«Ne qaldy»
Sózi: Qaztýǵan jyraý
Áýeni: Arslanbek Sultanbekov
Oryndaýshy: Maııa Ismaılova
Jaıyqty aldy, Jemdi aldy,
Edildi aldy, Tendi aldy
Endi almaǵan ne qaldy?
Aǵalardyń qolynan
Talpaı týrǵan qusty aldy,
Endi almaǵan ne qaldy?
Basy saıyn baslaýly
Baslaýynyń basy saıyn qyslaýly.
Qara – Dýan,
Masaq – degen jerdi aldy
Endi al maǵan ne qaldy?
Jegerine bul anjy
Aıry órkeshli túıe aldy
Endi al maǵan ne qaldy?
Saýaryna bul manjy
Saılap – saılap bıe aldy
Endi al maǵan ne qaldy.
Burshaladan kóılekli
Burqysyǵan juparly
Burnynda dana
Kúmis alqaly
Tamaǵynyń astynda
Sary altyn túımeli
Aıǵa kúnge tımegen
Adam betin kórmegen
Oń bettegi arýge
Tıe azyp az qaldy
Jemdy alsa – Jaıyq bar,
Teńdi alsa – Edil bar,
Edildi alsa – Qoban bar.
Bar tabylar, joq keter
Esen qolǵa mal biter.
Án estidim… Anyǵy, jyrǵa elitip, esim shyqty. Bul ánge qatysty noǵaı baýyrlarymyzdyń jazǵan túsindirme mátini (anotasıa avtory atalmapty!) tómendegideı mazmunda eken:
«Túrki halyqtarynyń tragedıasy neden bastaldy? XV ǵasyrda Ortalyq bılik álsirep, Altyn Orda birneshe ulysqa ydyrady. 1420 jyly Altyn Ordadan Sibir handyǵy bólinip shyqty. Segiz jyldan soń, 1428 jyly Ábilqaıyr han da irgesin aýlaq salyp, Kóshpeli Ózbekter memleketin qurdy. Qazirgi qarlyqtildi ózbekterden aıyrmasy – Shaıbanı áýletine qarasty ulystyń kóshpeli ózbekteri qypshaq tilinde sóılegendiginde. Taǵy da on jyl ótken soń, 1438 jyly Ulyq Muhammed Qazan handyǵynyń negizin qalady. Oǵan Vasılıı Tómnyıdyń qaraýyndaǵy Moskovıa alym-salyq tólep turdy. 1912 jyly aıaqtalǵan Vasılıı Orlovtyń ataqty tarıhı kartınasynda Máskeý bıleýshisi Vasılıı Tómnyıdyń Qazan hany Ulyq Muhammedke ant berý sáti beınelengen. Birde-bir keńestik, ıa, reseılik oqýlyqta, ǵylymı eńbekterde bul jaıly eshteńe aıtylmaıdy (Ol zańdy qubylys qoı! – avt.)…
1440 jyly Altyn Ordadan Noǵaı Ordasy «enshi alyp» shyqty. Kelesi, 1441 jyly Qyrym handyǵy da derbes dáýlet bolyp, irgesin bólek saldy. Baýyrlar bir-birimen soǵysyp, Qyrym men Qazan handyqtary jer úshin, alym-salyq tóleýshi táýeldi (bodan) ulystar úshin ózara qyrqysyp jatty. 1480 jyldan bastap, bizge mektep oqýlyqtarynan málim «Ýgra ózenindegi turystan (teketires!)» keıin, Moskovıa Qyrym handyǵynyń qaraýyna ótti. Sol jyly Úlken Orda hany Ahmet Máskeý ulysynyń shebine kelgen-di. Ol Máskeýdi Ordaǵa qosyp, baıyrǵy tutastyqty qalpyna keltirmek bolǵan edi. Túrki túmenderi Ýgra ózenine kelip toqtady. Sol sátte Ahmetke: «Ordanyń tý syrtynan Qyrym qoly shabýyldady», – degen habar jetken. Máskeýge kirip úlgermesten, qalyń ásker Saraıdy qorǵaýǵa attandy (Durysy, keri buryldy! – avt.).
1465 jyly Ordadan Qazaq handyǵy (?!) bólindi. Sonymen, Altyn Ordanyń dáýreni aıaqtaldy… Birtutas, qýatty túrki memleketiniń ornyna birneshe, bir-birimen qyrǵıqabaq, baýyrlardyń qanyn sýsha sapyrǵan túrki handyqtary dúnıege keldi. Olar bir-birin shaýyp, álsiretýmen boldy. Bul áreketteri burnaǵy salyq tóleýshi tól bodany – Máskeý ulysynyń kúsheıýine alyp keldi. Al ol bolsa, eki júz jyl ótken soń, 1700 jylǵy Konstantınopol Kelisimi («Konstantınopolskıı Mır») boıynsha, birjola alym-salyq tóleýdi doǵardy. Túrkilerdi moıyndamaı, 1721 jyly ózderin «Reseı Imperıasy» dep jarıalady! Tap sol sátten bastap, túrkiler úshin úsh ǵasyrlyq zobalań, naǵyz «zar zaman» bastaldy…
Atalmysh kezeń týrasynda Qaztýǵan Súıinishulynyń jyrynda aıtylady. Jyraý El basyna týǵan kúńgirt kúnderdi sumdyq sýrettegen. Osynaý jyrdyń noǵaı tilindegi nusqasyn ǵajap óner ıesi (noǵaı ánshisi hám sazgeri! – avt.) Maııa Ismaılova ánge túsirgen eken (beınebaıandy gazet saıtynan kóre alasyzdar! – avt.).
Táýelsizdikti, jańa memlekettiń qurylýyn ulttyń jat jurttyń bodandyǵynan bosap (qutylyp!), bostandyq alǵan jaǵdaıynda toılaýǵa bolady. Dini, dili, tili bógde, mádenıeti men rýhanıaty bóten bolsa… Derbes dáýletterdiń Altyn Ordadan bólinip shyǵýyn qalaı baǵamdaý – óz yrqyńyzda! Alaıda XIX ǵasyrda túrki ulystarynyń táýelsizdiginen birjola aıyrylyp, otarda omalýy hám bodanda bordaı tozýy tap sol sátten… Altyn Ordanyń ydyraýynan bastalǵany sózsiz…»
* * *
Maııa Ismaılovanyń oryndaýyndaǵy osynaý sherli, zarly týyndyny jelige jarıalaýym muń eken, maǵan kóptegen hattar kelip jetti. Báriniń kókeıindegi saýal bireý: nege noǵaı tili bizdiń tilimizge sonsha uqsaıdy? Baýyrlarym men qaryndastarym, buǵan tań qalmaý kerek… Bizdiń tilimizde esh aıyrma joq dese bolady. Óıtkeni olar áý bastaǵy tabıǵatynda bir til bolǵany haq! Altaı tildik birlestiginiń túrki tilder tobynyń qypshaq qanatynda qarastyrylatyn qos tildiń óz basym áli de bólek tilder ekenine úlken kúmánmen qaraımyn. Bizdiń tarıhymyz, salt-dástúrimiz, ádet-ǵuryptarymyz, dúnıetanymymyz, dinimiz, ádebıetimiz ben mádenıetimiz ortaq! «Er Edige», «Er Tarǵyn», «Alpamys batyr» syndy epostarymyz,«Qyrymnyń qyryq batyry» (Durysy,«Noǵaılynyń qyryq batyry»!) sekildi tolaǵaı dastandarymyz da bólip-jarýǵa kelmeıdi. Batyrlyq, ǵashyqtyq dastandardyń barlyǵy derlik egiz elge tán dúnıeler ekeni anyq…
Shoqan Ýálıhanovtyń eńbekterinde «XV ǵasyrdyń týyndysy» dep kórsetilgen myna jyr joldaryna nazar aýdaralyq:
«Ormanbet bı ólgende
On san Noǵaı aıyryldy,
Qazaq syrtqa (sartqa!) qaıyryldy,
Ný san kúńirendi, qaıǵyrdy…»
Osy jyrdyń «Han Ormanbet ólgende, On san Noǵaı búlgende» dep bastalatyn nusqasyn bala kúnimizden estip, oqyp óstik qoı. Qala berdi, Qurbanǵalı Halıdulynyń Qudabaı aqynnan jazyp alǵan myna jyry bar:
«Teginde, Noǵaı – Qazaq, tegimiz bir,
Altaı, Ertis, Jaıyqty qylǵan dúbir.
Ormanbet han Ordadan shyqqan kúnde,
Asan Ata qaıǵyryp, aıtypty jyr!»
Egiz eldiń balasy ekenimiz – aqıqat, oǵan eshkimniń talasy bolmasa kerek. Kez kelgen noǵaı oǵlany men qazaq ulanynan genetıkalyq materıal alyp, salystyrar bolsaq, gaplotoptary birdeı (ıdentıchnye gaplogrýppy) shyǵatynyna shúbá keltirmesek te bolady.
Eki elde de «El aıyrylǵan» tarıhyn baıandaıtyn myna jyr saqtalǵan eken:
«Jylaý, jylaý, jylaý kúı,
Jylaǵan zarly mynaý kúı.
Qazaq pen noǵaı aıyryldy,
Qazaq sartqa qaıyryldy.
Noǵaılynyń ný eli
Kúńirendi, qaıǵyrdy.
Qara Qypshaq Qobylandy
Qara orynynan aıyrdy,
El qanatyn qaıyrdy.
Zor kún týdy, zor kúnder,
Ketti kúlki mol kúnder.
Jylaý menen qoshtasý…
Keler me qaıtyp ol kúnder?!»
«Noǵaılydan Qazaq aıyrylǵanda» degen atpen kóptegen kitaptarǵa engen osy jyrda «Qazaq sartqa qaıyryldy» degen joldar bar. Keıbir úlgilerde «syrtqa» túrinde kezdesedi. Tarıhı oqıǵalar jelisine súıener bolsaq, eki nusqanyń da teristigi joq… Tarıhı tulǵalardyń esimderi (Buryndyq – Muryndyq), jer-sý ataýlary (Em – Jem, Buztaý – Muztaý, Qoban – Quban, Tań – Teń, Esen-Toqa – Esen-Tuǵa /orystar Essentýkı dep júr!/), rýlar (Jetirý – Ietısan, Qypshaq – Ekipyshaq, Alshyn – Alyshyn), taǵy basqa esim sózderge qarap-aq, bul ózgeshelikterdi tildik túrlený dep qana qabyldaǵan oryndy bolar. Aıtqandaı, noǵaıda qazaq rýlarynyń toqsan paıyzy bar. Bizde de ol rýlardan bólek, ár kezeńderde kelip qosylǵan noǵaı-qazaq, Besaǵash noǵaılary sekildi rýlar qazaqqa sińip, baýyrlarymyzǵa aınalǵaly qansha ýaqyt ótti. Máselen, Besaǵash noǵaılaryn asa dáýletti bekzada Sábıt Ahmetuly Astrahannan Almatynyń tóńiregine 1774 jyly bastap kelgen eken. Orystyń qatyn patshasy (Ekaterına II) sońdaryna túsip, genosıdke uryndyratyn bolǵan soń, birshama noǵaı rýlary Osmanlyǵa, birazy Reseıdiń túkpir-túkpirine baryp panalap, jergilikti jurttarǵa sińisip ketti… Ókinishti-aq! Al bizdiń aıtyp otyrǵan aǵaıyndarymyzdyń atalary Sábıt Ahmetulynyń ákesiniń baıyrǵy dosy Balpyq bıdi saǵalap kelip, aldymen Almaty mańaıyna, keıin qazirgi Jambyl oblysyna qonystanypty. Besaǵash noǵaılary atanýy da sol jerdiń ataýyna baılanysty…
Asan Qaıǵy (Qaıqy!) atamyzda mynadaı jyr joldary bar eken:
«Teńiz bastan bylǵandy,
Tolqymaı, tez tynsa ıgi!
Tel qulyndar adasty,
Enesin tez tapsa ıgi!
Teń qurbydan aıyryldyq,
Tentiretpeı, qossa ıgi!»
Ne jaıly aıtylyp turǵanyn túsindirýdiń ózi artyq sekildi…
* * *
Shyńǵys han tuqymynan shyqqan Qarakóktiń urpaqtaryn bılikten yǵystyrǵan yqpaldy Bı Edigeniń óz áýleti de basynda rý-taıpalardy birtutas Noǵaı ulysy retinde ustap turǵanymen, túbinde úshke bólip, sońynda quldyratyp tynǵan-dy. On san Noǵaıdyń kúni XVI ǵasyrda batqany anyq. Keıin ara-tura bas kótergenimen burynǵy dáýreni qaıtyp kelmedi. Zamanynda bir mezgilde 300000 qol shyǵara alatyn ulystan búgin qalǵany 130000 (keı derekterde 110000!) adam ǵana… Qandaı qasyret deseńizshi… Pendeshilik pikirim úshin sóge kórmeńizder, biraq túbinde egiz eldiń balasy birigip, urany bir ultqa aınalatynyna úlken senim bar mende!
Noǵaı baýyrlarymyz bizdi áli «Alash» dep ataıdy. Al Noǵaılydan bólinip ketken tusymyzdy «Qazaq shyqqan» deıdi. Túrkitektes ulttardyń kópshiliginde osy «Qazaq shyǵý» uǵymy bar. Muny «toǵyshar bılikke boı usynbaı, bezbúırek ulyqtardan derbes, óz erkimen ketý» dep túsinbek kerek! Qazaq – azattyń sınonımi… Bul bólek áńgime bolmaq…
Búgingi baıandy ómirden ókinbeı ótken ór babamyz (EGİZ ELGE ORTAQ!) Azaýlynyń Aımadet Er Dospambet Aǵasynyń jyrymen túıindemekpin:
«Toǵaı, toǵaı, toǵaı sý,
Toǵaı qondym, ókinben.
Tolǵamaly ala balta qolǵa alyp,
Qol bastadym, ókinben.
Tobyrshyǵy bıik jaı salyp,
Duspan attym, ókinben.
Toǵyndy sarty nar jegip,
Kósh túzedim, ókinben.
Tý quıryǵy bir tutam
Tulpar mindim, ókinben.
Týǵan aıdaı nurlanyp,
Dýlyǵa kıdim, ókinben.
Zerli oryndyq ústinde,
Aq shymyldyq ishinde,
Tulymshaǵyn tógiltip,
Arý súıdim, ókinben.
Búgin sońdy ókinben,
Ókinbesteı bolǵanmyn,
Er Mamaıdyń aldynda
Shahıd keshtim, ókinben!»
ÓKİNBEIİK!!!
DASTAN DALA
(poemadan úzindi)
Sher
Álqıssa, Tarıh-qart abyz,
Tolǵasyn jyr ǵyp ótkendi.
Dúr Dala jaıly halqy – ańyz,
Qaldyrǵan bizge kóp belgi…
Ne kórmep edi bu dalam?!
Aıtýǵa Ardan ımenem…
Qaǵanat jaıly qulaǵan,
Aq Ordam jaıly kúıregen!
Handyǵym jaıly biregeı,
Enshilep eldi, sál keıin
Alladan birlik tilemeı,
Derbesten salǵan dárgeıin.
Babalar jaıly qan qusqan,
Balalar jaıly zar qushqan,
Analar jaıly qarǵysqa
Aýysqan sheri alǵystan!
Degbirdi ap dushpan kóptegen,
Amalyn jasap jymysqy,
Kimder bir kelip, ketpegen,
Almaǵan kimder tynyshty?!
Arqamdy, beldi, jotamdy ap,
Orys ta ketken oı tastap,
Qoqan da ketken qoqańdap,
Oırattar ótken oıqastap…
Quba da qalmaq qulaǵan,
Tuǵyrymdy túrip, taptaǵan.
Alqakól qylyp sulama,
Shubyryndy qyryp… Aqtaban!
Ańyraqaı bolyp ańyraǵam,
Eńirekeı bolyp eńiregem.
Qara shańyraqty aıtsam qańyraǵan,
Tolassyz jylap, tebirenem!
Tul jetim tóldeı kúı keshkem,
Tulypqa qarap móńiregen.
Esti kúndi ańsap úılesken,
Eski jyrdy aıtyp emirenem!
Oımaýyt, Dúrbit – eski jaý,
Baǵasy búgin bir bıttik.
Bes jerden salyp bes buǵaý,
Túbi bir túrkim qyldy ıttik…
Jetkende jońǵar jalaqtap,
Bashqurt ta basqan balaqtan.
Alǵanda qalmaq qamaqtap,
Tatar bir orǵan tamaqtan.
Darhan Dalamnan qan tamyp,
Úrkerdeı elim úrikken.
Qyzylbastardy arqa ǵyp,
Túmen bop tıgen Túrikpen!
Sart ýlap batyr, hanymdy,
Dúrdaraz jurtqa daý salyp,
Qasyqtap ishken qanymdy,
Qyrǵyz da satyp… qaýsadyq!
Noǵaıym anaý aǵaıyn,
Edildi tastap, Qap qonyp,
Ókpelep, izdep talaıyn,
Qazaqqa ketken jat bolyp!
Aıtylmaı qalǵan kimiń bar?!
Kishigiń, Ulyń, uǵyńdar:
Urynǵandary – qyrylǵan,
Dalamda qandaı qunyń bar?!
Dáýletter, óliń, tiriń bar,
Bárińnen bıik túbinde Ar!
Qudaıǵa táýbe qylyńdar,
Qudaıǵa quldyq uryńdar!
E, Dalam, ulyq ulysym,
Allaǵa shúkir, tirisiń!
Saq, Túrki, Qypshaq, Ǵun úshin,
Qazaqtyń alǵan qunysyń!
E, Dalam, esil tynysym,
Babamnyń baıraq-jyrysyń!
Qazaqtyń kórgen kúnisiń,
Qazaqpen ǵana ulysyń!
«Facebook» paraqshasynan alyndy
6alash usynady
