Kóbegen syrtqy kıimderin sheship jeńiltektenip, másisin qońyltaıaq kıip baryp tasty alǵash kótergende, sý soqty bolǵan baldyr japqan maıda tas qolǵa turmaı syrǵyp túsip ketedi. Urańqaılar shý ete túsedi.
Tas kóterý – qazaq dalasynda ejelden kele jatqan daǵdy. Atan jilik, býra san balýandar keıde jınalǵan kóptiń kóńilin kóterý úshin, keıde kúsh synasý úshin kótergen tasyn qazaq «balýantas» dep ataǵan. Qazaq halyq ertegilerinde «Taýsoǵar», «taý kótergen Tolaǵaı» sıaqty keıipkerlerdiń bolýy da balýantas kóterýmen qazaqtar ejelden aınalysqanyn aıǵaqtasa kerek. A.Ianýshkevıch te qazaqtardyń tas kóterip jattyǵatynyn, bul jattyǵýda Baraq sultannyń aldyna jan salmaıtyn alapat kúsh ıesi ekendigin tańdana jazýy balýantas kóterý Qazaq handyǵy dáýirinde de bolǵanyn dáleldeıdi.
Balýan tas kóterip, artyna óz kúshinen belgi tastap ketken alyptyń alyby – Qajymuqan Muńaıtpasuly. Pavlodar oblysy Baıanaýyl aýdanyndaǵy taýdyń surǵylt tasyn (salmaǵy 480 keli) jurt «Qajymuqan tasy» dep atap, ataqty balýannan qalǵan eskertkish retinde qadirleıdi. Qajekeń bul tasty dosy Sýbek Qýanyshbaıulyna estelik retinde kóteripti degen derek bar. «Halyq aıtsa qalt aıtpaıdy», kúsh atasynyń jarty tonnaǵa jýyq tasty kótergeni ras ta shyǵar. Túlkibas aýdanyndaǵy Qajymuqannyń 75 jasynda kótergen tasynyń ózi 350 keli salmaq tartatynyn eskersek, keıde adam balasynyń kúshine moıyndamasqa sharań joq. Qazaqtyń bir týar óner ıesi, ataqty balýany Balýan Sholaqtyń:
Bul kúnde jıyrmada meniń jasym,
Qamaldyń buzar kezim taý men tasyn.
Keshegi sentábrdiń bazarynda,
Kóterdim elý bir put girdiń tasyn, – degen óleńin ıisi qazaq túgel biledi.
Esepteı berińiz, 51 put – 816 keli! Balýan Sholaq bul rekordyn keıin ózi ózgertip, 1 tonna 70 keli (67 put) tartatyn tasty kóterip, áýdem jerge aparyp qoıǵan delinedi. 800 keli emes, 200 kelini kóteretin jigittiń ózi neken-saıaq kezdesetin myna zamanda Balýan Sholaqtyń sonshama aýyr salmaqtaǵy tastardy kótergeni el senbeıtin ertegi sıaqty. Biraq shyndyq solaı.
Qazaqtyń qara kúshiniń sımvoly bolǵan balýantastar qazaqtar bir shama shoǵyrly qonystanǵan Qytaıda da az emes. Aıtaıyq: Qaıysbaı Iisuly 37 jasynda kóterdi delinetin salmaǵy 500 kýli (mólshermen) keletin balýantasy qazir Morı Qazaq Avtonomıaly aýdandaǵy murajaıdyń aldyna kórmege qoıylǵan. Aqmetjan balýan kótergen 389 keli keletin aq sopaq tas balýannyń Býryltoǵaıdaǵy zıratynyń basynda tur. Soltyken Kókishulynyń 22 jasynda kótergen 292 kelilik tasy da qazir Altaı qalasyna qarasty Shirikshı aýyldyq jataqty mektebiniń aldynda tur. Árıne, birden tizip aıtsaq, qazaq qonystanǵan óńirdiń kez kelgen jerinen balýantastar kezdesedi. Bireýi bir-bir tarıhtyń kýási bolǵan osy tastardyń arasynan búgin biz tarıhy búkil Qytaı, Mońǵolıa qazaqtaryna ańyz bolǵan Kóbegen kótergen kókshubar tas jaıynda syr shertemiz.
Kóbegen Kıikbaıuly – XVIII ǵasyrda jasaǵan áıgili tulǵalardyń biri. «Aldymen ór Altaıǵa Ýaq kelgen, artynan Kereı, Naıman shubap kelgen» delinetin qazaq halqynyń Qalba taýynan Altaıǵa jylystaı kóship jetken mezgilinde kósh bastaǵan Kóbegen aqyldyń da, qara kúshtiń de ıesi bolǵan.
Tarıhı derekter men shejiresi aqsaqaldardyń aıtýyna qaraǵanda, Abaq kereıler Orysqa bodan bolýdyń qaýpinen qutylý úshin Jánibek batyrdyń bastaýymen Ordyń qara aǵashynan kóship, uly Ertis pen Zaısan kóliniń ońtústigindegi Qalbadan Saýyr-Saıqanǵa deıin sozylyp kelip qonady. Ol kezde kereı Jánibek, Baıtaılaq batyrlar qartaıyp qalǵan kezi eken. Qanattas otyrǵan rýlarmen jer daýy, jesir daýy týylyp, óris, qonysqa talasyp, elden tynyshtyq kete bastaıdy. Sonymen qart batyrlar keńesshilerin jınap áýeldegi atameken Altaıǵa kóshýdi aqyldasady ári Abylaı hannyń «aldaryńda hany jeńilip, attan tússe de úzeńgiden túse qoımaǵan ata jaýlaryńnyń qaldyǵy bar. Kóshýden buryn jer shalyp, qonys baıqap alyńdar» degen aqyl-keńesi boıynsha 9 batyrdy Ertistiń eki jaǵyn órlete jer shalýǵa jiberipti. Sholǵynshylar bytyraı qonystanǵan urańqaılar men biraz qalmaqtardan basqa bel sheship, jol tosyp jaýlasa qoıatyn kóp kedergi kúshtiń joq ekenin kórip qaıtady. Sonymen Jánibek batyrdyń «saqtyq úshin qazirgi qonysty saqtaı turyp, birtindep ilgerileı kóshińder» degen aqyly boıynsha Baıqan, Eshtaǵan, Kóbegen, Qyrbas, Barlybaı batyrlar bastaǵan el ertistiń tómengi alqymynan ótip Altaıǵa bet túzepti.
Kóbegen bastaǵan kósh údere tartyp, qazirgi Altaı aımaǵynyń Býyrshyn óńirine kelip, irge teýipti. Alaıda jańa kóship kelgen el kıiz úıdiń irgesin kómip, qystan shyqqanymen, ózen boıynyń aıazy qatty, mal-janǵa jaısyz ekendigin baıqaıdy. Sonymen kóktem shyqqanda Kóbegen batyr Býyrshyn óńirin mekendegen urańqaılardyń tóresi Baınuǵulmen kezdesip, jol shyǵatyn úsh aýyzdy (Aýyzqora, Eúshigen, Tóstuma) qystaýlyqqa suraıdy. Biraq otyryqty eldiń tóresi birden jaýap bermeı, aqyldasaıyq degendi syltaýratyp, sóz ustatpaıdy. Jaz ótip, kúz kelipti. Kóbegen batyr da qýarlap qoımapty. Bir kúni Kóbegen ózen jaǵalap túıe kózdep kele jatyp, ózennen ótpek bop, qaıyq tosqan Baınuǵul 4-5 adamǵa kezdesip qalady. Amandyqtan keıin Kóbegen taǵy da qystaýlyq jaıyn sóz etse kerek, sonda urańqaı tóresi: «Er shekispeı bekispeıdi» degen sóz bar. Men bir kesim aıtaıyn. Oryndap ketseń, suraǵan jerińdi alasyń. Oryndaı almasań bul jerden kóshesińder» depti. «Aıt kelisimińdi, turyssań da, alyssań da men daıyn», – dep Kóbegen de short ketipti. Baınuǵul sý shetinde jatqan qazandaı kókshubar tasty nusqap: «Kúshti bolsań, ana kókshubar tasty kóterip myna tepseńge shyǵarshy qane», – depti.
Kóbegen syrtqy kıimderin sheship jeńiltektenip, másisin qońyltaıaq kıip baryp tasty alǵash kótergende, sý soqty bolǵan baldyr japqan maıda tas qolǵa turmaı syrǵyp túsip ketedi. Urańqaılar shý ete túsedi. El namysy men er namysy birdeı jebegen Kóbegen buǵan da aqyl tabady. Jeıdesin sheship, eki jeńin qaıta kıip, etegimen tasty oraı qushaqtaı kóterip, kókshubar tasty jaǵaǵa alyp shyǵypty. Sonda Baınuǵul kúrekteı qolymen Kóbegenniń eki ıyǵynan ustap «Qaıratyńa súıindim, óris-qonysymyz birge bolsyn, tamyr bolaıyq» dep rızashylyq tanytypty.
– Já, batyrym, sertke quldyq. Berekeli el, jaqsy dos bolaıyq, sózimizge kýa, isimizge tuǵyr bolǵan osy tasty ana kezeńge shyǵaryp belgi etemin. Sertten taıǵanymyzdy tas atsyn! – dep Kóbegen kókshubar tasty keýdesine kóterip, 200 metr shamasyndaǵy qabaqtyń ústindegi oshaq tastyń ústine qoıypty. Onysy serttesken ıgi istiń eskertkishi bolǵan balýantasty bógde nıetti bireý sýǵa qulatyp jiberip, «mundaı is bolǵan joq» dep jaltaryp júrmesin degen suńǵyla oıdyń bekimi ekenin keıin Kóbegen ózi aıtypty.
Biraq qystaýlyq alyp qonystaný jumysy osymen tynym bola qalmapty. Jyl ótip, kóktem kelgende qazaq ishine taralǵan «Kóbegenniń kótergen tasynan, kórsetken qaıratynan júregi shaıylyqqan urańqaı tóresi qystaýlyqtardy bosatyp beripti» degen jel sóz Baınuǵuldyń da qulaǵyna neshe túrlenip jetse kerek, qorsynǵan qotyr sózge ashýy kelip, namysy qozǵan ol Kóbegenge kisi jiberip, turystyq baıqatady.
− Bizdiń hanymyz jeńilgenimen, baǵynǵan patshamyz bir. Qazaq-qalmaq kıiz týyrlyqty halyq dep berekeni oılap, óris-qonys bersek, sender bizdi qorladyńdar. Bir kesek tasty kim kótermeıdi, eger keıingi berekeni oılasańdar, tútin sany boıynsha jerbasar tóleńder! Bolmasa kóshińder, – dep teris aınalady.
Kóbegen batyr el aqsaqaldarymen aqyldasa kelip, el-jurttyń irge kómgen uly isin bitpes daýǵa aınaldyrmaı beıbit sheshý úshin enshisi bólinbegen otaýlardy shyǵaryp tastap, 170 tútinge 170 laqty eshki berip, kıkiljiń daýdy basqan eken.
Mine, osyndaı tarıhı oqıǵaǵa astar bolǵan Kóbegen kótergen kókshubar tas keıin ornynan qulatylyp, qurylys salǵanda shyǵarǵan úıindi topyraqtyń astynda qaldy.
Sátine basqanda jer tarıhy – el tarıhy ekenin eskergen ultshyl azamattar kókshubar tasty kómilip qalǵan jerinen qazdyryp alyp shyqty. Sodan beri bul tas alys-jýyqtan kelgen saıahatshylardyń, fotograftardyń tańsyq kórip tamashalaıtyn bir belgisine aınaldy.
Qazir bul tas Qytaıdyń Býyrshyn aýdanynyń Shuńqyr aýylyndaǵy orta mekteptiń alańynda babadan qalǵan bir belgili retinde eskertkishke qoıyldy. Kóbegen kótergen kókshubar tastyń astaryndaǵy áńgime, mine, osy.
Qalıakbar ÚSEMHANULY
