«Ómirde ashshy shyndyq degen bar. Bireýge tıetin, kóńilin qaldyratyn, úrkitip-qorqytatyn ondaı shyndyqty aıtýǵa jurttyń bári bara bermeıdi»,- deıdi jazýshy Tólen Ábdik. Jurttyń bári bolmasa da basyn báıgege tigip, sol shyndyqty ashyq aıtyp júrgender kóp.
- Mansaby úshin qajet kezde ultyn satqan basshylar,
Basshy etigin murtymenen shótkelegen qosshylar,
Ana tilin múshkil halge alyp kelgen qasqalar,
Shovınızm tabanyna salyp bergen qasqalar,
Tilge qarsy aǵymdarǵa jaryq bergen qasqalar,
Bilip júrsin, olarǵa erteń tarıh soty bastalar! – deıdi solardyń biri Muhań (Muhtar Shahanov). Óz ana tilin satý - óz ultyn satý. Qazaq tilin UBT-dan alyp tastaý da – ultqa, ana tilimizge qarsy jasalyp jatqan shabýyldar. Osyǵan qarsy turýǵa ulttyq minezimiz ben jigerimiz jetpeı jatyr. Bul jerde bireýdiń basyn jaryp, kózin shyǵarýdyń keregi joq. Bar bolǵany ult bolyp uıysyp, biraýyzdan birlik kórsetip, BAQ jáne áleýmettik jeliler arqyly ana tilimizdi qorǵaýǵa ún qosýǵa tıispiz. Bitti.
***
Lev Tolstoı degen orystyń shaly aıtqandaı, «Til – ulttyń jan-dúnıesi». Bizdińshe – ımýnıteti. Sol ımýnıtetti nyǵaıtqannyń ornyna óltirip jatqandardy SATQYN demeı kim deımiz?.. Meniń oıym aıtady: jahandaný zamanynda bir ǵana tildiń ústemdigi ornaıdy. Qazir sol ústemdik úshin Qazaq elinde aǵylshyn tili men qytaı tili (Qaraǵandydaǵy №39 mektep-gımnazıada 1-shi synyp oqýshylaryna qytaı tili júre bastapty) soǵysyp jatyr. Osy apattan aman qalamyz desek – ol kim bolsyn meıli (depýtat, mınıstr, ákim, aýla sypyrýshy, qaıyrshy jáne t.b.) óz halqynyń ótkenine, búginine jáne erteńine nemquraıdylyqpen, satqyndyqpen qaraýdy dereý toqtatýy kerek!!!
***
«Tildi bilgenmen, tárbıe ońbasa ol da qasiret. Qazaq tilin bilip turyp, qazaqty mensinbese, ózgeni pir tutyp, óz ultyna kúlip qarasa, tilin sýsyldatyp turyp, ultyn tonasa, urpaǵynyń nesibesine qol salsa, jemqorlyq jasasa, patrıottyq sezimi qara basynan aspasa, tipti ultqa degen janashyrlyǵy ólse, Otandy qorǵaýǵa kelgende sýjúrektik tanytsa – ondaı qazaqtiń qajeti qansha?»,- deıdi saıasattanýshy Berik Ábdiǵalıuly.
Rasynda da qazaq tilin bilse de, bıik minbeden ádeıi sóılemeıtin (durysy sóılegisi kelmeıtin) aq jaǵalylar da, depýtattar da bar. Olardy baspasózde, áleýmettik jelilerde jabyla synaǵannan túk shyqpaıdy. Birinshiden, ulttyq partıanyń qyzmetin atqaryp otyrǵan (Erlan Qarınniń sózi) qazaq baspasózin olar oqymaıdy. Ekinshiden, kosmopolıtızm qanatyn keńge jaıdy. Týǵan ultynyń rýhanı qundylyqtaryn mensinbeıtinder jahandanýǵa jaq. Biraq solardyń ustanymyn ana tiline qaraı burýǵa sál de bolsa yqpal ete alamyz ba? Ákesi mensinbegen tildi erteń balasy da mensinbeıdi ǵoı. Tragedıanyń kókesi osy bolmaq.
***
«Óz ultyn satý» degendi keıbireýler jerińniń baılyǵyn tonaý, shetelge qashý, soǵysta jaý jaǵyna shyǵyp ketý dep túsinedi. Ol da satqyndyq. Alaıda, týǵan tilin satý – rýhanı qylmys, keshirilmes kúná! Satqyndyqtyń zory! «Qasıyn deseń – qan shyǵady, qasymaıyn deseń – jan shyǵady» dep jýrnalısıkadaǵy ustazym Talǵat Batyrhan aǵam aıtpaqshy, búgingi kúnniń qany sorǵalaǵan ashshy shyndyǵynyń biri – qazaqsha sóılesý uıat sanalatyn zaman týdy. Qazaq eliniń mınıstri men depýtatyn bylaı qoıǵanda, aýla sypyrýshynyń da tili – oryssha. «Qaıda barsań – Qorqyttyń kóri» degendeı, qaıda barsań eki qazaq oryssha shúldirlesip turady. Tipti, buǵan etimiz ólip, jáı nársedeı qaraıtyn boldyq. Qasirettiń qasireti osy emes pe?..
***
Ulty nemis, jany qazaq Gerold Belger bylaı depti: «Búginde qazaq tilinde sóıleıtinderdiń sany ósti. Biraq kóbiniń tili - múkis». Onysy ras. Oryssha oılaıtyndardyń qazaqshasy qyzyq... Qosyldy degen sózdi qosylyndy deıdi olar. Múkistik te – qubylys. Bir joly Astanadaǵy Kcell kompanıasynyń keńsesine bas suqtym. Maǵan qyzmet kórsetken qazaqtyń qyzy qoshtasarda: «Sizge bizdiń mamandyqtarymyz habarlasady» dedi. «Mamandar» shyǵar dep túzesem de: «Jo-jo-joq! Mamandyqtylar!» dedi daýlasyp. Salǵylasyp jatpadym. Buǵan ne deısiń?.. Belger aǵamnyń «tili múkis» degeni sol...
***
Qazaq synybyna balasyn oqytýǵa bergen áke-shesheleri qazaq muǵalımanyń tilin túsinbeıdi. Sonda ákesi men sheshesi túsinbegen tildi balasy qalaı túsinbek?.. Emhanadaǵy dáriger, dúkendegi satýshy, avtobýstaǵy kondýktor qazaqsha túsinbeıdi. Bul – tildik apattyń bir belgisi. Sóılemesek – til óledi. «Kreatıvnyı» qazaqtar osyny oılamaıdy. Birde AQSH-qa jolym tústi. Tarıhı taǵdyry qazaqqa uqsas úndis taıpalarynyń birine bardyq. Biz kórgen túlalıpterdiń úlken qasireti – joıylýǵa az qalǵan ana tili. Taıpadaǵy 3 myńǵa jýyq adamnyń 7-ýi (onyń ózi oqytýshylar) ǵana ana tili – lashfýsıdti biledi eken. Ólip bara jatqan til dinı jáne merekelik rásimderdiń tiline aınalypty. Oǵan sebep, AQSH úkimeti úndis balalaryn ınternat-mektepterge kúshpen ornalastyryp oqytyp, óz tilderinde sóılegenderin dúre soǵyp jazalap otyrǵan. Olar uıalǵanynan emes, qoryqqanynan tilin umytqan. Al bizdiki ne???
Tólen TİLEÝBAI, jýrnalıs.
