Ortalyq ǵylymı kitaphananyń Sırek kitaptar men qoljazbalar qorynda ataqty Qaztýǵan jyraý óleńderiniń tórt qoljazbasy, bir kitaby bar. Osy qundy derekterdi bir-birimen salystyryp kórip nebir qyzyqty maǵulmatqa ıe bola alamyz. Aıtalyq, únemi qatar atalyp ketken Qarǵaboıly Qaztýǵan degen tirkeste, bul bir adam emes, Qarǵaboı sol uly kóshtiń basyndaǵy adam da, Qaztýǵan batyr basqa adam. Bul «Qyrymnyń qyryq batyry» jeliles jyrynyń ishindegi Qaztýǵan men Qaoǵaboıdyń uzaq kóshin baıandaıtyn jyrda da solaı bilinedi. «Babalar sózi» 100 tomdyǵynyń 51- tomyndaǵy jyrlarǵa túsinik bergende Q. Alpysbaev osyndaı pikirdi aıqyndaı túsedi. Al qoljazbalar arasynda Qaztýǵan esimi Qaztaǵan degen atpen kezesetin de jyr bar. Tómende biz mysal keltirgen óleń úzindileriniń keıbiri buǵan deıin esh jerde jarıalanbaǵan.
Keıbiri Murat aqynnyń jyry retinde kórsetiledi. Búgingi kúni Murat aqynǵa tán bolyp júrgen óleńder 1908 jyly Qazannan shyqqan «Murat aqynnyń kitabynda», Qaztýǵannyń jyry retinde beriledi.
Asa qyzyqty taǵy bir málimet: «Qara noǵaı, Sary noǵaı qonystan aýǵanda Qaztýǵannyń aıtqany» dep atalatyn qoljazbada, Qaztýǵan, Asanqaıǵy, Er Abat, Sherqutty bı (tekste han dep aıtylady) arasyndaǵy sóz tartys tikeleı osy uly tulǵalar aýzynan beriledi. Jáne bul jyr osyǵan deıingi basylym kórgen tarıhı jyrlarda kezdese bermeıdi. Ǵalym Sálimuly qoljazbasynda kezikken keıbir sulý tirkester de buǵan deıingi jarıalanǵan jyrlarda joq. Al burynǵy jarıalanǵan nusqalarda bar tarmaqtarynyń ózi Qaztýǵan men Murat Móńke jyrlarynda ishinara ǵana ushyrasady.
Ǵalym Álikeı Marǵulan atalǵan qomaqty jyrlardy zerttep, Qaztýǵan jyryna kelgende, jyraýdyń shyǵarmalarynda kezdesetin keıbir kóne sózderge túsinik jazǵan eken. Aıtalyq, Ájigen – Áz Jánibekti qysqartyp aıtqan bolýy kerek. Qulaǵyna syrǵa saldyrǵan – sol zamanda erkekter de qulaǵyna altyn syrǵa salyp júretin bolǵan. t.b.
Ótken zamannyń uranshysy, uly jyrshysy bolǵan Qaztýǵan jyraýdyń jyrlary jazylǵan kóne muralardy bir-birimen salystyryp, tulǵalarǵa (avtorlaryna) menshikteýde aǵat ketken tustaryn qaıtalaı zerdeleý búgingi zerttermenderdiń mindeti.
Tómende buǵan deıin Qaztýǵannyń jyry dep moıyndalǵan nusqalarda kóp kezdese bermeıtin shýmaqtardan úzindiler keltirdik:
Kúnderden kúnder ozǵanda,
Kún tilekke tolǵanda,
Ataıy qazaq balasy
Myńnan-myńnan jylqy aıdap,
Júzden-júzden nar baılap,
Aqtyly qoı órgizip,
Qyzyǵyn halqym kórgen jer.
Jalǵyz órkesh narlarǵa
Qyz-kelinshek jıylyp,
Oıyn-kúlki saýyqpen,
Tekemet, kilem artqan jer.
....................
Tabany jerge tımegen,
Mańdaıy kúnge kúımegen,
Jorǵadan basqa minbegen,
Sulýdan basqa súımegen,
Qamqadan basqa kımegen,
Jaýdy kórse jaınaǵan,
Jaı tasyndaı qaınaǵan,
Melıip káýir kez bolsa,
Kekilinen baılaǵan.
(Ǵalym Sálimuly dápterinen úzindi)
Men ketemin, etemin,
Táýekel Haqqa etemin,
Úrgenishtiń Amýdarıa,
Toqtalmaı onan da ótemin.
Qyzylbastyń ońynan,
Kúnshyǵystyń solynan,
Sol jerlerden bolmasa,
Onan bergi jerderden
Bola almas meniń mekenim...
(Qara noǵaı, Sary noǵaı qonystan aýǵanda Qaztýǵannyń aıtqany)
Ádira qalǵyr Kók Jaıyq,
Ańyrap qaldy qonysym.
Qonysymnan aýǵan soń,
Ketpegeı edi yrysym.
.............
Úı basyna mal sanap,
Adamǵa aqsha tólersiń.
Amalyń bar ma qaıran jurt,
Qaıǵyda júrip ólersiń.
(Latyn árpindegi nusqadan)
Arnaıy zertteý emes, ańdatpa retinde, babalar murasyn baǵamdaı biletin zıaly qaýymǵa qulaqqaǵys etý maqsanda jazylǵan shaǵyn jazbamyz osy.
Ádilet AHMETULY
Ortalyq ǵylymı kitaphananyń Sırek kitaptar, qoljazbalar jáne ulttyq ádebıet bóliminiń qyzmetkeri
6alash usynady
