tolyq beıneleı alatyn án sózin jazýdy tapsyrdym» dep aıaqtatty.
Án sózi jaıynda, qýanyshylás uly:
«Ata-ana óz urpaǵynyń tileýin tileıtin, máńgi urpaǵym dep ótetin sezimin bir sózben beıneleý qıyn ǵoı. Bir urpaq bir urpaqqa qaryzdar, qaryz urpaq jalǵasyp qaıtarylyp jatatyn ómir fılosofıasy bar. Ózim erte oqyp, ortalyq qala Úrimjide qyzmetke ornalasyp qaldym da, anamnyń qasynda kóp birge bolaalmadym. «Atymyz aıǵa jetken saǵan jetpeı» degendeıin, partıanyń baýlyp-tárbıeleýiniń arqasynda, jermen de júgirip, aspanmen de ushyp, elimizdiń kóptegen jerin araladyq, biraq sol saǵynyp júrgen anaǵa at jetpedi.
«San belden asqanymda,
Saǵynyp jatqanyńda,
Qasyńa bara almadym» dep anaǵa boryshymdy bildirý úshin, bir án tekisin jazý arman edi.
Osyndaı oı Jeteginde júrgenimde, aınur úristem qyzynyń osy áýeni aldyma keldi. Án áýeni meni saǵynyshqa jeteledi, oıyma ana jaıynda kóp oılar oraldy. Án áýenin tolyq beıneleı alatyn, anasyna boryshtar bop júrgen jandardyń júrek sózin aıta alatyn «Anaǵa saǵynysh» atty án tekisin sátti jazyp shyqtym. Keıin kábıra úristem qyzy oryndap, jurttyń jaqsy baǵasyn aldy» dep aıaqtatty.
Kábiıra ÚRİSTEMQYZY
Sátti shyqqan qaısy bir ánniń shyǵý tarıhy bolady, jaqsy án qashanda óz tarıhyn ózi jazdyrady. Onyń qundylyǵy osylaı ár jaǵynan úlken bir Rýhanıat dúnıesin aldyńa jaıady.
«Anaǵa saǵynysh» ánin tyńdasańyz, jan dúnıeńizdi bir túrli saǵynysh sezim kernep, ana degen ardaqty esim, kóńil kóktemińizde myń qaıtalanyp, máńgilik óshpes tulǵaǵa aınalady. Bul án qudyretti! osy qudyret qaıdan keldi? ol án sózi men áýenniń bir arnaǵa toǵysýy, shyrqaýshynyń dál sáıkesimi ánniń baǵyn ashýy desek artyq aıtqan bolmaspyz.
Kókeı QAMASHULY
Kókeı QAMASHULY
6alash usyndy
