Kóptiń kóńilindegi keıipker

JUMATAIDYŃ LÁILASY

Kezinde jataqhananyń qara nanyn bólisip jegen qalamdas dos Qazybek Quttymuratulynyń kóńilindegi súıiktisine arnaǵan stýdent shaqtaǵy bir óleńinde «Sulýlyǵy ózińnen qandaı eken, Jumataıdyń Láılasyn kórer me edi...» degen joldar bar-tyn. Shynynda da jaýhar jyrlar ıesi Jumataı Jaqypbaevty oqyǵan kez kelgen adam shaıyrdyń ómirlik ǵashyǵy ám mýzasy Láıla arýdy kórip, kim ekenin bilýge qyzyǵýshylyq tanytary anyq.

Bizdiń shákirttik shaǵymyz sol kez aty aýyzdan túspeı turǵan Jumataı aqynmen "aýyrýmen" bastalǵan edi. Endi ǵana QazMUÝ-diń stýdenti atanyp, sol ýaqtaǵy dástúr boıynsha aýylsharýashylyq jumystarynda, Almaty mańyndaǵy Shelek aýdanynda júzimdikte júrgen kezimizde, 1990-jylǵy qyrkúıektiń ortasynan aýa aqynnyń dúnıe salǵany týraly qaraly habar jetti. Sodan soń-aq kózi tirisinde onshalyqty elenbegen onyń naǵyz «ekinshi ómiri» bastalyp, aty gúrildep júre berdi.

Biz, qatarlastar, ózimiz kózimizben kórip úlgere almaı qalǵan qaıran Jumaǵańnyń: 

– Seni, Láıla, qara kózdi kıelim,

Qaıyspaıtyn qara jershe súıemin! – dep, endi birde:

– ...Keter kúnim... Keler, keler ol daǵy,

Bir qaraly sherý shyǵar jolǵa áli,

Sol bir kezde jan balasy jylamaı,

Láıla, jalǵyz sen óksiseń bolǵany, – degen, bolmasa:

– Qansha ǵajap azap shektim Láıla dep,

Menen asqan baqytty adam joq, kúnim! – dep keıde shattana, keıde muńaıa jyrlaǵan týyndylaryn jatqa soǵatynbyz. Oǵan eliktep jyr jazyp, aqynnyń ózine óleń arnaǵandarymyz da az emes. Shaıyrdyń kózi tirisinde shyqqan qalyńdyǵy pyshaqtyń qyryndaı ǵana úsh jınaǵynyń sırek danalary aramyzda qoldan qolǵa ótip júrip tozdy desek bolady. Sonyń biri – «Láıla» atty kitapshasy. «Tákappar appaq júzinde Tarydaı bir meń bar...», «Hanshadaı ózin ustaǵan, Qara almas kózdi, bal erin» Láılanyń Jumataı óleńderindegi detaldardan quralyp, ári qaraı qıalymyzben somdalyp-óńdelgen sulý beınesi árqaısymyzdyń kókeıimizde sol kezde oryn tepkeni ras. Al ómirdegi Láıla Beıisbekqyzy Dosmuhambetovanyń sonaý 60-ynshy jyldardan beri Máskeýde turatynyn bildik osy maqala alǵash jazylǵan 2008-jyly.

Láıla Beıisbekqyzy Dosmuhambetova

(Jumataıdyń Láılasy osy)

Qosylýyna taǵdyr jazbaǵan, biraq Jumataıdyń jyryna ómirlik ózek bolyp, kóptiń kóńilindegi ańsarly beınege aınalǵan «Qasy da kerik, qara almas kózdi, aı qabaq» sol Láılanyń anasy Balapan Arynova men týǵan sińlisi Maıra Qabdýlova (keıingi tegi) astanamyzda turatyny týraly maǵlumat qulaǵymyzǵa tıgende, júzdeskenshe asyqtyq. Aldymen telefon arqyly tildestik, alaıda Balapan apaımen kezdesýimiz kesheýildeı berdi. Sol jyly qańtardyń 5-i kúni jasy 84-ke tolǵan keıýana aýyryp qala bergen soń, aqyry qyzy Maıramen jolyǵýdy qanaǵat etýge týra keldi.

– Ózderińiz de biletin bolarsyzdar, Láıla men Jumataıdyń arasynda aıtarlyqtaı tereń, tyǵyz qarym-qatynas bolmaǵan ǵoı. Jumataı onymen birer ret qana kezdesip, tek birneshe ret úıge shyǵaryp salǵan sıaqty... Anamnyń jumys babymen bizder Taldyqorǵanǵa kóshkenimizde Láıla sondaǵy keshki orys mektebinde oqydy da, Jumataı soǵan qarama-qarsy ornalasqan qazaq ınternatynda jatqan eken. Sol kezderi tanyssa kerek, – dedi keıipkerimizdiń sińlisi Maıra.

Jumataıdyń óziniń:

Shyǵarmaı júrdim bir de esten, 

Umytyp uıqy-kúlkini,

Bir ret qana tildesken

Beıneńdi seniń kún-túni, – dep, jáne:

On jetimde seni kórdim, kórdim de,

Kórmeı seni tura almaıtyn boldym men! – dep jazǵandary sol shyndyqtan azdy-kópti syr ańǵartsa kerek.

Láılanyń Jumataı alǵash kórgen joǵary synyp oqýshysy kezi

– Láıla ekeýmizdiń aramyz 8 jas, ol joǵary synypta oqyǵanda men bastaýyshtaǵy balamyn. Taldyqorǵannyń janyndaǵy Erkin degen aýylda turatyn bizdiń úıge deıin Jumataı qaladaǵy mektepte oqıtyn Láılany shyǵaryp salǵan kezderi bolǵan, al ol edáýir jer, – dep eske aldy Maıra Dosmuhambetova-Qabdýlova bizben áńgimesinde.

Láıla 1946-jyly 4-qazanda dúnıege kelgen. Ol – úıdiń tuńǵyshy, Maıra kenjesi eken. Aralarynda úsh ul bolypty, biri sábı kezinde shetinese, qalǵan ekeýi 45, 47 jastarynda qaıtys bolǵan. Al ákeleri Beıisbek balalar úıinde ósken, Uly Otan soǵysyna qatysqan kisi eken. 1984-jyly 64 jasynda ómirden ótipti.

–  Láıla tátem keıin QazMÝ-ge túsken soń Máskeý ýnıversıtetine aýystyrylǵan. Ol kezde úzdik oqyp, erekshe kózge túsken stýdentterdi Máskeý, Lenıngrad tárizdi sol kezdegi Odaqtyń úlken qalalaryna jiberetin dástúr bolǵan ǵoı. MGÝ-diń tarıh-arhıvtaný fakúltetin bitirgen soń praktıkada bolǵan Láıla sol qalada birjola qalyp qoıdy. Men 7-synyptan bastap Odaq kóleminde birneshe ret olımpıadaǵa bardym. Sonyń birinde Voronej arqyly Máskeýdegi Láılaǵa soqqanymda ony áldebireý «Sóılesý pýnktine» telefonǵa shaqyryp, men ere bardym. Telefon shalady dep kútpegen bolsa kerek, alǵash tutqanyń ar jaǵyndaǵy adamnyń kim ekenin suraǵan soń Láıla tańyrqaǵan únmen «Jumataı?..» dep daýystap, sál kidirip baryp esine túsirdi. Solaısha olardyń bir-aq ret telefonmen sóıleskenine kýá bolǵan edim.

Máskeý Memlekettik ýnıversıtetiniń İ kýrs stýdenti kezinde

Sińlisi Maıranyń aıtýynsha, Láıla jasóspirim shaǵynda qatarlastary arasynan erekshelenip turatyn alǵyr, talapty, batyl, ótkir jan bolypty. Barlyq nárseni úırenip alǵansha asyǵady eken. Orys mektebinde oqyǵanymen, qazaqtyń jalpaq tilinde aýyzeki erkin tildese alǵan. Gıtara tartyp, sahnada án salatyn, eptep óleń shyǵaratyn da bolǵan. Jaqsy oqyǵany úshin «Artek» lagerine de baryp, tipti onda pıonerlerdiń drýjına keńesiniń tóraıymy bolypty. «Úıge keıin alǵysqat keldi, lagerde birge bolǵan dostarynan da Odaqtyń ár jerinen kópke deıin hattar kelip júrdi. Sonda tek qana Jumataı emes, oǵan kóp adam ǵashyq bolǵan ǵoı, oılap otyrsaq. Eger osynda oqyp, elde qalsa, ol bir ataqty adamǵa aınalar edi dep oılaımyn» deıdi Maıra Beıisbekqyzy.

Osy maqalamyzdyń alǵash «Aıqyn» gazetinde shyqqan nusqasynda (28- aqpan, 2008-jyl, № 37(974) áıgili «Gaýhartas» fılmin túsirýshilerdiń Láılaǵa bas keıipker rólin usynyp, qolyna senarıdi berip, birtalaı aınaldyrǵanyn jazǵan edik. Alaıda ol qate derek bop shyqty, sińlisi Maıra artynan óziniń jańylysqanyn, keıin anasynan naqtylaǵanyn jetkizdi. Ol kezde bizdiń maqalamyz jarıalanyp ketken edi. Sondyqtan oqyrmandarǵa eskerte ketýdi jón kórdik. Biraq Láılaǵa birneshe fılmge túsý usynysy jasalǵany ras eken. Ókinishke qaraı ártis-akter degenge úrke qaraıtyn sol kezdiń túsinigimen áke-sheshesi qarsy bolyp, «oqýyńdy bitirip al» dep, ruqsat bermeı qoıypty. «Mamam «Bilimimiz bolsa da, biz sol kezde nadan ekenbiz» dep ókinip otyrady, – dedi Maıra apaı ol týraly».

Láıla anasy Balapan apaımen

Bul maǵlumattar Láıla jóninde alǵash («Qazaq ádebıeti» gazetiniń 2005-jylǵy 21-qazandaǵy sanynda) jaryq kórgen Saılaýbaı Toılybaev degen avtordyń maqalasyndaǵy jaıttardy tolyqtyra túsedi. Onda Balapan apaı Láılanyń tipti oqýshy kezinde «Asoka» atalatyn operada basty ról oınaǵanyn da aıtady.

Láılanyń Jumataı jyrlarynan basqa da óner týyndylarynyń týýyna sebepshi bolǵany haqynda Saılaýbaı Toılybaev jazǵan taǵy bir derek –  áıgili kompozıtor Áset Beıseýovtyń «Meńdi qyz» ániniń Láılaǵa arnalǵandyǵy.

Talaıdyń shabytyna qozǵaý salǵan sol arý Láıla taǵdyrdyń jazýymen Máskeýde ulty basqa bir azamatpen (Saharov) bas qosqan. Óz otbasy (aman bolsa, qazir jasy qyryqtar shamasyndaǵy) Mıtá-Dmıtrıı atty jalǵyz uly bar eken. Qyz kezindegi Dosmuhambetova degen tegin saqtap qalǵan.

Láıla uly Dmıtrıı ekeýi

«Tátem turmysqa kesh shyqty, – deıdi Maıra – Biraq oǵan talaı, tipti basqa ulttyń jigitteri de ǵashyq bolǵan, óıtkeni kórkine aqyly saı, minezi de tartymdy, kópshil edi ózi de. Láıla alǵash ózge ult ókiline, shet jerge turmysqa shyǵatynyn aıtqanda úı ishi qarsy bolyp, sol sebepti ol biraz ýaqyt eshkimmen habarlaspaı, qatynaspaı, tomaǵa-tuıyq qaldy».

Árıne, keıipkerimizdiń baıyrqaly, tynysh ómirine kóldeneńnen kıligýdiń jóni joq. Sondyqtan Láılanyń tipti qosaǵynyń aty-jónin jarıa etýdi de qalamaǵan Maıra apaıdy onyń Máskeýdegi mekenjaıyn surap, qınaı almadyq. Bilgenimiz – Láıla qyzmeti arqyly alǵan Máskeýdegi úıinde turyp jatyr eken. Zeınet demalysynda kórinedi, biraq áldebir jeke fırmada jumys istep júrse kerek. Máskeýden elge jylda kelip turady. Jumataıdyń óleńderi, kitaptary, ózi týraly jazylǵan maqala – bárin kórgen, biledi. Olar ishki dúnıesinde qandaı sezim tolqynystaryn týdyratyny endi, álbette, siz ben biz úshin beımálim, qadirli oqyrman.

Jumataıdyń Láılasy – astanamyzdaǵy Muhıtaralda (2007-jyl)

Aıtpaqshy, Maıra apaıdyń aıtýynsha, Láıla men Jumataıdyń jubaıy Zaıda kezinde bir aýylda, Muqyrda turǵan. Sol ýaqta-aq Jumataıdyń Láılaǵa ǵashyq ekenin aınalasyndaǵy biraz jurt bilgen kórinedi. Ol kezde barlyǵy jas, ishinde Láılanyń Shámshágúl degen týys tátesi bar, birine birin syrttaı tańyp, qaljyńdasyp júredi eken. Jumataıdyń biri – óleńine, biri – ómirine serik bolǵan Láıla men Zaıdanyń alystan týysatyn ózara aǵaıynshylyǵy da joq emes bolsa kerek.

«Aıqynǵa» shyqqan maqalamyzdyń alǵashqy nusqasy

R.S. Búginde ınternetten op-ońaı tabýǵa bolatyn Láılanyń fotosýretterin jurtshylyq nazaryna osy maqalamen birge eń alǵash biz usynǵan edik. Qazir olar kóptiń oljasyna aınaldy. Alǵash jarıalanǵanda «Aıqara» gazetinde qyzmet etip júrgen jornalshy inimiz Arnur Asqar: «Bizdiń jigitter maqalańyzdy qyrylyp oqydy. Biraz pikirlesip, qyzý talqylady. Buryn óleńnen biletini bolmasa, eshqaısysy óńin, sýretin kórmegen ǵoı Láılániń» dep maǵan óz áserin aıtqany áli esimde.

Mine, Jumataıdyń Láılasynyń ómirdegi beınesiniń jarıaǵa shyǵýynyń tarıhy osyndaı.

...Jalpy, sulýlyq degenimiz shartty ǵoı. Eń sońynan, qazir oıymyzǵa kelip otyrǵany: qalamdas inimiz, aqyn Rahat Ábdirahmanov óziniń Jumataıǵa arnaǵan bir óleńin «Bar sulýlyq Láılada emes, anyǵy – Sol Láılany súıe bilgen júrekte!» dep túıindegen edi. Sol sózde kóp shyndyq bar-aý, negizi...

(Láılanyń sýretteri sińlisi Maıra Qabdýlova-Dosmuhambetovanyń jeke muraǵatynan alyndy)

Batyrbolat AIBOLATULY

(feısbýk paraqshasynan alyndy)

6alash usynady