Álemdegi eń sulý – qazaq áıeli: meniń jarym, meniń anam, meniń qyzym. Qazaqty qazaq qylǵan osy áıel bolatyn, sulý ǵana emes, symbatty, minezdi, aqyldy, adal jar, abzal ana, aǵaıynǵa qamqor, aýyl-aımaqqa qut, erdiń maqtany, eldiń kórki.
Ejelgi epostaǵy Gúlbarshyn men Qurtqa, Aqjúnis pen Nazym. Shejireli tarıhtaǵy Domalaq-ene men Qyz-ene, Aısha-bıbi men Abaq-ana. Tańbaly tarıhtaǵy Qasym hannyń analary Jaqsy-bıke, Abaıdyń anasy Uljan, arydaǵy, Alashtyń tulǵasy bolǵan taǵy qanshama alypty týǵyzǵan, esimderi saqtalmaǵan áýlıe analar, beridegi el bılegen Aıǵanym men qol bastaǵan Bopaı – qazaq áıeliniń asqaq ári naqty kórinisi. Sondaı boldyq. Kúni keshege deıin. Ózim kózben kórgen qazaq áıeliniń eń úzdik úlgisi, eń jarqyn beınesi –Úlken Ájem edi (mende eki Áje boldy). Besikten alyp qaz turǵyzdy, álpeshtep ósirdi, meıir-shapaǵatyn aıamady, bir maǵan degen yqylasy jarym dúnıeni jylytýǵa jeter edi. Shynynda da, maǵan ǵana ana emes, qanshama jetimge pana bolypty, izgiligi alys-jaqynǵa birdeı ańyz eken. Meniń Ájem, sol kezdegi basqa ájeler, basqa analar… Árkim esine túsirsin. Bári de ǵajaıyp edi ǵoı. Óz Ájem, óz anam bolǵandyqtan dep oılamańyz, aqıqat shyny solaı. Sizdiń ájeńiz, sizdiń anańyz eń aldymen Qazaq edi. Qazaq áıeli. Bar jaqsylyq osy jalǵyz sózdiń aıasyna sıady.
Búginge kelsek… Búgingi qazaq áıeliniń boıynan ótkendegi ájelerimizge tán asyl qasıetterdiń bári birdeı tabyla qoımaıdy. Biraq, taqı-taza maqrum emes. Búgingi qazaq áıeli – jalpy jurt, er-azamattarymyz sıaqty, eń aldymen otarlyq zaman perzenti. Otarlyq sana, jat, ústem jurttyń jaǵmsyz minezderi, bóten ǵuryp, teris uǵym, jańsaq kózqaras olardyń da boıyn shyrmaǵan. Búkil qaýymǵa ortaq kinárat. Áıel – ulttyń aınasy, sondyqtan, aıqynyraq kórinedi. Sonymen qatar, qazaq áıeliniń ultymyzǵa tán qaırat pen eńbek, qaısarlyq pen shydam, izgilik pen janashyrlyq sıaqty abzal qasıetterdi kóbirek saqtaǵanyna kóz jetkizip otyrmyz. Buǵan jalǵyz-aq mysal, jabaıy naryq qysyp, jappaı jumyssyzdyq jaılaǵan, er-azamattar sendelip bos qalǵan, eseńgiregeni – balalarynyń nandyq aqshasyn araqqa salyp, «eti tirileri» jappaı urlyqqa bet qoıǵan zamanda áıelderimizdiń turmystyń barlyq taýqymetin kóterip, otbasyn jalǵyz ózi asyraýǵa aınalǵany. Jaýgershilik, shapqyn kúnderinde de qazaq áıeline munshama aýyr salmaq túspegen edi. Al, bizdiń erlerimiz, balpyldap bos júrip, sol áıelge kiná qoıǵysy keledi. Qazaq osy jolǵy juttan aman shyqsa, bul – eldiń, aldymen qazaq áıeliniń arqasy bolmaq.
Shańyraqtan tys tilegi joq, bala-shaǵadan basqa muraty joq qazaq áıeli beınetten qutylar, bet-álpetin aıqyndar kún de kóp kútkizbes, sonyń jaqsy joralǵysy – búgingi jas qyzdarymyz.
Qazirgi qazaq qyzy osy zamanǵy qym-qıǵash ómirdiń barlyq salasyna erkin aralasyp, turmysta ǵana emes, áleýmettik orta, qoǵamdyq qurylym órisinde de eleýli oryn almaq yńǵaıyn tanytyp otyr. Sovet zamanyndaǵy «úshinshi hatshy – áıel bolsyn», «áıel zatynan bir-eki depýtat» dástúri arqyly emes, erkektermen tepe-teń tartys, balamaly báıge nátıjesinde. Jańa turpatty, árqıly turpattaǵy úlkendi-kishili kez kelgen mekemege baryńyz – kompúterde otyrǵan qazaq qyzyn kóresiz. Bir kezdegi orys tili sıaqty, turmys-tirshilik úshin asa qajetti quralǵa aınalǵan shet tilderin de qyzdarymyz aldymen ıgerdi. Qolǵanat, qyzmetker ǵana emes, ózderi bastap kirisken isker qyzdarymyz bar. Jýrnalısıkada, ǵylym men óner salasynda, memlekettik ártúrli mekemelerde boı kórsetip júrgen qyzdarymyzdyń oı-sanasy, qabilet-dárejesi burynǵydan basqasha. Eń aıaǵy, oqý emes shoqý murat bolǵan zamanda bilim jolynan aınymaǵan qaýym – taǵy da osy názik jynys. Ózimiz úkilep ósirgen qyz balalar ázirshe úlken mártebege ilingen joq, jastary jetpeı, úlgermeı jatyr; bulardyń úlesi – aldaǵy HHİ ǵasyrda.
Jańa ǵasyr, jańa zamanda qazaq ulysynyń qut-berekesi, oshaq-uıtqysy, abzal anasy bolýǵa tıis qyzdarymyzdyń baba qanymen daryǵan aqyl-parasaty, qajyr-qaıraty, ádep-minezi týraly tań tamasha áńgime – bolashaq jazarmandar úlesinde. Oraıy kelgen soń ushyǵyn shyǵardyq, áıtpese bizdiń sóz – aqyl men minez týrasynda emes, Sulýlyq týrasynda edi. Aldyńǵy kezekte aıtpasqa bolmaıdy. Óıtkeni – álemdegi áıel zatynyń arýy – qazaq qyzy.
Álemdegi eń sulý – qazaq áıeli. Biraq, osyny qazaqtyń ózi bileme eken? Bilgen. Abaı zamanynda, Maǵjan zamanynda. Tipti bizdiń áke, aǵalarymyzdyń tusynda. «Aıttym sálem qalam qas» kimge arnaldy, «jelsiz túnde jaryq aı» kimmen tabystyrylyp edi, «sholpysynyń syldyry» júrekti jandyrǵan kim, «qara shashy moıynǵa oralyp», jan-dúnıeni eritken kim – «júzinen kún shuǵylasy kóringen» qazaq arýy bolatyn.
Al, qazir… Jańa zaman, jańa salt, dástúr, jańasha boı túzeý, jańasha kıim úlgileri… Qazaq qyzy burynǵydan da sulý kórinedi maǵan. Bul ózgeshe jaǵdaıǵa alǵash ret bizdiń áıel – alty balanyń anasy, qanshama nemereniń ájesi bolyp otyrǵan bizdiń báıbishe nazar aýdarǵan edi, teledıdar qarap otyryp: «Qazirgi qyzdar qandaı ádemi! – dedi. – Bári de sulý». Ózinen ótken, urpaǵyna jetken. Qyzǵanysh emes, súıinish. Men de tańyrqaı qarap qalyppyn. Keıingi balalarǵa kóz toqtatpaǵan ekem.
Sonymen kóp uzamaı, Baıanaýylǵa jol tústi – jańa ǵana jurtymen qaıta tabysqan Júsipbek Aımaýytovtyń júz jyldyq toıy – tamyz, 1989. Tabanymyz jerge tıgen sátte bizge – syıly qonaqtarǵa gúl tapsyryldy – besetek torǵyn kóılek, oqaly qyzyl kamzol, úkili bórik kıgen jas qyzdar. Erinderi alaýlaǵan, kózderi botalaǵan, júzderinen nur tógilgen, úlbiregen óńsheń sulý. Bizge gúl tapsyrǵan soń qymsyna tolqyp, toptanyp turǵanda súısine, tamashalaı kóz saldym, on bes pen on jeti aralyǵyndaǵy ýyljyǵan jas balalar, bári de pák perishte, minsiz sulý. Men eshqashan da bir jerge osynshama arýdyń jınalǵanyn kórgen joq edim. Zamanynda ózi de bizdi esten tandyrǵan, endi analyq baısal kóriktegi báıbisheme aıtyp keldim: sen durys baıqapsyń, qazirgi qazaq qyzdary sulý, biraq, Baıanaýyl qyzy bárinen de sulý eken dep. Sodan, ýaqyt oza kele, baıqap qarasam, bar qazaqtyń qyzy sulý eken. Kóshede ańdaısyń, ár qıly kezdesýlerge barasyń, el aralaısyń, teledıdardan kóresiń – qazaq qyzynyń kórkine til jetpeıdi.
Men tym kóp bolmasa da, biraz jer aqtap, biraz jurtty tanydym. Áıel sulýlyǵy – sırek qubylys, ásirese, Eýropada. Onyń ishinde aıryqsha maqtalǵan Fransıada. Arýlyq qaıda, kópshiligi ajarsyz. Tipti, túgel sulý eken deıikshi. Biraq bul – bóten sulýlyq. Qazaqqa jat. Sol jat úlgi, jalǵan úlginiń nasıhaty bizdiń óz sulýlyǵymyzdy mansuq etýge alyp keldi. Sulýlyq týraly ǵasyrlar boıy qalyptasqan shynaıy, ulttyq tanym-túsinik tárik etildi. Qolymyzdaǵy qazynanyń baǵasyn tanymadyq, qadirin ketirip, qasıetinen aıyrylýǵa taqadyq. «Itke temir ne kerek» degendeı, bizdiń sulýlyq týraly uǵymymyz ǵana emes, ulttyq qazyna tóńiregindegi barlyq baıybymyz teriske aınaldy, qazaqqa qatystynyń bári jaman, jasyq, orys-ormanǵa qatystynyń bári asyl, artyq bolyp shyqty. Nátıjesinde ulttyń uıtqysyna iritki tústi. Er azamat jan serigin jat jurttan izdeı bastady. Saıtannyń sary sapalaǵy sulýlyqtyń ǵana emes, kisiliktiń de úlgisi bolyp kórinýge aınaldy.
Arab, parsy áıelderiniń ózgeshe kórki arǵy zamandardyń ózinde ańyz bolǵan. Sulýlyq jyrshysy, syrly sezim kúıshisi Hoja Hafız sondaı, ertegilik arýlardy bile tura: «Men túriktiń pák sulýyn táńirime teńer em, – Betindegi bir meńine Samarhan men Buharany berer em!» – dap elbireı shalqyǵan ǵoı. Sol ejelgi túriktiń qara shańyraǵy, tikeleı urpaǵy – biz bolamyz, sol sulýdyń búgingi jalǵasy – qazaq qyzy bolady.
Álbette sulýlyq týraly uǵymnyń zamanyna, ortasyna qaraı, ózgermeli sypaty bar. Biraq, túbegeıli emes, syrtqy, qosalqy kórinisi, qosymsha, ústeme reńi ǵana. Máselen, bir kezdegi qos órim uzyn shash ártúrli kesimdegi qysqa shashpen almasty, qos etek, bes etek kóılekter kúndelikti turmysta uzyndy-qysqaly basqa bir úlgilerge aýysty. Kosmetıka jaıy da sol sıaqty. Ǵashyq Hafız túrktiń sulýyna: «Opa, dalap, boıaýsyz-aq arýsyń…» degenmen, áıeldiń kórkin aıqyndaı túsetin ár qıly amaldar barlyq zamanda da bolǵan. Shyǵysta ataýly ósimdik nárimen, keıbir janýarlar táninen alynyp, ózgeshe tásilmen babyna keltirilgen hosh ıisti jupar, ıismaılar, ár qıly shóp-butalardyń sabaq, tamyrynan tundyrylyp alynǵan aq opa, qyzyl dalap – kúndelikti turmysta keńinen qoldanylsa, munyń bári bazarly qatynas zamanynda bizdi arǵy ájelerimizdiń de kóńil-hoshyna jat bolmaǵan, sonymen qatar, kúni keshege deıin boı jeter mezgilge taqaǵan qazaq qyzy denesin aq bıeniń sútimen sylaǵan, betin, omyraýyn osy, jańa alynǵan jyly saýmalmen jýatyn bolǵan, aq júzine shyraı qosý úshin eńlikgúldiń tamyrynan tartylǵan qyzyl nárdi paıdalanǵan; ıaǵnı, búgingi jetilgen kosmetıka – ótkenniń jalǵasy. Árıne, munyń bári ústeme sypattar ǵana. Tabıǵı túr-tulǵa ózgermeıdi, másele sony qalaı qabyldap, qalaı baǵalaýǵa baılanysty.
Dál osy jaǵy – sulýlyqty baǵalaý, túısiný – ulttyq tanym, ulttyq uǵym, túsinikke tikeleı qatysty. Álbette, adam balasyna tán sulýlyqtyń ortaq úlgisi joq emes. Áıel sulýlyǵynyń ólshemi – názik úılesim, tabıǵı jarasym, kelisti ásemdik. Kók kóz, sary shash sulýlarda, buıra bas, qap-qara sulýlarda bolýy múmkin, múmkin emes, bar, kózben kórgende eriksiz moıyndaısyz, moıyndap qana qoımaısyz, suqtanýyńyz haq. Biraq, bul qazaqı sulýlyq emes, eger siz shyn qazaq bolsańyz, eń aldymen qazaqı sulýlyqqa tabynýǵa tıissiz. Kórikti bolmasa da, kelisti jar tańdasańyz, eń aldymen ultymyzdyń úlgisin tanýymyz kerek. Aýytqýlar, aralas neke barlyq ýaqytta da bolǵan, biraq, halyq qasıetin, ult ulaǵatyn saqtaýy úshin mundaı aınýlar bólshek, nemese birneshe paıyzdan aspaýǵa tıis. Ulttyń bolashaǵyn taza qazaqy otbasy sheshedi. Endeshe eń aldymen qazaq áıelin pir tutaıyq, eń aldymen qazaq áıeliniń sulýlyǵyn tanyp, baǵalaı bileıik.
Qazaq qyzy – bıdaı óńdi, dóńgelek júzdi. Qara kóz. Qara shash. Qyr muryn. Qalam qas. Oımaq aýyz…
Álbette bul ortaq bir pishin. Bajaılasaq, reńdik ózgeshelikter bir shama. Aqquba bolady, qaratory bolady, aqsary bolady, biraq, shıkil sary emes, shabdar emes. Piste muryn bolady, támpish muryn bolady, qusmuryn da, kezdesedi, biraq qońqaq emes, istik muryn emes. Qara kózdiń ózi san qıly, kókshili, tipti, jasyly bolady, biraq, shúńirek emes, tompaq emes, tym qıyq ta emes. Qıǵash qastar da, jıren shashtar da tabıǵı kórinedi. Osynyń bári ádemi, bári jarasymdy. Óıtkeni, qazaq degen úlken elge has, jınaqtap kelgende, ulttyq reń, ortaq sypat aıasynan tabylatyn belgiler. Bir tuqymǵa tán, turaqty, qalypty beıne; ishinara ózgeshelikter násildik emes, jekelik sypatta. Qaıtkende de qazaq ekeni jazbaı tanylady.
Arydaǵy qazaqtyń túr-tulǵasy qazirgiden múlde basqasha bolǵan degen teris túsinik bar. Altaıdaǵy ejelgi Ǵun-Túrik zamanynyń qanshama qazynasy saqtalǵan Pazyryq, Kúdirgi, Besshatyr qorymdarynan tabylǵan, tobylǵy tútinine ystap qatyrǵan mýmıalardyń búgingi qazaqtan aıyrym belgisi baıqalmaıdy. Árıne, uzaq tarıh keshýi – jıyrma, jıyrma bes ǵasyr oraıynda halyqtyń túr-tulǵasy qaz-qalpynda qalmaıdy, áıtkenmen, osynshama zaman, dáýirler boıy irgeli eldiginen aıyrylmaǵan, sany mol bolyp, basqa bir násilmen jappaı qan aralas qoıyrtpaqqa túspegen bizdiń jurt óziniń ulttyq túr-tulǵasyn aıqyn saqtady. Árıne, aq artyq emes, qara kem emes degen sıaqty, bizge tán qubaqan tústiń de artyq ıá kem sypaty joq, bárimizde adam ulymyz; dese de táńiri enshilegen túr, sypatymyz saqtalǵany lázim, óıtkeni, túri bólek urpaqtyń muraty da basqa bolady, bir halyq jer betinen óship, onyń ornyn bóten bir halyq basty dep bilińiz.
Sovetter bıligi zamanynda aralas nekeniń aıryqsha nasıhattalýy – orystandyrý saıasatynyń kórnekti úlgisi bolatyn. Aralas neke adamzat tarıhynda ejelden kele jatqan qubylys, aldaǵy ýaqytta da ushyrasa bermek, keıde munyń qan jańartýǵa da paıdasy bar, XVIII ǵasyrdaǵy Buhar jyraýdyń: «Qatynyń bolsyn qalmaqtan!» dep nasıhat aıtýy tegin emes, biraq, ol kezde qalmaq qyzy – assa eki áıeldiń biri ǵana, shabyndydan keledi, jappaı, qaýryt ósim úshin qajet boldy, sonyń ózinde osy Kómekeı-áýlıeniń «Qonysyń bolsyn qazaqtan!» dep eskertkeni bar, ulttyq uıyǵyńdy, dástúr, tegińdi saqta degen sóz, al, biz qonystan tyqsyryldyq, tilde jartikesh jaǵdaıǵa kóshtik, baıyrǵy salt-dástúrler kómeskilendi, qazaq shańyraǵy ulttyq keıpinen aıyryla bastady. Sondyqtan, halqymyzdyń damýynyń jańa bir tarıhı beınesi, ulttyq memlekettiń jańǵyryp, qaıta qalyptasýy kezeńinde: «Qatynyń bolsyn qazaqtan!» dep urandaýǵa tıispiz.
Qazaq halqynyń bolashaǵy búgingi qazaq áıeliniń qursaǵynda sheshiledi, baǵzydan kele jatqan aınymas shyndyq.
Qazaq áıeli – bar muratyn otbasynyń ıgiligine baılaǵan, álemdegi eń izgi áıel.
Qazaq áıeli – bar tilegin perzentiniń jolyna arnaǵan, álemdegi eń meıirban áıel.
Qazaq áıeli – bar baqytyn nekeli eriniń talaıynan kútken, álemdegi eń adal áıel.
Ulttyń uıtqysy.
Urpaqtyń anasy.
Solaı bolǵan, solaı bola berýge tıis. Bolmas qısyny joq, nege deseńiz, bul áıeldiń boıynda sıqyrly, qutty, ózgeshe qasıet bar, onyń aty – Sulýlyq: jan sulýlyǵy, tán sulýlyǵy…
Ol ras, álemdegi eń Sulý – Qazaq áıeli!
13.VIII.1999
6alash usynady
