Qaıyń taǵdyr
Jaýyr, kári atandaı dala jatty dereıip,
Aǵash ektim Saryarqa, jerge de biz bereıik!
Balam kóshet ustap tur,
– Bul aǵashtyń aty ne?
Balanyń da saýaly ketken shaq bul kemeıip!
«Qaıyń» dedim, – jan balam,
Sen de osymen bir búrle,
Tamyrymen tamyrlas, qyzǵaldaqpen bir gúlde.
Qaıyń edim men-daǵy, topyraǵymnan ajyrap,
Tamyrymdy súıretip jettim elge bir kúnde.
Tamyrymnan sý emes, qan aǵyp tur aǵaıyn,
Qıa salý ońaı ma, tamyry bir toǵaıyn?!
Qushaǵyńdy ash Saryarqa, qaı qyrqańa qonaıyn,
Senen saıa izdegem, saǵan saıa bolaıyn!
Qaıyń saýyp jan qalǵan «elim-aı» - lap jortqanda,
Qaıyń bolyp shydaǵam, yrǵaı jebe jyrtqanda.
Qaıyń edi keregem, shańyraǵym, ýyq ta,
Qaıyń ystyq sondyqtan, maǵan qaıyn jurttan da…
Qasıetti sary úkim qaıyńǵa kep qonatyn,
Sol qaıyńda baılaýly qaldy meniń tory atym.
Bizdiń meken attary: qaıyńdy bel, qaıyń kól-
Qaıyńdy aral, qaıyńdy, qaıyńdy saı bolatyn!
Qaıyń adalbaqanym, qaıyńquryq ustaǵam,
Qaıyń erdiń qaptalyn qaıyńtozben tystaǵam.
Ashamaıym qaıyń ed, sodan da men aǵaıyn,
Qaıyń bolyp ósem de, qaıyń bolyp qysqaram!
Astaýym qaıyń, pispegim qaıyń úıilden,
Qaıyń ıisi ańqıdy qarapaıym úıimnen.
Ul ósedi qaıyńdaı qaıratty, aıbatty,
Qyz ósedi ıbaly, aqqaıyńdaı ıilgen!
Qaıyńtozsyz otym da úrlegenmen janbaıtyn,
Sonaý jalǵyz qaıyńda baıǵyz ǵana zarlaıtyn.
Aq peıildi qazaqpyn, márt peıildi aqynmyn,
Aqqaıyńsyz arýdy elestete almaıtyn!
Iendegi qaıyńdaı saǵynyshpyn, zarlymyn,
Sezinedi qaıyń da dúnıeniń tarlyǵyn.
O, kıeli Saryarqa saǵan tamyr tartaıyn,
Qaıyń bolyp egilgen meniń qıly taǵdyrym.
Endi meni balalar, at qylsań da bolady,
Erteń miner erińe qas qylsań bolady.
Ógizińe yńyrshaq, shańyraqyp nemese,
Talǵanda eger ózegiń as qylsań da bolady.
Jaýyńa atar naızańa sap qylsań bolady!
Jer ekensiń Saryarqa qaıyń qaýlap ósetin,
Qazaq bolyp qalaıyn qaıyń ǵumyr keshetin.
Shoqpar qylma dosyńa, baltańa da saptama,
Ormandy da ózimdi qaıyrylyp kesetin!
Kókbaıraqtan máýe alyp kógereıin, kókteıin,
Tamyryma senemin: «Tas bolsa da tes» deıin.
Tamyrymdy súıretip, asaý taǵdyr úıretip,
Topyraqsyz ǵumyrdy endi máńgi keshpeıin!
Kók óleń
Kókjaısań, qalǵan dala kók túrikten,
Bir týǵam tabıǵatpen, tektilikpen.
Qustardyń mahabbatyn jyr etpeımin,
Jerde týyp, qoryqsa kókke úrikken.
Kók saýyt, kók naızaly kók túrkpin,
ulysam, aıǵa qarap kóke ulyppyn.
Qorǵap qalǵan dalam bul bahadúrler,
Aýyzdyǵyn almastan kók kúliktiń.
«Kókti julma» dep anam yrymdap ed,
Sonan shyǵar, nýym da, tym da kók.
Kóz jasymyz kól bolyp josyǵanda,
Kók edi qaıran babam jylynǵan ot.
Kók bórili Jánibek záýzatimin,
Kók sirikpin, tozbaıtyn taý basynyń.
Kók dónenmen shabaıyn qolyma ustap,
Kók aspanǵa dúrildep laýla týym!
Aqjańbyr kók aspannan sebelemeı,
Kósegeń kúlli dúnıe kógeremeı?!
Kógimde qalyqtaǵan qyrannyń da,
Kózi kók, qos qanaty keregedeı!
Balaımyn baıtaq jerdi asylyma,
Baqytym qaıǵyry da, jasydy da.
Egemen 28 jyldy bere almaımyn,
Ózgenyń jıyrma segiz ǵasyryna!
Kógerdi jerim, elim,aspanym da,
Kóktúrik tarıhy tur tastarym da.
Kók penen jer allanyń alaýyndaı,
Kókbaıraq jelbireıdy aspanymda!
Kók bári, dostarym da, qastarym da,
Kókbóri asqaq rýhym, dastanym da.
Qazaǵym aımaǵy kók, baıraǵy kók,
Kók qalpy jatary haq tas qabyr da!
Sary qum
Máńgi júmbaq ana Ertistiń sarylyn,
Tyńdaı – tyńdaı sarǵaıdyń ba sary qum?!
Baýyńa sekseýil bop kóktedim,
Bassam ba dep bozingenniń zaryǵyn!
Únsizdikke únsiz ǵana til qatyp,
Egilmeńdi essiz keshtim tún qatyp.
Sybyryńmen sulý ómir syılapsyń,
Sabyryńmen kirpigimdi qurǵatyp!
Boran seni jatady ylǵı ósektep,
Qaǵyryńda qaısar óstim sheshektep.
Shóldep shókken nary bolsań ǵasyrdyń?
Sýaraıyn túzgenińnen jetektep!
O, sary qum Ertisti ishshi, dert ishpe,
Saǵynam tek, senim ishte, sert ishte.
Sary balaqtar narbasyńa kóktegen,
Men joǵaltqan kekil shyǵar, Ertiske?!
Darysa eken keńdigiń men sabyryń,
Tandyryńda tarıhm men taǵylym.
Meniń babam ustap jatyr ólse de,
Torańǵyńnyń tereń tartqan tamyryn!!!
Qýanysh İLIASULY
6alash usynady
