Qıly-qıly taǵdyr bar. Túrli-túrli arman bolady. Solardyń keıbiri oraıyn taýyp jatady. Meniń de kópten kóksep, kókten tilegenimdi jerden bergendeı sáti túsip ebepke sebep jalǵanyp qıýy kele ketti. Degdar qaýymnan shyqqan, tereń bilimdi bolǵanymen tákapparlyǵy joq, qarapaıymdylyǵy «men mundalap» biline bermeıtin, qaıǵy, qýanyshy jyldar boıyna syrt kózge shalynbaǵan osy áıeldiń ashylmaǵan úlken syr sandyǵy bar edi. Ony ashý qıametten qıyn. Kilti jerdiń jeti qabat astynda, astary alty qat kókte jatqan jumbaqty qalaı sheshemin desem de batylym barmaı, syltaý tappaı tosańsýmen oqtaı zymyrap ondaǵan jyldar artta qalyp bara jatqan. Kezigý ońaı-aq, áńgimeni qalaı bastaımyn? Suraq tabylady-aý, biraq ońyp turǵan joq. Onyń ústine shákirti túgil ustazdar qabaǵyna tik qarap kórmegen tikbaqaı Zýhra apaı bolsa she. Jaratqan ıem, óziń saqtaı gór!
Abyroı bolǵanda Ǵazekeń aǵamyzdyń týǵanyna seksen jyl tolý merekesi toılanyp jatty. «Myńnan tulpar» degendeı Mońǵolıadaǵy at tóbelindeı azǵana qazaqtyń ortasynan túlep ushyp, qyrandaı qanat qaǵyp ýyzdaı jas kezinen memlekettik joǵary basshylyqqa shyǵyp, qyryq jyl bir eldi basqarysyp, qazaǵynyń muń-muqtajyn arqalap, abyroı namysymyzdy áýelete kóterip ótken nar tulǵasynyń mereıinen týǵan halqy nesin aıaıdy. Qobda darıasynyń boıy shańǵa bókti, jaǵasyndaǵy jasyl orman qanǵa batty. Aqshýlan tútini býdaqtaǵan appaq shaǵaladaı aqboz úılerdi qaz-qatar tigip, at jarystyryp, óleń-jyrmen kúni-túni dýmandatyp dúbirletpeısiń be-aı kelip. Yrdý-dyrdý merekeni qyzyqtap otyryp bireý syrt jaǵymnan kelip, ıyǵymnan túrtkende ǵana es jıdym. Jalt qarasam Dáken eken. Ýlaanbaatardan at terletip toıǵa kelgen qonaqtardyń bireýi. Maǵan kópten tanys. Ýnıversıttette oqytýshy bolyp isteıdi. Osy mereıtoıdyń jankúıer aqy ıesiniń biri, Ǵazekeńniń nemere inisi.
– Ekeýimiz bir jaqqa baryp kelsek qaıtedi? - dedi ońashalap. Qolynda telekamera.
– Sóıtelik. Qaıda baramyz sonda?
– Zýhra apaıdyń úıin biletin shyǵarsyń?
Denemdi úreı me, qýanysh pa áldene bılegendeı eki oıly turmyn. Syr túbine kúni búgin tiri jan jetip kórmegen, elýinshi jyldarda Mońǵolıanyń batys ólkesin eleń etkizgen sol jumbaq kútpegen jaǵdaıda dál qazir sheshile qoıady-aý dep úsh uıyqtasam túsime kirdi me.
Kókke órmelegen juldyzdaı aqyl bilim, syr symbatymen aýyzǵa ilinip, elge tanylǵan egiz qozydaı, tap-tatý erli zaıyptyń bir tasqynda qaq aıyrylǵan taý ózenindeı aıaq astynan eki jaqqa ketýi jurtty seń soqqan balyqtaı abdyratyp ketken. Ary oılanyp, beri tolǵanyp san saqqa da júgirtken. Alyp qashpa sypsyń sózdiń biri qısynyn tappaı aıdalaǵa laǵyp ketip, jabýly kúıinde qalǵan.
– Dóp basyp tóbesinen túspesem de aıaqtaı aýmaqta turyp kelemiz, mańaılatatyn shyǵarmyn, júrsek júrelik dedim.
– Qandaı ǵanıbet. Kettik! – dedi, Dáken balasha qýanyp. Ne úshin dep qazbalamadym.
– Ǵazekeńniń rýhyn eleýli túrde eske alý sátinde onymen on jyl otasqan Zýhra apaıdy da týys týǵandary umytpaý adamgershilik qoı...
Ol dastarhan basynda kózildirik kıip, sháı kese men kitapty qatar qoıyp, aýyr oıda otyr eken. Tosynnan sopań etip kirip barǵanymyzǵa eleń etkenimen, qýanǵan da, qabaq shytqan da reń bermedi. Sabyrmen sálem alyp, dámge shaqyrdy.
– İshińder! - dedi, ústemeleı quıyp.
Úı ishi jınaqy, muntazdaı taza. Tórgi qabyrǵada ilýli turǵan altyn kemerli sýretke kóz súrinerlik.
«Áıel zatynyń sulýlyǵyn Madonnaǵa teńeý álemdik moda shyǵar. Qazaqtyń dál mynadaı sulýlary Madonnany shańyna ilestire me táıiri». Bul qyzynyń da, sińilisiniń de emes, Zýhra apaıdyń óz sýreti. San jyldardyń qyzyqtary men qasiretteriniń izi ajaryn osyp, eńsesi sál eńkish tartsa da symbaty syndy, sezimi áli sergek. «Ekeýiniń nekelesken keziniń bir belgisi de. Oıpyr-aı odan beri de!..»
– Toıǵa nege barmadyńyz apa? Shaqyrý bermegen be? Meniń sozalańdap bara jatqan oıymdy kilt úzgen Dákenniń osy suraǵy. Tańdanystan ókpe nazy basym. Zýhra sál kidirdi. Jaýap tappaı qınalyp otyrǵan joq. Kesedegi demin alǵan sháıin júrek dirilimen áreń jutty. Sarqyny shaıqalyp tur. Ol tamaǵyn kenep, kúlimsiredi de:
– Nege bermesin, berdi ǵoı shaqyrý. Bala-shaǵanyń týlaq shashýy emes, kópshiliktiń toıy emes pe. Qut berekeli bolsyn. Tileýlespin. Iá ol kisi zamanynda eliniń eren tulǵasy edi. Men be men... Deni saý, denesi shıraq kezinde elý, alpys jasynyń toıyna da shaqyrǵan. Endi mine kózi ketkennen keıingi seksen jyldyǵy. Bárine qatysa almadym. Qorlanyp ta, qomsynyp ta emes. «Qatty júrseń shańdy aıaq, aqyryn júrseń malma aıaq» degen atalarymyz. Daýysy jańqyshaqtanyp bizdiń raıymyzdy bir sholyp ótti de baısaldy qalpyna kóship:
– Kimniń ishinde qandaı ıt ulyp jatatynyn bógde jan qaıdan sezsin. Al senderge men shyn syrdy aıtaıyn. Meniń de tórimnen kórim jaqyn. İshke búkken kúıi ala ketem be?
... Iá, biz bir taýdyń eki betinde bolsaq ta bir ózenniń boıynda týyp ósippiz. Men qarshadaıymnan ákeden tirideı aıyrylyp, jetim qalǵanymmen tekti atanyń urpaǵy retinde mańdaıdan shertkizbeı úki, tumar taǵyp bulǵaqtap óstim. Ekýimiz de áýeli aýyl moldasynan saýat ashyp, odan soń alǵashqy mektepten bastaýysh bilim alǵan soń Ýlaanbaatarǵa jetip, ilgerilep oqyp júrgende tanystyq qoı, - dedi.
Meniń kóz aldyma qyrqynshy jyldardaǵy oqyǵandar beınesi keldi. Solardyń birqatary aıttyrý, qudalyq, qalyń jolymen nekelesken juptaryn jazbaı, súıgenine qosylǵany týraly áńgimeler aıtylatyn. Osy oıymdy seze qoıǵandaı Zýhra apaı tamaǵyn kenep:
– Biz ekeýimiz oınap júrip ot basyp, opyq jep adasqandar qatarynan emes edik, -dedi. Shúý degennen, qumarlyqpen qulaı salmaı, unatsaq ta bir birimizdi uzaq synap sabyrmen, saryla júrip araǵa san aılardy salyp baryp tabystyq. Oqýdan ekeýimiz de kende bolmadyq. Ol bolsa eki birdeı joǵary mektepti ish, syrttan úzdik bitirip, úlken mekemeniń bastyǵy bolyp ornalasty. Men de ekinshi mekteptiń tabaldyryǵyn attaǵan edim. Bertinde jastardyń keıbiri oqýyn aıaqtap úlgermesten kez kelgen ýaqytta, qalaǵan jerinde turmys quryp júre beretin boldy emes pe. Bizdiń tusymyzda bul ersi kórinetin. «Pálensheniń qyzy kóldeneń ótken kók attynyń eteginen ustap kete barypty» degizbeı, toıdy el ishine, aýylǵa kelip jasadyq.
Kereıdiń burynǵy keraýyz ulyǵynyń balasy degen qarqaradaı ataǵym, Máskeýden KÝTV bitirip kelip, syrmaq shetine ilingen aıbyndy aǵam bar. Basymnan qus ushyrmaı áspensitip ósirgen aýylym «Jetim qyzdyń toıy» degizbeı abyr-sabyr bolyp, baryn salyp oıyn-toıdy kelistire istep, meni qoldan uzatty. Adýyndy er Qara Ospanqyzy Darıǵany qyryq túıege jasaý artyp, aıaǵyna kúmis bilezik salǵan tory jorǵaǵa mingizip attandyrǵan deýshi edi. Meniń saltanatym sodan kem túsken joq. Qazaqtyń sol sán saltanaty bálkim menimen aıaqtalǵan da shyǵar, - dep ilýli sýretke bir qarap, sózin qaıta sabaqtady:
– Kelgen jerim de osal bolmady. Obaly kánekı uly-kishisi túgel qoǵadaı japyrylyp, jaıylyp jastyq, jazylyp tósek bolyp, bastaryna han kóterdi. Biz jaz boıy saýyq, serýen quryp, kúzge salym Ýlaanbaatarǵa oraldyq. Ǵazızbektiń qol-aıaǵy balǵadaı, ýyljyǵan jas. Bedeldi uıymnyń basshysy, qolǵanat kóp. Úıimizde turyp oqıtyn aýyl balalary bar. Turmysymyz olqy nárseden ada. Tap tuınaqtaı. Mektebime avtomobılmen jetkizip turady. «Qoldy jyly sýǵa malý» dep sirá sony ǵana aıtar. Bos ýaqytymyzda ekeýlep Tolynyń jaǵalaýyndaǵy syńsyǵan ormandy aralaımyz. Boǵda taýyna shyǵyp, úıir úıirimen órgen buǵy, maraldy tamashalaımyz. Keıde oıynǵa baramyz. Ertegige bergisiz tańǵajaıyp tátti sol dáýrenimizge kóz, til tıdi me, qaıdan bileıin, kóńilge bir qaıaý tústi. Maǵan ne tez alyp tynbaǵan, ne ońaı aıyqpaǵan syrqat paıda bolmaǵanda bizdiń baqyt pen lázzat, rahatqa toly jubaılyq sol ómirimiz tolyqsyp, dáýirlep tura berer me edi, shirkin, qaıter edi... Áı, biraq biz pendemiz. Semizdikti qoı bolmasa pende qaıdan kótersin. Jaqsylyqtan da jalyǵamyz da...
Al, men she, men óz sheshimime ókinip kórgen emespin. Emdelip, domdalyp beınet az shekpedim. Alaıda denege batqan aýrýdan da «ekeýimiz birdeı emes, bireýimiz ǵana muńly bolsaq-aý» degen oı derti qatty qınady meni.
Ábden úmit úzilgen soń ózimdi aıamaı, onyń kóńiline de qaramaı bir kúni dál osylaısha qarama-qarsy sháı iship otyrǵanymyzda jalǵyz japyraq qaǵazdy julyp alyp: «ekeýimiz ajyrasaıyq» dep jazdym da, aldyna syrǵyta saldym. Qolyndaǵy sháı quıǵan kese edenge túsip, kúl-kúmireti shyqty. Kózi badyraıa qaldy. Pálen jyl birge turǵanda maǵan alǵash ret alaıa qaraǵany da osy. Yzadan emes-aý, qasiretten. Eńgezerdeı azamattyń eki kisi mingendeı atpal ıyqtary qozǵalyp, denesi qalshyldap, jaǵy kemseńdegeni qandaı aıanyshty.
– Nege? - dedi áldenýaqytta ańyryp.
– Sabyr et, er adamsyń ǵoı. Men seniń baǵyńdy baılamaıyn. Meni aıama, bolashaǵyńdy oıla, - dedim, barǵan saıyn batyldanyp.
– Sóz bolypty-aý! Men saǵan bala taýyp bermediń dep qashan aıttym, -deıdi, balasha burtyńdap. Qoı, mundaı jaman nárseni osydan bylaı aýyzǵa alýshy bolma. Ekeýimizdiń tatý-tátti ómir, jaqsy turmys-tirshiligimizdiń ózi bazar, ózi baqyt emes pe.
Sóziniń sońyn ázil-qaljyń, oıyn-kúlkige aınaldyrdy, sháıip-jýyp: «Armansyz adam bolmaıdy. Tórt qubylasy teń kimder bar? Balasyz kisiler baqytsyz dep saǵan kim aıtty. Balaly boldyń, ol eger týada kemtar, nemese júre naqurys bolsa onda turǵan neniń baqyt, qýanyshy» - dep te árbiledi. Ara-arasynda án salatyn. Qazaqtyń qara óleńderin qandaı ádemi aıtýshy edi, - dep kúlip aldy Zýhra apaı. Dákenime qarasam ebil-debil...
Óleń demekshi Ǵazekeńniń toı-tomalaqta, uzaq jolda júrip kele jatyp ta halyq ánderin jalyqpaı aıtatynyn bilemin. Ulyqpyn dep kisimsimeı, qarashany óz basynan tómen sanamaı, meıli kim bol ózimen teń kórip, ázildesip suhbattasyp kele jatatyn. «Birer stakanǵa qyzatyn seni ne basty!» - deı otyryp, birer lıtrge sál manaýraǵan shaǵynda ánge basatyn:
Qara nar júk kótermes bel ketken soń,
Keń jaılaý qulazıdy el ketken soń.
Kekilin kesken ker atym-aı,
Jastaıdan ósken begzatym-aı.
Oınaısyń endi kimmen men ketken soń...
Ásirese osy óleńdi ańyratatyn. Sonda keıde daýysynan qarlyǵý, óksý ańǵarylatyn.
– Ol óte parasatty edi ǵoı, - dedi Zýhra apaı taǵy da sháıin demdeı otyryp. Odan qasaqana bezeıin dedim be. Shoqtyǵy ózgeden bıik qazaq azamatynyń eńsesi túspeı, saǵy synbaı júre berse eken dep, sol qaterli táýekelge keldim ǵoı. Al, biraq ol sonda da úzilgen jipti jalǵaımyn dep áýre-sarsańdy uzaq keshti.
– Men ádemi aqyl taptym, - dedi birde ol.
– Saǵan tegi bala kerek bolǵany ǵoı? Olaı bolsa ońaı. Kúlán jeńgemdi elden shaqyrttym. Keletin boldy. İshinde bópesi bar deıdi. Osynda ákelip kútip, baptap, bosandyryp alamyz. Ózim tapqyrmyn, á? - dep qarqyldap kúldi. Qosyla qýandym. Ýaıym qaıǵy zym-zıa. Jıylyp-terilip jeńeshemdi qushaq jaıyp qarsy aldyq. Jik-japar boldyq ta qaldyq. Úmit tileýimiz tek sonyń ústinde. Birer aı ótken soń jeńeshem perzenthanaǵa baryp, qol aıaǵyn aman-esen baýyryna aldy. Náreste úıge keldi. Aq túıeniń qaryny jaryldy. Tóbemiz kók tiredi. Qaladaǵy qazaq bitken túgel bas qosyp, birneshe kún shildehana, dúbirletip toı jasadyq. Keregi ne baq qusynyń basyńa qonýy azapqa salyp, saryltýy qanshalyqty uzaq bolsa, kerbaǵyp ushýy da sondaı tez bolady eken. Súıkimdiligimen otbasymyzdy shattyqqa bólegen aq bópemiz tórt-bes kún ótkende aıaq astynan jalp ete tústi!..
Zýhra apaı sońǵy sózin aýyr qınala, kúrsine aıtyp kózin jumyp, sál otyryp, qaıta ashqanda jalǵyz tamshy mólt etip yrshyp, tyrs etip stolǵa tamdy. Onsyz da egilip otyrǵan Dákenim eriksiz eńireı jónelip edi.
– Qoı, jylaǵany nesi. Jasyq bolyp ósken neme ekensiń-aý, dep oǵan zildene qarady da, sonymen túgel jer shuqyp qaldyq.
– Saýyǵaıyn dep mysqaldap arylyp kele jatqan dertim qaıta meńdetti. Deneni dińkeletken aýrýǵa qaraǵan joqpyn. Bizdiń endi eki aıyrylýymyzdan basqa eshbir jol joq degendi maımóńkelemeı, betine týra qarap otyryp-aq ashyq aıtyp saldym.
– Januıasyn buzǵan jaısyz adam retinde seni de aıamaıdy. Qyzmettik, partıalyq turǵydan da jaza júkteıtinin bilem. Biraq qobaljyma. Úlkenderge baryp, mán-jaıdy ózim túsindiremin, - dedim.
Aqylyn aıtyp taǵy da góı-góıge basty, aldady, arbady, jalyndy, jalbaryndy. Búk túsip jatyp ta aldy. Alǵan betimnen qaıtpadym. Bas hatshy Sedenbalǵa kirýge batylym barmady. Bizben joldas, syrlas júretin Sendge kirdim. Ol ekinshi hatshy, saıası búro múshesi edi ǵoı. Syrt kózge tákapparlaý kóringenimen bilimdi, kishipeıil adam edi. Aman sálemnen keıin muń-sherimdi túgin jasyrmaı aǵytyp, baılamymdy aıta bastadym. Dál osy sátte ǵoı, Ǵazızbektiń bizdiń ústimizge basa-kóktep eńireı kirip kelgeni. Maǵan qataldyq paıda boldy. Bezere tústim. Qosyla jylasam ne bolar edi. Kerisinshe ol ekeýi qosyla jylady. Bedireıgen qalpymnan tanbaı, bezerip: «Záredeı renishim joq. Ómirdi zaıa etip budan bylaı birge turmaımyn» dedim úzildi-kesildi. Ǵazızbekke esh kina taqpaýdy qaıta qaıta ótindim de, qoshtasyp shyǵyp júre berdim.
«Qalyń oıǵa qamalǵan qashyp qutyla almaıdy» deıdi ǵoı mońǵol aǵaıyndar. Úıge dereý jettim de, ol-pulymdy jalǵyz sómkege salyp, bilegime ilip, «BÓ» degen belgisi bar bir mashınanyń kabınasyna otyryp, Baıan-Ólgııge tarttym da otyrdym.
Nesheme táýlik yrǵalyp, jolsoqty bolǵandyqtan ba, aýylǵa kele aýrýym meńdep, tósek tartyp jatyp qaldym. Kóp uzaǵan joq, eki myńdaı shaqyrym qashyqtyqtan aryp-sharshap ol da jetti. Uıqy-kúlki kórmeı tapjylmastan talaı tún qasymda bolyp, basymdy súıep, sýsyn berdi, baǵyp-qaqty. Úh, eki dúnıede de qaryzym joq qoı... Qabaǵyma qaraıdy, ólsem birge óletindeı. Kekti oıy joq. «Eger sen qyrda, aýylda bolaıyq deseń men de qalany qoıaıyn. Bastyq bolǵan baqytty bolar deısiń be? Tiri jan, túkti baqamyz ǵoı. Ata kásip qoı sońynan ersek te eptep-septep kún kórermiz» -deıdi.
– «Joǵa, sen halyqqa kereksiń. Az qazaǵyńnyń abyroı namysysyń. Olarǵa kóp jaqsylyq isteı alasyń. Úlken basyńdy kishireıtpe. Meni shyn jaqsy kórseń sózime kón. Jalynamyn!» -deımin. Birte birte betim beri qarap, qaz tura bastadym. Ol balasha máz. «Bári bir kúngideı bolmaıdy. Ólsem saǵan arýaǵym razy. Maǵan qaraılama. Qudaıym saǵan baqyt syılasyn, tileýlespin» dedim oǵan ortalyqqa shaqyryp jedelhat kelgen kúni. Delegasıa quramymen Máskeýge shuǵyl attanatyn bolypty.
– Sensiz baqyt degen nársege kúmándimin, - dedi jaýtańdap, qatty qysqan qolymnan áreń sytylyp. – Zýhra densaýlyǵyńa muqıat abaı bol. Tez saýyǵyp úıge kel, janym...
Arada jáne bir aı ótti. Saqalynan sý sorǵalap, at óksitip, aldynan kese kóldeneń ótpegen eki birdeı qaınaǵam keldi. Qyz aıttyrǵannan beter áńgimeni áriden tartyp, keń tolǵaı, aqyl aıta, aǵattyǵymyz bolsa kesh dep aıaqqa jyǵyla keldi. Baıaǵy kelindikpen bálsimeı, qylymsymaı aǵymnan jarylyp, muńym men syrymdy aqtara otyryp kesimimnen qaıtpaı olardy syılap attandyrdym. Kónbeske kónse de kóz jastaryna etegi tolyp, jeńderimen kózderin súrte, belderi búgilip olar ketti, qaıtsin! Bárimizge ońaı tıdi me, biraq qaryssa qatal taǵdyr kimdi aıaǵan. Ol kisiden sodan bylaı birtalaı ýaqyt boıy hat kelip turdy. Keıbireýi óleń hat, qazir de saqtaýly. Bir de bireýine jaýap jazbappyn, degenmen tasbaýyrmyn-aý. Jaryqtyqtyń pánıden ótkenine de onshaqty jyl. Eske almaıynshy desem de umyta almadym. Ony qoıyp túsime jıi enetindi tapty. Taǵy da «kele ǵoı» dep júr me, kim bilipti.
– Keıin balaly-shaǵaly bolǵanyn estip shyn qýandym. Bet bedeline shirkeý túsken joq, Mońǵolıa aspanynda jarqyrap ótken qazaqtyń shoq juldyzdarynyń biri. Myna búgingi mereıtoı sol asqaqtyǵyna qurmet qoı, arýaǵy razy bolsyn. Oı, Dáken, sen nedegen bos ediń? Men nazalanbaımyn, ózimdi baqytsyzǵa sanamaımyn. Qamshynyń sabyndaı qysqa bolǵanymen baqyttyń dámin bir kisideı tatqyzǵan jastyq dáýrenime ókpeli emespin.
– Apaı, seksenniń seńgirine aıaq bassańyz da shúkirlik-aý, myqty ekensiz, áli de jasaı berińiz.
– Taǵdyr jazǵasyn amal qansha. Sol tósek tartqannan keıin áýpirimdep túregelip, batpandap kirgen kesel, mysqaldap shyǵyp qulan taza saýyǵyp kettim. Qarashunaqtarǵa qyryq jyl sabaq berip eńbek etip, qazir zeınetin kórip otyrmyn. Sońǵy joldasymmen de dám-tuzym jarasyp edi, amal ne ǵumyry kelte boldy.
– Ǵazekeń sońǵy onshaqty jyl ortamyzda boldy, kezigip turdyńyzdar ma?
– Bir-aq dúrkin. Amandastyq ta, bir-birimizge qarap otyryp, bir qapshyqtan temeki alyp tamyzdyq. Men oı oılanǵanda anda-sanda shylym shegem. Ol jıi-jıi tartady eken. Lám demesten birshama ýaqyt únsiz syrlastyq. Sonan soń qoshtasyp, eki jaqqa kettik, - dep Zýhra apaı jalǵyz tal sıgaret alyp tutatty...
2003 jyl.
6alash usynady
