Biz bul joly sol «Qarqaralynyń» jalqy shýmaǵyndaǵy jalǵyz ǵana «saıǵaq» deıtin sózi aınalasynda áńgime órbitpekpiz.
Sonaý, ilki tarıh kerýeninen beri qaraı myń urys, myń soǵysty basynan ótkerip kele jatqan qazaq degen halyqtyń taǵy bir alasapyran kezeńge tap kelgen tusynda ómir súrip, tarǵalań taǵdyryn ánimen tańbalap ketken ataqty Mádıdiń:
«Atyńnan aınalaıyn Qarqaraly
Senen bult, menen qaıǵy tarqamady.
Saıyńnan saıǵaq qurly saıa tappaı,
Men bir jan qýǵyn kórgen Arqadaǵy», dep bastalatyn zarly da sherli, zapyran úni qaı qazaqtyń qulaǵyna jetpedi deısiz! Erteli-keshki yńylyn «Qarqaralynyń» áýenine qospaıtyn qazaq ta kemde-kem shyǵar...
Biz bul joly sol «Qarqaralynyń» jalqy shýmaǵyndaǵy jalǵyz ǵana «saıǵaq» deıtin sózi aınalasynda áńgime órbitpekpiz.
Bul kúnde «saıǵaq» dese kópshiligimizge japan túzde úıir-úıir bolyp jaıylyp júretin aqbóken ǵana elesteıdi. Jýrnalıser de jıi qoldanady. Basynda ony orystardyń «saıgak» deıtinine qarap bizge so jaqtan kirgen joq pa eken degen kúmán bolǵany ras. Olaı deıin deseń mońǵoldar da ony «saıga» dep ataıtyn kórinedi. Bylaısha «saıy» da, «qaǵy» da sáıkesip bókenniń osy túrin «saıǵaq» dep ataýǵa kelip turǵandaı. Múmkin orystar túrkilerden aldy ma eken? Ol endi múıizderi alty salaly, osy tilderde or kıikteı oıqastaıtyn qasqa ǵalymdardyń jumysy.
Qazaq aspanynyń jaryq juldyzy Shoqan Ýálıhanov Jońǵar hońtaıshysy Qaldan Seren basqarǵan qalyń jaý qazaq jerine basyp kirgeni týraly jazyp otyryp: «...Shoshynǵan el saıǵaqtyń úıirindeı dúnıe-múlki men mal janyn tastap tústikke qashty. Orta júz Samarqand mańyna, kishi júz Hıýa men Buqar baryp toqtady» deıdi. Buǵan qarasaq bóken-saıǵaq, bertinde ǵana «saıǵaq» atanbaǵan sıaqty.
Alaıda, «saıǵaq» sóziniń ózge de maǵynalary bar ekenin kóp eskere bermeıdi ekenbiz. Endeshe, negizgi áńgimemizge kósheıik.
Qazaq «saıǵaqty» bir nárseni urýǵa arnalǵan qatqan aǵash, soıyldyń ataýy retinde de qoldanǵan eken. «Arys» baspasynan shyqqan «Qazaq ádebı tiliniń sózdigi» jáne «Shyńjań halyq baspasynda» jaryq kórgen «sóz sandyq» túsindirme sózdikterinde solaı tańbalanypty. Al, Sáken Seıfýllın 1916 jylǵy kóterilis týraly jazǵan «Qazaq qozǵalysy» degen maqalasynda «Qoldarynda, taqymdarynda saıǵaq. Shoshaıǵan saıǵaqtarynyń ushtary kúnge shaǵylysady» dep sýretteıdi. Oǵan aqyn Zeınolla Ákimjanovtyń «Tarıhı shyndaqqa sáıkessizdik Segiz Seriniń dastandaryna senimsizdik týdyrady» atty maqalasyndaǵy: «...Jasaǵynyń qarasy kemigenine nalyǵan Isataı jaýǵa úreı týdyrý úshin óziniń áıeli Nesibeliden bastap, Berishtiń qyz-kelinshekterin erkektershe kıindirip, qoldaryna naıza da emes, saıǵaq ustatyp, at-túıege mingizip qumnyń adyrlarynan boı kórsetip shyǵýǵa buıryq bergenin kóterilis tarıhyn tıanaqty zerttegen qalamger Berqaıyr Amanshın jazǵan» degen joldardy qosyńyz. Bul – bir.
Ekinshi, joǵaryda atalǵan «Qazaq ádebı tiliniń sózdiginde» saıǵaqtyń negizgi bir maǵynasy týraly: «Zırattyń basyna belgi retinde qoıylatyn taıaq, dińgek aǵash» dep taıǵa basqan tańbadaı anyq jazylypty. Endi osy maǵynadaǵy qoldanysty ádebı sóz qorymyzdan izdep kórelik.
Qazaq ádebıetiniń alyby Ábish Kekilbaev «Bir shoq jıde» povestinde zırat basynda quran oqyp otyrǵan qarıany: «Jıde saıǵaq shanshylǵan qyzyl tómpektiń qubyla betine shı barqyt beshpent-shalbary bar ımek muryn taramys shal jer tizerleı júginipti» dep sýretteıdi. Jáne osy shyǵarmada: «Qum arasyndaǵy teńgedeı qatqyl oıpańdaǵy anadaıdan-anadaıdan andyzdap kórinetin jıde saıǵaqtar kún jep qýrap bozarańdap kórinedi» deıdi. Bul da shaǵyn zırattardy sýretteýi.
Al, Muhtar Maǵaýın «Sar qazaq» romanynda jaqynyn jerlep jatqan qaraly jalǵyz týraly aıta kelip: «Jerge basy jetkenshe ıilip, dóńkıgen qabirdiń dymqyl topyraǵyn sylady. Qatarynda dál osyndaı, biraq basylǵan, kebersigen, ústine soıaý-soıaý aq sorań shyqqan, qubyla betine arbaq-sarbaq sekseýil saıǵaq shanshylǵan úlkendi-kishili taǵy eki qabir bar eken» deıdi.
Oralhan Bókeı ólgen býrasyna «haıýan bolsa da paıdasy kóp tıip edi...» deıtin Ábish shal týraly aıta kelip, «Býrany shal umytqan joq-tyn. Qardyń sheti tesilip, kún jylyna, nemeresin ertip Naryn qumyna jaıaý attanǵan. Túıeniń shybyn qonyp, sası bastaǵan denesin jer qazyp kómgen. Arqalaı kelgen dińgekshesine «bul jerge poezǵa soǵylyp ólgen qara býra kómildi» degizip jazdyrdy da, túıeniń basyna saıǵaq etip ornatty» dep tipti anyq jazady.
Endi jyrlarǵa kezek berelik.
Atalǵan sózdikte saıǵaqtyń osy anyqtamasyna Maǵjan Jumabaevtyń «Jylqyshy», «Jiger shirkin jelindi» óleńderindegi:
«Boran mynaý qabandaı,
Qatýlanǵan qaba almaı,
Túbi qaıyr bolsa ıgi.
Basynda, ólse – saıǵaq joq,
Ólimine aıǵaq joq,
Jylqyshy sorly ne kúıde?» jáne:
«Qoldy qardan oq úzdi,
Ordaǵa baıraq baılatpaı.
Óler ómir, sóz qalar
Molaǵa qoıǵan saıǵaqtaı» deıtin joldaryn qosa keltiredi. Al, «Jaýynger jyry» óleńinde aqyn:
«Qazam jetse maıdanda,
Basymda naızam – saıǵaǵym.
Qaıratty, qaıtpas jan dosym –
Erligime aıǵaǵym» dep taǵy qoldanady. Endi Maǵjannan sál árirek mysal alsaq, «Sazdaýǵa bitken qara aǵash, Kimderge saıǵaq bolmaǵan?» deıdi Shalkıiz jyraý. Shopyquly Qalnıaz jyraý «Er Qarmys» jyrynda has batyrdyń sózin:
Ústimdegi boz shekpen,
«Kebinim» dep kıgenmin.
Solqyldaǵan aq naıza
Basyma saıǵaq bolsyn dep,
Oń qaryma ilgenmin» dep tókpeleıdi. Al, sol tamyrdan nár alǵan aqyn Sabyr Adaı:
«Er ólgen jerde saıǵaq bar,
Báıgige basty baılap bar.
...
Kókmoınaq mingen aýyl-dy,
Kúmisten turman salýly.
Er ólgen jerde saıǵaq bar,
Saıǵaqqa tulpar tańýly» deıdi óziniń «Er ólgen jerde saıǵaq bar» atty Mańǵystaýǵa arnaǵan jyrynda. Al, Baıan-Ólgeıden kelgen aqyn Baqytbek Bámishuly «Ospan batyr» poemasynda:
«Ańyrap qyrda saıǵaq tur.
Namysymdy qaırap tur,
Qanym boıda qaınap tur» dep Sabyr aqyn jyrymen úndesedi. Osylaı tize bersek burynǵy baı tilimizden áli de talaı derekter keltire berýge bolady. Ókinishke qaraı, kedeıdiń eshkisindeı kemip-aq qalǵan bul kúndegi ádebı sóz qorymyzdan taba qoımaıtyn sekildimiz. Tapsaq ta bóken-saıǵaqtan ary aspaıdy. Ol endi óz aldyna bólek áńgime...
Aıtpaǵymyz, Mádıdiń «saıǵaǵy». «Men bir jan qýǵyn kórgen...» degen sózi, árıne «turaqtatpadyń, turǵyzbadyń» degen sóz ǵoı. Turaqtap qalatyn, máńgilik meken, ol – zırat bolsa, sol myzǵymas topmeshikke shanshylyp, topyraqpen birge tozatyn belgi saıǵaq emes pe? Qaıran er! Jarlydan jazǵyz týǵan qaıran Mádı! Qalaı aıtqan, qalaı sherlengen? Shalǵynyna aýnap ósip, atynan aınalǵan aıaýly Qarqaralysynda molaǵa shanshylǵan qý aǵash qurly turaq taptyrmaǵanda kúńirene shyqqan kúıik-sher me eken «Qarqaraly». «Kir jýyp kindik kesken qaıran jerler, Kózime bir kórinbeı qaldy-aý deımin» degen ókinish zary kókireginen qaınap shyqqan mahabbat jyry eken ǵoı týǵan jerine. Sol mahabbat, saıynan saıǵaq qurly saıa tappaı ketken perzentiniń júreginen jaryp shyqqan sol sherli sóz, sol muńly án, sol basynan bult arylmaǵan «Qarqaraly» endi Mádıdiń beıitine qoıylǵan eskertkish-saıǵaqtaı máńgige bite qaınap birge qalmaq!
Nege ekenin, bizdiń túısik, bizdiń sana osylaı qabyldaǵysy keledi de turady. Bul árıne, árkimniń jeke qıaly, tanym-túsiniginiń erkindegi sharýa. «Saıa tiri tirshilikke kerek emes pe?», «Qýǵyn kórgen...» degenniń ózi bóken-saıǵaqqa kelip turǵandaı» degen ýájder alǵa tartylsa ol pikirmen de syńarezýlep talasý berkershilik.
Osy tusqa qysqa bir oqıǵa qystyra ketýdiń reti kelip tur. Óıtkeni, osy áńgimelerdi qozǵaýymyzǵa túrtki bolǵan da sol áńgime edi.
Ana Altaıdyń ar jaǵy ne bir aıtýly oqıǵalar ótken kári meken ǵoı. Qytaıdaǵy «mádenıet zor tóńkerisi» atalatyn alasapyran kezeńinde Altaıdyń aıýdaı-aıýdaı biraz shaldarynyń 15-20 jyl ómirleri Tarymnyń túrmesinde ótkenin kópshilik bilse kerek. Merzimdi ýaqyty tolyp túrmeden bosaǵan árkim óz aýylyna jetip, zaryǵyp kórgen týysy, aýyldas, el ishi, tirshiligi bar degendeı ózderimen ózderi bolyp ketedi. Keıin zamana kelbeti túzelip, túrmeden shyqqandaryna 10-15 jyl bola bastaǵanda baryp bir-birlerin qaıta izdeıdi. Qansha degenmen pálen jyly birge ótken adamdar ǵoı, onyń ústine ózderin ómir qundylyqtary ózgerip sala bergen keıingi ýaqyttyń ózine ógeı sekildi sezinetin olar birin-biri alystan kóksep kelip, aptalap jatyp áńgime soǵatyn bolǵan.
Osydan jarty jyl ilgeri aýyldaǵy Bósheı deıtin aǵamyz sol qarıalar týraly áńgimelep otyryp mynadaı bir oqıǵany aıtty: «Ómirhan atamyz dúnıeden ótkende sonaý alystaǵy Dúre degen jerden kelgen bir aqsaqal: «Túrmede kóp dámdes bolyp edik, bir kelip áńgimelesip aqtarylyp qaıtarmyn dep júr edim, ishimde qaldy-aý... úlgermegenim-aı...» dep qatty kúızeldi. Sodan qabirdiń basynda, «Ómekem-aı, jaryqtyǵym! Qandaı jaqsy adam edi! Endi myna saıǵaq menen de bir belgi bolsyn!» dep arnaıy kesip ákelgen taldyń butaǵyn beıit basyna shanshydy. Qımastyq qoı...».
Sózdiń shyny kerek, oqyǵan shyǵarmalardan kezdestirgenimizben kóz toqtatyp, kóńilge túıip, mánine boılaı bermegen «saıǵaq» sózi sol kezde sanamda kenet qaıta jańǵyryp edi. Emis-emis esime kele bastaǵan. Keıin qaǵaz betinen qaıta izdedik. Al, bizdiń aýylda beıittiń topyraǵyna aǵash shanshý áli kúnge saqtalyp keledi.
Atyńnan aınalaıyn arda Altaı, aıaýly Altaı, arman Altaı! Quraqtaı jelkildep balalyǵym qalǵan, qur attaı oınaqtap jastyǵym ótken jaılaý Altaı, qaıran Altaı! Qol-aıaǵymyz baılanyp qýǵyn kórmesek te, saıynan saıǵaq qurly saıa tappaı biz de ketken ekenbiz ǵoı...
P.S. Bir tańǵalǵanymyz, kúni keshe ǵana qoldanysta bolǵan, tipti osy kúni kózi tiri qalamgerler shyǵarmalarynda kezdesip otyrǵan beıit belgisin «saıǵaq» dep ataıtynymyz nege esimizden kóterilip ketti eken? Múmkin, ol kóshpendi, jaýgershilik zamannyń qajetine jarap, qazir eski jadylarda ǵana saqtalyp qalǵan jádiger bolar? Qazirgi saıǵaq ornyna «saraı» salynǵan zırattyqtarymyzda oǵan oryn da qalmady ma eken...
Mádı babamyzdyń «saıǵaǵy» bálkim, aǵash-saıǵaq, múmkin, bóken-saıǵaq bolar. Tap basyp ustap, tabandap turyp almaq oıymyz joq. Biz «Qarqaraly» ánindegi «saıǵaq» sózi arqyly onyń eski beıit basyndaǵy belgideı bolyp búginge jete jyǵylǵan, umyt bolyp bara jatqan taǵy bir maǵynasyn eske salǵandaımyz.
Ularbek NURǴALYMULY,
«Egemen Qazaqstan»
