Sóz basy
Alty aı jaz taýly Altaıǵa dym tamǵan joq,
Altaıdyń asqar basyn bult alǵan joq.
Adamnyń qanyn ishken beıbaq jerge,
Qaharly aspan aqyryp ursa alǵan joq.
Qazaqtyń qurym-jyrym týyrlyǵyn,
Alty aı jaz taýly Altaıda qýyrdy kún.
Jaýǵa attanǵan erlerdiń qarsy aldynan,
Qaptaǵan qalyń sherik – shubyrdy muń.
Jer jutty byldyrlaǵan bulaqtardy,
Jel jutty qýań tartqan quraqtardy.
Alty aı boıy kemirdi taýly Altaıda,
Myltyqtyń ashty daýysy qulaqtardy.
Qapaly qaraǵaılar úndemedi,
kún emes, qyp-qyzyl órt kún degeni.
Sarǵysh jaılaý saǵynyp jatty bilem,
Jańbyr ma, jasyn ba álde birdemeni.
Alty aı jaz taýly Altaıǵa dym tamǵan joq,
Qara Ertis ala jazdaı býyrqanǵan joq.
Sonda da elim degen esil erdiń,
Kóńiliniń aspanyn kir shalǵan joq.
1
... Dala daýyl,
Bult júzgen qara aspanda alabaýyr.
Qys basy tesip aqqan jaǵalaýy,
Áldebir qaraly aýyl.
Bálkim, bul «qıly-qıly» degen zaman,
«Ker balanyń tosyndaı» kenen dalań.
Tańda attanǵan azamat jaýǵa qarsy,
Keshte aınalyp aýylǵa kele almaǵan.
Qart shańyraq túsetin jamyrap nur,
Amalsyzdan túńligin jaýyp ap tur.
Muńly ana, muńlyq arý ańyrap tur,
Arysy shahıt bolǵan olar úshin ,
Adam toly aq orda qańyrap tur.
Sarbazdar soǵys mindet bólisken soń,
Túnimen soǵysýǵa kelisken soń.
Tórde otyrǵan qart sardar sóz bastady,
Aıattan soń, uzaq bir kóristen soń.
– Qyrshynymdy qyryqty jalmaýyz jaý,
Jyladyq biz qaıǵy bul jer baýyrlar.
Shekesinen ketildi almas qylysh,
Jetesinen juqardy qandaýyrlar.
Jaılaýdy jaý, qystaýdy qar basqanda,
Ólim-ómir maıdanda arbasqanda.
Er emes tutas elge qaırat kerek,
Kóz jasymen kóristen jaý qashqan ba?
«Qasham, kóshem» sózi bul sharasy azdyń,
Qasha kóshsek altaıdan ary asarmyz.
«Aǵajaılap» Altaıdan aýar bolsaq,
Aq mekennen máńgige adasarmyz.
Aıtqanym joq saltymda joqtan jarlyq,
Babalaryń qorǵaǵan shoqpar qan qyp.
Aq meken bul ( jeriń de, kóriń de osy),
Atqan oqtan jaltarar, ottan qarǵyp.
Saharanyń beıýaz qulany edik,
Buryn da san qudyqqa qulap edik.
Buryn da basymyzǵa qurbaqa oınap,
Arysymyz mert bolyp jylap edik.
At jalynda as iship, nar ústinde,
Talaı aýyr kúnderge shydap edik.
Tuman emes seıilmeı turyp alar,
Myna kúnde sol kúnniń biri bolar.
Shıń Shysaı jaý bop shapty óz eline,
Tolqyn halyq taǵynan julyp alar.
Sálem aıtyp hat berem tómengi elge,
Oıanar búkil halyq senem mende.
Altaı bolyp jabyla attanaıyq,
Qaskúnem, qanǵa jerik jemeńgerge.
Aspan túıip qabaǵyn surlanady,
Ár adamnyń janaryn muń baǵady.
Dalada boran ulyp jyndanady,
Taını men sherik órgen tómengi elge,
Kim bilsin, táýekel dep kim barady?
Jalǵyz sát doly boran tyna qaldy,
Jaý ma álde, bul sapardyń jyrama aldy?
Qaıqy qylysh sekildi úlken suraq,
Ár adamnyń kóńilinde tura qaldy.
Júregi aýlaq qobaljý, úreıden de,
Kim barady, Sulýbaı, Súleımen be?
Kim barsyn qabyrǵasy sógilgen el,
Qol jaıyp sátti sapar tileıdi elge.
Dalada daýyl qaıta jatyr ulyp,
Jondarda qar kóshedi sapyrylyp.
Búrkitbaı jaımen ǵana sóz bastady,
Bir yrǵalyp aqyryn qaqyrynyp.
– Batyr az ba babamnyń dalasynda,
El úshin er beınetke qarasyn ba?
El otyr erge senip, ermen emip,
Ekitalaı kúnderdiń talasynda.
Tómengi elge hat alyp men baraıyn,
Qajynábı Úkirdaı naǵashym bar.
Bireý basyn shulǵydy quptaǵandaı,
Bireý únsiz múlgidi uqpaǵandaı.
Bireýler táýekel dep ot keshetin,
Bul saparǵa otyrdy jip taǵa almaı.
– Barma, qolǵa túsesiń, – dedi bireý,
Syzat salyp sardardyń senimine.
Dedi bireý: adamnyń kóri bireý,
Saqtyq sebep bolmaıdy ólimińe.
Áldebir adamdarǵa shamdandy ma?
Qaýsyrynyp turýǵa qarmandy da.
Kózinde yza-kektiń oty janyp,
Bylaı dedi ıyǵyn qomdandy da.
– Jaılaýymda joq meniń jasandylyq,
Qystaýymda joq meniń qasań kúdik.
Túksıgen túsi sýyq qıalardan,
Qulaı shaýyp erjetkem asaý minip.
Ana Altaı munar muńyn basqa oraǵan,
Qara Ertistiń betinde jas boraǵan.
Saýyt kıip sekirip shyǵatyndaı,
Tosýshy em áldekimdi tas moladan.
Umytaıyn munar basqan nege túndi,
Túngi uran uıqymdy tórt bóletin-di.
(Aqyttaı ǵulamamdy kógendegen,
Qaleldeı arysymdy shynjyrlaǵan),
Shıń Shysaıdyń eń úlken zańyn buzyp,
Zyndanynda qartaıǵym keletin-di.
Sheginbeımin týǵan el toryqqanda,
Jibermeıdi namysym qoryqqanǵa.
Armansyzbyz attansam aqboz minip,
Basym túzde qalatyn joryqtarǵa.
Qyrandar qys aspanyn kóktep ótse,
Urandar ujdanymdy kóktep ótse.
Eregeser kún týsa ekitalaı,
Shaqyramyn jaýymdy jekpe-jekke.
Ǵaıshamdy saǵynarmyn sanap aı-kún.
.............................
2
Dala jatty aq qarmen arýlanyp,
Kún óldi batys taýǵa qanyn jaǵyp.
Qos jolaýshy eńkeıdi qara Ertiske,
sol kezde mingen aty sabyndalyp.
Tynyshtyq basyp taýdyń saıyn múldem,
Múlgı qaldy bettegi qaıyń, búrgen.
Eki attynyń tusynan shyǵa keldi,
Appaq shal kókbóri ertip, aıý mingen.
Shoshynyp oıanǵandaı tústerinen,
Kúbirlep ıman aıtty ishterinen.
Eki atta qulaq tigip kilt toqtady,
Bet jaqtan tóngende álgi ústerinen.
– Joryqta súrinbesin qazanattar,
Jortqanda jolyń bolsyn, azamattar.
Joldasyń qyzyr bolsyn, azamattar,
Qoldasyn ǵaıyp eren, azamattar.
Qoldasyn qyryq shilten, azamattar,
Jaımasyn jaryń shashyn qara maqpal,
Artyńda sengen eliń ańyramasyn.
Tilek ettim.
Men babań Torǵaıtymyn (1),
Bilesiń be? Meni pirim kókbóri qorǵaıtynyn.
Bilesiń be? jeltoqsan sapar aıy,
Bul aıda sapar shekken sorlaıtynyn.
Bilesiń be qaljadan basqa toıdy,
jeltoqsanda jasaýǵa bolmaıtynyn.
Bilesiń be?........
Qaıran qara bosaǵa biz attaǵan,
Kelin bolyp Ǵaıshadaı qyz attaǵan.
Jaýǵa qarsy shabarda syzattaǵan,
Uzaq qaldy-aý
Jeltoqsanda jandardyń jolǵa shyqqan,
Eń berisi sapary uzaqtaǵan.
Jolyńa táńir ne syı shegeledi,
Erteńgi atatyn tań ne beredi.
Jeltoqsanda aýylǵa shappaǵanda,
Jaýǵa da attanbasań kerek edi.
Taǵy da talaı urpaq adasady-aý,
Arýaǵym tura alar ma arashaǵa.
Baǵzynyń batyrlary qaıtady eken,
Joryqtan qarashada.
Babamyzdyń babasy yrymdaǵan,
Saqtan qalǵan dástúrdi kim urlaǵan?
Keıin qaıtsań jaqsy edi
Qaıtpaısyń-aý,
Er ekensiń kezenseń burylmaǵan.
«Qıly-qıly zaman bolar»,
Degen osy «zań tozyp jaman bolar».
Altaıdyń qaraǵaıyn shortan shalar,
Kim bilsin táńir qoldap aman bolar,
Kim bilsin eliń aýyp, dalań qalar.
Arasanda aıan kórgem sarala kúz,
Bolady aspan bultty, dalada muz.
Qorǵasyn qum bop borap aýylyńa,
Tóbeńnen temir shortan salady aýyz.
Sálemde el-jurtyma myqty bolsyn!
Jarda jalǵyz qýraıdy jel úredi,
Jer edi taý qorshaǵan tóńiregi.
Aq kıgen appaq qýdaı aq qarıa,
Aq qardan azar ǵana kórinedi.
Jarqyldaıdy janary kek oty ma?
Túzge jaqqan tomardyń shoq oty ma?
Bórisi men qarap ap aıýyna,
Búrkitbaıdyń qarady kók atyna.
– Kelsap sıraq, keli san, bóri keýde,
Jany barda tastamas seni jerge.
Qundyz jon, qulan tuıaq aq kók atty,
Jaraıdy eken salýǵa senip erge.
Qaramaı aryǵyna, jaýyryna,
Tórt aıaǵy oınaǵan baýyryna.
Jaraıdy, jarar jaýǵa barýyńa,
Jalǵyz-aq janarynda jas taby bar,
Zar joldy-aý juldyz túsken saýyryna.
Jolyqtym jolym túsip men shalǵaıdan,
Qaraǵym dám tatarsyń erteń qaıdan?
Kópqatyn (2) myna jatqan jazym ótkel,
Ótińder órlep baryp Kórkembaıdan(3).
Tentek sýǵa aǵysy maqtan eges,
Qara Ertis alty aı qysta qatqan emes.
Tolqyny sıraǵyńdy syndyrady,
Gúrili qulaǵyńdy tundyrady.
Sony aıtyp tal buıdany silkip qaldy,
Aıýy asty qyrdan yrshyp baryp.
Qalaı bul? Anyq kórgen tús sıaqty,
Umytyla bastaǵan is sıaqty.
3
Shirikshı (4) nar shıİnen nar adasqan,
Ań adasqan izinen jaza bassa.
Eshkisi men eligi birge jýsap,
Jylqysy men qulany aralasqan.
Samaly saýmal syndy sýy baldaı,
Bul ólkeniń tirligi sýynǵandaı.
Bir adamynan bir adam qoryqqandaı,
Bir aýyldan bir aýyl tyǵylǵandaı.
Sarsúmbe (5) ókimetten uqtyrý bar:
(halyqty buqtyrýda)
Toı turmaq ólimge el toptalmasyn,
Toptalǵandar tarta almas oqtan basyn.
Ór Altaıǵa barǵandar qolǵa alynsyn,
Qarsylassa atylsyn, joqtalmasyn.
Ár aýyl ıe bolsyn órisine,
Ár adam ıe bolsyn óz isine.
Eki júz qoı syılyq bar málimdesin,
Ór jaqtan bandy kelse el ishine.
Tóbedeı úı, tórde baı jambastaǵan,
Kári tóbetten aýmaıdy jem jastaǵan.
Balasyz, eki áıelmen úsheý ǵana,
Aq úıdi mola dersiń jan baspaǵan.
Myń qoıdy irgedegi mańyraǵan,
Myń jylqyny ıesi tanymaǵan.
Aqboz úıdi kún nury jamyraǵan,
Der ediń bir sábıden adyra qal.
Degendeı jaýyzdyqtan men ǵana ada,
Kún turdy kúle qarap keń dalaǵa.
Jylqyshy jyrtyq aýyz shaýyp jetti,
Besinde «berekeli» sol molaǵa.
Jyrtyq aýyz júzinen kúlki qashqan,
Bylaı dedi esikti julqyp ashqan.
– Shoqaıdyń (6)meshitine taman bardy,
Eki bandy bireýi myltyq asqan.
Kári tóbet yrshyp turdy orynynan,
Ań kórgendeı Altaıdyń qorymynan.
– Oljany qoıa berem kórip nege,
Jına aýyldy, málimde sherikterge.
4
«.............
Kók at mindim taǵalap,
Muzben shaptym jaǵalap.
Shirikshıge kelgende,
Ustap aldy qamalap.
Dólberjinniń (7) basynda,
Josatynyń (8) qasynda.
Qolǵa túsip qor boldym,
Otyz jeti jasymda........»
Kúızelgen muńly, asqaq ǵajap ánge,
Bilmeımin az adam ba, bar adam ba?
(Jınalǵan qala halqy jaza alańǵa)
Halyqtyń da júregin kemirdi me?
Tat kisen Búrkitbaıdy qajaǵanda.
Án qaqty muńly aspanda zar qanatyn,
(Tas abaqty kórden de tar bolatyn).
Búrkitbaıdy baılaǵan kendir arqan,
Halyqtyń da moıynynda bar bolatyn.
Topyraǵyn súıe júrip ańdaǵan ba el,
Ulynyń qanyn jutyp sorlaǵan jer.
Qaptaǵan jaý tizesin búge almaǵan,
Batyrdy jalǵyz myrysh jalmaǵan jer,
Aqyndy jalǵyz myrysh jalmaǵan jer.
Nurmen jýyp tazartqan tań ǵulama,
(Aspanynda sol áýen jańǵyra ma).
Sársúmbe oı, Ǵaıshany kúńirentken,
keshe qandy, búgingi sándi qala.
– Týǵan elim adastyń men balańnan,
Qapıada adastym keń dalamnan.
Adastym máńgilikke,
«Asyl jarym alashtan tańdap alǵam».
Aldy jaý, áli jetti janymdy aldy,
Sarsúmbe aspanynda zarym qaldy.
Kóktem qaldy kelmegen – men kóretin,
Qyzyqtap men keshetin saǵym qaldy.
Suraqshy eki aı boldy mazamdy aldy,
Kórmegen jalǵyz tal oq jazam qaldy.
«Oq aldyńnan tısin» dep bata bergen,
Ańyrap art jaǵymda anam qaldy.
Urysy syrlasymdaı elim qaldy,
Bórisi qurdasymdaı dalam qaldy.
Jeńer el, men onda elden alys qalam,
Jaıymdy ánim aıtar tabystaǵam.
Ókinbeımin!
Jaýymnyń arasynda meni ustaǵan,
Qandasym kúlip turdy namystanam,
Ári oılanam.....
«...Temir saýyt qapsyrdym,
Baǵıla (9) men Ǵaıshany (10),
Elim, saǵan tapsyrdym.
Ańyraǵan elimdi erlerime tapsyrdym,
Eńiregen erlerdi táńirime tapsyrdym».
Muńly ánimen munarlanyp dala jatty,
....qala jatty.
Shańq etken daýys shyǵyp bir tal myrysh,
Artynan ajal aıdap bara jatty,
Qaıran erge....
Ádilbek JÁKEI
****
(1) Torǵaıty – Altaı óńirinde jasaǵan áýlıe. Ańyzdarda ańǵa minip júredi delingen.
(2) (3) (4) (5) (7) (8) – jer attary
(6) Shoqaı qajy – Altaı óńirinde ótken dindár adam.
(9) Baǵıla- Búrkitbaıdyń 1-áıelinen qalǵan bala.
(10) Ǵaısha – Búrkitbaıdyń báıbishesi ólgen soń alǵan ekinshi áıeli.
