El damýynyń ár kezeńinde halyq taýqymetin arqalap, kóshtiń basynda, jeldiń ótinde júrgen azamattarymyz az emes. Zamana da ár tusta ózine qajetti ul qyzdaryn ómirge ákelip, sol dáýirdiń qozǵaýshy kúshi boldyryp otyrǵany barshaǵa málim.
Sebebi marǵasqalardyń tutas bir kezeńniń kelbetin aıqyndap, qoǵamdy alǵa súıregen, damysyn jedeldetken ómir jolyn, elge sińirgen eren eńbegin paıymdaı kele olardy zamana talabymen týǵan degen oıǵa eriksiz kelemiz. Mine, osyndaı taý tulǵalarymyzdyń biri – Jántekeı-Taılaq rýly Qabdyl Shábiuly edi.
Qabań óziniń iskerligi men qabyletiniń arqasynda el basqarý isiniń ónegeli úlgisi, bıik shyńy bolyp tarıhta qaldy. Ol basqarý salasynda «eń, eń» degen joǵarǵy rekordtarǵa ıe. Máselen, 1955 jyldan bastap Baıan-Ólgıı, Qobda, Hentıı, Ývs, Hóvsgól aımaqtarynyń basshysy qyzmetin 24 jyl boıy úzdiksiz atqaryp, elimiz tarıhynda jergilikti jerdi basqarý qyzmetin eń kóp atqarǵan tulǵa, jalǵyz qazaq retinde tarıhta qaldy. Sonymen qatar, qaı ólkeniń jumysy júrmeı turalap tursa, sol jerge jiberiletin, ózine senip tapsyrylǵan ókimettik sharýany shyrq úıirip, aıaǵynan tik turǵyzatyn iskerlik qasıetin kezinde Iý.Sedenbal da asa joǵary baǵalap, «bizdiń órt sóndirýshimiz» dep kótermeleýi – Qabańnyń tuǵyry bıik, óresi keń tulǵa ekenin aıqyndaıdy.
Qabdyl Shábiuly 1923 jyly qazirgi Shyńjan-Uıǵyr avtonomıalyq raıonynyń Altaı aımaǵy, Qyzyltas ólkesinde dúnıege kelipti. Qarshadaıynan ákeden jetim qalǵan ol qart ájesi, anasy, inisimen birge 6 jasynda aımaǵymyzdyń qazirgi Aqqól ólkesine qonys aýdarady. Bar bolǵany 9 jasynan Aqkól jalǵastyrý bazasynda eńbek etip, nápaqa taba bastaıdy. Taǵdyr taýqymetin keshe júrip óz betimen hat tanyp, 1943 jyly esepshi qyzmetine taǵaıyndalady.
Qabańnyń iskerlik qabyleti jas kezinen kózge túsip, 1945 jyly aımaqtyq Partıa komıteti jalyndaǵan jasty Mońǵol Halyq Revolúsıalyq jastar komıtetine nusqaýshy, eki jyldan keıin Dene shanaqtyrý basqarmasynyń basshysy etip taǵaıyndaıdy. Al, 1948 jyly MHRP-na múshelikke ilesip, ile shala aımaqtyq Revolúsıalyq Jastar odaǵynyń birinshi hatshysy laýazymyna kóteriledi. Osylaısha óziniń alǵyrlyǵy, zeıindiliginiń arqasynda erte er jetip, 1952 jyly Máskeý qalasyndaǵy Komsomoldar orta mektebine oqýǵa jiberiledi.
Máskeýde 1 jyldaı bolyp oqýyn támamdap kelgen Qabań Ortalyq partıa komıtetiniń qaýlysy boıynsha Ývs aımaǵynyń Revolúsıalyq jastar odaǵynyń birinshi hatshysyna, 1953 jyly partıanyń Saıası búrosynyń sheshimimen Baıan-Ólgıı aımaǵynyń Halyq depýtattar hýraly atqarý ákimshiliginiń bashysy laýazymyna taǵaıyndalyp, 1959 jylǵa deıin jumystaıdy. Osylaısha ol kisiniń uzaq jyldyq basshylyq qyzmetine jol ashylady.
1959 jyly naýryz aıynyń 8-i kúni Keńester Odaǵy Komýnıstik partıasynyń Ortalyq komıteti janyndaǵy Partıa joǵary mektebine oqýǵa túsip, 1962 jyly oqý ornyn úzdik úlgerimmen támamdaıdy. Joǵary bilim ıgerip kelgen jas maman sol jyldan Hentıı aımaǵy atqarý ákimshiliginiń basshysy, 1964 jyly Ývs aımaǵynyń Partıa komıtetiniń birinshi hatshysy, 1965 jyldan 1976 jylǵa deıin Qobda aımaǵynyń, 1976-1979 jyldary Hóvsgól aımaǵy atqarý komıtetiniń basshysy qyzmetterin abyroımen atqardy.
Ol kisiniń iskerligi men qandaı da bir máseleni sozbaqtap soz buıdaǵa salmaı der kezinde sheship otyratyn basty ereksheligin Saraı Asqanbaıuly óz esteliginde: «Qabań basqarǵan jyldarda aımaqtyń isi ońalyp, ilgeri basyp turdy. Aımaqtyń jaýaptylary ol kisini «Avtomat Qabdyl» dep atap júrdi. Óıtkeni, iske jaýapty, ári sheshimdi azamat edi. Qandaı sharýany da tez sheshetin. Sondyqtan da el solaı aıtqan bolý kerek. Men aımaq ákimine 1970 jyldyń aıaǵynda taǵaıyndaldym. Úkimet jeri maǵan «Qabańa baryp keńes al» dedi. Men Qobdada Qabańnyń keńsesinde 3 kún otyryp, anda-munda baryp sharýasymen tanysyp, kóp úırenip qaıttym» dep asa joǵary baǵalaıdy.
Qabdyl Shábiuly alǵash Baıan-Ólgıı aımaǵynyń ákimi bolyp taǵaıyndalǵanda aımaq boıynsha 12 birlestik, 443 múshe, bar bolǵan 14 myń basty ortaq mal bolypty. Ári atalǵan birlestikter nyǵaıyp, aıaǵynan turmaǵan, halyq birlesip eńbek etýdiń mán-mańyzyn tolyq túsine bermegen, malshylar birlestikke kirýden góri jaltaryp qalys qalýdy kózdeıtin aýmaly-tókpeli kezeń bolsa kerek. Osyndaı qıyn-qystaý shaqta aımaq tizginin ustaǵan Qabań ókimet pen halyq kópshiliktiń qoldaýyna súıenip, aımaq boıynsha birlestiktendirý qozǵalysyn órbitip, mamandy kadrlarmen qamtamasyz etý, malshylarǵa ortaq sharýashylyqtyń mańyzyn túsindirý jumystaryn pármendi uıymdastyrady. Nátıjesinde 1959 jyly Qabań jumysyn ótkererde aımaǵymyz boıynsha 35 birlestik qurylyp, ortaq dáýlettiń jalpy somasy 2 esege ulǵaıyp 7,6 mıllıon tógrógke jetken eken. Sonymen qatar, sebetti qasha, qora salý jumysyn tıimdi uıymdastyrǵannyń nátıjesinde birlestikterdegi barlyq usaq maldyń 98 paıyzy, iri qaranyń 92 paıyzy jyly orynjaıly boldyrylady.
Qabańnyń ózge aımaqtarda atqarǵan jumystary da jemisin berip, mal basy ósken, qurylys, tete qurylym, óner, bilim berý, mádenıet, t.b. salalarda aıtýly tabystarǵa jetkenin sol kezde birge jumystaǵan úzeńgilesteri óz estelikterinde maqtanyshpen jazady.
1980 jyly densaýlyǵy syr berip, Máskeý qalasynda 2 aıdaı emdeledi. Ármen qaraı jergilikti jerde aýyrtpalyǵy kóp jumys atqarýy qıynǵa túsken soń Hóvsgól aımaǵynyń basshysy qyzmetinen bosap, Ýlaanbaatar qalasynda qonys aýdarady. El astanasynda Mońǵol Halyq Respýblıkasynyń Mınıstrler keńesinde uıymdastyrýshy qyzmetin atqaryp júrip 1989 jyly dúnıeden ótedi.
Sýret: Ortalyq stadıonnyń ashylý rásimi
Bıyl qoǵam qaıratkeri Qabdyl Shábiulynyń dúnıege kelgenine 95 jyl tolyp otyr. Atalmysh mereıtoıǵa oraı aımaqtyq AÓQ-y Basqarmalarynyń qaýlysymen Ólgıı qalasynyń Ortalyq stadıonyna Qabdyl Shábiulynyń esimi berildi.
Óz ómir tarıhyn ulan baıtaq Mońǵol dalasyna adal eńbegimen, aqyl parasat, iskerligimen aıshyqtap jazyp ketken Qabańnyń esimi el esinde máńgige saqtalary haq. Ál talaı estelikter jazylyp, jumys tájirıbesi zertteleri sózsiz.
Elin súıgen asyl erdiń arman muraty, úlgi ónegesi jas urpaqqa oı salyp, namysyna qamshy basyp, shamshyraq bolyp jana bergeı, aǵaıyn.
Nurbolat ÓNERHANULY
