Murat Shaımaran 1969 jyly QHR Úrimji qalasynda dúnıege kelgen. 1988 jyldan 1993 jylǵa deıin QHR, SHÝAR İle pedagogıkalyq ınstıtýtynyń qazaq tili men ádebıeti fakúltetinde oqyǵan. 1993 jyly QHR, SHÝAR «Kúıtin gazetinde» bas redaktor bolyp qyzmet atqarǵan. 1996 jyldan 1998-shi jylǵa deıin QHR, Nánjın qalasynda Qytaı Halyq ýnıversıtetiniń jýrnalısıka ınstıtýtynda (syrttaı) magıstrant bóliminde oqyǵan. 2000 jyly QHR, SHÝAR jýrnalıser odaǵy tarapynan «Úzdik ádebı redaktor» mártebesine ıe bolǵan. 2004 jyly Atamekeni - Qazaqstanǵa bir jola qonys aýdarǵan. Shaımaran Murat 2006 jyldan ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde jýrnalısıka fakúlteti halyqaralyq jýrnalısıka kafdrasynda oqytýshy, 2008 jyldan 2010 jylǵa deıin fakúltet dekanynyń tárbıe jumysy jónindegi orynbasary bolyp qyzmet atqardy. 2010 jyly Qazaqstan respýblıkasynyń táýelsizdik merekesine oraı Qaz UÝ rektory Ǵ.M. Mutanovtyń qolynan maqtaý qaǵazyn aldy. Shaımaran Murat respýblıkaǵa tanymal aqyn. «Túngi saryn», «Erkin aspan óleńi» atty jyr kitaptarynyń avtory. Onyń jýrnalısıka salasyndaǵy tájirıbesi mol. Stýdenttermen tez til tabysyp, olarǵa mamandyǵy boıynsha durys baǵyt-baǵdar bere alady. Ýnıversıtet jáne fakúltette ótetin barlyq is-sharalarǵa belsene qatysady.
Kim edi meni oıatqan...
Aqyn bolmasqa sharam ne
Kim edi meni oıatqan,
Senbisiń, jyrdyń Bulbuly?!
Jasyny oınap, jaı atqan
Qurysyn aqyn tirligi.
Adasyp baqyt qusynan,
Alań da, alań jol qarap.
Qalamsabymnyń ushynan
Júrektiń qany sorǵalap...
Jaraly bolǵan bir janmyn,
Jadaýly jerdiń betinde.
Qasqaıa qarap turǵanmyn,
Qaıǵynyń qara ótinde.
Aqjeleń–kúnge bolysyp,
Ant etkem ardyń atyna.
Álemniń ýyn men iship,
Aldymen kúıem otyna.
Aıtýǵa dátin óleńge,
Amal ne, Táńir jaratsa.
Aqyn bolmasqa sharam ne,
Aqıqat ólip baratsa...
Eı, Qus joly
Jasady eken ǵalamnyń qaısy zergeri?!
Elitip bittiń sen meni!
Sozsam bir qolym jeter me Eı,
Qus joly – aspannyń kúmis belbeýi.
Aqylǵa emes
Alqynǵan jyrǵa baǵynar,
Aqyn edim ǵoı saǵynar ham shaǵynar.
Eı, Qus joly – aspannyń kúmis belbeýi,
Horqyzy ǵana taǵynar.
Samalǵa saýmal súıgizgen aqyq mańdaıyn,
Sandýǵash kelip mekendep jatqan tańdaıyn,
Men súıgen qyzdar bulqynǵan bulaq boıynda
Solqyldap ósken taldaıyn...
Kógildir kókten turǵanda jaýyp myń jaqut,
Jaryma qalǵam til qatyp:
«Men sony saǵan julyp-aq alyp berem,- dep
- Aı menen Kúndi shýlatyp...»
Arman degeniń asaý qulyndaı qashaǵan,
Unamaı qaldy nesi oǵan –
Julyǵy shyqqan bátinkeme qarap turdy da:
«Esalań, - dedi – esalań!»
Eı, Qus joly – aspannyń kúmis belbeýi.
Tún
Kúndi súıdim,
Súıdim men tań alaýyn,
Jaıdym soǵan janymnyń bar alabyn.
...kún batady-aý kózushy kókjıekte
bulǵap,bulǵap qan qyzyl oramalyn.
Syńsyta bir basady ánine Kesh,
Terezemdi qaǵady taǵy da eles.
Túpsiz kókten myń juldyz oıanady,
Oıanady...
Dertime dárý emes.
Qaıǵy qoly qaınatqan ýdy ishýdi,
kim buıyrdy, Kesesin kimge usyndy?!
Qońyr úzik ińirdiń irgesinen
Kele jatyr aqyq kóz tún mysyǵy.
Tynyshtyǵyn alǵandaı tún urlatyp,
Túregeldi kóp kúdik qyryn jatyp.
Tún mysyǵy jaramdy tyrnaıdy endi,
Balapanyn janymnyń shyryldatyp.
Nege bulaı? Ne úshin? (suraq bular}
Áı, shamasy, óltirip biraq tynar...
Qara jaýlyq jamylǵan jalǵyzdyǵym,
Bosaǵama súıenip jylap turar.
Qanatym - tún.
Men qaıda baram ushyp?!
Oısyz tobyr júr toılap sharap iship.
Jalǵyzdyǵym moınynda - ǵalam muńy,
Al ǵalamnyń qoınynda - qara mysyq...
6alash usydy
