Dúnıede ýaqyttyń ámiri júrmeıtin bir qudiret bolsa ol – óner. Ónerdiń ishinde kúıdiń orny qashanda bólek. Sol óner qazaqta dombyranyń shanaǵyna uıalaǵan. Dombyra san ǵasyrlar boıy qazaqpen birge jasasyp keledi. El basynan aýmaly-tókpeli nebir zamandar ótse de, qońyr dombyrasyn qolynan tastaǵan emes. Dombyra bas, moıyn, shanaq sekildi úsh qurylymnan turady. Shanaq babalardyń úni men sóziniń qoımasyndaı. Sol óner qazaqta dombyranyń shanaǵyna uıalaǵan.
El basynan aýmaly-tókpeli nebir zamandar ótse de, qońyr dombyrasyn qolynan tastaǵan emes. Ata-babamyz qandaı qıyn, qıly zamanda da altynyn joǵaltsa da, besigi men dombyrany kózden tasa etpeýdi kóksegen. Keshegi keńes tusynda da ár úıdiń bolmasa da qany qazaqtyń tórinde ilýli turdy. Qazaqtyń ózimen birge jasasyp kele jatqan ultymyzdyń tól aspaby kıeli qara dombyranyń shyqqan ýaqyty men paıda bolý tarıhyn, eń alǵash kimniń jasaǵanyn bile bermeımiz. Tórtinshi ǵasyrda Aral teńiziniń batysynda Horezmniń qasynda "Qoı qyrylǵan" jáne Jambyl óńirindegi arheologıalyq qazbalardan tasqa qashalǵan eki ishekti aspaptyń sýreti tabylǵan eken. Ǵalymdar soǵan qarap "dombyra tas dáýirlerde paıda bolýy múmkin" dep boljaıdy. Dombyra ata-babamyzdyń oqysa – kitaby, qýansa – dosy, syrlasy bolǵan. Dombyrada adamnyń dertine daýa bolatyn syrshyl úni bar desedi. Ál-Farabıdiń eńbekterinde "qos ishek adamnyń densaýlyǵyn jaqsartyp, ómirin uzartady, kúsh-qýatyn arttyryp, batyldyqqa baýlıdy" dep jazylǵan. Dombyra ne sebepten eki ishekti, on eki perneli, shanaǵy nege jeti bólek, qulaǵy ekeý dep oılanyp kórdik pe?
Dombyraǵa eki ishek teginnen-tegin tartylmaǵan. Ústińgi ishegi – aspanmen, astyńǵy ishek Jer-anamen tildesedi. Dombyranyń qasıetteri áli tolyq ashylǵan joq, ony zertteý – mamandardyń mindeti. Máselen, skrıpka nemese kúısandyqtyń únin mamandar aldyn-ala keltirip qoıady. Tiline saýsaǵyńdy tıgizseń, áýen saýlap qoıa beredi. Al qazaq dombyrany qolǵa alǵan kezde qulaq kúıin keltirmeı tartpaıdy. Iaǵnı dombyranyń qulaq kúıinen adamnyń minezin, kóńil kúıin, psıhologıasyn, tipti boıyndaǵy dertin de anyqtaýǵa bolady. Kez kelgen adam ony úırene alady. "Kúıshi bolý úshin qoly uzyn bolýy kerek" degen sóz durys emes. Qolyna dombyra ustap, "áý" demeıtin qazaq joq. Azdap bolsa da kúı sherte bilgen adamdar kókirek kózi oıaý, sezimtaldyq qasıeti ashylyp, kóregen bolady. Kez-kelgen mýzykany tyńdaý arqyly onyń qabileti oıanady. Biraq, osy qasıetti dombyrany tartý bir bólek, ony jasaý bir basqa. Zertteýshiler dombyranyń shyǵý tarıhyn ár dáýirge jatqyzady. Ǵalym Kemel Aqyshev bizdiń zamanymyzdan 4 myń jyl buryn salynǵan dombyranyń sýretin tapqan. Demek, odan bergi ýaqytty eseptegende, dombyranyń 6 myń jyldyq tarıhy bar eken. San ǵasyrlyq tarıhy bar mýzyka aspaptary qazaq halqynyń mýzykalyq mádenıetiniń paıda bolýynyń jáne damýynyń kýási bolyp tabylady. Myńdaǵan jyldar aıasynda Uly Dala kóshpelileriniń shyńdalǵan ǵajaıyp mádenıetiniń kindik jurttaǵy murageri – qazaq halqy. Orta Azıa aımaǵynda dombyra bizdiń jyl sanaýymyzdyń bas kezinde paıdalanyla bastaǵan dep sanalyp keldi. Tarıhshylar men aspap zertteýshiler bul tujyrymdy derekti túrde negizdelgen dep qaraıdy. Dombyra - qazaqtyń jany. Ol tar jol, taıǵaq keshý joldaryn bastan ótkergen qazaq tarıhyn paraqtaýǵa negiz bola alady. Ǵasyrlar boıy qalyptasqan mýzykalyq-tarıhı muralardy bizge dombyra jetkizdi. Dombyra bar jerde qazaq halqynyń tili, óneri, tarıhy birge júredi. Saz áleminiń sardary atanǵan A.Jubanovtyń qazaq mádenıetine qosqan úlesi ushan-teńiz. 1933 jyldyń aqpanynan bastalǵan eńbek joly qazaq óneri men mádenıetiniń qalyptasýy, damýy jáne órkendeýi jolynda altyn áriptermen jazyldy. Kásibı orkestrge sapasy joǵary mýzykalyq aspaptar qajettigin der kezinde túsingen Ahmet Jubanov bul máselege erekshe mán berdi. Osy salanyń jaýapkershiligin óz moınyna alǵan ol sheberhanaǵa kompozıtor E. Brýsılovskııdi jáne ult aspapta¬ryn jasaýshy sheberlerdi jumysqa shaqyrdy. Olardyń qazaq mýzyka ónerin damytýǵa, qara dombyrany jetildirip, áýeziniń, dybys boıaýynyń joǵalmaýyna zor eńbek sińirdi. Qurmanǵazynyń kúılerin álemge tanytýda qazaq tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan ult-aspaptar orkestirin jasaqtap, artynda óshpes mura qaldyrǵan A.Jubanovtyń aty urpaǵymen birge jasap, úshinshi myńjyldyqqa da aıaq basty. Mundaı shyǵarmashylyq – tabys adamynyń ǵana qolynan keletin sırek qubylys. Óziniń barlyq bilimi men aqyl-oıyn, kúsh-jigerin qazaq kásibı mýzyka ónerin damytýǵa sarp et¬ken shynaıy talant ıesine halqynyń yqylasy máńgilik. Óıtkeni dombyra bar jerde dáýlesker kúıshilerdiń atymen birge Ahmet Jubanovtyń esimi aýyzdan aýyzǵa taralýmen keledi. Halyq arasynan iriktelip shyqqan týma ta¬lant¬tardyń alǵashqy shoǵy¬ry Mahambet pen Naýsha Bókeıhanovtar, Dına Nurpeıisova, Luqpan Muhıtov, Oqap Qabıǵojın, Qalı Jantileýov, Qambar Medetov syndy tamasha dombyrashy-kúıshiler halyq mýzyka mádenıetiniń taýsylmas keni bolatyn. Olardyń árqaısysynyń sheber oryndaǵan kúıleri, ony shyǵarýshy kompozıtor jáne kúıdiń shyǵý tarıhy jaıly aıtqan áńgimeleri Ahmet Qýanulynyń bolashaq ǵylymı-zertteý jumystarynyń da taýsylmas taqyrybyna aınalǵan sekildi. Qudiretti kúı óneri degende, bul janrda qaıtalanbas ózindik iz qaldyrǵan Qurmanǵazy, Dáýletkereı, Táttimbet, Mahambet, Seıtek, Abyl, Daırabaı, Baıserke, Mámen, Qazanǵap, Túrkesh, Toqa, Súgir, Dına syndy bir shoǵyr dúldúl qazaq mádenıetiniń mańdaıyna bitken baq-dáýletpen teń. Colardyń ishinde kúı atasy Qurmanǵazy erekshe. Tabıǵata kezdesetin ún men dybys ataýlynyń barlyǵy dombyranyń eki sheginen, shanaǵynan tabýǵa bolady. Mundaı erekshelik dombyradan basqa eshbir aspapta kezdespeıdi. Dombyra bas, moıyn, shanaq sekildi úsh qurylymnan turady. Shanaq babalardyń úni men sóziniń qoımasyndaı. Eki ishek aspan men jerdiń, aq pen qaranyń, kún men túnniń, jaqsylyq pen jamandyqtyń, jalǵan dúnıe men baqı dúnıeniń bir belgisindeı. Dombyranyń ishegi adamnyń kókirek qylyn shertse, moınyna belgilengen perne kókirek perneńdi basady. Kúı – qazaqtyń jany men ómiriniń máni. Keıbireýler dombyra jasaýdy kásip kózine aınaldyryp aldy. Al eń jamany – dombyra jasalatyn aǵashtyń sapasy men túrine mán bermeıdi. Dombyranyń qalaı daıyndalyp, qalaı jasalatyndyǵyna beıhabar óz qazaǵymyzdan bastap ulttyq jádiger retinde satyp alýǵa qushtar sheteldik qonaqqa ótkizý úshin túri dombyra bolǵanymen, jany qýaǵash aspapty saýdaǵa shyǵaryp júr. Sodan baryp qulaq quryshyn qandyrmaıtyn áıteýir sulbasy dombyraǵa uqsas zat bolyp shyǵady. Dombyra, negizinen, eki ishekti bolyp keledi. El arasynda úsh ishekti dombyralarda kezigedi. Buryn eshkiniń jáne qoıdyń isheginen jasalsa, búginde ony jasaý ádisin biletinder qalmady dese de bolady. Ony arnaıy mashına ıirmese, qoldan jasalǵan ishekterdiń úni dombyranyń dybysna saı kelmeıdi. Al dombyranyń alǵashqy nusqasy – 5-7 perneli bolsa, keıin perne sany 13-14 ke jetti. Onyń qulaq kúıi oń buraý kvarta jáne teris buraý kvınta dep atalady. Dombyra – tek kúı tartý úshin ǵana emes, án súıemeldeýge de qoldanylatyn aspaptardyń biri. Birjan sal, Aqan Seri, Ámire, Mádı, Júsipbek, Ǵarıfolla syndy qazaq án maıtalmandaryna demeý bolǵan. Keıingi kezde dombyra jan-jaqty zerttelip jetildirildi. Belgili mýzykalyq aspap jasaý sheberleri dombyranyń dybys shyǵarý múmkindigin, sapasyn jaqsartyp, olardyń birneshe túrlerin jasap shyǵardy. Egerde úıińizge dombyra ala qalsańyz, mindetti túrde sheberden satyp alǵanyńyz jón. «Naǵyz qazaq qazaq emes, naǵyz qazaq dombyra». Endeshe qasıetti qońyr dombyranyń árbir qazaqtyń úıinde turýy – ata jolyn jalǵastyrǵany.
