JOL BEREM...
Jol berem esekterge de dámesi dardaı,
Burynnan qıyp ap júrgen máresi bardaı.
Kóldeneń ótsin aldymnan, tizginim tartam,
Ketsin dep esektigin ol taǵy esine almaı.
Jol berem qara qarǵaǵa qarǵalyǵy úshin,
İshtarlyq emes, bul – naǵyz táýbalyq isim.
Qarqyldap júre bermeı me, ne bálesi bar,
Qıadan shalar qyrannyń armany qursyn!
Jol berem dushpandaryma «jasaqtasym» dep,
Jaırańdap kúlip, jeńiske jasap qalsyn dep.
Jasaǵanym ǵoı jaqsylyq jalǵanda myna,
Tasada turyp syrtymnan tas atpasyn dep.
Jolymdy biraq bermeımin tulparǵa naǵyz,
Qaljyń dep oılap, shynymnan kúlki aýlamańyz.
Shyn júırik ozyp alady óresi jetse,
Aryńnyń appaq jolynan bultarmasańyz.
Jolymdy biraq bermeımin qyranǵa tekti,
Tyrna emes bolsa kóshpeıtin tyraýlap kókti.
Quzǵyndaı quldılamasyn ólekse kórgen,
Qos janarynda tursa eger Kún aýnap kekti.
Jolymdy biraq bermeımin adal dosyma,
Qan juqtyryp ap júrmese aq almasyna.
Jolymdy kesse... keser tek adaldyǵymen
Allanyń bergen baǵy úshin adam basyna.
...jalǵannyń mynaý jamaly erikti arbasa,
Keremetine kóz jeter kórip-barlasa.
Jol berem biraq ajalǵa, aldymnan ótsin,
Qasqa mańdaıdan qasqaıyp kelip qalmasa!..
***
Tobylǵy tory tirshiligim-aý,
Kóbeńsip qapsyń kópten shyn.
Dúldúl tuıaqtyń dúrsili dyraý
Dúr rýhyma ot bersin!
Sekseýil shoqty janarym meniń,
Jasyn oınatshy jalǵanǵa.
Baqytqa baıtaq bala kúnderim
Alaqan jaısyn armanǵa.
Bala kúnderim – balaýyz baqyt,
Baıanyń ketken jyraqtap.
Qaımaq eringe qara ýyz qatyp,
Qaımana jyldar jubatpaq.
Jubanyshtarym – jyr aǵystarym,
Balaýsa beldiń tumasy.
Janymnyń jazǵa quraq ushqanyn
Sarǵaldaqtardan surashy.
Bórte jýsandy, buıyrǵyn beldi
Úıirli jylqym jýsaǵan.
Quıǵyta shapqan quıyn kúnderdi
Talǵajaý etip júr sanam.
***
Tastan da tasqa sekirip,
Taýda bir oınar kekilik.
Bizdiń elde... jalǵyz ǵana jetim ult,
Sen eshkimge aıtpa, kekilik!
Kekilin samal súıgen qus,
Taý tuǵyrynda bıler qus.
Buratanalar – han ulyndaı shirengen,
Men Qazaq bop qaldym – ımengish.
Qanatyń barda qaǵylmas,
Taǵdyryń taýmen tamyrlas.
Búginde men de, sen de bir – aına qatesiz,
Jorǵa júristen jańylmas.
Ómiriń óter ókinip,
Qaýyrsyn qaıta jetilip.
Beskúndiktegi tirligiń jarqyn bir kúngi,
Áıtpese... ómirdiń ózi ótirik.
Kekilik kerbez taýda júr,
Jaıqalǵan jasyl baýda júr.
Qamsyzdyǵyń-aı, mánsiz ǵumyr-aı,
Dál meniń tirligimnen aýmaǵyr!
***
Jota kezdim, júdedim,
Qyr basyna túnedim.
Balbal tasqa bas súıep,
Qalǵyp ketsem – tilegim.
Tań nuryna boıalsam,
Kúnge qushaq jaıa alsam.
Balbaltastyń júregi
Búlk etkende oıansam.
Balbal tasym – bal bóbek,
Saǵan da áldı án kerek.
Qusasy ma babamnyń –
Qulaǵymda zar bólek.
Balbalym-aı, muńlyǵym,
Kók Táńirge quldyǵym.
Týǵan jerge sen ǵana
Baılap qoıǵan kindigin.
Qulaǵymda muńly úniń,
İńir keshtim, ilbidim.
...shekesin kep qasyp tur
Jurtta adasqan bir qulyn.
***
Talmaýyr uıqymnan tań sári turǵyzdy,
Zilmaýyr oılardy mıyma batpandap.
Shańqaıda shekemnen Kún qyzdy,
Arqanyń samaly maqpaldap.
Solyǵyn kúl-qoqys ańdyǵan mysyqtyń
Tebingi tárizdes kóleńke qarbytty.
Butyna buralqy kúshiktiń
Qalalyq shaǵala sańǵytty.
Aqshamǵa qortylyp tańda ishken sáresi,
Eńkeıip batqanda qyzylkóz Kún jylar.
Qalanyń tirligi dál osy –
Dátińe dáretin syndyrar!
***
Ahmet pen Júnis qajy,
Taǵdyr emeı kim ustazy?!
Ankarada kárilik keshken,
Altaıda ótip kúmis jazy.
«Shıli ózenim, qamys-aı» dep,
Ánge basty jarysa-aı kep.
Jas sorǵalap saqalynan,
Samaıynyń aǵy sóılep.
Qumyl qaıda, Altaı qaıda,
Kári keýdeń zar tolǵaı ma?!
Týǵan jerdiń boz jýsany
Tatyr ma endi bal tańdaıǵa?!
Barkóldegi ker betege
Janyńdy endi terbete me?
Mármár jaılap jatqanyńmen,
Kókiregińnen sher kete me?!
Týǵan jeriń zardy uqtyrǵan,
Taǵdyr eken shaldyqtyrǵan.
Saltanatty kúniń qaıda
Sarsúmbede saldyq qurǵan?!
«Áýel basta bulaq Ertis,
Bala Ertis pen Qyran Ertis.
Ór Altaıdan órekpigen
Saı qýalap, qulap eńkish.
Bulǵyn, Shińgil baı qýatqa,
Joıqyn aǵys, aıdyny aqpa.
Qyryq jerden Qytaı býǵan
Qara Ertiste qaıǵy joq pa?!»
...Saǵynyshy, qur súlderi,
Kók Táńirdiń tylsym demi.
Júregimdi jylatpashy,
Qos qajynyń kúrsingeni.
***
Stambulda adasqan qaz,
jeti túnde jelkemde,
Sabalanyp qańqyldaısyń
úmit artyp erteńge.
Kók tiregen ǵımarattar
kóleńkeńdi kórsetpeı,
Shym etti ǵoı keýde tusym...
jarymaǵan dert-emge!
Jeti túnde kóleńkeńdi
qaıdan kórem, aq qazym,
Jalqy ushqanyń janǵa batty,
jabyrqaýly taq sazyń.
Saǵan súıeý bola alar ma,
sergeldeńge túsirmeı,
Teńizdegi shaǵalalar
basqa kıgen baq tájin?!
Samala tún bolǵanymen
erke samal maqpaldaı,
Tentek teńiz Altaıdaǵy
kóliń emes aqmańdaı.
Qańqylyńmen júregime
quıyp berdiń zapyran,
Qanatyńdy qasiretten
bolasyń-aý qaqqandaı!
Kári kúıshi barmaǵyndaı
jańylysqan shertisten,
Teńizdegi terisqaqpaı
teperishten dert ishken.
Qaıdan júrsiń, habar bar ma
qart Altaıdan, aıta ket,
Álde Qaba, álde Bulǵyn,
álde ushtyń ba Ertisten?!
...Tólegenniń alty qazy,
adasqany – bireýi,
Bázǵalamnyń jalǵyz qazy,
kúl-parsha bop júregi.
Meniń daǵy janymda bar
saryala qaz-saǵynysh,
Emi bar ma, eskeredi,
eleń qylyp kim ony?!
Sodan beri kúmis qanat
jan-kólimde mamyrlap,
Sezimimdi selt etkizdi,
bulttar kóship shaǵyrmaq.
Qara túndi aq qanaty
aqınaqtaı tilgiler,
Meniń qusym júregime
uıa saldy damyldap!
***
Jelekti jıde oı yrǵap,
Kózimdi qaıyń kógendep.
Esentaı ózen boıynda
Esimdi jıdym óleń dep.
Arman turdy Aıǵa asyla,
Basylmaı júrek lúpili.
Ǵalym Boqashtyń basyna
Kitap qulaǵan bir túni.
Qara óleń – qarashyǵymda,
Basymyzǵa onda baq ǵashyq.
QazMUÝ-diń qalashyǵynda
«Aqshamnan júrdik hat tasyp».
Taýyp ap máz bop qaladan,
Ózgerip saldy bar tanym –
«Torǵaılar jumyrtqalaǵan»
Tynyshtyqbektiń «qalpaǵyn».
Jan-júrekpenen súıinip
Altaıdyń alqatasyna;
Oralhandy oqyp, uıydyq
«Taǵannyń pálsapasyna».
Asqardan taýyp marqadam,
Aqan, Birjanmen tildestik.
Aqsuńqaruly Arqadan
«Ulyǵan» daýsyn kúnde estip.
Básire jyrym – bula taı,
Qasıet-tegiń – Qambarda.
Kenejırendi Jumataı
Keńsaıǵa ketip qalǵanda...
Keshigip kelgen kekildi ul,
Óksigin qalaı basarsyń?!
Ómirim ótpeı ókindir,
Kóktemim máńgi jasarsyn!
***
JALǴYZDYQ
Ǵaıyp bolyp kúndizgi abat,
Tún japqanda juldyz qanat;
Qyr basyna telmirtesiń,
Qıalymdy qyzdyrmalap.
Jumyr basta oı kóp bultyń,
Ýaıymsyz beınet-kúlkim.
Shoqjuldyzdyń tilimenen
Jyly ǵana sóılep tur tún.
Jaz jalǵassa kúzge abaısyz,
Janarymnan syrǵanaısyz.
Synyq Aımen syrlasýǵa
Siz qalaısyz?..
***
Táńirden jaryq nur tilep edim,
Arýdy kórip aqmańdaı.
Arbalyp qaldym kúlkińe kerim
Kúmis qońyraý qaqqandaı.
Syr shashyp tereń syńǵyr qaǵysyń,
Kórkińmen ásem kózge urdyń.
Saǵynyp júrip bulbul daýysyn,
Sáýirde seni kez qyldym.
Etetin jan em azǵa qanaǵat,
Sezimsiz jalǵan – kóriksiz.
Erkeleı kúlip, nazdana qarap,
Erkimdi aldyń eriksiz.
Arymdaı appaq armanǵa balap,
Úlbirep edi úmitim.
Armanym qaǵyp tańdarǵa qanat,
Kúlkińdi kúttim kúni-tún.
***
Kórkiń ǵajap-aq, kórkem dúnıe,
Jarqyn bolmasań, seni súrmeımin.
Erkimde emessiń… erteń kim ıe
bolaryn bilmeımin.
Bir anyq bilerim – kóńilim kók tirer,
Kók aspan álemi – ádemi saraısyń.
Janyma jaqutyn sepkiler
tańdaǵy araısyń.
Araıly aspanǵa janarym tigilip,
Tutanam túnektiń otynan.
Juldyzdar aldynda júginip,
omalyp otyram.
Qabarǵan qara tún qaqyrap,
Túnektiń etegin túremin.
Úzilip túskende japyraq,
Kijinip kúlemin!
...aı, júregim!
***
Dúrdaraz jaýǵa óshigip kekti,
Keneniń basy kesilip ketti.
Baqa basty jaý baq-baqqa basyp,
Eserlikpenen esirip ketti.
Ospannyń basyn qytaı jalmady,
Ultymnyń jaýy upaı qarmady.
Shyǵys Túrkistan shyrqyrap sonda,
Kórmegen qazaq quqaı qalmady.
Bas aman tursa eren erdegi,
Aı taqyrǵa atan shógerer me edi?!
Marǵasqa týǵan Mahambetterdiń
Tileýin Táńir nege bermedi?!
Isataılardyń ıyǵy myqty,
Arlan armany mıyn ulytty.
Dýlyǵasyna syımaǵan basyn
Qutyrǵan qara quıyn urypty.
Taılaq dáýrenin tasyrańdatyp,
Jazyqsyz kózdiń jasyn aýnatyp;
Imany kámil Imanjúsiptiń
Úrkip te qashqan basynan baqyt.
Zarǵa bóktirip zapyran únder,
Janynyń jalmap japyraǵyn Kór.
Qudyqta qalǵan Shákárimniń de
Bata oqyp edi basyna kimder?!
Alynbaı aǵa, ákeden kegi,
Halqyna jetken hat-óleńderi.
Saryarqasynan saıa tappastan,
Mádıdiń basy mápelenbedi.
Erge týǵanda egestiń kúni,
Keıkiniń basyn Keńes qylǵydy.
Ermıtajdaǵy sóreden sóılep,
Erteńge boldy eles tirligi.
Eshkimniń kórmeı áspetin ulyq,
Jalǵannyń jalpaq tas beti kúlip.
Balpań da basyp babalar ótti-aý,
Altyn bastary báske tigilip.
Qaldyrǵan jurtqa has taǵylymdy,
Kúlimdep turǵan aspany nurly.
Qara ormanyna qadiri artqan,
Al búgin kimniń bastary qundy?!
Babamnyń baǵzy kúıin úlgi etem,
Ata jolyma syıynyp ótem.
...Al Abylaıdyń túsine nege
Baqa men shaıan, búıi kirdi eken?!.
***
Men ómirge kelgen kúnim –
ólgen kún,
Jalǵan dúnıe – jaryqsyń dep
qol berdim.
Taramystaı taǵdyrymdy
tanýǵa
Táńirimnen pesheneme
mórlendim.
Mynaý kúnniń, anaý aıdyń,
sol jyldyń
Jylnamasyn jyrlaı-jyrlaı
boldyrdym.
Qur tilimdi bezeı-bezeı
betaldy,
Kúlki muńly, kirpigimdi
zorǵa ildim.
Túsime enip, kisineıdi
kók qunan,
Kók qunannyń kisineýi –
tekti uran.
Táńirquttyń jartasyndaı
jańǵyrǵan
Sol daýystan oı-sanamdy
otqa uram.
Julynymnan jupar ańqyp,
jyr kókter,
Ǵumyrymnan kógeredi
bir kók bel.
Júregime júk artýda
kún saıyn
Mıymdaǵy mımyrt taban
mindetter.
Bir mújilip, bir tolysqan
Aı-taǵdyr,
Kún jolyna kire tartsam –
qaıqań kil.
Aspanyma aqıqatymdy
aıtam da,
Aıǵa qarap, jar jaǵalap
qaıtam qur.
Meńireýlik qalpyń jaman,
meshel kún,
Eki ıinnen dem alady
eser muń.
Quba tańda qulyn daýsy
oıatsa,
Jyr-atanǵa júgimdi artyp
kóshermin!
***
Kúreńtóbel kisineıdi qulyn kún,
Qulyn kúnniń túsinedi tilin kim?
Qyl moıynǵa quryq túsip, tuqyrtyp,
Júgendelgen jyldaryma júgindim.
Qudaısyzǵa qunsyzdanyp quldyǵym,
Kórgen sátte súmbileniń súrginin;
Kúderi bel kúreńimdi saýyrlap,
Kúreń jalqyn kúnbatysqa súńgidim.
Aınalamda adamdarǵa alańdaı,
Qýlyǵyna ilestirer zaman qaı?
Qan qyzyl kesh qarakúreń túske enip,
Batqanynsha baǵytymdy taba almaı...
Sátterimde júregime til bitken,
Jan dúnıem alaı-dúleı dúrlikken.
Kóktiń júzi kúreńite bastasa,
Kúder územ qyzyl túlki-tirlikten.
Kúmbir-kúmbir kúıin shertse kúreń kún,
Qyzaraqtap qylǵynamyn, jiger – qum.
Janarynan jalqyn jasyn aǵyzyp,
Kúreń Kúnniń kózin shuqyp jiberdim.
Alqyzyl tań atqan sátte qabaryp,
Qarakúreń onda da bar qaralyq.
Tún-teńizge jan-tánimdi laqtyrdym,
Ala tańda shyqqym kelip aǵaryp.
…Qazyǵyna aınalar dep qazanat,
Qalam, seni qaǵyp ketem qada ǵyp!
***
Qulaǵymda – qubyladan qydyr ún,
Qydyr únge qosylǵandaı kúbirim.
Sulbamdy Aıdyń sút sáýlesi tanytqan,
Eles qýǵan essizderdiń birimin.
Miskinińdi músirkeme, móltek tún,
Endi kimdi sendirmeksiń, ertek kún?
Saǵym sonar kóleńkemdi zoraıtyp,
Dúnıeniń daýysynan selk ettim.
Erke qyzdyń elesindeı eski kún
Kóz aldymda kólbeńdeıdi keshqurym.
Baıyrqalap batqan Aıdyń josyny
Keler kúnniń tanytady kespirin.
Óz elesim óz kózime jatsynyp,
Sanamdaǵy sabyrymdy tapshy ǵyp;
Taǵdyr meni qabyrǵamnan qapsyryp,
Taq tóbemde oınatady aq syryq.
Shyq ǵumyry kirpiginde túnemes,
Kún artynda qylǵynady qyl óńesh.
…Elge áńgime aıtýyma ne joryq?
Kóp elestiń sońyndaǵy bir eles...
***
AŃSAR
Tolybaı da joq zamanda,
Kúreńbaı da joq,
Qazanat tuqym, kettiń be
kileń maıda bop?
«Ábdiǵaısa shal jasaǵan
aýyzdyqpenen, –
aýylǵa barsam, izdeımin, –
júgen qaıda?» – dep.
Basymnan meniń asa almaı
bult tabandasyn,
Júırik dep ótken babamnyń
urttaǵam jasyn.
Qumarym qanbaı qoıdy bir,
taqymym tolmaı,
Qumarbek shapqan er-toqym
jurtta qalǵasyn.
Eleńdeýmenen qulaqty
elime túrip,
Sonaý kúnderdi saǵynam
shegine turyp.
«Halyqtyń jaýy» Qumar shal
qatal ed netken,
Jez sybyzǵysyn ap ketken
jeńine tyǵyp?!
Týǵan jer, seni kóp boldy
jyrlamaǵaly,
Kólińnen aqqý-qaz ánin
tyńdamaǵaly.
Áke, sen ańǵal ekensiń,
«qojanasyrlaý»,
Qulynǵa quda túsetin
týmaǵan áli.
Eńirep erler jetedi
el dep armanǵa,
Júırikter súırep júıtkıdi
keń dalamdy alǵa.
Qurdastaryń da esimde –
áli senbeıtin
Jotasy bıik sol qulyn
jorǵa bolǵanǵa.
Minem dep talaı qulyndy
óskende at qylyp,
Básirelerdi sanaýshy em
bas barmaq búgip.
Taıqyzyl jorǵa, taǵdyryń
qandaı boldy eken,
Ákemmen birge jylaǵan...
kóshten qap turyp?!
Zamannyń mynaý jetkendeı
zańdy asqaryna,
Kóshpeli kerbez tirlikten
mán qashqany ma?
Sulý jorǵany áspettep
sóılep qaıteıin,
Suly dorbany bilmeıtin
qandastaryma?!
Babyn tapsam ba dep edim
babamdaı jyrdyń,
Búginde júırik minbedim,
soǵan qaıǵyrdym.
Atam basyna barar em,
bilmeımin, qaıda,
Alaıaq attyń basyna
bara almaı júrmin!
***
ÁNSHEIİN...
Ór Altaıdan órken jaıyp
gúl destem,
Qaıyrtynyń jaǵasynda
kún keshkem.
Árıne, bul babam ósken
topyraq
Astanada shyǵyp keter
kúnde esten.
Qyńyr shaldar bir jambastap
qısaıyp,
Bir mes qymyz aspaı qalyp
bir keshten;
Sonaý jylǵy áńgimeniń
jalǵasy –
Bir kóshke kep tireletin
bir kóshten.
Al búgingi baıtaq
Qazaqstanda
Kúndizimdi taba almaımyn
túngi esten.
...Kókshe kóńil jon jaılaýǵa
kósilip,
Kókbastaýǵa ákem qonǵan
irge óshken.
Shirkin, Altaı, beri bolsań
«syzyqtan»,
Qansonarda altaıyńdy
ilmes pe em?!
Kóksoqtada kóktemirge
mingespeı,
Kókjorǵanyń jotasynda
júrmes pe em?!
***
Altaı astym, Alataýda túledim,
Saryarqaǵa saldym jyrdyń túrenin.
Tań asyryp, tamshy terin tundyrdym,
Kún qaqtyrmaı kúlik oıdyń kúreńin.
Shabyt artqan shaǵymda bul shalymdy,
Elden aldym, elge berem barymdy.
Ertis julyp, ekpinimen aǵyzǵan
Emespin ǵoı sýdan shyqqan salyndy.
Atameken, tek ózińe bar qurmet,
Saǵynyshym saǵan degen san búrlep;
Jaqparda ósken jalqy, qasqa qaıyńdaı
Janaryńda jáýdireımin taǵdyr bop.
Qasqyr emgen qalybyma tartarmyn,
Altaıymnan asqaqtyqqa ant aldym.
Aı múıizi shaǵylysqan Aımenen,
Tamyrymda qany oınaıdy arqardyń.
Beý, týysqan, ókpeń nesin qabynar,
Jan baýyryń men bolamyn saǵynar.
Ushar basyn tuǵyr etken quzardyń
Ushqat syndy taǵdyrymdy tanyp al!
***
Úrpi ushynǵan úr jalǵannyń,
Eshkiemeri emshek tistep.
Tuldyr janym tuldanǵan kún
Kebinimdi ólshep-pishpek.
Janǵa tándi qul ete almaı,
Qubylýda qubylam myń.
Kúlli ımanym kúnákardaı –
İrigeni qymyrannyń.
Qasqa mańdaı qaqshıady,
Músirkese múláıim kún.
Urtqa syımaı aqsıady
Ury tisi ýaıymnyń.
Sáýlelener sátti oı qashan,
Aı da jatyr jańalanyp?
...Ońashada qap qoımasam,
Qastaýyshtan qalam alyp!
***
SHABANDOZ JASTYQ
Úkilep minip astyma sandal
sańlaqty,
Dúr etti lek, aspandy qoıý
shań qapty.
Jiberip tizgin, jantaıa jalǵa
jarmasyp,
Aıǵaılap kelem, shaqyryp Abaq
arýaqty!
Alaman belde armanym appaq
aı qanat,
Kózdi tars jumǵam, janarym jelden
taıǵanap.
Báıgetóbeniń baıtaq baýyryn
betke alyp,
Juldyzdaı aqqan jaraýy jetken
jaıdaq at!
Qymqyryp tizgin, qamshymdy búktep
búıirge ap,
Júrisi qandaı júırikterdiń
kúı-yrǵaq?!
Tebinip kelem, eminip kelem
entelep,
Kók dónen kóńil kósilip ketken
quıyndap!
Syımaıdy sol sát shabysty jyrǵa
ólshemiń,
Minez-muhıttyń tanytyp tasqyn
mólsherin.
Oń qanatty alyp, oramalyńdy
ońtaılap,
Taǵdyr-tulpardyń kózin súrtersiń,
kelse ebiń.
Kúlteli jaldy Kúndi quryqtap,
Aı minip,
Shabandoz – menmin, qıalym – odan
sáıgúlik.
Delebem qozyp, degbirim ketip
delbelep,
Sanamda sol sát buldyrar kómbe,
báıge-úmit!
Mań dala jatyr máresin aıtyp
mejeniń,
Qamshymdy sermep, urandap tildi
bezedim.
Qarshadaıynan taqymyn taıǵa
bekitken,
Ǵumyr-báıgeniń ózimshe shabandozy
edim.
Kermeni birden kesip-aq ótip
keterdeı,
Áspetteı berdim syrshyl sezimdi
seterleı.
Men sonda mynaý dúbirli
ómir-dodaǵa,
Kózimdi jumyp, qoıyp-aq ketken
ekem ǵoı!
Taǵdyrym, bálkim, tap bolar súrgin,
qarǵynǵa,
Kermeni kózdep, jaltaq janarym,
taldyń ba?
Kómbeden kútken tileýles jurtym
sekildi,
Taqymyn qysyp ajal tur ma eken
aldymda?!.
***
Jaryqtyq jylqy janýarym-aı,
Sen desem esten jańylam udaı.
Qadiriń artty jalǵanda myna,
Qazaqty tap qyp baǵyńa Qudaı.
Taǵalap minsem – taımas tabanyń,
Seter at minbeı toı bastamadym.
Juldyzymdy meniń bıikten jaqtyń,
Juldyztóbel men Aıqasqalarym!
Atymdy bosqa terletpes te edim,
Qaıǵynyń bulty meńdep kóshkenim.
Jigerdi janyp, namys tutatqan
Jibekjal menen Jeljetpesterim!
Tileýin kóptiń buıryq qylyp,
Jasanǵan jaýǵa shúıilip kirip;
Jalaýyn jurttyń jyqqan emespin,
Jaratyp jýan júırik minip.
Jylqydan ustap bir tań astyryp,
Sazdaýyt keshpeı, qyrqa bastyryp.
Kóbeńsigende terletip kelip,
Otqa da qoıǵam kún talastyryp.
Jylqynyń tańdap kileń sańlaǵyn,
Týǵan dalamdy túgel sharladym.
Báıgeniń atyn shiderlemedim,
Tiseý qunanǵa júgen salmadym.
Atoılap qarsy oqqa da shapqam,
Seterlep mingem topqa da maqtan.
Altyn er erttep, arqańa tıse,
Altynyn alyp, otqa da jaqqam!
Jotalar jóńkip joldan ǵajap myń,
Jaılaýǵa kóship qonǵan qazaqpyn.
Jaqsy atty kórsem jalǵyz túnde urlap,
Barymtashy da bolǵan qazaqpyn.
Jaǵasyn jaılap gúldi sýattyń,
Jylqy da baǵyp kúndi shubattym.
At bolar taıǵa aıyrbas qylǵam,
Úıirin berip bir qysyraqtyń.
Jal-quıryǵyńdy Aı sylaǵanda,
Úıirden qulyn-taı shubaǵanda;
Keń dúnıege pań qarap turǵam
Qamys qulaqty qaıshylaǵanda.
Otyrǵan handaı taqtyń ústinde,
Áýlıesindim attyń ústinde.
Ajalǵa da arman – batyrymdy alý
At jalyn qushar aq kúmis kúnde!
Quıyndaı soǵyp kóldeneń joldy,
Báıgeden kelsem – kermede el kórdi.
Júregim sodan «jylqy» dep soǵyp,
Kóńilim júırik kók dónen boldy.
Qıaldyń ushyp samǵaý kógine,
Taqymym qysyp tarlankógime;
Aıyzym qanbas Aqan aqyndaı
Bir basyp almaı «Mańmańgerime»!
Shalqarly dalam, shuǵylaly óleń,
Samalyń jutyp, suǵyna berem.
Quıyndaı júıtkip Qulager shapqan
Quba belimdi – qubyla kórem!
Qulager – qazaq armany dep bil,
Rýhtyń júıtkir tarlany dep bil!
Qulager atty pyraqqa minip,
Aqan seriniń arýaǵy kep tur!
***
Kóne jota kóz tastap qyrymyna,
Týǵan dalam – telmirdim tuǵyryma.
Qulynymda qońyraý taqqan elim,
Rıasyz senip em yrymyńa.
Tóbemizden tóngende tóbet ińir,
Kún-qyranǵa – qyzyl taý – kóne tuǵyr.
Esińde me, týǵan el, jumasyna
Eki taıdyń qoltyǵyn sógetin ul?
Quba belden jortqanda ómir-qulan,
Kókke samǵap ketetin kóńil-qyran.
Esińde me ákesi ursatyn ul,
Shekı basyp qalǵanda shegir qunan?
Shańyn qosyp shapqanda belge beldiń,
Tizgin bermeı, kóz ushy dóńgelendim.
Esińde me eńkildep jylaıtyn ul,
Taıdyryp ap syrǵasyn ker dónenniń?
Shapqan saıyn sezimim – tasqyndarǵa,
Aınalatyn armanym aqshýlanǵa.
Esińde me kemseńdeı beretin ul,
Qońyr besti turasyn tasqa urǵanda?
Tasqa, talǵa, jyraǵa soǵylam dep,
Oılamaýshy em bir qazyq jolyǵar dep.
Ákem sonda ursatyn: «Osy seniń
taqymyńnyń, áıteýir, jeli bar», – dep.
Apam: «Saqta, Qudaı!..» – dep kúbirlesip,
Terbetetin janymdy qydyr besik.
Dodaǵa endim quıǵyta shapqan kúıde,
Dombyraǵa jyrymmen dúbir qosyp!
Bazarynda bal kúnniń, bula shaqtyń,
Tizgin tıse qolyma, tura shaptym.
Asaý mingim keletin aýyzdyqtap,
Jalyqtyrsa mımyrty jýas attyń.
Sonyń bárin túsirsem esime bir,
Keler me eken qaıtadan hoshy kóńil?
Qaıys arqan súıretken qashaǵandaı,
Qaıda zytyp barasyń, esil ómir?..
***
Qara óleń, qońyr, aq óleń –
Kóringen bári máreden.
Qalam men qaǵaz betinde
Sary óleń... sosyn jáne men.
Óleńniń túri, túsi kóp,
Ásettiń jyry – «Qysymet».
Elge burylmaı kete almas,
Kenje qulyndaı kisinep.
Sary óleń – sary muń rasynda,
Qazyna bolǵan Qasymǵa.
Jalǵyz arshaǵa baılanǵan,
Qarqaralynyń basynda.
Qońyrym – qozy mańyraq,
Jalpyǵa qoıar jamyrap.
Juparlap bergen Jumeken,
Saryala qazdyń sazyn ap.
Qara óleń – qaıǵym, kóz jasym,
Shemen sherimdi qozǵasyn.
Atannyń júgin kóterer –
Atamnyń jyry bolǵasyn!
«BÚLDİRGEN AǴYP TÚSKENSHE...» jyr jınaǵynan
6alash usynady
