«Qazaqtyń án óneri – álemdik deńgeıdegi, ózgeshe bir qubylys. Álemdik deńgeıdegi!.. Dúnıe júzi halyqtarynyń án qazynasynyń aldyńǵy, eń birinshi qatarynda turǵan óner dep aıtar edim. Óıtkeni, bizdiń eski tarıhtan bastaıtyn bolsaq, Ejelgi Ǵun dáýirinde, Ejelgi Túrik qaǵandyǵy kezeńinde, Eýropa qarańǵylyq túneginde jatqan, jabaıy qalypta júrgen zamanda negizi salynǵan, Altyn Orda tusynda sán-saltanatqa shyqqan, Qazaq Ordasy kezinde búgingi kúsh-qýatyn tapqan qazaqtyń alapat, asqaq, syrly, muńdy, sándi áýezi!.. Arǵy zamanda uly ánshiler, uly sazgerler týdy. Bizge maǵlumy – sońǵy birer ǵasyrdaǵy erekshe tulǵalar: Aqan, Birjan, kúni keshegi, bizdiń yqylymǵa jetip ótken Áset pen Mádı, dalalyq uly kompozıtorlardyń sońǵy sarqyty Estaı! Bulardyń ánindeı ásem án, mundaı syrly, mundaı maǵnaly, mundaı tereń saz jer dúnıede eshbir halyqta joq. Al eger Batys jurtshylyǵy tanymaı jatsa, baǵalamaı, bilmeı kelse, ol – ózimizdiń qajetti nasıhatymyzdyń olqylyǵy jáne Batys álemindegi ónertanýdyń kemistiginen, Batystaǵy án súıetin qaýymnyń áli bizdiń órege, bizdiń dárejege jetpeı jatqandyǵynan dep bilý kerek! (Dý qol shapalaqtaý). Aldaǵy jyldarda tanylyp, baǵalanyp jatar. Biraq eń bastysy – myna bizdiń ózimizdiń tanýymyz, ózimizdiń baǵalaýymyz. Osy turǵydan alǵanda, biz ózimizdiń qunymyzdy ózimiz azaıtyp bara jatqan sekildimiz, keıingi kezde. Al Jánibek sol uly ánshilik ónerdiń, uly ánshilik dástúrdiń biz kórgen eń jarqyn, eń úlken, eń uly tulǵasy bolatyn!.. (Dý qol shapalaqtaý!)»
Jánibektiń dúnıeden kóshken bir jyldyǵynda, Qazaq konservatorıasynda ótkerilgen eske alý keshinde aıtylǵan sóz edi. Tolǵaýdyń kirispe lepesi ǵana. Qazaq radıosy, álde teledıdary tolyq jazyp almapty. Keıinde bul taraptaǵy ákim Ǵalym Doskenge aıtyp, Radıoǵa jaýapker Tursynjan Shapaıǵa tapsyryp, izdetkende tabylǵan juqanasy. Táp-táýir sóılep edim, budan burynǵy jáne sońǵy, ár tarap, taǵy qanshama sóz sıaqty, jelge ushyp joǵaldy. Qaıyra yshqynsaq ta sol qalpynda shyqpaıdy. Áıtse de, osy keshten soń kóp uzamaı-aq, ánshi Jánibek týraly arnaıy maqala jazbaq boldym. Bir sharty – tolqymaly, syrly daýysyn qaıyra tyńdaý qajet. Kelinmen habarlastym. Jazba taspasy bar ma, dep. Kóp emes. Maǵan ákep tastaýdy ótinip edim. Bul kezde úıde qoldy-aıaqty bala joq, biri syrtta, biri sharýa sońynda. Baryp ala qoımadyq. Kelin de retin tappaǵan sıaqty. Álde syrtqa shyǵarýǵa qımady, jalǵyz-jarym nusqa. Qaıyra suramadym. Aqyry, lyqyp turǵan maqala qaǵazǵa túspeı qaldy. Joǵalǵan sózdi tumannan tabý qıyn. Endi qanshama zamannan soń, qajetti estelikke júginip otyrmyn.
Jánibek ekeýimizdiń aýyldarymyzdyń ara jigi joq. Men týǵan Kópbeıit-Bosaǵa men Jánibek týǵan, attas qonystyń arasy onshaqty shaqyrymnan aspaıdy. Tóbege shyqsań, alaqan aıasynda turar edi. Iá. Eskishe, tobyqty men kereı, jańasha Abaı men Shubartaý aýdanynyń shekara mejesi. Tutastaı alǵanda, Shyńǵystyń Syrt atalatyn kúngeı qulamasy. Eki aýyl ejelden aralasyp jatqan, qudanda, jekjat, naǵashy, jıendi. Birdi-ekili emes, jappaı sypat alǵan jaǵdaıat. Jánibektiń anasy da bizdiń aýyldyń qyzy eken.
Jákeń dúnıege kelgen jer – arydan tartsaq, tarıhı ataý. Dúrbin Oırat túbegeıli qırap, qazaqtyń bir parasy ejelgi túrik mekeni – Shyǵysqa qaraı tóńkerilgen kezde, on eki abaq kereıdi bastaǵan áıgili Er Jánibek dáp osy arada ordasyn tigip, bir, álde eki jyl qatarynan aıal qylǵan eken. 1750–1760-jyldardyń toǵysy. Bul kezde bútkil Shyńǵystaý, odan bergi Daǵandel, Shubartaý alqaby bos jatyr. Er Jákeń, tárizi, osy quıqaly ólkeni toltyra ornyǵýdy oılasa kerek. Biraq aıbyndy Abylaı hannyń Oırattan bosaǵan Jońǵar, Altaı atyrabyn qaıtadan ıelený týraly jarlyǵy bar. Alda – budan da baıtaq, keń qonys jatyr. Aqyry Jánibek batyr ózi bastap, bar jurtymen túp kóteriledi. (Arada otyz jyl ótken soń, on eki abaqtyń bir tarmaǵy jastabannyń úshten bir bólshegi qalyń elden ajyrap, osy óńirge qaıtyp oralady – patsha zamanyndaǵy Daǵandel bolysy, keıingi Shubartaý aýdany.)
Jánibek atalǵan shúıgin qonys, aıtqanymyzdaı, qyr etegi, Baqanas ózeniniń oń qabaǵyna japsarlas, naqtylap nusqasaq, Baıqoshqar ózeniniń quıǵanyna jeti-segiz, sol qabaq Balqybekten tórt-bes shaqyrym joǵary, sýly, qalyń shalǵyndy, kókoraı oıpań. Uly Muhańnyń ǵasyrlyq epopeıasynda jas Abaı bastaǵan balalar búldirgen tere baratyn, Bójeıdiń janamalaı ótken qaraly kóshin kóretin, keıinirek, altybaqanda Toǵjanmen kezdesetin, jaılaýly jazıra. Beles bettegi, burnada, Jánibek týǵan qystaý saqtalmasa kerek, sol araǵa salynǵan, keıinde biz kórgen táp-táýir mal qora men turǵylyqty úı qazirde múlde ıen, qańqıǵan qabyrǵalary ǵana qalypty. Búginde osy Jánibek alqaby ǵana emes, Shyńǵystyń Syrtyndaǵy jaılaý, qystaýlar túgelge jýyq bos jatyr.
Eldiń eskilikti shejiresi tunyp turǵan, Abaı rýhy shalqyǵan, án men kúı órlegen ózgeshe aımaqta týyp ósken, kókiregi nurly bala Jánibek taza qazaqy turǵyda qalyptasýǵa tıis edi. Ánshi bolmasa, sazger, aqyn, jazýshy, qaıtkende ulttyń rýhanı qazynasyn boıyna sińirgen ózgeshe tulǵa retinde. Shynynda da solaı boldy. Kúmiskómeı bala, keıinde kemel jigit, Táńiri darytqan kóp ónerdiń ishinde, dáp osy kezde, sovettik resmı saıasat yńǵaıymen qazaqtan shettele bastaǵan eskilikti án ónerin tańdapty. Aqyry, bar muratyna jetti. Jánibektiń jeke basy. Qysqa ǵumyrynda. Al biz, boılaı qarasaq, orta jolda, odan da áride, pushaıman jaǵdaıda, jetpeı qalyppyz. Jánibektiń kelte jasyn emes, arttaǵy mol murasynyń ıt-talaýǵa túsýin, onnan toǵyzy saqtalmaǵanyn aıtyp otyrmyn. Qazirgi, kópke belgili Jánibek – biz kórgen, bilgen, súıingen Jánibektiń onnan bir bólshegi, solǵyn jańǵyryǵy ǵana. Sóz mánisi – alda. Taýsylmasaq ta, taratyp taldarmyz.
Jánibektiń daýsyn burynyraq estisem kerek, júzbe-júz qashan, qalaı tanysqanym esimde joq. Áýelde menen alysyraq júrgen sıaqty. Ýnıversıtettegi oqýyna kómektesip, syrttaı qamqorsıtyn, toıǵa salyp, qonaqqa súırep, qosymsha bedel tapqan bir aǵasy – meniń óte jaqyn sanalatyn qurdas, jerles dosym, nege ekeni belgisiz, qalypty ádetimen meni bul balaǵa da syrttaı jamandap, aram, ońbaǵan dep, qulaǵyna sińire beredi eken, kóldeneń kýálar arqyly bir emes, eki-úsh márte estidim. Jáne keıinirek ózi de aıtyp ókinipti. Mekteptes dosymnyń ósek-aıańǵa, ósek bolǵanda, jala men qısynsyz ótirikke júginip, alys-jaqyn aǵaıynǵa shaǵystyryp júretin ǵadetin ańdaıtyn edim, óziniń baǵasy, sengen jurtqa da ókpe joq dep, mán bermeýshi edim, arada qanshama zaman, bul joly qańqý sóz emes, ótkendegi, naqty bir jazbasyn kórgen soń ǵana ýly zardabyn tanı bastadym. Men elemesem de, talaımen araǵa ot tastapty. Bularmen salystyrǵanda, Jánibekke qatysty jaǵdaıat múlde jupyny. Azǵana ýaqyt aralyq qıyspaǵany demesek. Aqyry, Jánibek te is mánisin uǵady. Muhtar aǵany bilmegen ekem, anaý aıtqannan múlde basqasha kisi eken, dep. Aqyry, túrimdi ǵana emes, ózimdi de tanyǵan soń, asa jaqyn inige aınaldy.
Osy kezdegi ózgeshe bir kelisi esimde. 1984, jeltoqsan, «Alasapyran» úshin Memlekettik syılyqqa jetkem. Jańa jyldyń qarsańy, jańa páterge kóshemiz dep, býynyp-túıinip otyrǵanbyz. Igilikti sheshim shyqqan áýelgi kún, alǵashqy keshte Oljas bastaǵan eń jaqyn tórt-bes kisimiz quttyqtap ketken. Arada bir, álde eki táýlik óter-ótpeste baspasózde resmı habary jarıalandy. Dáp sol kúni, túske taman, Jánibek eskertýsiz, jeke keldi. Azǵana sóz, inilik iltıpattan keıin, shuǵyl jasalǵan dastarqan ústinde aıtyp edi. «Estigen, esti qazaqtyń bári qýanyp jatyr, – degen. – Jańa jolaı, áldebir, jazda aldy ashyq turatyn kafeniń qasynan óte bere, kún aıaz, sýyq, jylyna keteıin dep, ishke bas suǵyp edim, beıtanys jap-jas eki jigit júz gramnan quıǵyzyp tur eken. Meni túrimnen tanydy, tanymady – birden-aq tótesinen ketip, bilesiń be, «Alasapyran» Memlekettik syılyq aldy ǵoı, Muhtar Maǵaýın», – dedi. Men bárekeldi dep, qosyla kettim. Budan soń ústeme jasadyq. Bárin ózim tólep, sol ekpinmen kelip turǵanym», – dep edi, jaryqtyq. Qazir jaryqtyq, ol kezde bala. Budan ári konák kelgen. Meniń qyzýym birshama, endi yrym úshin jıyrma gram, dep edi. Jákeń qyzý emes, kóńildi edi. Men oımaqtaı rúmkaǵa álde otyz, álde qyryq gram quıdym. As alyp, shaı soraptap biraz otyrdyq.
Osydan keıingi jáne burynǵy taǵy qanshama kezdesý, úı-ishindik dastarqan, dýly toı... Qaısy birin túgendersiń. Al jańaǵy, kafedegi ekeýdiń áńgimesi, meni syrttaı ǵana biletin jaısań jigitterdiń oqıǵasy este qalypty. Jánibek men mártebeli syılyq alǵannan sońǵy eń eleýli oqıǵa retinde keıiptep edi. Shynynda da ǵajap emes pe. Qatardaǵy oqyrman, beıtanys inilerdiń syrtyńnan seniń qýanyshyńdy, sen emes, búkil qazaq ádebıeti, qazaq rýhynyń merekesi retinde toılap jatsa. Jákeń osy bir kóldeneń lepeske meniń ózimdeı kóterilip qalypty.
Jánibek qaımaǵy shaıqalsa da, máıegi buzyla qoımaǵan taza qazaq ortasy – Shyńǵystaýda týyp, ósti. Burnaǵy zaman emes, sonymen qatar, búgingi kúnimizge dep tap-tup kelmeıdi. Dástúr-salt, eskilikti qarttardyń sońǵy juqanasy bar. Árıne, qazaqtyń áni men kúıi besikten bastap qulaǵyna sińgen. Dombyrany tórt-bes jasynda úırenip, alty, jeti jasynda erkin shertedi. Áýel bastan-aq nazary tolǵamaly kúıge emes, syrly saz, asqaq ánge aýypty. Naqyshyna keltirip, shamalap aıta bastaıdy. Biraq áli de bala. Árqıly qazaqy oıyn. Asyq pen aqsúıek, altybaqan. Oǵan qosa, on jasynan bastap báıgege shabady. Áldeneshe ret. Ózi aıtyp edi, esinde qalǵan ózgeshe bir joıqyn jarys týraly. 60- jyldardyń orta sheni, Shyńǵystaý, Barlybaı jazyǵynda ótken, Abaı, Aıagóz, Shubartaý, Aqsýat – tórt aýdannyń birikken toıy. Sol zamandaǵy qazaq basshylary oılap tapqan, ulttyq, ózgeshe mereke. Bútkil respýblıka sheginde, ár aýdanda, árbir jaz saıyn, Shopandar toıy degen jeleýmen ótetin. Bul jolǵy báıgeniń jóni eren bolypty. Aýdan basshylary ózara ereges, básekemen, ádepki otyz-otyz bes shaqyrymǵa toqtamaı, tolymdy qyryq dep, shyn mánisinde keńinen syzylǵan elý, naqtysy – keıin anyqtalǵandaı, segiz shaqyrymnan alty aınalym – qyryq segiz kılometrge jiberedi. Bar kiltıpany – meniń úlken ákem Maǵaýıa baptaǵan, sońǵy jeti-segiz jyl boıy bútkil Shyǵys obylysta báıgeniń aldyn bermegen, jáne jaı ǵana birinshi emes, shyǵa tartqannan shaqyrym ozyp, aqyry, burysh-buryshta qanshama at tóteleı qıǵan aramdyqqa qaramastan, báribir jarty shaqyrym alda keletin Narqyzyl tulpardyń daýynan shyqqan. Bul joly áıgili júırikti sharshatyp almaq. Ejelgi qazaq arǵymaǵynyń tikeleı tuıaǵy esepti Narqyzyl at týraly, onyń ishinde osy Barlybaı jazyǵynda ótken báıge týraly, qıal emes, naqty oqıǵa, derek negizinde, «Júırik» deıtin hıkaıatymda kelistirip jazǵam. Osy qatardaǵy, at ólgen, eń úlken jarys. Burnada shaýyp júrgen Jánibek bala da sol báıgege qatynasqan eken. Ózimizde aýdanynyń aldyn bermegen, syrtta Aqsýattyń áıgili júırikterimen taıtalasyp júrgen janýar edi, deıdi. Kómbege turar aldynda atbegi aqsaqal qadap tapsyrdy, atyńnyń basyn qymtap usta, Narqyzyldyń týra sońyna túspe, tuıaǵynan ushqan tas atyńa, nemese ózińe zaqym keltirip júrmesin, dep. Qaıda. Lap bergende, arada eki júz metr ótpeı, Narqyzyl oq boıy alǵa shyqty. Sol beti, sát saıyn údep, bir shaqyrym ozyp baryp qana ádepki qalybyna tústi, dep kúldi Jánibek. Iaǵnı, meniń ózimnen buryn atamdy tanypty. Júırik tulpary arqyly. Al meni jazýymnan tanýy anyq. Jáne, joǵaryda aıtqan azǵana kiltıpannan soń, úlgili, úlken aǵa tutyp, meılinshe jaqyn júrýge tyrysty. Bizdiń úıdegi qonaqtasý, basqa bir, jasy úlken, joly úlken aǵalardyń dastarqany, árqıly toı-tomalaqta, Jánibekti taza, tabıǵı qalpynda, qatar otyryp tyńdaý qandaı ǵanıbet edi. Meniń qyz uzatqan, kelin túsirgen toılarymda, jalpy jurtty sypyra jyǵyp, aspandata shyrqaǵany kúni búginde kóz aldym, kókeıim men qulaǵymda tur. Shyn mánisinde, Jánibektiń eń jaqsy ánderi, eń ǵajaıyp áýezderi osy qonaq pen toıda ketti. Árıne, ol zamanda radıodan sańqyldap, teledıdardan dabyldap jatqan. Biraq bul tarap ta aqyr túbi joqqa aınalypty...
Jánibekpen el arasyna da shyǵyp júrdik. Bir, álde eki ret arnaıy shaqyryp edim. «Juldyz» jýrnalynyń nasıhaty, aldaǵy jyldarǵa jazylymy kezinde. Birde Ońtústik eki-úsh aýdandy araladyq. Jánibek talmaıdy. Top aldynda, oǵan jalǵas, aýyl aǵalarynyń shańyraǵynda. Bastan aıaq ádebı jýrnalymyzdyń án sapary boldy. Sovet zamanynda ishkiliksiz dastarqan jasalmaıdy. Jánibektiń artyq áýestigi joq edi. Únemi bir qalypty. Qashanda sabyrly, mańǵaz. Tek sol bir joly, eldiń qoshameti bar, úı ıesiniń yqylasy da erekshe, jáne keshkilik, ash qarynmen otyryp edik, Jánibek birer ret túbine deıin sarqysa kerek. Úlken as aldynda syrtqa jeldep shyqqanda, keýdesi kóterilip, jaısyzdanyp turdy. Sonda men aıttym: «Jánibek, sen uly ánshi ekenińdi bilesiń be?» – dedim. «Iá, aǵa, – dedi. – Bilem...» «Bilseń, seniń basyńdaǵy baryń ózińdiki emes, Táńiri-taǵala qajetinshe paıdalanýǵa, amanatqa buıyrǵan. Iaǵnı, eń aldymen halqyńa tıesili. Eger ornymen júrmeseń, kıeń qashyp ketedi», – dep edim. «Uqtym, aǵa, – dedi. – Ózińiz de jaqsy bilesiz, meniń kóldeneń anaý-mynaýǵa qumarlyǵym joq...» İshke kirgen soń, mol tabaqtan birer japyraq et jep, sypaıy surap sorpa alǵyzyp, dámdep otyrdy. Astan keıin, sháı men aralyqta taǵy da tolǵaı shyrqap edi. Bar babynan jańylmapty.
Jánibekpen budan soń da el ishine shyqsaq kerek. Qanshama zaman, qaı qyzyq este qalmaq. Sonyń ishinde bir saparymyz aıryqsha bolǵan eken.
«Aǵa, Ala-kóldi kórdińiz be?» – degen bir kelisinde. Kórmeppin. Mursha kelmegen, nemese alysyraq bir sýlar. «Qara teńizińiz turǵan Qapqaz ben Qyrymnan artyq, – dedi. – Basqasy emes, sýyn aıtam. Adam boıyndaǵy radıasıany qaıtarady eken. Kádimgi, ǵaryshtan oralǵan kosmonavttar kelip túsedi... Sizdiń de barǵanyńyz teris emes. Onyń ústine... byıyl eshqaıda shyqpapsyz, osyǵan kerisinshe, sharshap júrgen sıaqtysyz...» Qalaı qaraı tartaryn ańdasam da, sóziniń artyn kúttim. «Ózim aparaıyn, – dedi. – İrgeles sovhozda meniń nemere aǵam dırektor. Aldynala kelisip, bar jaǵdaıdy jasap qoıady...» «Jeńgeń qalaı qaraıdy eken?» – dedim áli de kóngim kelmeı. «Jánibektiń aıtqany jón», – dedi bul kisi. «Jeńeshem de tynyqsyn, – dedi Jánibek. – Myna sizdiń kún saıynǵy, úzdiksiz jazýyńyzǵa qarap otyryp ta sharshaýǵa bolady...»
Sonymen, Ala-kólge attandyq. Jákeń jalǵyz ózi, biz keıingi, jasy kishi ul men qyzdy alyp. Jáne Qunypıa qosyldy. Naqty esimde joq, 86-, álde 87-jyldyń avgýst aıynyń ekinshi aptasy.
Ala-kóldiń basyndaǵy sovhozdyń dırektory – uıǵyr eken. Qazaq Qytaıdan qaıta tóńkerilgen 1962 jylǵy úlken kóshke ilesip, sodan turaqtap qalǵan. Osy ótken jazda Ala-kólge kelgen Farıza aqyn, áldenesi unamasa kerek: «Qalyń qazaq arasynda adasyp júrgen netken uıǵyrsyń, tym qursa ózińniń ornyńdy bil!» – dep urysqan eken. Endi bizdi, Jánibektiń Jiger aǵasy atap tapsyrǵan ba, jaırańdap qarsy aldy. Áýelde estimesek, jiktep tanymas edik, tipti, qazaqtan ármen taza sóıleıdi, bar aıyrym – erekshe lypyldap tur.
Ol zamanda Ala-kóldiń jaǵasynda demalys jaılary joq, álde tynys úshin, álde sovhozdyń árqıly qonaǵyna arnalǵan, jalǵyzqabat, abajadaı meımanhanasyna ákep ornalastyrdy. Toǵyz bólme eken. Bári de bos. Jánibek pen Qunypıa bir bólmege, mektepke jańa ilingen eki balamyzben biz keńis, qosar bólmege ornalastyq.
Erteńine Jánibektiń Jiger aǵasy sálem bere kelgen. Jaı ǵana sálem emes, ázirshe dep, qazaqy qoıdyń basy men múshelengen jarym eti jáne shaǵyn torsyq qymyz. Eki-úsh kún tynyǵyp alyńyzdar, sodan soń bizdiń úıden dám tatasyzdar, degen.
Ystyq qaıta bastasa da, kóldiń sýy jyly eken. Sabyndy, kóbikti. Tolqyn shamaly ǵana. Jáne bizden basqa jan joq. On eki, álde on tórt kún keńinen tynys taptyq. Jiger baýyrymnyń da úıinde boldyq, irgedegi Barlyq-Arasan kýrortymen tanysyp, eki-úsh qaıyra ystyq arasanǵa tústik. Eń bastysy – kúndizgi shomylys. Sýǵa malshylaý ǵana emes, taýsylmas áńgime, keńes. Jákeń bizdiń Shyńǵystaýdyń baıaǵy shejire qarttary sıaqty. Burnaǵy men keıingiden bilmeıtini joq jáne bar sózi kelisti. Qunypıa da baz-bazynda aralasyp qoıady. Men de biraz jerge baryp qaıtsam kerek. Qaıtkende kólge túsken, arasynda qymyz soraptaǵan, taýsylmas keńes.
Keshimiz tipti ózgeshe. Sózden ánimiz kóp. Alǵashqy kúnnen bastap qalyptasqan rásim. Bizdiń «lúks-nomerge» jınalamyz. Jeńgeleri shaı qaınatady. Et asýly tur. Árıne, syrttan ilgerindi-keıin kelip jatqan sıapat tolyq kórinis tabatyn shyraıly dastarqan. Ár joly, artyq ta, kem de emes, bir shólmek qyzyl sharap. Taǵy da san sala, tartymdy áńgime. Al as mázirinen soń shalqyǵan án. Jákeń áýelgi kúni alǵashqy kezekti Qunypıaǵa aýdarǵan. Qunypıa Alpysbaev, ádebıet zertteýshisi, ol kezde ǵylym kandıdaty, keıinde doktor, profesor. Ol da ónerpaz aýyldan, áıgili ánshi Dánesh Raqyshevtiń nemere inisi, óziniń de áýezin burynnan bilýshi edim, Qazaqkonsertke jarap qalatyndaı, syrbaz, jaqsy daýysy bar, babyna keltirip, eki, álde úsh án aıtty. Sodan soń, árıne, darqan Jánibek. Ońasha, ózimiz ǵana, tipti erek estilip edi. Jákeń ádette qatarynan on, jıyrma qaıyra tolǵasa da talyqpaıdy. Tipti, shyrqaǵan saıyn órleı túsetin. Árıne, tynymsyz emes, ara-tura qymyz soraptap, árqıly áńgimemen otyramyz. Jánibektiń piri – Júsekeń – Júsipbek Elebekov. Ustaz ákeniń árqıly minezin qyzyqtaı otyryp aıtady. Tosyn bolmasa da, tyń jaǵdaıattar. Júsekeń meniń Maǵaýıa atammen ejelgi tanys, dos-jar kisiler edi. Keıinde Júsekeńdi sahna men jazbadan tys, óz úıimde de, ortaq aǵaıyndar arasynda da áldeneshe ret tikeleı tyńdaǵam. Al Jánibektiń áńgimesi basqa bir tarap. Kirpıaz ǵadeti, eshkimge bas ımeıtin tákappar minezi, keıbir zamandastary sıaqty, úlken ónerge jórgem jalǵamaı, qazaq áýezinen aınymaýy... Jáne konservatorıa qabyrǵasyndaǵy ustazdyq taǵylymy. Osy rettegi qyzǵylyqty jaıyttar. Bir kesh emes, birneshe jolǵy jalǵas áńgime. Jeke klass, maǵan úlgi tanytyp jatady, deıdi. Osy sabaq ústinde keıde jas ánshi, oqytýshylar da kelip, únsiz tyńdap otyrady. Osy qatarda áriptes úlkender de. Bular sálem berý úshin. Ǵarekeń – Ǵarıfolla Qurmanǵalıev keledi. Jasy kishi ǵoı. Qazaq rásiminen ozyp, qol qýsyryp, ıilip, taǵzym jasar edi. Sabaǵymyz úzilip qalady. Kóp emes, bir sáttik kirip-shyǵý rásimi de emes. Áldeneshe aýyz sóz. Amandyq, ónerdegi sońǵy bir jańalyqtar. Keıde áldebir aǵaıyn, nemese eresek balalarynyń jóni. Ekeýi birin biri aıryqsha qurmetteıtin, arasynan qyl ótpes tatý edi. Aldymdaǵy ataqty ánshi, úlgili ustazdardy jadyraı tyńdap, kóterilip qalam. Biz de osyndaı bolsaq qoı dep oılaısyń. Ǵarekeń ǵana emes, basqalar da arnap sálem beretini bar. Birde aýyldas aǵamyz keldi, dedi maǵan qarap kúlip. Birinshi ret emes, ádepki bir kezegi. Bul da áıgili ánshi, biraq dombyrasyz, árqıly aspaptar súıemelmen aıtatyn. Jáne jasy kóp kishi. Júsekeń Ǵarekeń kelgendegideı, sabaǵyn úze qoımap edi. Anyǵy, men ánniń aıaǵyn bitpegem. Aǵamyz meni tyńdap, azǵana bógeldi. Sodan soń kishkentaı eskertpe jasap edi. Myna bir jerin bylaı qaıyryp jiberse, dep. Árıne, óz daýsyna salyp. Júsekeń shart ashýlandy. «Áı, maýyqqan mysyqtaı shyryldaǵan atańnyń aýzy!.. Myna sen meni túzemeksiń be!?» Aǵamyz tosylyp qalsa da, kóńiline almady. Azǵana ańyrap baryp, sóz tapqan: «Minekı, bizdiń shaldar osy... Jaı sózdiń ózin kótere almaıdy. Únińdi shyǵarsań boldy, ursyp, boqtaı bastaıdy. Al, mynaý inińniń qalqaıyp júrgenin kóp kórseń, keteıik. Endi erteń joq, arǵy kúni ǵana sálem berem...» – dep, taıaǵyn silteı tastap, shyǵyp júre berdi. Biraq arǵy kúni emes, erteńine kelgen. Júsekeń qushaqtap, arqasynan qaqty. «Seniki de jón, – degen. – Biraq meniki basqa. Ár ánshi ózinshe aıtady. Myna Jánibek tam-tumdap sahnaǵa shyqty, keıde maǵan kóbirek uqsap ketetini bar. Aǵalardan taǵlym al, biraq ózińshe bol, dep júrmin...» Júsekeń jaryqtyq osyndaı edi... – dep, tolqyna toqtaǵan. Alǵashqy emes, keıingi bir keshtegi áńgime bolsa kerek.
Anyq sol áýelgi kúngi bir jaǵdaıat. Jadyrap otyrmyz. Jánibek ádetinshe erkin tolǵaıdy. Aqyry, bes-alty, álde, jeti-segiz qaıyrymnan soń, ózimniń aıryqsha jaqsy kóretin ánderimniń biri «Qanat taldyǵa» nusqap edim. Jákeń az-maz bógeldi de, dombyrasyn kúılep, artyn sózge aınaldyrdy. Sodan soń basqa bir ánge tizgin bergen. «Qanat taldy» aıtylmaı qaldy. Sol keshte de, kelesi keshte de. Tek úshinshi kúni ǵana, daýsyn ábden ashyp alǵan soń áýelete shyrqap edi. «Qanat taldy» – óte kúrdeli, qıyn án. Burmasy emes, asqaq áýezi emes, ózgeshe keń, ári jyqpyldy, tolqymaly saryny. Jánibektiń erkin ıgergen jáne aıtyp ta júrgen áni. Biraq... kemelge jetken ónerpaz, aqyn, ánshi, jazýshy qashanda tek bıikten ǵana kórinbek. Qalamger úshin eki aýyz lepes, bir oram ǵana sýretteme bolsa da, minsiz shyǵýy kerek. Ánshi úshin de dáp solaı eken. Sahnada turmasa da, top ishi de emes, eki-úsh-aq kisi bas qosqan shaǵyn dastarqan basyndaǵy ádepki otyrystyń ózinde qaıaýsyz, qapysyz tolǵaýy shart. Jalǵyz adam bolsa da, tyńdaýshynyń kóńili úshin emes, qalypty óner bıigin ustap turý úshin. Ánge qurmetpen qatar, óziniń menmen, asqaq kókiregin kemitpes úshin. Ózi úshin. Jánibekti árqıly jaǵdaıda talaı tyńdap júrsem de, dáp osy «Qanat taldyǵa» baılanysty tań qalǵan edim. Daýysy jetip tur, qolaıyna kelip tur, biraq apyń-kúpiń aıta salmaı, úırenshikti bıigine umtylǵan. Shynynda ǵajap.
Jánibek óz zamanynda armansyz shyrqady. Kóbine konsert sahnasynda emes, árqıly jaǵdaıdaǵy jurt aldynda. Birde maǵan ashylyp aıtqany bar, Qazaq elinde men kórmegen jer joq, men án salmaǵan aýyl joq, dep. Teledıdar betine de kóp shyqty. Osy oraıda Aqseleý Seıdimbekovtiń erekshe qyzmetin atap aıtqan jón. Jetekshi ǵana emes, qostaýshy, súıemeldeýshi retinde óte jaqsy, tartymdy júrgizetin edi. Soǵan sáıkes: «Jánibek án salady, Aqseleý tamsanady», – deıtin ázil de shyqqan. Jaı ǵana tamsanýshy emes, baǵyttaýshy, dáıekteýshi boldy. Osy qalypta Jánibek qazaq halqynyń neshe ǵasyrlyq án ónerine arnalǵan, eki, úsh emes, baıypty, baıandy, tolyq toǵyz konsert berip edi. Aqyry, meniń de kóldeneńnen aralasqanym bar. 1988 jyly jazǵyturym resmı túrde Shákerim aqynnyń beti ashyldy. Endi bar murasyn jarıaǵa shyǵarý mindeti turǵan. Bul mura – tek qana ádebı nusqalar emes. Shákerim óz kezinde Abaı jolymen, biraq Abaı úlgisinen basqasha qanshama án qalyptaǵany belgili. El ornynda, sanaly, bilgir oqymystylar da joq emes, sol qatardaǵy mýzyka zertteýshi, negizi Shyńǵystaýlyq Talıǵa Bekhojına apaı Shákerim ánderin burnada jınaqtap, notaǵa kóshirip qoıǵan eken. Endi tıesili mátinderimen jaryqqa shyǵarý kerek. Sarapshy retinde meniń qaraýyma túsken. Bári tamasha, – mýzykalyq turǵysyn aıtam, al mátin jaǵy múlde aqsap jatyr eken. El aýzynan estigen qalpyndaı. Men, burnaǵy biligim óz aldyna, bul kezde «Jalyn» baspasyna aqynnyń jeke jınaǵyn ázirlep jatyr edim. Túgel ońdap berdim. Osy kezde Jánibek te tikeleı ótinish jasaǵan. Erte me, kesh pe, Shákerimniń án murasyn da tolyq ıgergen eken. El ortasynda, bala kezinen estigeni bar, endi Talıǵa apaıynan jáne dáris alypty. Sóz ushyǵy maǵan tirelgen eken. Án mátinderin túgeldeı túpnusqa boıynsha qalyptadyq. Tótenshe qolqa – arnaıy konsertte meniń jetekshi bolýym. Teledıdar ataýlyǵa qumarlyǵym joq, biraq erekshe jaǵdaı, – kelistik.
Jazýshylar odaǵynyń májilis zalynda ótkerilip edi. Qazaq teledıdarynan túsirýshiler bar jaraǵymen jáne kelgen. 1986, kúzdiń basy. Shákerim endi ǵana keńinen nasıhattalyp jatqan kez. Sol qatardaǵy ózgeshe bir mádenı oqıǵa. Men «tamsanýshy» ǵana emes, túsiniktemeshi, dáıekshi boldym. Áýelde qyzyǵa jınalǵan jalpy jurt, keıinde teledıdar kórermenderi úshin, kópke beımálim Shákerim, onyń mol murasy, qazaq rýhanıatyndaǵy orny týraly qajetti, shaǵyn aqpar. Sodan soń, kezegi kelgen árbir ánniń shyǵý tarıhyna, mán-maǵnasyna qatysty, qolda bar naqty derekter. Sol qalpymen Jánibek Shákerimniń on eki ánin qaıta tiriltip edi. Burnaǵydaı, bardy jetistirip tolǵaǵan emes, joqty qalpyna keltirgen, jalpy jurt úshin múlde sony, ǵajaıyp konsert boldy. Arada eki apta óter-ótpeste tolyǵymen, Qazaq teledıdarynan berildi. Endi syrttaı, kóldeneń kózben qarap edim. Bul joly Jánibek ǵajaıyp ánshi ǵana emes, Shákerimniń án murasyn qaıtadan qalyptaýshy, zertteýshi, ári áıgileýshi retinde kóringen. Osy áýelgi Shákerim – Jánibek keshi, men kórgenniń ózinde taǵy da eki qaıtara kóp aldyna tartyldy.
Túıip aıtqanda, dáp osy joly Jánibek Shákerimniń saz murasyn, joǵyn taýyp, baryn tıesili áýezine qaıtaryp, tolyǵymen naqty bir júıege túsirip edi. Osy rette taǵy bir qajetti derek – Áset pen Kempirbaıdyń qoshtasý jyry týraly. Qazaq ánine qatysty keıingi bir telehabardan Jánibek ózinshe qurap shyǵardy, degen pikir estidim. Shyndyǵy basqasha. Bul saryn bizdiń Shyńǵystaý atyrabynda burnadanaq keń taralǵan edi. Negizgi – Ásettiń tól nusqasy bolýǵa tıis. Solaı dep aıtatyn. Men ózim bala jasymnan jıyn, toıda talaı estigem. Meniń úlken ákemniń ápkesinen týǵan, bizdiń shańyraqta ósip-jetken Tóken aǵa Bekmaǵambetov – sulý, seri jigit boldy, ádemi daýysy bar edi, basqa qatarda Áset-Kempirbaı jyryn da kelistirip aıtatyn. Iaǵnı, Jánibek osyndaı aýyl ánshilerinen aýysty. Qaz-qalpynda, der edim. Árıne, azdykópti óz áýezine túsirip. Biraq jańadan qalyptaý emes, jańǵyrtý esepti. Sóıtip, alashtyń ejelgi murasynyń taǵy bir úzdik úlgisin ólmes án qazynasynyń qataryna qosypty.
Jánibek, Shákerimniń jarıasynan soń arada eki jyl ótkende dúnıege kelgen, aqyry kenje bolyp qalǵan kishkentaı ulynyń atyn Shákerim qoıyp edi. Qyrqynan shyqqan kúnniń ertesine, bata surap, yrym bolsyn dep, kelin ekeýi bizdiń úıge alyp keldi. Taǵy da qyzyqty keńes, án keshi. Eń sońǵy kezdesý emes, biraq este qalǵan eń aqyrǵy eleýli otyrys eken.
Osydan biraz keıin, bizdiń úlken ul, alty aılyq kishkentaı balasy baryna qaramastan, kelinshegimen aırylysyp edi. Árıne, qolaısyz jaǵdaı ǵana emes, úlken renish, bizden alystaǵan nemereniń arty qalaı bolar eken deıtin ýaıym. Sonda Jánibek aıtyp edi: «Aǵa, jeńeshe! Áýel basta ózderińiz úlken qatelik jasaǵan ekensizder. Jasy on jetige de tolmaǵan, aqyl toqtatpaǵan qyz balany birden úıge kirgizbeı, sozbalaqtaı turý kerek edi, – dep. – Sonda bári basqasha sheshilýi múmkin edi», – dep. Osydan soń anyǵyn aıtty: «Men ózimniń balama biz qalamaǵan kelindi alýǵa ruqsat bermeı qoıdym...» – dedi. Qaıda. Qazirgi ul men qyz sózge toqtaı ma. Aı ótti me, jyl ótti me, aqyry Jánibektiń úlken uly da álgi, aıryqsha unatqan qyzyn kelin túsirýge kóndiripti.
Endi úlken toı máselesi sheshilip, tıesili daıyndyq júrip jatsa kerek. Alaıda, Jánibek toı qyzyǵyn kórmeı ketti. Soıysqa tolymdy jylqy ákelý úshin, mashınasymen, jalǵyz ózi Taldyqorǵan tarabyna attanǵan eken. Keıinde estigenimiz, úıden áldeqalaı renjip shyǵady. Odan soń jolaı konservatorıaǵa barady, Jazýshylar odaǵyna bas suǵady. Arada birer saǵat óter-ótpeste, Qapshaǵaıǵa jetpeı, jol apatyna ushyrap, sháıit bolypty...
Bul kezde men Ádı aǵa Sháripovtyń seksen jyldyǵynyń qoshametimen Semeı obylysynyń shyǵys aýdandaryna bet túzegen edim. Alǵash, jolǵa shyqqan kúni, osy Qapshaǵaıda estidik. Ol da qostaýshy, ánshi Maıra İlıasova aıtyp edi. Qapshaǵaı beketinde maı quıǵyzýǵa toqtaǵamyz. Ádekeń Klara apaıymyzben birge mashınasynda otyrǵan. Biz mıkroavtobýstan túsip, boı jazyp tur edik. Sonda Maıra, amal joq, endi aıtaıyn, dep bastady. Jańa ǵana biz ótken úzikte keshe tústen keıin kóripti. Jaırap jatqan mashına, qazaǵa ushyraǵan kisini. Osy Qapshaǵaıdan, álde arǵy bir tustan Almatyǵa qaıtyp kele jatqan jolynda. Tańerteń radıodan estidim, ózimizdiń Jánibek eken... dep edi. Meniń óne boıym sýyp ketti, bizdiń úıdegi jeńgesi: «Jaryǵym-aı, ne sumdyq...» – dep shyr-pyr bolyp, dirdek qaqqan. Ózimiz úlken kisiniń mereıtoıyna bara jatyrmyz. Amalsyz basý aıttym. Qaıǵyly hal, taǵdyr isi, dáp búgin Ádekeńe kóńil kúıimizdi ańǵartpaı-aq qoıalyq, dep. Árıne, artynan, bálkim, dáp osy joly áldeqalaı estigen bolýǵa tıis, ómirde talaı kóksoqtany kórgen, ustamdy kisi ǵoı, syrtqy syzyn baıqamadym.
Biz onshaqty kúnnen soń qaıtyp oralǵanda bári de bitken. Jerleý kezinde keıbir aǵaıyndar meni izdegen eken. Onyń ishinde bizdi Ala-kólde qurmettegen Jiger aǵasy. Jolda júrgenimdi estipti. Árıne, maǵan qarap turǵan eshteńe joq, biraq qaıǵyny bólisse, jeńileıedi degen bar ǵoı. Qaıtkende qabir basynda birer aýyz baqul sóz aıtar edim.
Aýyr qaza, qazaq mádenıeti úshin orny tolmas qaıǵy. Sóıtsek, Jánibektiń mezgilsiz ólimi – úlken apattyń bir ǵana bólshegi eken. Qaıtkende artynda qanshama murasy bar edi. Túptep kelgende qyrýary qaıda, juqanasy ǵana qalypty.
Eń birinshi olqylyq – Jánibek burnaǵy bir jyldar bolmasa, tolysqan, kemeline kelgen otyz bes-qyryqta eshbir ánin Qazaq radıosyna jazdyrmapty. Sonda, mýzyka bóliminde otyrǵan jigittermen qyrbaı eken. Analar yqylas bildirmegen, Jánibek jazyp ala qoıyńdar dep ıilmegen. Aqyry, «altyn qorda» joq bolyp shyqty. Bul – bar keseldiń basy ǵana eken. Qazaq teledıdarynda mol qazynasy tur ǵoı. Tiri daýysy ǵana emes, óziniń bar sýreti, bet-beınesimen. Ol da túgeldeı derlik joıylyp ketipti. Qısynsyz ertegi sıaqty. Alaıda anyq, kisi qolynan kelgen kesapat.
Myna qarańyz. Táýelsizdikpen birge tapshylyq keldi ǵoı. Bar tarapta. Onyń ishinde teledıdar stýdıasynda da. Endigi baǵdar – búgingi shalaǵaı kósemdi madaqtaǵan, «ǵalamat tabysty» nasıhattaǵan, nemese, qyrqyljyń sózge qurylǵan jańa habarlar. Osy, asa mándi kóringen ózgeshe nusqalardy jazý úshin, kádimgi, qymbat bolmasa da tıyn-tebenge eseptelgen jańa dısketter kerek. Al aqsha joq. Sondyqtan burnaǵy qorda turǵan jaramsyz túsirilimderdi óshirip, osy eski dısketke endigi qundy dúnıelerdi jazý kerek. Al shynymen jaramsyz, baıaǵy sovettik, balshabektik turǵydaǵy jazbalar júz san. Qısapsyz kóp. Alaıda, eskini jańasha paıdalaný jolynda Jánibek ánshiniń murasy birinshi kezekte qurbanǵa shalynypty. Manaǵy, Aqseleý ekeýi túsken toǵyz tabaqtyń ekeýi ǵana aman qalady. Biri – Abaı ánderi. Ekinshisi – Kenen aqsaqal. Abaı, árıne, arýaq. Qol barmaǵan. Kenekeńnen de kiná joq, ata balasy, bárinen joǵary tur. Al Birjan, Aqan, Mádı, Áset, Estaı... taǵy qanshama ǵajaıyp án, jaı ǵana án emes, Jánibek Kármenovtyń oryndaýyndaǵy ǵalamat mura bir-aq kúnde joıylyp kete barǵan. Anyǵy – bir kún emes, birneshe kún qatarynan. Onyń ishinde osy keıingi kezde ǵana túsirilgen Shákerim ánderi de jelge ushty. (Osy shaǵyn estelikke otyrarda qazaq ınternetin biraz aqtarystyrǵan edim, aqyry Abaıdyń óziniń nusqasyn tappadym, erte me, kesh pe, ol da túp tamyrymen joıylyp ketken sıaqty.)
Kezdeısoq jaǵdaı ma, álde josparly joıympazdyq pa. Ádeıi jasalǵan qastandyq dep bilem. Jańa dısket tabý jolynda nege basqa qanshama qyrtympaı emes, Jánibek murasy alǵa shyǵýy kerek edi? Jaǵalaı qurtyp jatsa, álgi jalǵyz tabaq – Abaı men Kenen qalaısha aman qalǵan? Bularǵa qosa taǵy bir túıdek – Aqan, nemese Birjan, áıtpese Mádı men Estaı. Joq, tobymen, qatarynan qıylypty. Jánibektiń syrly, sıqyrly daýsymen qosa, Ata-Qazaqtyń júz jyldyq án qazynasy.
Bul kezde qazaqtyń radıo-teledıdar komıtetin basqaryp otyrǵan – Sherhan Murtazaev bolatyn. Ataǵy aspanǵa shyǵyp, shalyqtap, sharyqtap turǵan ǵajaıyp tulǵa. Alash jurtynyń saılanbasyz rýhanı kósemi. (Arada on-on bes jyl ozǵanda bul beıresmı, biraq qudiret-kúshti mártebege seksen ótirik sýaıt Shahanov bekitildi.) Buryn sońdy qazaqta týmaǵan ǵalamat tulǵa. Kún saıyn barlyq baspasóz, elektrondyq aqparatta neshe qaıyra, tynymsyz madaqtalyp jatady. Manaǵy Aqseleý endi ókimet pen partıa tirep turǵan Sherhannyń qatardaǵy jandaıshaptarynyń birine aınalǵan. Keıin, Sherhan ornynan túskende, qaraly maqala jazyp, qaıǵy arqalap, qusa bola jazdaǵany bar. Mine, Jánibektiń mol murasy, qazaqtyń baǵa jetpes án qazynasynyń aıaq astynan, typ-tıpyl joıylýynda osy, áýlıege teńestirilgen, keıinde parlamentte otyrǵanda, qazaq jerin jappaı satýǵa eki qolyn birdeı kótergen ǵajaıyp Murtazaev – eń basty aıypker, naǵyz kúnákar dep tabylýǵa tıis. Arnaıy jarlyq berdi demeıin, tym qursa, tolyq ıeligine kóshken ulttyq qazynany, talan-tarajyńyz ne, shashaý shyǵarmaı, aman saqtaýǵa tıis edi. Qazaq halqynyń rýhanı murasy – qaraýyndaǵy qanshama baıyrǵy qyzmetkerdi jerge qaratyp, keıinnen kelse de ózine jaqyn aǵaıynǵa jaǵalaı páter úlestirý emes. Teleradıo komıtetine tıesili, bútkil respýblıka shegindegi qyzmet mashınalaryn esepten shyǵaryp, kádimgi, aram paıdaǵa satý emes. Jańany jasamasyn, eskini birjola qurtýǵa qalaı jol bergen? Sonshama ataqqa bógip, bútkil alash, bar jaqsyny aýzyna qaratyp, dabyldap otyrǵan kisiniń, altyn qorda turǵan, jalpy jurt ıgiligi, bútkil qazaqqa menshikti onshaqty dıskige ıe bola almaı qalýy – tań qalarlyq jaǵdaı. Tikeleı jarlyqpen joıǵyzbasyn, kómekshileri arqyly aıtylǵan bir-aq aýyz sózben saqtap otyrýy qıyn emes edi ǵoı. Qalaı bolsa da, Jánibektiń toqsan, álde júz jıyrma, júz elý ániniń aıaq astynan joıylyp ketkenin sol kezde qulaǵy bar jurttyń bári estidi, sanasy bar azamattyń bári túńilip, pushaıman kepke tústi. Alaıda, bul qalaı dep aıtýǵa tiri jannyń batyly barǵan joq. Tipti, tamsanǵysh Aqseleýdiń óziniń dymy shyqpady, sol kezde de, keıin de. Kúni búgingeshe, saqtalmapty dep qana qoıa salamyz. Tótenshe apat múlde eskerýsiz qaldy. Áıtpese, mundaı sumdyq múlde bolmaǵandaı. Biz de qazaqtyń bar joǵyn túgendeı almaımyz. Áldekimdi aıypker kórsetý emes, osyndaı álemettiń umytylmaýy, keıingi urpaqtyń jadynda turýy úshin arnaıy aıtyp otyrmyn. Tym qursa bizdiń ishimizde qalmasyn dep.
Sonymen, qaıran Jánibek, arydaǵy Birjan men Aqan, keıinirektegi Áset pen Estaı, kúni keshegi Júsipbek pen Ǵarıfollanyń tikeleı jalǵasy, HH ǵasyrdyń ekinshi jartysyndaǵy alash jurtynyń uly ánshisi Jánibek Kármenovtyń telegeı murasynyń onnan toǵyz bóligi joqqa aınalypty. Biraz jyldar ótip, aqyly túzýlerdiń esi kire bastaǵan kezde jaqyn dostary Jákeńniń saqtalyp qalǵan ánderin jınaqtaýǵa tyrysady. Nesipbek Aıtov pen Tursyn Jurtbaev. Eshbir qorda mardymdy eshteńesi joq, óz shańyraǵynda da júrdim-bardym, selkeý saqtalǵan, kezinde árkimde, kezdeısoq jaǵdaıda, kezdeısoq jazylyp qalǵan jabaıy nusqalar. Bulardyń kóbi jarıaǵa kóshirýge, tehnıkalyq turǵydan jaramsyz bolyp shyǵady. Aqyry, qurap-surap, jamap-jasqap, jıyrmaǵa tarta ándi qatarǵa qosypty. Tolymsyzy óz aldyna, bulardyń kópshiligi – Jánibektiń sharyqtaý shaǵynda tańbaǵa túsken jazbalar emes. Naq ózi desek te, burnaǵy bir nusqalar. Taspada jáne dıskette, eki bólek shyǵarypty. Men qýana alǵyzyp, alǵash ret tyńdaǵanda, ózim jaqsy biletin Jánibekti tanymaı qaldym. Bar jaǵynan áýelgi qalyptan tómen, naǵyz Jánibektiń solǵyn bir elesi ǵana. Qaıyra, taǵy da qaıyra tyńdaǵan soń, amal joq, moıyndaýǵa týra keldi. Iá. Ámireden ozypty. Saqtalý jónin aıtam. Al Júsekeń men Ǵarekeń turypty, qatarlas qarabaıyr ánshilerdiń ózimen salystyrǵanda, ózegińdi ókinish órteıdi. Aqyry, táýba qylyp áreń toqtadym. Ras. Bul da Jánibek. Biraq shyrqaý bıigi emes.
Jánibek biz kózben kórip, kózbe-kóz, tiri daýsyn estigen eki uly ánshi: Altyn Orda-Noǵaıly sarynyn qaz-qalpynda saqtap qalǵan, turpaty bólek Ǵarekeń – Ǵarıfolla Qurmanǵalıev qana emes, ol da Altyn Orda-Qypshaq áýezine beıim Júsekeń – Júsipbek Elebekovten de basqasha mánerdegi eresen ánshi retinde boı kóterip edi. Ekeýiniń de jalǵasy, biraq kóshirmesi emes, jańǵyrǵan, jańa bir kórinisi. Tutastaı alǵanda, qazaq án mádenıetiniń zańǵar beliniń biri. Eń sońǵy dep aıtpaıyq. Aldaǵy zamanda talaı sańlaq týar, biraq Jánibek qaıtalanbaıdy. Bıigi ǵana emes, ózgeshe syr-sypaty da. Asqaraly qubylys edi.
Jánibek kez kelgen ándi bastarda, eń aldymen, «A-aý-ý!..» – dep kótere shyrqap, daýysyn ashyp alatyn. Ejelgi qazaq ánshileriniń qalypty ǵadeti. Alaıda, úlken sahnada sol beti ornyqpady. Toqtaý jasalǵan sıaqty. Eýropalyq oryndaý mádenıetine úılespeıdi dep tanylsa kerek. Shyndyǵynda, ulttyq naqyshtyń bir kórinisi bolatyn. Jánibektiń jazbaǵa túsip, búginge jetken ánderiniń ishinde tek bir-aq ret – Shashýbaıdyń «Aq qaıyńy» kezinde kórinis beredi. Sóleket eshteńesi joq, kerisinshe, unasymdy.
Budan soń sýyra shalqyp, joǵaryda qanshama aspandasa da óresi erkin jetetin, tómenge úzile sorǵalasa da syrly áýezin saqtaıtyn ǵajaıyp daýys. Tyńdaýshynyń kókiregin keńitetin shyrqaý bıik qana emes, kóńildiń tereń túkpirin terbeıtin, san salaly tolqyma. Jánibek áýezinde, burnaǵy, sońǵy eshbir ánshide kezdespeıtin, jan qytyqtap, júrek shymyrlatar ózgeshe diril bar edi. Jáne odan ármen tuńǵıyqqa tartqan, syrshyl, názik ıirim.
Eger Jánibek qazaq áýezin aqyryna deıin ustanbaı, búgingi zamanǵy operaǵa kóshse, Uly Karýzo sıaqty tereńnen sýyryp, kúńirente tolǵaıtyn, Marıo Lansa keıipti, meılinshe erkin, keń tynysty, Marıo Del Monako, nemese Benámıno Djılı sıaqty, ár qaıyrymynda jan terbeıtin, bútkil álemdi tańyrqatqan, keń óristi ónerpaz bolyp shyǵar edi. Bizdiń aıryqsha baqytymyzǵa qaraı, qazaqtyń ulttyq áýezimen shektelipti. Bul qazaq áni de, burnada aıtqanymyzdaı, endi tańbalap jazyp otyrǵanymyzdaı, álemde teńdesi joq, erekshe qubylys. Ózi de ánkúıli, rýhanı órkendi, ozyq ortada týyp-ósken Jánibek, ómirge, ónerge kózin ashyp, órisin keńeıtken tikeleı ustazdarynyń taǵylym, úlgisi arqyly, ótkendegi sańlaqtardyń ozyq murasyn tanyp-bilý arqyly, Alash jurtynyń ejelgi án murasyn jerine jetkere ıgerip, odan ármen damytty. Úsh júzge tarta án bilem, jáne bárin de óz deńgeıinde aıta alam, deýshi edi. Munyń ishinde anyq júzden astam, bálkim, júz jıyrma, júz qyryq ándi sahnaǵa shyǵardy, jazbaǵa túsirdi. Endi búginde osy shalqarteńiz qazynadan, jınaqtap kelgende, nebári jıyrma-shaqty ǵana án saqtalypty. Aıttyq, onyń ózi Jákeńniń eń jaqsy deńgeıinde emes.
Áıtse de... Basqa bir taraptan basqa bir jazbalar tabylyp qalýy múmkin sıaqty. Tutasymen bolmasa da, jekelegen ánder. Jánibek Túrkıaǵa eki-úsh ret bardy. Sonda otanynan, otan bolǵanda Qazaqstan emes, ejelgi ata jurttyń biri Shyǵys Túrkstannan aýǵan, elden aırylǵaly qyryq jyl bolǵan aǵaıyndardyń qalaı qarsy alǵanyn tolqyna otyryp, babymen baıandar edi. Áýelgi joly, «Aǵajaı-Altaıdy» aıtqanda, jurt kúńirenip ketti, deıdi. Úlkender kóz jasyna erik bergen. Sabyrǵa shaqyrdym, basqa bir ánderge kóshtim, sodan soń ǵana ekinshi márte qaıtalap aıttym, deıdi. Bul kezde Túrkıa qazaqtary elektrondyq quralda bizden áldeqaıda ilgeri, jappaı jazyp alyp jatsa kerek. Bir-eki, tórt-bes án emes. On, jıyrma án. Kúni búginde ár úıde bolmasa da, biraz shańyraqta saqtalyp tursa nesi bar. Keıin, 90-jyldarda «Azattyq» radıosynda osy Túrkıadan túsken úsh-tórt án aıtylyp júrdi. Onyń ishinde «Aǵajaı-Altaı» men «Sarybıdaı» – biz óz úıimizde, aǵaıyn arasy, jıyn, toıda tyńdaǵan qalpymyzdaı shyǵypty. Mundaǵy jazbalardan kóp ilgeri.
Endigi bir ilgishek – Jákeń sekseninshi jyldardyń ózinde sovetter shegindegi árqıly mádenı sharalarǵa qatynasyp júrdi. Sonyń biri – 1987 jyly Samarqanda ótken «Halyqaralyq mýzyka-taný sımpozıýmy» («Tretıı mýzykovedcheskıı sımpozıým «Samarkand-87»). Ortalyq Azıa halyqtarynyń ókilderi qatynasqan. Qazaqtan tórt-bes kisi. Jánibek Birjannyń «Jambas sıparyn» aıtypty. Jazbaǵa túsken, kelesi jyly Taskentte shyqqan tabaqta ár tarap, topty oryndaýshylar qatarynda júr. Bizde joq, biraq qolǵa túspeıtin nárse emes. Sondaı-aq basqa tarapta basqa bir jazbalar da tabylyp jatýy ǵajap emes. Keıingi zertteýshilerdiń qaperinde bolsyn deımin.
Árıne, búginde ózinshe jınaqtalǵan, qolda bardy tolaıymen teriske shyǵarmaımyz. Áıtkenmen, Jánibek budan kóp joǵary edi. Án murasynyń aýqymy jaǵynan ǵana emes. Bar turǵysynan.
Sonymen qatar... Jánibek murasynyń qazaq teledıdar qorynan joǵalý tarıhy basqasha sheshilýi múmkin degen úmitti boljam da aıtylǵan. Sol joıympaz zamanda osy tele-radıo quramynda qyzmet atqaratyn, Jákeńe nıeti burys basshylar qataryndaǵy N. deıtin jýrnalıs ózimen birge ala ketipti-mis. Jymqyrý emes, kóldeneń keselden saqtaý úshin... Sengiń keledi. Biraq odan beri de shırek ǵasyr. Eshqandaı syzy joq.
Tynysh, baısaldy tirshilikti qudaı bere me, álde basqa bir taraptaǵy sátti jaǵdaılar nátıjesi me, qaıtkende uzaq ǵumyr buıyrǵan pendeniń kórmegi kóp. Igilik, baraqatpen qatar, árqıly kúrdeli jaǵdaılar da ushyrasýy – tabıǵı jaǵdaı. Kóńilsiz kep ataýlyny óz basyńnan ótkermeseń de, áredikte kýá bolýǵa májbúrsiń. Men birneshe jaqsy inimnen kóz aldymda aıryldym. Jaqsylyǵy – maǵan súıenishi, jaqyndyǵynda ǵana emes, týǵan halqyna ıgilik syılaǵan aıryqsha darynyna baılanysty bolatyn. Yqshamdap aıtsam – Asqar Egeýbaev, Erik Asqarov, jáne, sóz joq, osy Jánibek Kármenov. Aqyryna deıin kósile almaı ketken Eriktiń bar óleńi kitapqa shyqqan, Asqardyń artynda ár janrdaǵy ájeptáýir mura qaldy. Al Jánibek... men bilgen jaqyndar ishindegi eń bir tragedıalyq tulǵa bolyp kórinedi. Qaıǵy – mezgilinen buryn úzilýinde ǵana emes. Sonshama iri, jáne mol muranyń túgelge jýyq harap bolyp, shamaly, onda da kóbine-kóp solǵyn bir bólshegi ǵana keıinge jetýinde.
Qazaq rýhanıatyndaǵy orny tolmas olqylyqqa az da bolsa sebesin úshin, zertteý emes, baǵalaý, baıyptaý úshin, osy amalsyz estelikti qaǵaz betine túsirdim.
Basqa ne shara, ımany joldas bolyp, jany jannatta shalqysyn, qaıran Jánibektiń!..
Kúmis Bulaq, Merılend, AQSH,
7-9.Hİİ.2020
6alash usynady
