Ábdiǵanı BÁZİLHAN 1969 jyly 2 aqpanda QHR, SHUAR Toǵyztaraý aýdanynda dúnıege kelgen. Toǵyztaraý aýdandyq №1 orta mektepti tamamdaǵan (1987). Toǵyztaraý aýdandyq kórkemóner úıirmesine qyzmetke qabyldanǵan (1990, Aqpan.). İle oblystyq oqý-aǵartý ınıstıtýty kórkemóner fakúltetiniń «Buqaralyq mádenıetti basqarý jáne án mamandyǵy boıynsha bilim tolyqtyrǵan (1996-1998). Shınjıan ýnıversıtetiniń «Til-ádebıet» mamandyǵyn syrttaı oqyp, baklavar ataǵyn qorǵaǵan. 1999 jyldan bastap aýdandyq mádenıet úıiniń buqaralyq mádenıetti basqarý kásibimen aınalysqan.
1986 jyldan beri qaraı Toǵyztaraý aýdanynyń ár kezekti aqyndar aıtysynyń jyl saıynǵy bas júldegeri.
İle aımaqtyq kásipten syrtqy án baıqaýynyń bas júldegeri (1989). «Soltústik Shınjıan mádenıet aptalyǵy» aqyndar aıtysynyń júldegeri (1990). İle aımaǵynyń «Sahara mádenıet aptalyǵy» aqyndar aıtysynda bas júlde (1995), İle aımaǵy boıynsha «Tańdaýly aqyndar» aıtysynda bas júlde (1996), Qulja qalasynyń 2 kezekti aqyndar aıtysynda bas júlde (1998), Qazaq oblysynyń 12 kezekti aqyndar aıtysynda İİ-oryn (1998), SHUAR tuńǵysh kezekti aqyndar aıtysynda bas júlde (1999), İle qazaq oblysynyń 13 kezekti aqyndar aıtysynda bas júlde (2001) ıelengen. Gýańjý qalasynda ótkizilgen respýblıkalyq «Shoq júldyz» óner saýytyna talasý festıvalyna qatysyp kúmis medalmen marapattalaǵan (2001).
İle qazaq oblysynyń 14 kezekti aqyndar aıtysynda İ-oryn (2004), SHUAR ekinshi kezekti aqyndar aıtysynda İİİ-oryn (2005), İle oblysyna qarasty aýdan, qalalardyń ekinshi kezekti aqyndar aıtysynda bas júlde (2006), İle oblysynyń 15 kezekti aqyndar aıtysynda bas júlde (2007) ıelenip, oblysqa, SHUAR-ǵa eńbegi sińgen áıgili aqyn ataǵyn alǵan. 100 ge jýyq óleń, tolǵaý, dastan, habar maqalalary jáne ǵylmı maqalalary Qytaıdaǵy túrli basylymdardan jaryq kórgen. 30 dan asa án, termeleri radıo, teledıdardan oryndalǵan.
İle oblystyq jazýshylar qoǵamynyń múshesi, Shınjıan Tańjaryq zertteý qoǵamynyń múshesi, İle qazaq oblysynyń ádebıet-kórkemóner birlestiginiń turaqty jorasy, Aýyz ádebıet qoǵamynyń orynbasar tóraǵasy qatarly mindetterdi atqarǵan.
2004 jyly sáýirden bastap ata mekenge qonys aýdarǵan. Sodan beri birneshe ret respýblıkalyq aqyndar aıtysyna qatysqan. 2004 jyly Almaty qalasynda ótkizilgen «Qazaq ádebıeti» gázetiniń 70 jyldyǵyna arnalǵan respýblıkalyq aqyndar aıtysyna, 2005 jyly Taldyqorǵan qalasynda Súıinbaı Aronulynyń 190 jyldyq mereı toıyna arnalǵan halyqaralyq aqyndar aıtysyna, 2005 jyly Raıymbek Batyrdyń 300 jyldyq mereı toıyna arnalǵan respýblıkalyq aqyndar aıtysyna. 2006 jyly Taraz qalasynda ótkizilgen Ulbıke Hankeldiqyzynyń 190 jyldyq mereı toıyna arnalǵan respýblıkalyq aqyndar aıtystaryna qatysyp júldeli oryndardy enshilegen.
Shymkent qalasynda ótkizilgen respýblıkalyq sheshendik óner saıysynda İİ-oryn (2010), Aqsý aýdanynyń 80 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan respýblıkalyq aıtystyń İİİ-oryn (2010) ıelengen.
2005 jyldan bastap Almaty oblysy Raıymbek aýdany mádenıet úıiniń qyzmetkeri, Uzynbulaq aýlydyq mádenıet úıiniń dıerktory, 2008 jyldyń qańtar aıynan bastap Almaty oblysy Talǵar aýdany Nura aýylynyń mádenıet úıiniń dırektory bolyp, aýyl mádenıetiniń damýyna úles qosyp keledi. 2012 jyly Talǵar aýdandyq maslıhatynyń depýtaty bolyp saılanǵan. Talǵar aýdanyndaǵy qyzmeti barysynda aýdan ákimi jáne oblys ákiminiń alǵys hatymen marapattalǵan.
6alash usyndy
