Ekinshi dúnıejúzilik soǵys aıaqtalǵannan keıin Keńes Odaǵynyń álemdik saıasat pen ekonomıkada yqpaly artty. Soǵys kezinde kómek qolyn sozǵan elderge aıyryqsha qoldaý kórsetý sharasy qolǵa alyndy. Osy baǵytta KSRO basshylarynyń nazaryna ilingen memlekettiń biri – Mońǵolıa. Óıtkeni, bul el soǵys jyldary qyzyl armıaǵa kómek retinde 1942 jyldyń aqpan aıynda – Vneshtorgbank arqyly 2.5 mln tógreg, 100 myń amerıka dollary, 300 keli altyn (3 815 725 rúbl) qarjyǵa «Revolúsıonnaıa Mongolıa» («T-34 markaly 32, «T-70» markaly 21 tank) atty tank kolonnasyn qyzyl armıanyń 112-shi brıgadasyna syılasa, 1943 jyldyń sáýir aıynda 25.3 mln tógregtiń azyq-túligi jáne 12 dana «La-5» joıǵysh ushaǵy bar «Mongolskıı arat» eskadrılásyn syılady.
Osydan keıin Keńes eliniń basshysy Stalın Mońǵolıaǵa ekonomıkalyq qoldaý kórsetý maqsatynda 1947 jyly «Naýshkı-Ulanbatyr baǵytynda temirjol qurlysyn salý týraly» buıryqqa qol qoıdy. Jumysty uıymdastyrý úshin İshki ister mınıstrligi «otanyn satqandardan» jasaqtalǵan «505-shi» túrmeni paıda boldyrdy. Buǵan jazasyn ótep jatqan 80 myń adam tartylyp, temirjol qurlysyn basqarýǵa tájirıbeli ınjener general-maıor F.A.Gvozdevskıı taǵaıyndaldy. 80 myń tutqynnyń kóbi soǵysta nemistiń qolyna túsken keńestik soldat-ofıserler bolsa, sonyń 3000-y taza vlasovshylar.
Osy tutqyndar arasynda Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn alǵan adamdar da boldy. Bulardyń kórgen qıyndyǵy óz aldyna bólek áńgime. Túrmeden qashyp shyqqandar da bolypty. Olar Reseı-Mońǵol shekarasyn bólip jatqan Qanǵaı-Saıan taýlarynyń ný ormanyn panalap ómir súrgen. Sońǵy jyldary osy qashqyn-batyrlar týraly sheteldik basylymdarda jazylyp júr...
Buǵaýdy buzǵan – Ýtomsev
Petr Ýtomsevtiń týǵan jeri Rázan oblysy. 1941 jyly 19 jasynda maıdanǵa shaqyrylyp marshal Rokossovskıı basqarǵan 16-shy armıa sapynda Máskeýdi qorǵaýǵa qatysqan. General V.Rodımsev basqarǵan 13-shi armıanyń 112-shi dıvızıasynda barlaýshy bolǵan. Keıin polkovnık Solochýb basqarǵan dıvızıanyń avtomatshylar rotasyn basqaryp, Stalıngradty azat etý maıdanynda 48 kún qorshaýda bolyp, sodan tiri shyqqan 13 adamnyń biri. Osy erligi úshin oǵan Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berilgen. Soǵys kezinde Ýtomsevtiń erligi týraly maıdan gazetterinde óte kóp jazylǵan.
Ýtomsev 1944 jyldyń basynda Belorýssıanyń Gomel qalasy mańynda jaraly kúıinde nemisterdiń qolyna túsedi. Babelsberg lagerinde tutqynda bolǵan ony bireýler tanyp bul «Stalıngradtyń ataqty batyry» ekenin jetkizedi. Nemister batyrdy jeke kútimge alady. Onymen qoımaı Germanıanyń bedeldi basylymdary «Ataqty batyr Petr Ýtomsev óz erkimen fúrer úshin qyzmet etýge kelisti» degen maqalany batyrdyń fotosymen qosa jarıalaıdy. 1945 jyly Keńes áskerı trıbýnaly nemisterden bosap shyqqan Ýtomsevti ólim jazasyna kesedi. Artynan joǵarǵy sot úkimdi 25 jylǵa almastyrady. Ol 1948 jyly 505-shiler sapynda Mońǵolıaǵa keledi. Ony fashıserdiń «Zonder komandasynda» qyzmet etken naǵyz satqyndar tobyna qosady. Olarǵa kórsetilgen azapty aýyzben aıtyp jetkizý qıyn. Adam ólimi jetim laqtyń qunyndaı...
Bir kúni qasynda eki adammen birge Ýtomsevti kúzetshi soldattar ormannan sańyraýqulaq terýge alyp shyǵady. Osy sátti paıdalanyp úsheýi qashady. Qasyndaǵy eki adamnyń biri patshalyq Reseı ofıseri eken. Oǵan qýǵynshylar oǵy tıip óledi. Ekinshi vlasovshyny aıý jep qoıady. Ormanda jalǵyz qalǵan Ýtomsevti qolǵa túsirý úshin birneshe dúrkin arnaıy jasaq jiberilgen. Olar eshqandaı nátıje shyǵara almaǵan. Bul óz aldyna úlken áńgime.
Ýtomsevtiń keıingi ómiri Mońǵol eliniń Selenge aımaǵynda ótken. 1959 jyly jalǵyzbasty mońǵol áıelge úılengen. 1960 jyly týǵan Aıýýsh atty balasy qazir Ulanbatyr qalasynda turady. Osy ulynyń aıtýy boıynsha ákesi Petr 1970 jyldyń sońynda dúnıeden ótipti.
Surmergen Sýsaev
Sýsaev 1942 jyly Smolensk mańynda bolǵan shaıqasta eren erligi úshin Keńes Odaǵynyń Batyr ataǵyn alǵan. Óz polkiniń mańdaıaldy mergeni atanǵan ol 1943 jyly abaısyzda nemister qolyna túsken. Keıbir derekterde ataqty mergen Zaısev men Sýsaevty qolǵa túsirý úshin nemister arnaıy jasaq jumsaǵany jóninde aıtylady. Sýsaev 1945 jyldyń qańtar aıyna deıin Bırknaý lagerinde tutqynda bolyp, keńes áskeri bosatqan soń 248-shi atqyshtar dıvızıasynda mergender qataryna qaıtadan qosylǵan. Pragany azat etýge qatysqan.
Soǵys aıaqtalyp týǵan jeri Qalmaqıaǵa oralady. Keshikpeı ataqty mergen Sýsaev «satqyndar» qatarynan tabylyp 25 jylǵa sottaldy. 1948 jyly Mońǵolıada qupıa ashylǵan ýran óndirisine aıdalady. Qupıa kenishte 12 myń «satqyn» soldat kúndiz-túni jumys istep tirideı azaptalady. 1950 jyly osy kenishten mergen Sýsaev qashyp ketedi.
Kúúle han taýynda bekingen ony 1951 jyly qolǵa túsirý úshin 500 ásker aımaqty bútindeı qorshap alyp, daýys zoraıtqyshpen «óz erkińmen beril, tıispeımiz» dep jar salady. Sýsaevtan jaýap bolmaǵan soń áskerıler ony ustaý úshin shep quryp attanady. 10 kúnniń ishinde 30 shaqty soldatynan aıyrylǵan izkesýshiler izdeýdi toqtatady. 1952 jyly Keńes elinen arnaıy daıyndalǵan 30 chehıst Sýsaevty qolǵa túsirý úshin Kúúle taýyna kelip bekinedi. Eki apta qashqynnyń izine túsken chekıserdiń 14-i jer jastanady. 1953 jyly muzdaı qarýlanyp izine túsken 300 jasaqty taǵy jýsatady.
Amaly taýsylǵan úkimet aılaǵa kóshedi. 1954 jyly máskeýlik Katerına atty chekıs áıeldi jergilikti orys baǵban Klımovtyń Reseıde turatyn týysynyń qyzy esebinde úıine ákelip ornalastyrady. Katerına ala jazdaı jalǵyz ózi án salyp júrip taýdan jemis teredi. Ony alystan birneshe aı baqylǵan Sýsaev bir kúni taýdan túsip ánshi áıelge jolyǵady. Ýaqyt óte kele baýyr basady. Kezekti bir kezdesýge ýádelesken sátti paıdalanyp ábden ysylǵan 12 mergen tuzaq qurady. Sýsaev óte qaýipti adam bolǵandyqtan mergenderge kez kelgen jerde atýǵa buıryq berilip qoıady. Sýsaev osylaısha qaza tabady.
Qarasaqal Mashýz
Joǵarydaǵy ataqty «505»-ten qashyp shyǵyp aman qalǵan adamdardyń biri – Mashýz. Ol 1903 jyly Máskeýde týǵan. 1925 jyly ofıserler mektebin támamdap, Belorýssıa jerinde áskerı mindetin oryndap júrip, fın soǵysyna qatysqan. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys bastalǵanda Mashýz batalón komandıri eken. Soǵysqa bastan-aıaq qatysqan. Biraq jeńisten keıin oǵan «maıdan shebinde júrip vlasovshylarmen qupıa baılanys jasady» degen jala jabylyp «satqyn» retinde «505»-tiń quramynda Mońǵolıaǵa aıdalǵan.
Temir jol qurlysynda júrip ebin taýyp qashyp shyqqan. Shekara asyp orys jerine ótip alyp, «505»-ke «Mońǵolıadan qashyp shyqqan Mashýz Novosibirde júk tıegen vagon ústine qashyp bara jatyp, qulap qaza tapty» dep telegramma jiberip úlgeredi. Ózin «óldige» jatqyzǵannan keıin qaıta aınalyp Mońǵol jerine ótip, jalǵyz ózi orman ishinde ómir súredi. Jergilikti jurtpen aralas-quralas baılanys jasaıdy. Baǵaly ań terilerine azyq-túlik aıyrbastaıdy.
Bir kúni Mashýz jergilikti «atamandarmen» taıtalasyp júrip bireýin óltirip alady. Sóıtip Mońǵolıa zańymen 15 jylǵa sottalady. Túrmede júrip qasyndaǵy mońǵol dostarynyna óziniń kim ekenin jáne bastan ótken ómir tarıhyn aıtap bergen kórinedi. 1990 jyly Ulanbatyrda «Qarasaqal Mashýz» atty shaǵyn kitapsha jaryqqa shyqty.
Gazel nemese «Maıor asýy»
Soǵystan keıingi AQSH-KSRO teketiresine sebep bolǵan dúnıeniń biri – atom qarýy. Keńes odaǵy atom qarýyn jasaý úshin qajet ýran ónimderin mońǵol dalasynan da tasydy. Sondaı kenishtiń biri – Kenteı aımaǵy jerindegi Mandal shahtasy. Osynda «satqyn-tutqyndar» eńbek etken. Olardyń jumys kúni 12-14 saǵat.
Bir kúni tutqyndar turmystyń aýyrlyǵyna shaǵymdanyp, basshylyqqa hat joldaıdy. Ony aparyp berý qatardaǵy tutqyn, Keńes Odaǵynyń Batyry maıor Gazelge júkteledi. Batyr-tutqyn shaǵymhatty tabystaý úshin shtabqa barady. Osy jerde ońbaı soqqyǵa jyǵalady ári namysqa tıetin aýyr sózder estıdi. Ashýlanǵan batyr kúzetshiniń myltyǵyn julyp alyp, baqylaýshy soldattarmen atysady.
Gazel soǵysta mergender rotasyn basqarǵan ári «Voroshılovtyń jeke mergeni» degen ataq alǵan dańqty jaýynger eken. Kúzetshilerdi jýsatyp salǵan maıor Gazel ormanǵa súńgip joq bolady. Artynan chekıser qanshama jyl izdese de tabylmaıdy. Qysqasy óldige sanap qoıǵan tárizdi.
Biraq Gazel ólmegen. Eki el shekarasy mańyndaǵy bıik asýǵa bekinip alyp jata bergen. Keıin jergilikti mońǵoldarmen aralasyp ómir súrgen. Halyq Gazel bekingen asýdy áli kúnge deıin «Maıor asýy» deıdi.
Beken Qaıratuly
