Tilimizde súlikteı sorý, súlikteı qadalý, súlik sorǵandaı bozarý, súlikteı sulý degen tirkester bar.
Súlikteı sorýdy, ádette, eldi aıaýsyz qanaý maǵynasynda kóbirek qoldanady, omyraýdaǵy balanyń qaıta-qaıta qaqtap emgenin de «súlikteı soryp qoımadyń ǵoı» dep jatady analarymyz. Súlikteı qadalý til qoldaný daǵdymyzda kóbinde qadalǵan jerinen qan alý maǵynasynda jumsalady. Al súlik sorǵandaı bozardy degen tirkes tilimizde «óńi qashty, qýqyl tartty, bozardy» degen mánde alynsa, súlikteı sulý sózi kóbinde jaraǵan júırik attarǵa qaratylyp aıtylady. Endeshe osy tirkesterdegi teńeý retinde alynǵan súlik sóziniń túpki maǵynasy ne?
Súlik degenimiz – sýda tirshilik etetin jumyr deneli, qara tústi qan sorǵysh qurt (Qazaq tiliniń túsindirme sózdigi, 751 bet, Almaty, 2008 jyl). Ol jyp-jyltyr, qap-qara (móldir qara) bolady. Óte jabysqaq, qadalǵan jerinen qan almaı qoımaıtyn erekshelikke ıe bolǵandyqtan, qazaq emshiliginde denedegi zalaldy qandy tazartý úshin súlikpen emdeý ádisi jıi qoldanylady. Iaǵnı súlikti adamnyń denesine qoıa berse, qaı jerde qandy sarysý bolsa, sol jerden baryp qadalady, ábden soryp bolǵan soń ony tuzdy sýǵa salsa, sorǵan aram qandy qaıta qusyp tastaıdy. Súlikpen emdeý degenimiz, mine, osy. Tilimizdegi «súlikteı sorý, súlikteı qadalý» degen tirkester de súliktiń osy bir qasıetine qaratylyp aıtylǵany anyq. Biraq «súlikteı sulý» sózindegi «súlik» sózin quıttaı qurtpen shatastyrýǵa bolmaıdy.
«Naýryzbaı bas báıgege tigilgen súlikteı qara sý jorǵany janyndaǵy joldasyn jyqqan aıybym dep, Aqbókenge tartqandy (I.Esenberlın, «Qahar»). Osy sóılemdegi súlik sóziniń maǵynalyq jáne dybystyq ereksheligine qaraǵanda, túsindirme sózdikte súlik sóziniń barlyq maǵynasy tolyq ashylmaǵan tárizdi. Sebebi súlikteı sózi túrki jazbalarynda kóp kezdesedi. Kúltegin eskertkishinde «silik qyz oǵlýń kúń bolty» degen sóz bar. «Dıýanı luǵat at-túrk» sózdiginde de silik sózi sulý, taza, asyl, ásem, kórkem maǵynasynda túsindirilgen. Osyǵan qaraǵanda, súlik sózi áýelde silig nemese silik dep aıtylsa, ýaqyt ozǵan saıyn sózdiń tulǵasynda ózgeris bolyp, áýelgi maǵynasy kómeskilenip, súlik dep aıtylyp ketken sıaqty.
Qalıakbar ÚSEMHANULY
